Kuidas teenida kiirelt ja valusalt?

Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja igustoimetaja
Mrtsi alguses, ajal, mil paljude inimeste suunurki kiskus lespoole maksuhalduri poolt
kontole kantud tulumaksutagastus, oli vimalik lugeda ka selle kohta, kuidas
mittemillestki raha teenida. Tekib paratamatult tunne, et s...tast saab siiski edukalt saia
kpsetada, kui vaid tulumaksuseadus abiks vtta.
Kulust tulu tegemine
Arutelu kis nimelt maksuvabade kulude hvitamisest olukorras, kus fsilisele isikule
tekitatakse varaline kahju, mille hvitab kahju tekitaja vi kahju eest vastutaja.
Hvitamine ise aga ei toimu mitte kuludokumentide alusel, mis kajastaksid nt teenuseid,
mille tulemusena asi tagasi algsesse seisukorda viidi, vaid kokkuleppel.
Sellise skeemi kohta jagas selgitusi MTA maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo, kes
leidis, et ettevtja peab vljamakset tehes kinni pidama eraisiku tulumaksu ehk 21
protsenti. Kui raha makstakse ilma dokumentideta nn kokkuleppe korras, on tegemist
raha saaja jaoks maksustatava tuluga, millelt ettevte peab 21 protsenti tulumaksu kinni
pidama, seletas maksuametnik. Ta lisas, et kui kahju kannatas oma ttaja ega ole
testatud, kui palju lks maksma esialgse olukorra taastamine, vib seda vljamakset
vrdsustada ttasuga. See thendab, et tasuma peab ka sotsiaalmaksu.1
Mistagi kib jutt tulumaksuseaduse 12 lg-s 3 stestatud alusest, mille kohaselt
Fsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt
tendatud kulude hvitisi, samuti kohtu vlja mistetud varalise kahju hvitisi.
Kesolevat liget ei kohaldata hvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi
tingimused ja piirmrad.
Ksimus on, kas see on tervikuna iseseisev maksuvabastuse alus vi on ka muid
sissetulekuid, mis on maksuvabad, kuna need ei ole tulu mistega hlmatud.
Vana probleem
2010. aasta jaanuarikuu MaksuMaksjas sai antud levaade tulumaksuseaduse
probleemidest, mis on aegade jooksul palju kajastust leidnud, heks teemaks oli ka
kulude hvitamine.2 Nagu nha, ei ole see teema veel ammendunud.
Vib elda, et kuigi TuMS 12 lg 3 pidi paljud probleemid lahendama, tegelikult seda ei
teinud, sest lhtepositsioon oli seaduse muutmisel vale. Seaduseelnu seletuskirjast
saame teada, et TMS -i 12 lisatakse lige 3, mis tpsustab, et residendist fsilise isiku
maksustatavaks tuluks ei ole sellised summad, mida maksab talle teine (fsiline vi
juriidiline) isik, et katta viimase huvides tehtud kulusid, kui need kulud on
dokumentaalselt tendatud. See puudutab niteks juhtumeid, kus korterihistu liige teeb
mingi kulutuse histu huvides, ning samuti olukordi, kus ttaja soetab enda arvel mingi
tandja tegevuseks vajaliku kauba ning tandja hvitab talle vastava kulutuse. Sellist
kulude hvitamiseks tehtud vljamakset ei peaks maksustama palgatulu osana, kuid
seda mistagi vaid kulu tendava dokumendi olemasolu korral ja ainult juhul, kui
hvitise summa ei leta tehtud kulutust.
Vljendid nagu ei peaks maksustama palgatulu osana ning ainult juhul, kui hvitise
summa ei leta tehtud kulutust viitavad, et seaduseelnu autorid visid olla seisukohal,
et ilma selle stteta oli ldjuhul kulude hvitamine maksustatav.

1 Gerd D. Hankiewitz. Kahju hvitamine vib kaasa tuua tulumaksukohustuse. E24 majandusportaal,
www.e24.ee/?id=232524, 04.03.2010.
2 Martin Huberg. 10 aastat tulumaksuseadust MaksuMaksja pilgu lbi. MaksuMaksja, 2010, 1, lk 14-18.

Selline positsioon vib tingida ka lauseosa samuti kohtu vljamistetud varalise kahju
hvitisi tlgendamise nii, nagu maksuhalduri esindaja seda ka teinud on. See thendab,
kui varaline kahju hvitatakse ilma kohtuotsuse aluseta vi siis niteks ilma
kuludokumentideta, kui kahjustatud asi on korda tehtud ja kulud makstakse kinni, siis
justkui ei olekski alust vita, et teine pool ei ole tulu saanud.
Niteks kui ttaja tlaual on 500-kroonine ning kontor lheb plema ja 500-kroonine
hvib, siis seda taastada ei saa, remonditkoja arvet esitada ei saa, jrelikult teenib
ttaja tulu, kui tandja selle talle hvitab, kuna vljamakselt tuleb ju tulumaksu kinni
pidada?
Riigikohtu praktika
Riigikohtu praktika on tegelikult lugenud sissetulekuks selle, mida ei saa TuMS 12 lg 1
mistes tuluks lugeda ja mis on seega tulumaksuvaba (puudub tulu kui maksuobjekt),
mittevaralise kahju hvitise, sest tegemist on juhuslikku laadi sissetulekuga, mis ei ole
tekkinud isiku tavaprase majandustegevuse tulemusena ning mida ei ole ige lugeda
tuluks ega tulumaksuga maksustada.3
Tuletan meelde, et TuMS 12 lg 3 rgib ksnes kohtu vlja mistetud varalise kahju
hvitistest, kuid viidatud kaasuses on tegemist mittevaralise kahjuga ning seda ei mista
vlja tegelikult kohus. Seega, kahju hvitamine vib olla maksuvaba ka siis, kui TuMS
12 lg 3 seda snaselgelt ei nimeta.
Nd ongi ksimus, kas ja kuivrd on see ste ammendav maksuvabastuse alus.
Mistlik tlgendus
Tulumaksuseadus tulu mistet ise ei ava, kuid viidatud Riigikohtu praktikat arvestades
peaks olema vimalik juda jreldusele, et kui toimub varalise kahju hvitamine poolte
kokkuleppel, siis ei ole ka selle alusel saadav hvitis tulumaksuseaduse mistes tulu, sest
see ei teki tavaprase majandustegevuse kigus. Varalise kahju hvitamise puhul toimub
ekvivalentsete vrtuste vahetamine ning selle tulemusena isiku varaline seisund ei
parane.
Ei ole mistlik jaatada sellist hiskonnakorraldust, kus kohtutee lbimine on ainuvimalik
norm. Tore on tdeda, et seadusandja elukaaslane on seekord kohtupraktikat thele
pannud ja tiendanud peatselt valitsusse ja Riigikokku judvat ning arvatavasti 2011.
aasta algusest seaduseks saavat eelnu TuMS 12 lg 3 osas, kaotades ra tekstiosa
kohtu vlja mistetud. Lugege nende petlikke snu eelnu seletuskirjast: Ka muudel
(nt kohtuvlisel kokkuleppel phinevatel) otsese varalise kahju hvitamise juhtudel isiku
vara ei suurene. Oluline on, et kahju tekkimine ja selle suurus oleks maksuhalduri jaoks
piisava selgusega tendatud. Kuigi on karta, et tdi Maali piisav selgus ei pruugi kokku
langeda tdi Aule ettekujutusega piisavast selgusest, loodame siiski, et sellel teemal me
enam jrgmisel aastal kirjutama ei pea.
Tulu miste sisustamiseks sobib tegelikult naljaga pooleks ka selle artikli kommentaaride
lugemine, mis ajendas ka kesolevat kirjutist koostama. Et nidata, mida rahvas tulu
mistest arvab, avaldamegi mned nited sellest, et igaks saaks ise otsustada, mida
igupoolest siiski peaks tulumaksuga maksustama.
Eraldi kasti:

3 Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-72-08. Kttesaadav EML kodulehel

www.maksumaksjad.ee maksuinfo rubriigis.

04.03.2010 11:00
hmmm: Maksuametis istub he laua taga selline pisike roheline ja vga kuri pkapikk. Td tegema ta ei pea.
Tema ainuke lesanne on vlja melda nippe, kuidas normaalsete inimeste iga liigutuse tegemise eest mingit
raha ksida. Selle prast ta ongi selline el ja roheline. Kui ta kunagi sinna tle lks oli titsa normaalne hea
inimene.
04.03.2010 11:10
ollak: Ma nagu ei saa aru maksuameti loogikast, kuidas on tegemist tuluga? See on ju kannataja jaoks ikka
tiendav kulu? Viltu on see loogika maksuametnike silmis. Kas nad on reaalsest maailmast nii irdunud, et ei
suuda talupojamistust rakendada, vaid ainult imetakse mrustest vlja uusi vimalusi tavalisi inimesi
karistada selle eest, et nad on sndinud Eesti Vabariigis?
04.03.2010 12:06
Seadus: Maksuamet seadusi vlja ei mtle, tema ainult tidab. Seeprast need ongi seadusandja poolt nii
keeruliseks tehtud, et keegi nendest aru ei saaks ja sinna rgastikku kinni jks.
04.03.2010 12:08
pro: Ma jin ka mtlema, mida riik siit soovib maksude nol. Elamu ja selle valdaja ja autojuhi vaheline
asi ja riik tuleb ja tleb nii, tahan siit livu saada. Mulle tundub et riik kitub kui n- seaduslik maffia.
04.03.2010 16:43
asja ilmestamiseks: Kui turul mb keegi kartuleid, sina aga komistad ja kukud juba kaalutud/mdud
kastid kummuli kartulid veerevad laiali, osad leitakse, osad jvad kttesaamatutena lettide alla ja osa
paneb hea tururahvas pihta. Kartulid kokku korjatud, kaalutakse need le ilmneb vahe. Sina pead kahju
(vahe) phjustajana hinnavahe hvitama, aga sa maksad kartulimjale ksitud hinna, millest lahutad
tulumaksu (tundub ikka loogiline?), sest kartulimja vib ju olla potentsiaalne saadud tulu varjaja: ahvatlus
missugune sularahas ju arveldatud! sina oled aga hea rtel ja ennetad sellega riigi petmist! (ikka veel
saate pihta?) Mis numbrid ja millisele reale see kartulimja need hiljem mgiaruandlusesse kirjutab, seda
teab vist kll ainult maksuametnik.
Mina enam pihta ei saanud, sest asi on ju ikka tiega jama. Tulumaksu saab vljamaksest kinni pidada ainult
siis, kui on tegemist palgatuluga maksjal on kohustus tulumaks kinni pidada. Muudel juhtudel on
deklareerijaks alati tulu saaja kas sellelt tulult tuleb maksta tiendavaid makse vi saadakse hoopiski
maksutagastust, sltub juba aga esitatud deklaratsioonist. Maksuametnik, ra eksita oma kndimatu lobaga
(vltisin ropendamist vrkeeles) juba niigi hirmutatud ja tta jnud inimesi.