Kui ei ole surmatbi, siis saab kreeditarvest ikka abi

EML
Oleme MaksuMaksjas mitu korda kirjutanud, et meie kibemaksuseadus on mne kohal
peal sna loominguline, kus maksukohustus vi selle muutumine on seotud viitega
tundmatusse.
ks selline koht on 29 lige 7, mis puudutab mja igust vhendada varem
deklareeritud kibemaksu kohustust ja ostja kohustust vhendada varem deklareeritud
sisendkibemaksu. Erinevalt Euroopa direktiivist, kus on tiesti arusaadavalt kirjas,
millistel juhtudel sellist korrigeerimist teha tuleb, viitab meie seadus ainult mingile
mstilisele kreeditarvele, mille ilmumisel peavad vljastaja ja saaja vtma valveseisaku
ja asuma tegutsema. Palusime oma selgitustaotluses Rahandusministeeriumi
spetsialistidel veidi tutvustada meile kreeditarvete hingeelu.

EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

30.12.2009
KMS 29 lg 7 stestab: Kui maksukohustuslane thistab kauba vi teenuse kohta
esitatud arve vi esitab kreeditarve prast kauba vi teenuse kibe tekkimise
maksustamisperioodi kohta kibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii mja kui ka ostja
sellest
tulenevad
muudatused
arve
thistamise
vi
kreeditarve
esitamise
maksustamisperioodi kohta esitatavas kibedeklaratsioonis. Kreeditarvet vib esitada
vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.
1. Soovime teada, millal ja millistel tingimustel on maksukohustuslasel:
a) igus thistada arve vi esitada kreeditarve?
b) kohustus thistada arve vi esitada kreeditarve?
c) keelatud arvet thistada vi kreeditarvet esitada?
2. Soovime teada, kuidas tuleb kituda, kui mja on vormistanud kauba vi teenuse
kohta kreeditarve ning vhendanud vastavalt oma kibemaksukohustust, kuid kauba
ostja vi teenuse saaja ei ole oma raamatupidamises seda kreeditarvet kajastanud ega
sisendkibemaksu vhenemist deklareerinud (niteks vites, et ei ole kreeditarvet ktte
saanud). Millised kohustused on kreeditarve vljastajal kas ta peab kontrollima
kreeditarve kttesaamist vi saama ostjalt kinnituse, et ta on sellise arvega nus?
3. Kas kauba ostjal vi teenuse saajal on vastavalt KMS 37 likele 5 igus vormistada
ise kreeditarvet saadud kauba vi teenuse kohta?
4. Kas kreeditarvet on vimalik vljastada isikule, kes on selleks hetkeks surnud vi
likvideeritud ja registrist kustutatud?
5. Kas kreeditarvet on vimalik vljastada jaemgiarvele, millel puudub ostja nimi?
6. Soovime teada, kuidas toimub kibemaksu arvestamine siis, kui prast tehingu
toimumist otsustavad tehingupooled kauba vi teenuse maksustatavat vrtust
suurendada. Kas sellisel juhul peab kauba mja vi teenuse osutaja deklareerima
kibemaksu tagasiulatuvalt kauba leandmise vi teenuse osutamise aja seisuga?

7. Soovime teada, kuidas toimub kibemaksuarvestuse korrigeerimine jrgmises

olukorras. Mja mb augustis ostjale kaupa 4 miljoni krooni eest, kuid esitab ekslikult
arve summale 5 miljonit krooni. Viga avastatakse novembris ning novembris esitab
mja ostjale esmalt kreeditarve summale 5 miljonit krooni ning seejrel uue arve
samale kaubale summas 4 miljonit krooni. Millises kuus peab mja deklareerima
kreeditarvest tuleneva kibe vhenemise 5 miljonit krooni ja millises kuus uuel arvel
kajastatud kibe 4 miljonit krooni? Millises kuus ja kui palju korrigeerib ostja
sisendkibemaksu?
8. Soovime teada, kuidas toimub kibemaksuarvestuse korrigeerimine jrgmises
olukorras. Kaup anti le ning arve esitati augustis. Septembris selgus, et arve on esitatud
valele isikule, sest ostja esindaja oli vahetanud tkohta ja tellinud kauba uue tandja
nimel, kuid mja esindaja ei mrganud seda ning saatis arve postiga ostja esindaja
endisele tandjale. Prast vea avastamist septembris vljastab mja esimese arve
adressaadile kreeditarve ja seejrel igele adressaadile uue arve. Kas ja kuidas peab
esialgse arve adressaat kajastama arvet ja kreeditarvet oma kibemaksuarvestuses?
Millisel kuul deklareerib mgikivet kauba mja ja millisel kuul deklareerib
sisendkibemaksu kauba ige ostja?

Direktiivi 2006/112/E artikkel 90

(1) Thistamise, taganemise, lestlemise vi osalise vi tieliku mittetasumise korral
vi juhul, kui hinda alandatakse prast tarne toimumist, vhendatakse maksustatavat
vrtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmratud tingimustel.
(2) Tieliku vi osalise mittetasumise korral vivad liikmesriigid likest 1 erandi teha.

Rahandusministeeriumi vastus
Veiko Tali
Finants- maksupoliitika asekantsler
27.01.2010
Vastuseks Teie 30.12.2009 kirjale nr 104 selgitame jrgmist. Kibemaksuseaduse -s 1
on stestatud maksu objekt, milleks on muu hulgas kive, mille toimumise koht on Eesti.
Kibemaksuseaduse 3 likes 4 on loetletud tehingud, millelt kibemaksu tasumise
kohustus on kibemaksukohustuslasel. Kibemaksukohustuslasel on kohustus tasuda
kibemaksu muu hulgas:
Eestis paigaldatava vi kokku pandava kauba soetamiselt ettevtlusega tegelevalt
teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning
kellel puudub Eestis psiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevtlusega
Eestis;
kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;

kauba soetamiselt ettevtlusega tegelevalt isikult, kes ei ole Eestis registreeritud

maksukohustuslasena ning kellel puudub psiv tegevuskoht, mille kaudu ta
tegeleb ettevtlusega Eestis.
Nimetatud tehingud vastavad kbemaksuseaduse -s 4 toodud kibe mistele, kusjuures
maksukohustus on kauba saajal. Vastavalt kibemaksuseaduse -le 9 on kibe
toimumise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale vi tehakse talle muul viisil
kttesaadavaks Eestis. Seega kibemaksuseaduse 3 like 4 punktides 3, 4 ja 5
nimetatud juhtudel kibe toimumise ala ning maksustatava vrtuse mramisel tuleb
lhtuda kibemaksuseaduse -s 11 ja -s 12 kibele stestatud reeglite kohaselt.
Vastuseks Teie esitatud ksimusele kreeditarvete koostamise iguse ja kohustuse osas
selgitame, et kreeditarvete koostamise igus ja kohustus tuleneb raamatupidamise
seadusest. Mjal on raamatupidamise seaduse 4 punkti 1 kohaselt kohustus
korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja
vrreldava informatsiooni saamine mja finantsseisundist, majandustulemustest ja
rahavoogudest. Raamatupidamise seaduse 10 like 1 kohaselt ei ole alg- ja
koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid lubatud
kustutada ega teha neis ienditeta parandusi. Nendest stetest tulenevalt on mjal
kohustus ja igus koostada kreeditarveid ja teha nende alusel arvetel olevas
informatsioonis parandusi. Mja ja ostja lhtuvad lepingute slmimisel ning
tlgendamisel vlaigusseadusest. Vlaigusseaduse -s 112 on stestatud, et hinna
alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele, seega peaksid
kreeditarve esitamisest olema teadlikud nii mja kui ka ostja.
Kibemaksuarvestus kreeditarve esitamisel on stestatud kibemaksuseaduse (KMS)
29 likes 7. Kui maksukohustuslane thistab kauba vi teenuse kohta arve vi esitab
kreeditarve prast kauba vi teenuse kibe tekkimise maksustamisperioodi kohta
kibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii mja kui ka ostja sellest tulenevad
muudatused arve thistamise vi kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta
esitatavas kibedeklaratsioonis. Kreeditarvet saab esitada vaid konkreetse arve kohta.

Nimetatud sttest lhtutakse juhul, kui esialgne kokkulepe thistatakse vi kokkulepet

muudetakse (niteks vhendatakse kauba vi teenuse maksumust) vi on arvele
mrgitud ekslikud andmed. Olete kirjas toonud nite, mille kohaselt ma mb augustis
ostjale kaupa 4 miljoni krooni eest, kuid ekslikult esitab arve summale 5 miljonit krooni.
Viga avastatakse novembris ning novembris esitab mja ostjale kreeditarve summale 5
miljonit krooni ning uue arve summale 4 miljonit krooni. Vastavalt KMS 29 1ikele 7
kajastavad nii mja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused novembrikuu
kibedeklaratsioonis. Seega kui selle tulemusena vhendatakse kivet kibemaksuta
maksumuses 1 miljon krooni, siis kauba mja vhendab maksustatavat kivet 1 miljon
krooni ja arvestatud kibemaksu 200 000 krooni vrra ning kauba saaja vhendab
sisendkibemaksu 200 000 krooni vrra. Nii mja kui ka ostja kajastavad muudatused
novembrikuu eest esitatavas kibedeklaratsioonis.
Juhul kui mja ja ostja lepivad kokku kauba vi teenuse maksustatava vrtuse
suurendamises, siis ldjuhul tehakse seda tiendavate tde tttu. Tiendavate tde
osas esitatakse eraldi arve ning kibemaksu arvestatakse ldreegli kohaselt vastavalt
kibe toimumise ajale (KMS 11) ning sisendkibemaks arvatakse maha vastavalt
seaduses stestatud mahaarvamise momendile (KMS 31).
Kui kauba soetaja vi teenuse saaja esitab arve kibemaksuseaduse 37 like 5
kohaselt, siis vib ta esitada ka kreeditarve nimetatud stte kohaselt. Poolte vahel peab
olema enne kibe toimumist slmitud arvete esitamise kohta kirjalik kokkulepe, kus on
mrgitud kauba mja vi teenuse osutaja poolne aktsepteerimise kord.
Kreeditarvet ei saa esitada isikule, kes on selleks hetkeks sumud vi likvideeritud ja
registrist kustutatud.
Olete kirjas toonud nite, kus kaup anti le ja arve esitati augustis, kuid septembris
selgus, et arve esitati valele isikule, sest ostja esindaja oli vahetanud tkohta ja tellinud
kauba uue tandja nimel. Prast vea avastamist septembris vljastab mja esimese
arve adressaadile kreeditarve ja seejrel igele adressaadile uue arve. Vastavalt KMS
29 likele 7 kajastavad nii mja kui ka ostja (antud juhul ka isik, kes kaupa ei saanud,
kuid ekslikult kajastas seda raamatupidamises) kreeditarve esitamisest tingitud
muudatused arve thistamise vi kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta
esitatavas kibedeklaratsioonis juhul, kui perioodi kohta, mida parandatakse, on
kibedeklaratsioon esitatud. Seega, kas mberarvestus tehakse septembrikuu
kibedeklaratsioonis vi deklareeritakse kibemaksu vastavalt tehingu tegelikule sisule
(vi ei deklareerita sisendkibemaksu) augustikuu kibedeklaratsioonis, sltub sellest,
kas kreeditarve esitati vi saadi prast vi enne augustikuu kibedeklaratsiooni esitamist.
Samas kui muudetakse vaid ostja nimi, siis kauba mja kibedeklaratsioonis muudatusi
ei tee, kuna maksustatav summa jb muutumatuks.
Kui maksumaksjal on konkreetseid probleeme kreeditarvest tulenevate muudatuste
kajastamisega, siis palume prduda maksuhalduri poole. Osa Teie kirjas toodud
ksimusi on vastuolulised ning neile ei saa anda ldist vastust. Niteks, kas kreeditarvet
vib esitada jaemgiarvele, millel puudub ostja nimi. Jb arusaamatuks, mis alustel
mja tahab kivet vhendada ja tehingu majanduslikku sisu muuta, kui puudub
tuvastatav lepingu teine pool. Kibemaksuseaduse kohaselt ei ole kohustuslik esitada
KMS 37 likes 7 stestatud nuetekohast arvet kauba vrandamisel vi teenuse
osutamisel fsilisele isikule isiklikuks tarbeks. Samas, raamatupidamise seaduse alusel
peavad algdokumendil olema tehingu osapoolte nimed. Kui on silmas peetud olukorda,
kus fsiline isik, kes ostis kauplusest toote, millel ilmnesid puudused, ning kaup
tagastati ning asendati uue samalaadse tootega ning rahalisi arveldusi ei tehtud, siis uut
kivet antud toimingust ei teki. Juhul kui samalaadset kaupa ei ole vimalik anda ning
ostjale tagastatakse raha, siis kibemaksuarvestuses lhtutakse KMS 29 likest 9.
Ksite, millised kohustused on kreeditarve vljastajal, kas ta peab kontrollima
kreeditarve kttesaamist vi saama ostjalt kinnituse, et ta on selle arvega nus.
Nimetatud kohustusi ei ole kibemaksuseaduses stestatud, kusjuures kahtluse korral
vib mja nimetatud toiminguid teha. Kui maksukontrolli kigus tuvastatakse, et mja
ja ostja on lhtunud kibemaksu deklareerimisel erinevatest arvetest, vaadatakse
tendeid tehingu toimumise ja arve esitamise osas kogumis.

Kommentaar
Kui ei ole surmatbi, siis saab kreeditarvest ikka abi
Lasse Lehis
EML juhatuse liige
Eestis kehtib le 400 seaduse. Nende hulgast leiab palju huvitavat. Niteks lifti ja kistee
ohutuse seaduse vi rakkude, kudede ja elundite kitlemise ja siirdamise seaduse. Vi
niteks lastekaitseseaduse, kus on kirjas, et laps peab austama oma vanemaid ja
kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi ( 18 lg 1) ja laps peab
kaasinimestega lugupidavalt kituma ( 20 lg 1). Seda, kuidas loomakaitseseadus
reguleerib niteks mesilaste tapmist, lugeja juba teab.1 Olgu veel mrgitud, et
loomakaitseseaduse alusel on pllumajandusminister kehtestanud mruse, mis
reguleerib hepevaste tibude ja haudejtmetes embrote hukkamise korda. Kiki neid
seadusi on huvitav lugeda ja tunnustamist vrivad need inimesed, kes kiki neid seadusi
tunnevad. Ttagu nad kus iganes, kas vi Rahandusministeeriumis.
Kikidel Eestis kehtivatel seadustel peale he, nii huvitav kui neid ka lugeda poleks, on
hine omadus nad vivad kskida, keelata, lubada jne keda iganes, mida iganes, kus
iganes, millal iganes ja kuidas iganes , aga nad ei reguleeri kibemaksuga
maksustamist. Kibemaksuga maksustamist reguleerib jtkuvalt Eestis ainult ks seadus.
Selle seaduse pealkiri on Kibemaksuseadus. Avaldatud on see Riigi Teatajas I osas
2003. aastal numbris 82, artiklis 554, lisaks veel 19 hilisemat muudatust. See ja ainult
see seadus saab sisaldada ksku vi keeldu kas, kes, millal ja kuidas vib vhendada
kibe maksustatavat vrtust. Ja niikaua kui see seadus tleb, et maksustatavat vrtust
saab vhendada see, kes esitab kreeditarve, saab vhendada siis, kui ta esitab
kreeditarve, ja saab vhendada nii palju, kui kreeditarve nitab, siis nii ongi. Te vite
oma vlaigusseaduse ja raamatupidamise seaduse kokku rullida, minul on kreeditarve
ja mind rohkem ei huvita.
Kui nd pris tpne olla, siis teatud juhtudel vib Eesti maksumaksja nuda ka Euroopa
direktiivi otsekohaldamist. Seda saab nuda ainult maksumaksja enda iguste kaitseks.
Riik ei saa direktiivi otse maksude sissenudmisel rakendada. Kahe tehte kokkuvttev
jreldus on lihtne maksumaksja saab valida KMS 29 likest 7 ja direktiivi artiklist 90
omale meeleprasema ja neid kombineerida. Konkreetselt: maksumaksja saab vtta
omale iguse vhendada maksustatavat vrtust thistamise, taganemise, lestlemise
vi osalise vi tieliku mittetasumise korral vi juhul, kui hinda alandatakse prast tarne
toimumist ja seda ilma kreeditarveta, ning meie seadusest saab maksumaksja omale
vtta tiendavalt iguse vhendada kibe maksustatavat vrtust siis, kui ta kirjutab
vlja kreeditarve.
Sellest oli ka ajendatud meie ksimus kreeditarve esitamisest jaemgi tekile. Ksimuse
mte oli kontrollida, kui palju loetakse endise plaanikomitee maja 3. korrusel Euroopa
Kohtu lahendeid, niteks otsust kohtuasjas C-317/94. Vastus: ei loeta. MaksuMaksja
lugeja vib ennast nd uhkelt tunda, sest kik, kes on lugenud vi loevad Martin
Hubergi 2008. aasta detsembris ja 2010. aasta jaanuaris ilmunud artikleid (tpseid viiteid
vt allpool), on targemad kui Suur-Ameerika 1.
Selles kohtuasjas on pikalt kirjeldatud he Suurbritannia tualetitarvete tootja
turundusvtteid, niteks said kliendid kasutada ajalehtedes trkitud kuponge
maksevahendina vi said prast thjade karpide tagasisaatmist tootjalt nnni vi raha
tagasi. Euroopa Kohus selgitas, et maksustatavat vrtust saab vhendada ka siis, kui
tootja annab raha tagasi otse lpptarbijale, kes kaupa otse tootjalt ei ostnud. Ja llatus-

1 Vt Lasse Lehis. Seiklusjutte maalt ja linnast. MaksuMaksja, 2010, 3, lk 18.

llatus, kibemaksukohustuse vhendamiseks ei pidanud tootja hakkama hegi thja

hambapastatuubi sisse kreeditarvet pressima.
Siiamaani on kibemaksuseaduse tlgendamisel lhtutud naiivsest lootusest, et kik
saavad aru, mida kreeditarve tpselt thendab. Paljudes artiklites, pikutes ja
kommentaarides on kirjutatud, et kreeditarveid vljastatakse siis, kui pooled lepivad
kokku algse tehingu tingimuste muutmises (vi kui ks pool teeb seda hepoolselt, nt
vhendab hinda). Nii olen ka mina kirjutanud. Aga see ei thenda, et kirjanduses toodud
nited saaksid muutuda ammendavaks loeteluks, mis keelaks kreeditarvet muudel
juhtudel vormistada.
Vtame konkreetselt ksimuse mis takistab kreeditarvet vlja kirjutamast siis, kui ostja
pankrotistub ega maksa mjale ra ostetud kauba vi saadud teenuse eest vlgu olevat
raha? he teise ajakirja toimetus ksis hiljuti Rahandusministeeriumilt, kas ja kuidas on
Eestis stestatud direktiivi art 90 likes 2 lubatud erand mitte lubada maksustatavat
vrtust vhendada, kui kauba vi teenuse eest on jnud tielikult vi osaliselt
tasumata. Ministeeriumi vastus (04.03.2010 kiri nr 5-1/2618) lhtub jtkuvalt
traditsioonist mis ksimus see selline on, kik ju teavad!. Ajakirja lugejatele
seletatakse, et vastav keeld tuleneb ikka sellest vanast heast KMS 29 likest 7, lisades,
et sellest lhtutakse juhul, kui esialgne kokkulepe thistatakse vi kokkulepet
muudetakse (niteks vhendatakse kauba vi teenuse maksumust) vi on arvele
mrgitud ekslikud andmed. Jrelikult olevat sellest sttest selgelt aru saada, et kui kauba
vi teenuse eest on maksmata, ei tohi maksustatavat vrtust vhendada.
Kas ikka on? Kas on seadust, mis lubaks kreeditarvet vljastada ainult nendel juhtudel,
mis on mainitud Rahandusministeeriumi kirjas? Vabandage vga, aga ei ole. Toodud
nited oli tpilised juhtumid, millal tavaliselt kreeditarveid esitatakse. See on ka kik.
Edasine on juba oletus muudel juhtudel, niteks tasumata jtmise korral, kreeditarvet
vormistada ei tohi. See oletus, mis baseerub tugevatel argumentidel nagu nii on ju kogu
aeg olnud, maksuametist eldi jne, on siiamaani hsti ttanud. Vhemalt ei ole teada,
et keegi oleks sel teemal kohtusse vaidlema tulnud. Aga kui hel peval tuleb? Siis
juhtub ilmselt nii, nagu juhtus porutik Revskiga, kui too daamidega tutvust sobitas. Tal
oli kaks vimalust: ta kas saab daamilt vastu krvu vi saab ta seda, mida ksis. Sama
targad, nagu oli kunagi too vapper hrrasmees, on ka tna kik kibemaksuhuvilised.

Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:

Martin Huberg. Mningatest kibemaksu korrigeerimisega seotud ksimustest. 2008,
12, lk 29-32.
Martin
Huberg.
Kibemaksuga
maksustatava
vrtuse
vhendamine.
Uus
kohtupraktika. 2010, 1, lk 36-40.