BIOLOOGIA

SÜSTEMAATIKA

Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise/klassifitseerimisega

taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega.
Süsteemi on pdevalt ümber tehtud.

Taksoniks nimetatakse süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste

omaduse alusel ühte gruppi. Nt. Maipõrnika liik, imetajate klass jne.

1. Liik
2. Perekond
3. Sugukond
4. Selts
5. Klass
6. Hõimkond
7. Riik
8. Domeen

5 riigi süsteem -. Taimeriik, Loomariik, Seeneriik, Protistid ja Bakterid

bakterid protistid seened taimed loomad

Kolm domeeni ehk ülemriiki

Bakterid Arhed Eukarüoodid

loo
seened
taimp
Seitsme riigi süsteem

bakterid Arhed Ripsviburprotistid Kulendprotistid seened taimed loomad

Taimeriik
Taimede uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse botaanikaks. Taimeriiki kuuluvad
hulkraksed, päristuumsed, fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole
sisaldavaid tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist.

1. Kloroplast – fotosünteer
2. Mitokonder – energia
3. Rakumembraan – kaitse, info
4. Rakukest – kaitse ja tugisüsteem
5. Endoplasmaatiline Retiikulum – ainete rakusisene liikumine
6. Ribosoomid – valkude süntees
7. Tsentraalvakuool – veevaru, jääkained
8. Rakutuum – juhib raku elutegevust
 9. Tuumakesed – rRNA süntees ja ribosoomide tootmine
10. Golgi kompleks – valkude töötlemine ja pakkimine
11. Lüsosoomid – makromolekulide lagundamine
12. Tsütoplasma - seob kõik raku organellid omavahel tervikuks

Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma:

1. Samblad
2. Soontaimed – soontena eristunud juht- ja tugikude vee ning toitainete
transportimiseks.

Soontaimed jagunevad omakorda:

• Sõnajalgtaimed e. eostaimed
• Paljasseemnetaimed
• Katteseemne- ehk õistaimed

Taimed paljunevad sugulisel (kaks erinevat rakku) või mittesugulisel teel (vegetatiivne või
eoseline).

Taimed kasvavad kõikjal, kus on fotosünteesiks piisavalt vajalikke lähteaineid ja

valgusenergiat. Tihedus on suurem ekvaatori pool ja väheneb pooluste suunas. Maailmas üle
300 000 taimeliigi. Eestis ligikaudu 1500 liiki soontaimi, 500 liiki samblaid ja 2500 liiki
vetikaid.

• Fotosüntees, CO2
• Paljud taimed on mitmetele loomadele elupaigaks ja varjupaigaks
• Taimed on olulised mulla kujunemisel
• Toiduahel

Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured

puuduvad kõigil sammal taimedel. Selle asemel on neil risoidid – niitjad väljakasvud.
Paljunevad peamiselt eostega. Nad on niiskete kasvukohtade taimed. Nad on tundlikud
õhusaastuse suhtes.

• Moodustavad maapinnal katte, mis takistab vihma ja lume sulavee kiiret äravoolu
• Koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele

Sõnajalgtaimed neil on tõelised lehed, varred ja juured. Paljudel esineb risoom. Eristatakse
kolme võsutüüpi - kollad, osjad ja sõnajalad. Paljunevad eostega, nad ei õitse!!! Leidub neid
kogu maailmas, eriti niisketes troopilistes piirkondades. Eestis peamiselt niisketes metsades.
Nende hiilgeaeg on juba ammu möödunud.(300 000 aastat tagasi) Kokku on umbes 10 000
taimeliiki nende hõimkonnas, eestis neist 50.

• Elu ja varjupaigaks loomadele

• Kivisüsi
• Ravimtaimed – maarjasõnajalg ja põldosi

Paljasseemnetaimed – okaspuud enamasti. Nimetus tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest

paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Eestis looduslikud okaspuud -. Mänd,
kuusk, kadakas, jugapuu. Lehis, nulg jms on sisse toodud. Kasvavad suhtselt kõikjal, eriti
põhjapoolkeral ja mägedes. Enamik on välja surnud, tänapäeval teada 800 liiki, Eestis 4.

• Rikastavad õhku hapnikuga

• Pakuvad varju teistele organismidele
• Erinevad majanduslikud kasutusviisid

Õistaimed ehk katteseemnetaimed – iseloomulik tunnus on õis, millest areneb vili. Teistel
taimerühmade esindajatel need puuduvad. Jaotatakse seemnes asuvate idulehtede järgi kahte
klassi – ühe- ja kaheiduleheliselt. Paljunevad nii suguliselt (tolmnemine tuulega või
putukatega) või mittesuguliselt. Kasvavad kõikjal, kus piisavalt vajalikke tingimusi esineb.
Neid on umbes 240 000 liiki, enamik neist on kaheidulehelised. Eestis esineb looduslikult
umbes 400 liiki.

• Kõigi taimekoosluste peamiseks osaks

• Pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele

Loomariik
Teadust, mis uurib loomi nimetatakse zooloogiaks. Loomad on päristuumsed, aktiivselt
liikuvad, hulkraksed, heterotroofsed organismid. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel
(kääviniidid). Loomade kasv on piiratud ning täiskasvanud loom saavutab oma liigile
iseloomuliku suuruse ja kehakuju. Loomad on erineva kehaehitusega, mis on kujunenud
evolutsiooni käigus kohastumisega erinevate elukeskkondadega. Kõige tähelepanuväärsem
tunnus loomade puhul on sümmeetriline kehaehitus.

Radiaalsümmeetria e. kiireline sümmeetria – loomast on võimalik läbi suunata üks kujutletav

kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks
poolteks. Puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon. Nad elavad reeglina
kusagile kinnitunult või hõljuvad vees.

Bilatelaarsümmeetria e. kahekülgne sümmeetria – Loomast on võimalik läbi paigutada ainult

üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks pooleks. Neil on
selgelt eristunud keha esi- ja tagapool. Samuti on neil võimalik eristada keha selgmist ja
kõhkmist pinda ning kahte külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus asuvad alati tähtsamad
meeleelundid, kesknärvisüsteem ja tavaliselt ka suu. Bilateraalsümmeetria ja pea teke
evolutsioonis on eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele.

Loomad on kõige liigirikkam organismirühm. Maailmas on 1.5 miljonit teatud, äramääratud

loomaliiki hetkel. Kõige rohkem on teada selgrootuid loomaliike 96% kõikidest. 4% on
selgroogseid.

Kõik loomad koosnevad eukarüootsetest rakkudest. Rakud moodustavad omavahel erinevaid

struktuure. Sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Koed omakorda
moodustavad elundid. Ühise talituse alusel moodustavad nad elundkondi ehk organsüsteeme.
Kõik need süsteemid kokku moodustavad organismi kui terviku. Kudesid on neli põhitüüpi:

• Sidekude – sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheained.

(Elastsetest kiududest koosnev võrgustik, mille moodustab kollageen) Kohev sidekude
 – seob ja aitab koondada. Rasvkude – varuained, pehmendab lööke. Fibrillaarne
sidekude – sidemed ja kõõlused. Kõhrkude., Luukude. Veri.
• Närvikude – Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad rakukehast
ja jätketest. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud
erutust edasi kanda ja salvestada.
• Lihaskude – talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. On silelihaskude ja
vöötlihaskude. Silelihaskude on aeglase kokkutõmbega, käävjad rakud, näiteks meie
soolestik on neist rakkudest. Vöötlihaskude on pikkade rakkudega (kuni 30cm).
Jaguneb omakorda kaheks – skeletilihased ja südamelihased. Südamelihased on
rohkem põimunud.
• Epiteelkude – katab kõiki organismis väliskeskonna või kehaõõntega ühenduses
olevaid pindu ning piiritleb ka organeid. Kaitseb vigastuste nakkuste ja teiste
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Ainevahetus käib epiteelkoe kaudu. Ripsepiteel
– iga raku välispinnal on ripsmed, nt. Nina sees.

25.02.2010

Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene bioloogilistes protsessides rakendab on

bakterid ja seened. (keefir, jogurt, õlu, leib) Tänapäeval on kasutusele võetud ka taime- ja
loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel.

Biotehnoloogiliselt toodetakse peamiselt:

1. Ensüümid – kiirendavad keemilisi reaktsioone kehas. Nt. Toiduainetetööstuses

kasutatakse paljusid seente poolt produtseeritud ensüüme toiduainete värvi, lõhna ja
muude omaduste parandamiseks. (proteaas, amülaas). Taimekaitsevahendites mitmete
taimepatogeenide tõrjumiseks seente poolt toodetud ensüümid. Pesuvahendite tootjad -
bakterites plasmiidid, mis toodavad ensüüme, mis teevad bakteri elukeskkonnas teatud
ained kahjutuks/lagundavad. Tekstiilitööstuses kasutusel näiteks tärklise
lagundamiseks. Suhkur.
2. Antibiootikumid – mõeldud bakteriaalsete haiguste raviks. Põhilised antibiootikumide
tootjad on aktiomütseelid, rohehallikud(pennitsiliin). Olemuselt mõeldud rakulise
struktuuriga antikeha vastu. Viirused ei ole rakulise ehitusega.
3. Vitamiinid
4. Aminohapped
5. Hormoonid
6. Antikehad, et moodustada antiseerumeid
7. Kütused – madalakvaliteediline etanool ja metaan. Vabanetakse tootmisjääkidest, aga
kütus ei ole niivõrd kvaliteetne. Etanooli tootmiseks kasutatakse vilja, aga kui
kasutatakse põldu kütuse tootmiseks, jääb toitu puudu.
8. Probiootikumid – sellised piimhappebakterite tüved, mis on isoleritud inimese
soolestikust ja millede positiivne mõju inimese tervisele on teaduslike uuringutega
tõestatud. enamasti me-3(eestlaste leitud) ja lgg. Laktoosi ehk piimasuhkru
omastamine paraneb, suurendab B-rühma vitamiinide imendumist, soodustab
kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist soolestikus, tugevdavad vastupanuvõimet
 erinevate haigusi esilekutsuvate viiruste ja mikroobide vastu. Ühe ja sama
probiootilise bakteriga rikastatud tooteid tuleks tarbida vähemalt kolme nädala
jooksul.

Tööstus
Uute teadmiste
Fundamentaalteadused Põllumajandus
Rakendus rakendamine
Energeetika
teadused erinevates
Uute teadmiste loomine Transport
valdkondades
Meditsiin jt.

26.02.2010

Funktsionaalne toit on selline, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile.

Funktsionaalne toit saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel (nt. Tervise
munad) või valitakse bioaktiivse mõjuga toiduained (nt. Mesi, küüslauk, astelpaju viljad jne.)
Funktsionaalne toit tõhustab inimese seedekulgla talitust, aktiveerib immuunsüsteemi,
vähendab haigusriske (kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus), stabiliseerib organismi seisundit.

Biotehnoloogilised tegevused on nt. Naftareostuse puhastamine bakteritega, biolagunev

plastmass

Kloonimine

Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine ehk reproduktiivne kloonimine,

tuumkloonimine:

1. Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema

2. Rakust eemaldatakse geneetiline informatsioon
3. Siis võetakse munarakk ja sellest eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse
tüviraku tuum. Sellega soodustatakse munaraku jagunemine ja kasvamine
4. Saadakse embrüo
5. Embrüo siirdatakse emaslooma emakasse.
6. See organism, mis sünnib, on tüviraku andja identne koopia

LK.29

1. Tuumadoonori udararakud 2. Munarakudoonor

 Munaraku tuum eemaldatakse

3.Rakud eemaldatakse elektriimpulsiga

4.Vegetatiivse sügoodi areng kultuuris udararaku tuum

5.Embrüo siirdamine kolmandale lambale

Ravikloonimine e. terapeutiline kloonimine – tüvirakkudest samasuguse DNA
nukleotiidijärjestusega rakkude saamine.
1. Eraldatakse tüvirakud
2. Neid kultiveeritakse – kasvatatakse ja paljundataks
3. Ravimiseks sisestatakse tüvirakk otse haigesse koesse, kus vaja on ja tüvirakud
muutuvad vastava koe rakkudeks.

GEENITEHNOLOOGIA

Geenitehnoloogia lähtekohaks on rekombinantse DNA metoodika loomine. Rekombinantne

DNA on DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid.

Transgeensete ehk geneetiliselt muundatud organismide loomine. Tänapäeval on paljude

organismide pärilikkust muudetud sellega, et on lülitatud DNA-ahelasse võõrgeene.
Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüo rakkudesse, millele järgneb sisestatud
DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas
viljastatud munarakke või siis väga varajasest embrüost pärit rakke. Pommitatakse raku tuuma
võõrgeenidega ning nad ise lähevad sinna sisse. Jaguneb kaheks
1. Kui võõr-DNA integreerub viljastunud munaraku kromosoomidesse, siis on saadud
loom täiesti transgeenne, sest kõik tema tuuma rakud peaksid sisaldama transgeeni.
2. Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne – st.
mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte.
On olemas ka vastandpool. On võimalik lülitada teatud mutatsiooni abil mõned geenid välja.
Seda nimetatakse geeni-nokaudiks.

Transgeensete organismide abil on võimalik toota erinevaid hormoone, ensüüme jms. (tabel lk
40.) Esimene transgeenne hiir saadi 1981. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimese
molekulaargeneetika uurimisel. Kasutusvaldkonnad:

• Geeniekspressiooni ja selle regulatsiooni uuringud.

• Geenide funktsiooni uurimine geenide suunatud inaktivatsiooni abil.
• Geenidoosi efektide uurimine.
• Inimese haigusmudelite loomine

Praegu püütakse toota loomi, kes kannaksid inimese koesobivus antigeene, selleks et loomade
organeid nt. maksa, neere, südant oleks võimalik siirdada inimesele ilma, et inimese organism
selle ära tõukaks. Transgeensete organismide tootmine on ülikallis.

Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on

konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti,
üheaegselt ja oleksid maitsvad. Tahetakse saada näiteks lamandumiskindlaid ja viirus- ning
seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte.

Geneetiliselt muundatud toit on selline, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt

muundatud organisme. GMO toiduainete eelised ja probleemid.

EELISED PROBLEEMID
1 Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme Esinevad eetikaprobleemid,
igale jäägu oma normaalne
genoom
2 Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus Võib olla kahjulik
inimorganismile. Mõni allergiat
põhjustav valk võib sattuda
toitu, kus teda normaalselt ei
leidu.
3 Keskkonna saastatuse vähendamine sest kasutatakse Võimalik negatiivne mõju
kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. keskkonnale. Nt. kahjurid
muutuvad looduslike
toimeainete suhtes immuunseks

Kui toode sisaldab alla 1% GMO aineid, ei pea neid peale märkima.
GEENITERAAPIA

Geeniteraapia on uue(te) geeni(de) viimisega inimese organismi eesmärgiga ravida teatud

haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Esimesed head tulemused olid 90’alguses aga
kuna 2000.a. üks mees suri geeniteraapia tagajärjel, ei saa enam eriti kasutada seda. Üks väga
levinud võimalus geeniteraapiat kasutada on viiruste abil. See põhineb nende heal
transduktsiooni võimel (võime efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom).
Võetakse välja viiruse kahjulik osa ja asemele pannakse see geen, mida tahetakse organismi
viia. On mitu võimalust. Võib viiruse organismis lahti lasta või siis võtta teatud koerakud
välja, kasvatatakse neid, laboris lastakse viirus kasvatatud kudedesse laiali ja pärast pannakse
tervete geenidega rakud organismi tagasi. Tänapäeval on võimalik paljusid haiguseid ravida
geeniteraapiaga, aga seal on oma eetilised probleemid. On võimalik väga haruldasi haigusi
ravida, aga kuna nende uurimine ja rakendamine on raskendatud siis väga palju ei tehta seda.

Eetilised probleemid:

1. Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast – kas inimene on pärast sama
inimene, kes enne.
2. Neid geene, mida inimene on saanud oma vanematelt, pole kellelgi õigus muuta.
3. Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahel on küllaltki raske.
Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte?
4. Geeniteraapiakatsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel
oleks võimalik vältida haige lapse sündi.
5. Geeniteraapia on väga kallis protseduur ja kaugeltki kõik ei saa seda endale lubada.

Igal inimesel on olemas DNA-sõrmejälg. DNA-fragmentide pikkused on igal inimesel

erinevad, mida lähemalt sugulased, seda sarnasemad need on.