Tartu Ülikool

Haridusteaduskond

Õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus

Salutogeneesist

Referaat

Autor: Kadri Allikmäe

Tallinn 2010
Sissejuhatus

Salutogeneesi põhimõte – tervendav pedagoogika

Waldorfpedagoogika baaspõhimõtteid on täiendatud salutogeneesi (looja A. Antonovski
(1923-1994)) õpetusega, mis on õpetus tervenemisprotsessidest), mis on paradigma
nihkumine haigusekeskselt patogeneesi mudelilt tervisekesksele salutogeneesi mudelile, mis
keskendub ressursside olemasolule ja on suunatud tervise arengule (Bengel et al., 1999).
Hariduses on fookus tervist loovatel ja sälitavatel mudelitel: selle asemel, et tegeleda
tagajärgedega, proovitakse kohe teha haridus inimesele tervendavaks ning tema elu jaatavaks
protsessiks.1 Salutogeneesi all mõistetakse õpetust tervenemisprotsessidest.

Põhialused tervendavale pedagoogikale:2 3

 Arusaadavus - Arusaamise tunne – Gefühl von Verstehbarkeit. Asjade mõistmine.
Asjade selgitamine loogilises järjekorras aga läbi praktilisuse. See tähendab, et lastega
võetakse ette asju, mis on elulised, loogilised ning juhtuvad arusaadavas järjekorras.
Nt peenra istutamine (kõigepealt rohitakse, seejärel pannakse kasvama lilled), taigna
tegemine ja koogi küpsetamine jne. Et iga tegevus on mõtestatud. Läbi taoliste
tegevuste õpib laps aru saama järgnevusest ja asjade omavahelisest seosest.
 Rakendatavus - Enese-kompetentsuse tunne – Gefühl von Handhabbarheit. Isikliku
jõu kasvamine ja võimalus anda lastel ise areneda (mitte teha nende eest nt asju ära).
Aitata neid enesekindluseni. Selleks, et lapsed jõuaksid sisemise enesekindluseni, on
väga oluline lasta n2eil erinevaid asju ise teha. Läbi tegevuse jõuab laps tundeni:
„mina suudan seda teha.“ 3-5 eluaasta vahel lisandub lapse tahtele mängida ka
fantaasiajõud: on oluline lasta laste vabalt mängida, et nad saaksid hiljem
täiskasvanueas julgeda oma loomingulisust väljendada. 5-7 eluaasta vahel muutub laps
sotsiaalseks olendiks ning mängib koos teistega. „See laste mängu omadus valmistab
ette hiljem avalduvat võimet saada selge mõtteline ülevaade maailmas valitsevatest
seostest.“4
 Mõttekus - Mõttekuse tunne, tähenduslikkuse tunne – Gefühl von Sinnhaftigkeit-
Bedeutsamheit. Lastel on vaja kogeda mõttekust, arusaama, miks nad midagi teevad
ning eeskuju inimeste näol, kes samuti tegelevad mõttekate asjadega.
1
Allikas: Anu Kasmel. Ettekanne „Võimestumise kontseptsioonid ja mudelid“. TÜ. Rahvatervise instituut. 2008
http://www.salutare.ee/files/ettekanded/Salutogenees%2013.02.2008%20Anu%20Kasmel.pdf
2
Peter Langi loengu konspekt, kursus „Waldorfpedagoogika alushariduses“, TÜ 2010
3
Allikas: http://de.wikipedia.org/wiki/Salutogenese
4
Lang, P. „Õigus lapsepõlvele – see on inimõigus. Jätkem lastele aega. Kasvatus ja haridus kuni lapse kooliküpsuseni.“
Waldorflasteaedade Ühendus. 9 vihik. Stuttgart.

2
Sellest kasvab välja koherentsuse tunne, üksolemise tunne iseendaga. See moodustubki
kolmest eelnevast komponendest.„Koherentsustunde all mõistetakse valdavat meeleolu,
pusivat kindlustunnet, tunnet hoida sisemiselt uhte, aga ka kindlustunnet, et abi ja toetus on
valjastpoolt olemas. Koherentsusmeel tahistab vastavalt selle tundega kaasnevat „mõttelise
aktiivsusega seotud maailmatunnetust“ (Schiffer).“
Arusaam, et elul on mõte, seos, loogilisus ja et omandatav haridus on sellega seotud. Samuti
peab õpetaja mõistma rütmi (millised on rütmid elus, rütmiteadvus), biograafilist põhimõtet
(igale eale on sobivad erinevad asjad, erinevatel ajastutel inimese elus erinevad tähendused:
sünd, kooliküpsus jne. 7-aastaste elu tsüklite põhimõte). Samuti on tähtsal kohal
pedagoogiline eetos olla sõltumatu oma õpetuses maailma kirjeldamisel riigipoolsetest
soovidest kodaniku suhtes, suurte süsteemide nõudmistest. Oluline, et kujuneks välja inimene.
See on peamine baas. Hariduse mõte ei ole toota kodanikke, kes on vormitud ühe mudeli
järgi.

Waldorfpedagoogika salutogeneetilised tunnused

„Waldorfpedagoogika lähtub tervikust“ ja on orienteeritud lapse tervistamisele.“5
Waldorfpedagoogika salutogeneetilised tunnused on:

 Steineri meelteõpetus: „Neli „alumist“ meelt (kompamismeel, elumeel, liigutusmeel

ja tasakaalumeel) võimaldavad tajuda oma füüsilist keha , neli „keskmist“ meelt
(haistmismeel, maitsmismeel, nägemismeel, soojusmeel) ja neli „ülemist“ meelt
(kuulmismeel, häälikumeel, mõttemeel ja mina-meel) juhivad meid tajudes maailma
ja inimese sisemusse. Nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt kolmeks jaotatud
inimesekäsitlus: füsioloogiliselt.“6
 Kolmene ja holistiline inimkäsitlus: Vastavalt Steinerile on inimkäsitlus jagatud
kolmeks: füsioloogiliselt meelte-närvide süsteemiks, rütmilise süsteemi ja
ainevahetus-liigeste süsteemiks: kujutluse, tundmise ja tahtena. Selle põhimõttega
sõnastab Steiner inimese kui terviku.
 Biograafiliselt orienteeritud füsioloogia (nii hing kui keha): lapse arengut võib
kirjeldada erinevate etappidega, mil ta läbib erinevaid arengufaase, millele on
iseloomulikud nii füüsises kui ka psüühikas erinevad tunnused. Samas proovib
waldorfpedagoogika lähtuda sellest, et igal lapsel võivad need faasid avalduda ka

5
Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“
6
Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“

3
 erinevas vanuses. Täiendavalt arvestatakse sellega, et nt televiisori vaatamine
varajases lapsepõlves pole eriti kasulik.
 Pedagoogiline eetos – õpetaja pole mõne riigiinstitutsiooni poolt ametisse seatud
inimene, kes täidab riiklikku õppeprogrammi. Selle põhimõtte all on mõeldud, et
õpetaja on vastutav inimene kogu kultuuri ees. St, et õpetaja peab looma võimaluse
ning keskkonna selleks, et laps saaks kasvada just endale valitud suunas ning
väljendaks hiljem just oma andeid oma riigile ja ühiskonnale. Aga riik või ühiskond ei
tohiks lapselt midagi dikteerida. Õpetaja peab toetama lapse vaba valikut kõiges.

Sisulised ja metoodilis-didaktilised seosed baaspädevustega

1. Keha- ja liikumiskompetentsus: see arendamine põhineb eeldusel, et „terves kehas
terve vaim“: et mõttetegevus ja emotsionaalne areng on seotud lapse liikumisega.
Arendatakse laste liikumismeelt, et lastel aktiveeruks keele arengu protsess ning
mõttetegevus.
2. Meele- ja tajukompetentsus: see põhimõte ütleb, et „kunstlikud maailmad
moondavad meile ette väärtusi, mida tegelikkuses pole sellisel kujul olemas.“7
Siinkohal on mõeldud televiisorit ja seal näidatavat „virtuaalreaalsust“ ning
fantaasiamaailma. Waldorfpedagoogika peab oluliseks, et lapse taju kasvaks juba
lapsepõlves adekvaatseks. Vastavalt Langile peavad lapsed waldorflasteaias õppima
kõigepealt oma meeltega avastama reaalset maailma ja õppima tundma seal
valitsevaid seoseid.
3. Rääkimiskompetentsus: selle põhimõtte järgi õpivad lapsed rääkima vaid
keskkonnas, kus räägitakse. Samuti on rääkimine ja mõtlemine omavahel seotud.
Samuti on oluline õpetaja ja lapse vaheline inimlik side ning suhe. Praktiliselt on ka
keelelistel tegevustel suur tähtsus: lauludel, värssidel, sõrmemängudel. Kõik see
arendab rääkimiskompetentsust.
4. Fantaasia ja loominguline kompetents: selle pädevuse all mõistetakse seda, et
olgugi, et meie ümber on niivõrd palju valmis maailma, eeldatakse inimestelt siiski
täiskasvanuna loomingulisust, uusi ideid jne. Vastavalt sellele põhimõttele arendab
kunstiline ja loominguline tegevus inimese hinge ning loob aluse sellele
kompetentsusele.
5. Sotsiaalne kompetents: Elus on see väga oluline. Lasteaed peab looma võimaluse
sotsiaalsete kompetentsuste arenguks. P. Lang toob hästi välja, et sotsiaalse
7
Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“

4
 üksolemise puhul on alati küsimus selles, kuidas viia üksiku huvid, soovid ja
vajadused kooskõlla sotsiaalse kogukonna omadega. Kogukonnas on oluline vabadus,
samas keskkond, kus on kohta kõigi huvidele. Samuti on oluline, et lapsed saaksid
tundma õppida võimalikult erinevaid sotsiaalseid suhteid ja inimesi. Sellepärast on nt
väga tore nähtus Rosma Waldorfkooli vanematekool, kus vanemad moodustavad kooli
ümber toetava kogukonna ning annavad ka lastele võimaluse palju rikastavamateks
suheteks.
6. Motivatsioon ja kontsentratsiooni kompetents. Vastavalt Langile on meie ümber
palju keskendumisraskusega inimesi, kel on raske end mõne konkreetse ülesandega
pikemaks ajaks siduda. Waldorfpedagoogika proovib last hoida eemal kahjulikest
muljetest ja suunab lapse tähelepanu tervendavatele faktoritele. Sellised on nt
korduvad ja rütmilised tegevused, mis suunab lapse mõtte raskuspunkti tegevusele.
7. Eetilis-moraalne kompetents. Kõigil inimestel on vaja eetilisi väärtusi, millega end
siduda. Vastavalt selle kompetentsuse arendamisele vajavad kõik inimesed eluks ka
rituaale, mis annavad neile moraalseid orientiire ja tugevdavad väärtusi.
Waldorflasteaias on taolised momendid väga olulised: võtta aega enne sööki, et läita
küünal, hommikuringis väike vaikusehetk. Et arendada laste tähelepanuvõimet ning
seost eetilis- ja moraalse maailmaga. Eeldatakse, et lastel on vaja seost ilusa ja heaga,
väärtustega, teiste kultuuride ning loomingulisusega.

Läbi nende kompetentside ehitab inimene üles vundamendi. „See puudutab elu ja
sotsiaalseid sfääre. See, moodustab vundamendi, millele laps saab hakata elu ehitama.“8

Näited pedagoogilisest praktikast

Minu kogemus laste õpetamisel põhineb sellel, mida olen aasta jooksul teinud Eesti
Lastekirjanduskeskuses ja ka mõningal teisel üritusel, kus mul on palutud lugeda lastele
muinasjutte. Muinasjutud kuuluvad küll fantaasiamaailma aga ka seal on võimalik kasutada
salutogeneetilisi põhimõtteid:
 Väga oluliseks pean motivatsiooni- ja kontsentratsiooni kompetentsust. Olen tähele
pannud, et tänapäeva lastel on kergem fokusseerida oma tähelepanu, kui keskenduda
loomingulistele tegevustele: laulmine, liikumine või joonistamine. Kui muidu on laste
meeled väga laiali, siis läbi iseseisva panustamise läbi loomingulise tegevuse
rahunevad kõik lapsed maha.

8
Peter Langi loengukonspekt. TÜ Waldorfpedagoogika kursus lasteaiaõpetajatele 2010.

5
 Laste rääkimiskompetentsust arendab see, kui nendega olla pidevas kontaktis. Panin
tähele, et lastele väga meeldib rääkida ja neil on loomuomane püüd õppida. Nad
peavad täiskasvanuid väga suureks eeskujuks ning neile on oluline õppida rääkima
ning nad ka ise teevad kogu oma võimaliku, et õppida täiskasvanutega suhestuma nii,
nagu nad seda omavahel teevad. Seetõttu on oluline lastele esitada ka küsimusi, et nad
saaksid end ise väljendada. Anda neile võimalus dialoogiks.
 Rituaalid: olen tähele pannud ka seda, et väga olulisel kohal on kõikvõimalikud
rituaalid: seda nii täiskasvanutele kui ka lastele. Need on rahustavad, maandavad,
toovad inimesed nö „kohale“ ja häälestavad eelseisvaks tegevuseks. See on ka hea
ning ühtlane üleminek ühest keskkonnast teise. Nt õuest tuppa. Aktiivselt tegevuselt
passiivsemale tegevusele: õues mängimiselt nt söömisele ja magamaminekule.
 Keha- ja liikumiskompetentsuse arendamine. Ka täiskasvanueas on seda hea
meeles pidada, et kerge liikumine teeb inimesele ainult head. Lastel on energiat
niivõrd palju. Olen märganud, et tänapäeva lapsed ei saa koolides nt piisavalt alati
liikuda ning tundides peavad nad enamasti istuma paigal. Puutusin hiljaaegu kokku
ühe kooliga, kus oli tehtud samas väiksematele lastele tore tegevustuba, et nad saaksid
end konstruktiivselt välja elada. Samas tunnen, et lastele peaks olema piisavalt
tegevusi ja võimalusi end pidevalt liigutada ja oma energiat kuskile panustada, et mitte
passiivselt istuda. Lastel on palju energiat ja selle kasutamine on see, mida nad kõik
väga soovivad.
Tunnen, et pedagoogika saabki ainult taolistest põhimõtetest lähtuda, mis mõjuvad
inimesele tervendavalt ning lähtuvad elu loogilistest seostest. Siis tekib noorel ja väiksel
inimesel seos eluga ning maailmakäsitlus, mis on ka elu endaga seotud. On väga raske
saada tulemusi kunstlike mänguasjadega, kunstlike tegevustega, lapsed jäävad pärast
justkui õhku rippuma. Samuti, kui tegevuses puuduvad rituaalid ja eetilis-moraalne külg,
siis millele lapsed hiljem oma väärtushinnanguid seades elus toetuvad? Usun, et
waldorflasteaiakasvataja ning – pedagoogina oleks minu jaoks väga oluline nende
põhimõtetega arvestada, mis annavad lapsele arenguks parima võimaliku toetuse terve
maailmatunnetuse näol, mis tekib läbi holistiliste põhimõtetega arvestamise. Ja oluline on
arvestada kõigi salutogeneetiliste põhimõtetega. Siinkohal väljatoodud olid vaid minu
jaoks isiklikult hetkel kõige olulisemad.