Professional Documents
Culture Documents
Salutogeneesist Waldorfpedagoogikas Kadri Allikmäe
Salutogeneesist Waldorfpedagoogikas Kadri Allikmäe
Haridusteaduskond
Salutogeneesist
Referaat
Tallinn 2010
Sissejuhatus
2
Sellest kasvab välja koherentsuse tunne, üksolemise tunne iseendaga. See moodustubki
kolmest eelnevast komponendest.„Koherentsustunde all mõistetakse valdavat meeleolu,
pusivat kindlustunnet, tunnet hoida sisemiselt uhte, aga ka kindlustunnet, et abi ja toetus on
valjastpoolt olemas. Koherentsusmeel tahistab vastavalt selle tundega kaasnevat „mõttelise
aktiivsusega seotud maailmatunnetust“ (Schiffer).“
Arusaam, et elul on mõte, seos, loogilisus ja et omandatav haridus on sellega seotud. Samuti
peab õpetaja mõistma rütmi (millised on rütmid elus, rütmiteadvus), biograafilist põhimõtet
(igale eale on sobivad erinevad asjad, erinevatel ajastutel inimese elus erinevad tähendused:
sünd, kooliküpsus jne. 7-aastaste elu tsüklite põhimõte). Samuti on tähtsal kohal
pedagoogiline eetos olla sõltumatu oma õpetuses maailma kirjeldamisel riigipoolsetest
soovidest kodaniku suhtes, suurte süsteemide nõudmistest. Oluline, et kujuneks välja inimene.
See on peamine baas. Hariduse mõte ei ole toota kodanikke, kes on vormitud ühe mudeli
järgi.
5
Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“
6
Lang, P. „Õigus lapsepõlvele“
3
erinevas vanuses. Täiendavalt arvestatakse sellega, et nt televiisori vaatamine
varajases lapsepõlves pole eriti kasulik.
Pedagoogiline eetos – õpetaja pole mõne riigiinstitutsiooni poolt ametisse seatud
inimene, kes täidab riiklikku õppeprogrammi. Selle põhimõtte all on mõeldud, et
õpetaja on vastutav inimene kogu kultuuri ees. St, et õpetaja peab looma võimaluse
ning keskkonna selleks, et laps saaks kasvada just endale valitud suunas ning
väljendaks hiljem just oma andeid oma riigile ja ühiskonnale. Aga riik või ühiskond ei
tohiks lapselt midagi dikteerida. Õpetaja peab toetama lapse vaba valikut kõiges.
4
üksolemise puhul on alati küsimus selles, kuidas viia üksiku huvid, soovid ja
vajadused kooskõlla sotsiaalse kogukonna omadega. Kogukonnas on oluline vabadus,
samas keskkond, kus on kohta kõigi huvidele. Samuti on oluline, et lapsed saaksid
tundma õppida võimalikult erinevaid sotsiaalseid suhteid ja inimesi. Sellepärast on nt
väga tore nähtus Rosma Waldorfkooli vanematekool, kus vanemad moodustavad kooli
ümber toetava kogukonna ning annavad ka lastele võimaluse palju rikastavamateks
suheteks.
6. Motivatsioon ja kontsentratsiooni kompetents. Vastavalt Langile on meie ümber
palju keskendumisraskusega inimesi, kel on raske end mõne konkreetse ülesandega
pikemaks ajaks siduda. Waldorfpedagoogika proovib last hoida eemal kahjulikest
muljetest ja suunab lapse tähelepanu tervendavatele faktoritele. Sellised on nt
korduvad ja rütmilised tegevused, mis suunab lapse mõtte raskuspunkti tegevusele.
7. Eetilis-moraalne kompetents. Kõigil inimestel on vaja eetilisi väärtusi, millega end
siduda. Vastavalt selle kompetentsuse arendamisele vajavad kõik inimesed eluks ka
rituaale, mis annavad neile moraalseid orientiire ja tugevdavad väärtusi.
Waldorflasteaias on taolised momendid väga olulised: võtta aega enne sööki, et läita
küünal, hommikuringis väike vaikusehetk. Et arendada laste tähelepanuvõimet ning
seost eetilis- ja moraalse maailmaga. Eeldatakse, et lastel on vaja seost ilusa ja heaga,
väärtustega, teiste kultuuride ning loomingulisusega.
Läbi nende kompetentside ehitab inimene üles vundamendi. „See puudutab elu ja
sotsiaalseid sfääre. See, moodustab vundamendi, millele laps saab hakata elu ehitama.“8
8
Peter Langi loengukonspekt. TÜ Waldorfpedagoogika kursus lasteaiaõpetajatele 2010.
5
Laste rääkimiskompetentsust arendab see, kui nendega olla pidevas kontaktis. Panin
tähele, et lastele väga meeldib rääkida ja neil on loomuomane püüd õppida. Nad
peavad täiskasvanuid väga suureks eeskujuks ning neile on oluline õppida rääkima
ning nad ka ise teevad kogu oma võimaliku, et õppida täiskasvanutega suhestuma nii,
nagu nad seda omavahel teevad. Seetõttu on oluline lastele esitada ka küsimusi, et nad
saaksid end ise väljendada. Anda neile võimalus dialoogiks.
Rituaalid: olen tähele pannud ka seda, et väga olulisel kohal on kõikvõimalikud
rituaalid: seda nii täiskasvanutele kui ka lastele. Need on rahustavad, maandavad,
toovad inimesed nö „kohale“ ja häälestavad eelseisvaks tegevuseks. See on ka hea
ning ühtlane üleminek ühest keskkonnast teise. Nt õuest tuppa. Aktiivselt tegevuselt
passiivsemale tegevusele: õues mängimiselt nt söömisele ja magamaminekule.
Keha- ja liikumiskompetentsuse arendamine. Ka täiskasvanueas on seda hea
meeles pidada, et kerge liikumine teeb inimesele ainult head. Lastel on energiat
niivõrd palju. Olen märganud, et tänapäeva lapsed ei saa koolides nt piisavalt alati
liikuda ning tundides peavad nad enamasti istuma paigal. Puutusin hiljaaegu kokku
ühe kooliga, kus oli tehtud samas väiksematele lastele tore tegevustuba, et nad saaksid
end konstruktiivselt välja elada. Samas tunnen, et lastele peaks olema piisavalt
tegevusi ja võimalusi end pidevalt liigutada ja oma energiat kuskile panustada, et mitte
passiivselt istuda. Lastel on palju energiat ja selle kasutamine on see, mida nad kõik
väga soovivad.
Tunnen, et pedagoogika saabki ainult taolistest põhimõtetest lähtuda, mis mõjuvad
inimesele tervendavalt ning lähtuvad elu loogilistest seostest. Siis tekib noorel ja väiksel
inimesel seos eluga ning maailmakäsitlus, mis on ka elu endaga seotud. On väga raske
saada tulemusi kunstlike mänguasjadega, kunstlike tegevustega, lapsed jäävad pärast
justkui õhku rippuma. Samuti, kui tegevuses puuduvad rituaalid ja eetilis-moraalne külg,
siis millele lapsed hiljem oma väärtushinnanguid seades elus toetuvad? Usun, et
waldorflasteaiakasvataja ning – pedagoogina oleks minu jaoks väga oluline nende
põhimõtetega arvestada, mis annavad lapsele arenguks parima võimaliku toetuse terve
maailmatunnetuse näol, mis tekib läbi holistiliste põhimõtetega arvestamise. Ja oluline on
arvestada kõigi salutogeneetiliste põhimõtetega. Siinkohal väljatoodud olid vaid minu
jaoks isiklikult hetkel kõige olulisemad.