TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Teaduskond
Eelkoolipedagoogika osakond

Kadri Allikmäe EAL-1

Iga laps vajab kasvamiseks kogukonda.

Inspiratsioon raamatust „Beyond you and me: inspirations for Building
Community“

Juhendaja: Ene-Silvia Sarv

TALLINN 2010
Iga laps vajab õnneks kogukonda

Igal lapsel on vajadus kuuluvuse, toetuse ja tähelepanu järele.

Ürgajal, kui inimesed elasid hõimudena, olid inimesed omavahel elutähtsad ülesanded ära
jaganud. Laps oli pidevalt keskkonnas, kus ta puutus kokku paljude erineva valdkonna
täiskasvanutega. Väga tähtis koht elumaailma edasikandmisel oli müüdil, kogukondi juhtisid
hõimupealikud ja targad e. šamaanid. Kasvatus käis läbi erinevate rituaalide, mis olid tugevalt
seotud müstika ja maagaiaga. Inimesed uskusid vaimumaailma olemasolusse. Tihti elati
tihedalt omavahel koos, teineteist õpetades. Perekond oli lapse esmane kasvataja, nagu
tänapäevalgi. Keskajal oli noore või lapse õppimisel oluline roll perekonnal, pärast meistril
või tsunftil või perel, kus ta töötas. Lapsepõlv ei olnud kuigi pikk, kohe tuli tööle asuda.
Nõnda on ajapikku meie suhted muutunud aina praktilisemaks, kuni tänapäeval jõuame
teineteisele vaevalt tere öelda.

Võib öelda, iga laps on igal ajastul vajanud ja vajab kasvamiseks toetavat keskkonda ja ka
kogukonda. Algselt lõi selle hõim ja perekond ning see ei olnud teadlik, vaid pigem loomulik
tegevus. Tänapäeval hoolitsevad laste eest vanemate kõrval veel paljud tähtsad grupid:
õpetajad, lasteaiaõpetajad, hoidjad, muusikakooli kasvatajad, tantsuringi juhendajad. Iga
inimene, perekond või laps loob ennast ja oma elu-eesmärke toetava keskkonna paljudest
võimalikest ise. Ei ole enam olemas püsivat kogukonda. Inimeste grupp, kellega suhtleme
võib vahelduda elu jooksul sadu kordi ning elu on seetõttu väga ebastabiilne, temas puudub
tihti kindel kord ja teadmine, mis juhtub homme.

Aga üks on kindel: Mitte ükski laps ei soovi, ei tohikski kunagi kasvada üles üksinduses ja
üksiolemises. Isegi linnakeskkonnas ümbritseb lapsi väga suur hulk inimesi aga küsimus on
selles, kui lähedased ja toetavad need suhted on, mis on nende suhete kvaliteet. Võib öelda, et
linnastunud ja töises keskkonnas ongi kõige suurem vaesus nii täiskasvanute kui laste puhul
vaesus toetavatest ja siirastest suhetest, kus pole vaja mängida ühtegi rollimängu.

Oleme harjunud ja õppinud raha nimel nägusid tegema, sest muidu ei ole lihtsalt võimalik
hakkama saada, kuid üksi rahanumber, mille suudame oma tegevusega kokku ajada, ei korva
seda aega, mille jätame iseendana ausalt ja oma lastega koos elamata-olemata.

2
Iga lapse ja tegelikult ka iga täiskasvanu suurim soov on, et teda mõistetaks, toetataks ja
tähele pandaks. Kui selle aja kaotame, kaotame tegelikult hinges ka lapse ja loomulikult
iseenda, sel teekonnal.

Küsimus on, kuidas seda tekkinud olukorda lahendada?

Seetõttu võiksime mõelda

 Mida me saaksime teha selleks, et leiaksime uuesti üles inimeste autentse ja siira
omavahelise suhte
 Kuidas saaksime taastada vanemate ja laste suhet, kus lastel oleks ausalt võimalik
öelda: minu vanem on mulle suureks eeskujuks?
 Kuidas taastada inimeste omavaheline suhe, kus valitseb austus, harmoonia ja
teineteise kuulamine?
 Kuidas taastada inimese suhe iseenda ja Jumalaga? Igavikuline küsimus.
 Kuidas luua sidusus inimeste vahele, et tekiks kooskond ja kogukond?.

Need on küsimused, millele olen otsinud vastuseid juba aastaid, viimasel aastal suurema
fookusega. Mulle on hakanud tunduma, et lahendused on tegelikult võimalikud. Meie
ühiskonna moraali- ja eetikanormid on postmodernse ning hajusa tarbijakultuuri mõju all
nagu me ka ise, kuid meie enda roll on otsustada, millist maailma me loome ise. Esimest
korda inimkonna ajaloos on vastutus oma elu loomise eest antud inimesele endale. Tal on
õigus ja võimalus oma meeltega seda maailma kujundada ja luua. Mõttejõul on suurem
taotluse ning manifestatsiooni jõud, kui kunagi varem. Kasutagem seda siis maailma
loomiseks, millesse südames usume. Alustades iseendast! Ja oma perekonnast.

Kohtusin eile meie perekonna kõige väiksema liikme – Karl-Mattiasega (2,5), kes on
vahepeal rääkima õppinud. Ma pole teda näinud mitu kuud, kuna olen olnud tööl ja koolis aga
mõistsin eile, kuivõrd oluline ma talle olen ning kuivõrd rõõmus ta mind nähes oli. Lapsele on
kõik temast vanemad ja lähedased inimesed orientiiriks selle kohta, et maailm jätkub ja on
korras ning turvaline ja teda toetav. Ta saab loota sellele, et see jätkub ning inimesed tema
ümber on temaga koos.

Samas teiselt poolt nägin üleeile ka oma vanaisa, kes on 88. Aastane ja läks eile diakoonia
haiglasse, tal on praegu palju kannatusi. Elu õhtu on saabunud. Olen südames temaga ja
saadan talle head. Tean, et kui mina mõtlen hästi, on ka temal parem. Kui kannatan tema valu,
siis on ka temal raskem. Saates head, hoian ka teda.
3
Aga kõigil meil on väikese Karl-Mattiase jaoks midagi oma südamest anda. See annab alguse
tema elule, kindlustab selle, et temal kujuneb arusaam suhetest ja nägemus headusest. Tänu
Karl-Mattiasele on paranenud väga paljud meie enda pere suhted.

Lapse roll ühiskonnas

Mind on isiklike valusate kogemuste tõttu väga huvitanud küsimus, milliseks on kujunenud
lapse roll tänapäeva ühiskonnas? Mida me üldse eeldame, et laps vajab? Ja mida vajab laps
selleks, et tal oleks õnnelik lapsepõlv?

Mis teeb üldse lapse ja ka täiskasvanu õnnelikuks?

Ja olen jõudnud järeldusteni, et

 Suhe ümbritsevate inimestega: Kõigil on

vajadus kuhugi kuuluda: olgu see
sõpruskond, külakogukond või kollektiiv.
Kõigil on vajadus näha, et miski jätkub ka
homme. Me kõik vajame turvalisust ja
teadmist, et meie jaoks on olemas
inimesed, kes meist hoolivad, ka homme
 Suhe iseendaga. Tänapäeva inimene on
kaotanud lähedase suhte iseendaga, ta ei
oska enam enda jaoks aega võtta ning enda
sisse vaatama minna, mis südames
tegelikult toimub, võtta aega enese
tundmuste peegeldamiseks ja
läbitöötamiseks emotsionaalsel tasandil. Samas elab ta siis nagu õhus ning tal puudub
kontakt iseendaga. Kui võtaksime aega iseendale ja Jumalale, oleksime tugevamad
ning oma eluteel kindlad ja selge pilguga. Vaid meie enda sisemusest saab tulla tõeline
visioon selle kohta, kuhu liikuda ning mida oma elus teha. Tihti, muidugi ei aita ka
visioonist, tuleb teha reaalseid parandusi oma reaalses elus. Kui elu kahjustab ennast
ja teisi meie ümber, siis võiks mõelda, mida me saame paremini teha, et olla end
ümbritsevaga rohkem harmoonias.

4
  Suhe oma ülesandega: igaüks
soovib olla vajalik ja kasulik
teistele. Midagi maailmas korda
saata ja muutust luua. Loogem
endale siis selleks võimalus, et meie
teod oleksid kooskõlas meie südame
uskumustega. Nende järgi elamine
On võimalik, kui jääda südamesse
kindlalt püsima.
 Harmoonia loodusega: me oleme
Maaema ning loodusega samapalju ühendatud, kui omaenda kehaga. Läbi aatomite ja
selle, et elame maal, et maa meid oma viljadega toidab, oleme ühendatud Maakeraga.

Just suhe ja seos teistega enda ümber. E. Sahtouris kirjutab raamatus „Maailmatants“ elavalt,
kuidas oleme seotud kõigi teiste liikide arenguga Maal ning meie areng poleks saanud kunagi
võimalikuks, kui poleks olnud teisi liike.1

Ta kirjutab, et peaksime pöörduma

tarkuse otsimisel tagasi iidsete
tarkade ja põlisrahvaste poole.
„Põlisrahvad on üldiselt mitte-
industriaalsed kultuurid, sügavate
juurtega oma maal, kuigi mõned
on pidanud aja jooksul liikuma
teise kohta, teised sunniviisiliselt
ümberasustatud. Nende kultuurid
varieeruvad väga lihtsatest eluviisidest laialdase ajaloolise linna/maaelu süsteemideni nagu nt
maiad, inkad ja asteegid. Kogu oma mitmekesisuses näeme, et nad kannavad sarnaseid
ühiseid elemente – maailmavaadet ja väärtusi, mis neid teineteisega ühendavad ja eristavad
neid seeläbi modernsest või postmodernsetest tööstuskultuuridest, mis on samuti väga
erinevad, siiski ühendatud oma maailmavaate ja väärtuste poolest. Tänapäeva maailmas on
väga vähe täiesti puutumatuid põliskultuure. Siiski on meil pärimuskultuure, kellele on
pärandatud traditsioonilised teadmised ja viisid ning kes ka selle järgi elavad. See teadmine

1
Sahtouris, E. „Earthdance“: http://www.ratical.com/LifeWeb/Erthdnce/

5
esindab suhet ülejäänud meie elava planeediga, mida on olemuslikult eiranud meie
industriaalkultuur. Samas on see väga oluline meie planeedi tuleviku seisukohast vaadates.“
(Sahtouris: 1999)

Üks ilusamaid liikumisi tänapäeva

Euroopas ja maailmas nii looduse, iseenda
kui teiste inimesega kooskõlas elamiseks
on ökokülade liikumine. Ökokülade
eesmärgiks on loodussõbralik elu (oma
keskkonnaga kooskõlas elamine) ja
inimeste teadlik teineteise arengut toetav
eluviis.

Nagu GEN Europe’i (Euroopa ökokülade

liikumise) koduleheküljel seisab on ökokülad üks kaunimaid lahendusi alternatiivina
globaalse sõltuvusmajanduse kõrval. “Ökokülad on uusim ja kõige kõrgemat potentsiaali
kandvad taotluslikult loodud kogukonnad. Neid ühendavad kaks sügavat tõde: inimelu toetab
parimal viisil väike, toetav ja terve kogukond. Ainus jätkusuutlik tee inimkonnale on
taastumine ja taashäälestumine traditsioonilisele kogukondlikule elule. Ökokülad on kõige
lubavam ja olulisem liikumine kogu ajaloos.“ 2 (Rosenthal, J)

Ökokülad rakendavad säästlikkust neljas eluvaldkonnas

Ökoloogiline, sotsiaalne, majanduslik ja maailmavaateline.

Ökoloogiline: Näiteks kasvatavad ökokülad maailmas enamasti oma toidu ise, puhastavad
oma joogivett, kasutavad loodussõbralikku kodukeemiat (või üldse mitte). Samuti elavad
inimesed ökoloogilistest materjalidest ehitatud majades, mis on kaunid ja mugavad.

Sotsiaalne: Ökokogukonnnad hoiavad ja tervendavad teadlikult vastastikuseid suhteid ja

lähtuvad konsensuslikust otsustusprotsessist. Loomulikult on igal külal oma „juhatus“ aga
üldiselt võetakse kõiki otsuseid ikka kõik koos vastu, nii, et arvestatakse kõigi soovide ning
vajadustega. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid: nt vana indiaani „jutupulga ring“, kus

2
Dr. Robert J. Rosenthal, Professor of Philosophy, Hannoveri Ülikool: http://www.gen-
europe.org/downloads/publications/leaflet%20final.pdf

6
iga osaline saab järjest antud teemal rääkida ning teised samal ajal ainult kuulavad. Erinevad
otsustusprotsessid sõltuvad loomulikult kogukondade suurusest.

Väga suurt tähelepanu pööratakse

kogukonna sotsiaalsele tervisele,
tavaliselt rohkem räägitakse oma
tunnetest, mis elamise ning töötamise
käigus tekivad. Selleks kasutatakse nt
Foorumi meetodit, mida Saksamaa
kogukondade esindajad tulevad ka sel
suvel Eesti Ökokogukondade
Ühenduse kokkutulekule tutvustama.
Tunded tekivad ju kõigil, lihtsalt
ökokülades juhitakse neile teadlikult tähelepanu ja peetakse vastastikuste tunnetega
arvestamist kogukonna tervise näitajaks.

Väga tähtsal kohal on looduse loomulik

aastaring, pööripäevade ja elu loomulike
sündmuste tähistamine: loomulik elu,
rõõm ja laul. Ühiselt tähistatakse sündi,
leinatakse lahkunuid, peetakse olulisi
pühi.

Majanduslik: Majanduses ja kogukonna

rahaelus lähtutakse jagamise ning võrdse
panustamise põhimõttest: maa ostetakse
ühiselt välja ning üldiselt kuulub see sees enam mitte eraisikutele, vaid kogukondadele.
Samas on kõigil ka ühiselt võimalik kasutada siis kogu kogukonna maad. Majanduslikult
vastutatakse ühiselt. Kogukondade sissetulek tuleb erinevate kursuste läbiviimisest, nt
ökoloogilise ehituse, tervisliku toitumise, jooga jms koolitustest. Osad inimesed käivad ka
kogukonnast väljaspool tööd (nt lähedalolevates linnades).

Maailmavaateline: Ökokülades peetakse väga oluliseks holistilist elukäsitlust, mõtteviisi, mis

lähtub põhimõttest, et oleme kõigega seotud: meie tegevus ning valikud mõjutavad teisi
inimesi maailmas ja keskkonnas. Meie planeeti vaadeldakse ja austatakse kui tervikorganismi.
Ökokülade liikumises ei väljendu vaimsus enamasti mingi konkreetse religiooni järgimises.

7
Pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida
antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et
nii on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab
seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka
spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega “mis on sees, on ka väljas”, kuna
vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema
ühiskonna väikesed harmoonilised üksused. Vaimsus tähendab siinkohal mõistmist, et
vaimsus väljendub erinevates kultuurides ja paikades erinevalt, rõõmu ja kuuluvuse soosimist
läbi rituaalide ja pidustuste, rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja
universumiga suhtlemise väljendus ning soodsate võimaluste loomist enesearenguks.

Ekslik on arusaam, et ökokogukond on sekt, mis asub ühiskonnast eraldi: see käib holistilise
maailmakäsitluse vastu. Pigem on ökokogukond taoline keskkond, mis on oma tervikliku
elukäsitlusega teistele elamise viisidele (nt modernse linnainimeste elule) alternatiivi ja
loodussõbralikus ja keskkonda arvestavas elus eeskuju pakkuda (nt mittesaastamise põhimõte,
võimalikult vähe prügi, toidu koos kasvatamine, oma elu nägemine ühtsuses ning seoses teiste
inimestega jne).

Euroopas on nii suuri kogukondi (kuni 1000 inimest, nt Euroopa üks esimesi kogukondi
„Findhorn“ Põhja-Shotimaal www.findhorn.org ; vaimne kogukond „Damanhur“ Põhja-
Itaalias – 1000 inimest: www.damanhur.info ) kui ka väiksemaid, nt Sieben Linden
Saksamaal (80 täiskasvanut + 35 last, www.siebenlinden.de ) ning on ka päris väikeseid, 10-
20st inimesest koosnevaid kogukondi: nt Schloss Glarisegg Shveitsis http://www.schloss-
glarisegg.ch/ , kus arendatakse waldorf-pedagoogika põhimõtteid ja loovust.

Kogukonnad Eestis
Eestis on üks ametlik Euroopa Ökokogukondade Ühendusse (Global Ecovillage Network
Europe) kuuluv kogukond „Lilleoru“, kus tegeletakse palju vaimse enesearengu teemadega
(www.lilleoru.ee ). Väga tugev linnakogukond, mis elab ka säästliku arengu ja inimeste
vastastiku teineteise toetamise põhimõtete järgi on Uue Maailma Selts (www.uusmaailm.ee) ,
mis hõlmab endas nii reaalset ühes majas elavat inimeste kogukonda kui ka laiemalt samas
piirkonnas elavaid ja teineteist toetavate inimeste gruppi, kes pidevalt ühiselt asju ette võtavad
(nt iga päev kell 19:00 on kõigil Uue Maailma Seltsimajas võimalik suppi süüa, septembris
toimub suur tänavafestival, käivitatud on iganädalane kunstiring ja lastetuba). Lapsed on oma

8
ümbruse üle seal väga õnnelikud: paljudel majadel on aiad omavahel ühendatud, et lapsed
saaksid koos ja suurema pinna peal mängida.

Suur ja lastesõbralik kool on Rosma kool Põlvamaal, mis asub Johannes Käisi sünnikodus.
Seal toimis hiljaaegu juba II koguperekoverents „Head valikud hariduses“. Waldorfkool ja –
lasteaed on enda ümber koondanud väga tugeva vanemate ja laste võrgustiku, kes kõik ühiselt
panustavad kooli igapäevategevusse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti

inimesed soovivad tegelikult väga ka
siia ökokogukondi luua, ent pigem
oleme alles protsessi alguses: võib
öelda, et üle Eesti on kokku umbes
10 algatusgruppi või ka reaalselt juba
reaalselt külas elavaid inimesi, kes
liiguvad selles suunas, et Eestis oleks
ühel hetkel mitmeid väikeseid
ökokogukondi, kuid suuremad ja
tugevad ökokogukonnad on alles kujunemisel.

Samas kui vaadelda asja traditsioonilise külakogukonna seisukohast või mõelda selle peale,
kui hästi on inimesed Eestis omavahel üle interneti võrgustunud, võib öelda, et Eesti ongi üks
suur kogukond ning sarnaselt mõtlevad inimesed moodustavadki kogukonna, isegi, kui me
füüsiliselt veel lähestikku ei ela. Pigem tuleks mõelda selle peale, kuidas omavahel
loodussõbralikumalt elada ning võtta ette nt ühiseid reaalseid projekte (nt teha kevadel ühiselt
sõpradega üks väike põllulapp), võtta koos toredaid asju ette ja mõelda, kuidas elada oma
keskkonda võimalikult vähe kahjustades.

Laps ja kogukond
Kui nüüd pöörduda tagasi algsete küsimuste juurde ja küsida,

 Mida me saaksime teha selleks, et leiaksime uuesti üles inimeste autentse ja siira
omavahelise suhte

Siis võib vastata, et võiksime proovida õppida ökokogukondadest Euroopas, Ameerikas ja

Venemaal. Neist kogukondadest, mis juba toimivad ja kus rakendatakse ka praktikaid,
millest „Beyond you and me“ raamatus on põhjalikult kirjutatud. Ühine aastaring, pühade

9
tähistamine, elu tähistamine, püsiv omavaheline kontakt. Sotsiaalsed praktikad, mis
tagavad kogukonnaliikmete. Samuti on palju õppida kõigilt alternatiivkoolidelt Eestis ja
välismaal. Just väärtused – koostöö, usaldus, koostegemine ja loomingulisus - on
võtmesõnadeks, mis neid koole kõiki ühendavad ja iseloomustavad. Neist koolidest oleks
õppida kõigil: nii perekondadel kui töökollektiividel,kes maadlevad sellega, et inimesed
on ületöötanud ega pole õnnelikud.

 Kuidas saaksime taastada vanemate ja laste suhet, kus lastel oleks ausalt
võimalik öelda: minu vanem on mulle suureks eeskujuks?

Selleks oleks vaja vanematel ja lastel elada koos. Põhja-Itaalias asuvas Damanhuri
kogukonnas elavad täiskasvanud inimesed suurtes majades umbes 20-kesi koos. Oma reisi
ajal Damanhuri külastasime sõpruskonnaga ka ühte taolist perekonda. Seal olid ka lapsed
ja oli tunda, et need lapsed on lausa täitunud erinevate täiskasvanute tähelepanust ja
hoolest. Kõik pühendasid neile väga palju tähelepanu ning lastel oli omakorda võimalik
väga erineva eluvaldkonna inimestelt õppida erinevaid igapäevatoiminguid.

 Kuidas taastada inimeste omavaheline suhe, kus valitseb austus, harmoonia ja

teineteise kuulamine?

See on teadlik tegevus. Ühe algatusena olen isiklikult võtnud ette ökokülade sotsiaalse
aspekti laiema tutvustamise Eestis. Selle tulemuseks on sel aastal IV korda toimuv
ökokülade kokkutulek3, kuhu inimesed sel suvel tulevadki kokku, et konkreetsel teemal
arutleda. Kui inimesed ise näevad, et nad on omavahel ühendatud nagu elu-võrk: nad on
andmise ja saamise vastastikuses tasakaalus, siis on võimalik ka ühine loomine, ühiste
tegevusteni jõudmine, omavaheline harmoonia ja suhete sügavuse kasv.

Samuti on oluline igapäevaelus sellele teadlik tähelepanu juhtimine: oma enda suhetes,
tööl, koolis ja tegevuses.

 Kuidas taastada inimese suhe iseenda ja Jumalaga? Igavikuline küsimus.

Selleks on väga oluline ühiskonna vaimsete väärtuste kasv. Selleks, et inimene jõuaks
iseendani, on tal vaja kogemust iseendast. See saab olla vaid vaba valiku küsimus. Aga

3
Eesti IV ökokülade kokkutulek 17.-20. Juunil Vatla mõisas Läänemaal:
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=110:kokkutulekv&catid=1:la
test-news&Itemid=28

10
 meil on õpetajatena võimalik last selles toetada läbi erinevate tegevuste, mis aitavad lapse
olla loodusega rohkem kontaktis, teha aeg-ajalt lastega rännakuid, kunstitegevusi, miks
mitte ka meditatsiooni ja enda sisse vaatamist. Meie see on põhjatu ja lõputu armastuse,
külluse ja energia allikas. Aga oluline on sellel Allikal käia.

 Kuidas luua sidusus inimeste vahele, et tekiks kooskond ja kogukond?

See on samuti inimeste vaba tahte ja vaba valiku küsimus ning kasvab inimeste enda soovist
selle järele. Oleme mitmete inimestega proovinud Eestis juba mitu aastat luua kogukondi ning
suurim õppimine on olnud, et kogukonda ei saa luua selle põhjal, kui inimesed tulevad kokku
ja mõtlevad, et ehitaks koos ühe maja. Kogukond saab kokku kasvada inimestest, kel on ühine
siht silme eest ja ühised väärtused. Vaid nii saame jõuda ühiste tegevusteni ning olla huvitatud
teineteise toetamisest. Siiani on see olnud väga raske kasvamine. Tunnen, et minul endal on
väga palju tööd teha iseendaga selleks, et asjad läheksid tööle. Palun südamest toetust ja jõudu
maailmakõiksuselt, et me kõik jõuaksime selleni, kuivõrd väärtuslik on teineteise
armastamine ja toetamine. Teineteisega koos olemine. Siis saame luua jätkusuutlikku
keskkonda ka oma laste jaoks.

Praktilises mõttes saab kasutada nt Gaia Hariduse (Maaema hariduse põhimõtteid)4. Gaia e.
Maaema haridusprogrammile pandi alus 2005. aasta oktoobris Šotimaal, Findhorni ökokülas,
mis on üks vanimaid ökokogukondi maailmas. Selle algatusrühm tundis vajadust hea seista
jätkusuutliku ning loodussõbraliku elu ja arengu eest ning soovis jagada edukalt toimivate
ökokogukondade kogemusi laiemale huviliste ringile. Gaia Haridus on originaalis ökokülade
kavandamise koolitus. Eestis on umbes 20 ökokoolitajat kujundanud programmi selliseks, et
see rajaks teed jätkusuutlikule tulevikule nii külakogukonnas, koolis, grupis, sõpruskonnas
kui pakuks abi ka kõigile inimestele, kes on huvitatud sellest, kuidas elada ennast, teisi ja
Maakera hoides.

See hõlmab endas nii ökoloogilise kui sotsiaalse tundlikkuse arendamist, majanduslikult
ökonoomsete mudelite loomist, ökoloogilist praktikat: elukeskkonna kujundamise õpetus,
taimede teadlik kasvatus, maailmavaadet kui sotsiaalset ökoloogiat: teistega arvestamist, teiste
kuulamist, omavahel tõelise ühenduse ja kooskõla saavutamist grupina. Oskused, mida on
vaja igal grupil, võib öelda ka igal klassil, kes soovib olla sotsiaalselt ja meie planeedi,
Gaiaga, arvestav terviklik kogukond.

4
Gaia Education: www.gaiaeducation.org ja http://www.youtube.com/user/gaiaeducation

11
Just Gaia hariduse põhimõtetest on välja kasvanud ka raamat „Beyond you and me:
inspirations and Wisdom for Building Community“, mis on ka käesoleva artikli
inspiratsiooniks.

Kokkuvõte
Meie kõigi soov on elada tervemas, turvalisemas ja sõbralikumas elukeskkonnas, kuid sageli
vaatame selle loomise sooviga otsa kellelegi teisele või teeme etteheiteid kellelegi, kes seda
justkui meie eest peaks looma: on siis süüdi haridussüsteem, Eesti riik või keegi teine.

Tegelikkuses on meie käes kogu võim, et olukorda enda jaoks muuta. Me ei peagi korraga
muutma ära kogu maailma. Piisab sellest, kui suudame teha oma väikese panuse omaenda
tegude näol. Peagi võime märgata, et kui ideed ja teod on õiged, tulevad nendega teisedki
kaasa. Head kogukonnastumist!

Kasutatud allikad:
1. Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Pärnutrükk 2003 (osaliselt)
2. Joubert, K. A; Alfred, R „Beyond you and me: Inspirations and Wisdom for building
Community“. Gaiaeducation 2007. Internetis kättesaadav aadressil:
http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=48&
Itemid=66
3. Elisabet Sahtouris „Earthdance“. 1999: Internetis kättesaadav aadressil:
http://www.ratical.com/LifeWeb/Erthdnce/
4. Toomas Trapido pildid Euroopa ökoküladest: Damanhur (Itaalia), Sieben Linden
(Saksamaa), Svanholm (Taani)
5. Gaia Hariduse rahvusvaheline kodulehekülg: www.gaiaeducation.org
6. Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehekülg: www.kogukonnad.ee

12