Matemaatika õpetamisest

I ja II kooliastmes

Anu Palu
TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna matemaatika didaktika lektor

Rakvere, 26. august 2010 11

Metoodilised soovitused leiab raamatust

Õppimine ja õpetamine esimese ja teises

kooliastmes.
9.ptk. MATEMAATIKA

http://eduko.archimedes.ee/files/EDUKOraamat
kaanega.pdf

22
 I kooliastme õpitulemused uue õppekava järgi (1)

3. klassi õpilane
saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid täita;
loeb, mõistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste;
näeb matemaatikat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda
arvude või geomeetriliste kujundite abil;
loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb
neid ühe-kahe tunnuse järgi;
kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning
mõõtühikuid.

33
 I kooliastme õpitulemused uue õppekava järgi (2)

3. klassi õpilane
kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi
töölehti);
tunnetab soovi ja vajaduse erinevust;
tunneb huvi ümbritseva vastu;
tahab õppida;
hoiab korras oma töökohta, tegutseb klassis ja rühmas teisi arvestavalt,
mõistes, et see on oluline osa töökultuurist;
oskab ohuolukordi analüüsida ning jõuab olemasolevatest faktidest
arutluse kaudu järeldusteni.

44
 ARVUTAMINE (1)

Uued õpitulemused
Õpilane selgitab murdude 1/2, 1/3, 1/4 ja 1/5 tähendust. Vanas
õppekavas oli tutvumine nende murdudega.

Ei ole enam õpitulemustes

Õpilane oskab leida võrdustes tähe arvväärtust andmete ja
otsitava vaheliste seoste kaudu. Uue õppekava järgi leiab
võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal.

55
 ARVUTAMINE (2)

Uus õppesisus
Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste
harjutamiseks.
Ei ole enam õppesisus
Terminid järguühik, järkarv, järguühiku kordne.
Mõisted paaris- ja paaritud arvud.
Võrratuse põhjendamine liitmise abil.

66
 MÕÕTMINE JA TEKSTÜLESANDED (1)

Uued õpitulemused
Õpilane kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab
mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu.
Õpilane hindab looduses kaugusi ning lahendab
liiklusohutuse ülesandeid.
Õpilane analüüsib ja lahendab iseseisvalt erinevat tüüpi
ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja
abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust.

77
 MÕÕTMINE JA TEKSTÜLESANDED (2)

Uus õppesisus
Temperatuuriühik kraad.
Tekstülesannete lahendamise tulemuste reaalsuse hindamine.
Arvutiprogrammide kasutamine ühikute teisendamise
harjutamiseks.

Ei ole enam õppesisus

Tsentner.

88
 GEOMEETRILISED KUJUNDID

Uus õppesisus
Kolm- ja nelinurkne püramiid. Vanas õppekavas oli püramiid, uues on
konkretiseeritud.

Ei ole enam õppesisus

Kuubi ja püramiidi mudeli valmistamine pinnalaotuse kokkukleepimise
teel.
Ülesandeid tükeldusvõrdsuse kohta tasapinnal ja ruumis.

99
 II kooliastme õpitulemused uue õppekava järgi
6. klassi õpilane:
kasutab erinevaid matemaatilise info esitamise viise ning oskab üle
minna ühelt esitusviisilt teisele;
liigitab objekte ja nähtusi ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme
tunnuse järgi;
tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;
leiab ülesannetele erinevaid lahendusteid;
põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust;
kasutab arvutusvahendeid arvutamiseks ja tulemuste kontrollimiseks;
näitab üles initsiatiivi lahendada kodus ja koolis ilmnevaid
matemaatilist laadi probleeme;
kasutab enda jaoks sobivaid õpioskusi, vajaduse korral otsib abi ja
infot erinevatest teabeallikatest.

1010
 ARVUTAMINE (1)

Uued õpitulemused
Õpilane arvutab peast ja kirjalikult täisarvudega ning positiivsete
ratsionaalarvudega.
Õpilane kirjutab naturaalarve järkarvude summana ja järguühikute
kordsete summana;
Õpilane kasutab digitaalseid õppematerjale ja arvutiprogramme
õpetaja juhendamisel ja iseseisvaks harjutamiseks ning koduste
tööde kontrollimiseks.
Õpilane loeb ja kirjutab Rooma numbreid kuni 30ni.

1111
 ARVUTAMINE (2)

Uus õppesisus
Arvutamine negatiivsete arvudega.
Mõisted järguühikud ja järkarvud.
Mõisted paaris- ja paaritu arv.
Rooma numbrid.
Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste
harjutamiseks.

1212
 ANDMED JA ALGEBRA (1)

Uued õpitulemused
Õpilane oskab lahendada ja koostada mitmetehtelisi
tekstülesandeid ning kontrollida ja hinnata tulemust.
Ei ole enam õpitulemustes
Õpilane oskab lahendada protsentülesannete põhitüüpe (on
ainult osa leidmine).
Ülesannete lahendamine, milles kajastuvad lihtsamad
majandus- ja rahandusküsimused nagu ost ja müük,
hoiused, intress.

1313
 ANDMED JA ALGEBRA (2)

Uus õppesisus
Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste
harjutamiseks.

Ei ole enam õppesisus

Suhteline sagedus, juhuslikkus, tõenäosus.

1414
 GEOMEETRIA JA MÕÕTMINE
Uued õpitulemused
Õpilane teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid
lahendades.
Kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine), toob õpilane
näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta
arhitektuuris ja kujutavas kunstis.

Uus õppesisus
Plaanimõõt.

Ei ole enam õppesisus

Kolmnurkne püstprisma.

1515
 Uus õppekava rõhutab õpitust arusaamist ja
tegevuse mõtestatust.

Matemaatika ainekava seab nüüd esikohale

matemaatikast arusaamise, mitte faktide ja protseduuride
tundmise.
Juba esimesest kooliastmest alates suunatakse õpilast
kasutama infotehnoloogiat, et tõhustada õppimist.
Matemaatika õppimine ei saa olla ainult valmis tõdede
äraõppimine, vaid see peab olema õpetaja poolt juhitav
protsess, milles õpilane ise aktiivselt osaleb.

1616
Klassiõpetajad on seni pööravad suuremat rõhku
õpetamismeetoditele, mis toetavad harjutamist ja
treeningut.
Uue õppekava eesmärkide täitmiseks tuleks senisest
rohkem kasutada sotsiaalkonstruktivismist lähtuvat
õpetamisstrateegiat.
Teadmiste konstrueerimiseks on vajalik suhtlemine
oma eakaaslastega.
Koos tegutsedes vahetavad lapsed ideid, parandavad
üksteist ja kohandavad oma mõtteid.
Õpetaja oskuslikul suunamisel on laps suuteline enda
ja teiste laste ideede kaudu tegema oma otsustusi.

1717
 Uus õppekava rõhutab matemaatikaülesannete
lahendamisoskuse kujundamist.

Ülesannete lahendamisel on peamine kujundada

niisugune üldkäsitlus ülesannete lahendamisest, mille
puhul ülesannet vaadeldakse kui analüüsimis- ja
uurimisobjekti, ülesande lahendamist aga kui avastamist.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülesannete lahendamise
üldoskuste arendamisele.
Ülesannete lahendamise üldoskuste alla kuuluvad üldised
teadmised ülesande lahendamise käigu, struktuuri ja
etappide kohta.

1818
 Ülesannete lahendamise strateegiaid

1. Koosta tabel.
2. Tee joonis.
3. Mõtle valjusti.
4. Mängi läbi.
5. Kasuta lihtsamat näidet.
6. Leia teised alternatiivid.
7. Kontrolli vastust.

1919
Kahest sadamast väljusid teineteisele vastu kaks
aurikut. Teine aurik oli teel 7 tundi vähem kui
esimene, kuid sõitis tunnis 3 km rohkem kui esimene
aurik. Aurikud kohtusid 3 tundi pärast teise auriku
väljumist, mis sõitis kiirusega 24 km/h. Kui suur oli
sadamatevaheline kaugus?

Aeg Kiirus
I aurik
7 + 3 = 10 tundi 24 – 3 = 21 km/h

II aurik 7 tundi vähem 3 km/h rohkem

3 tundi 24 km/h

2020
Lahendus

Esimese auriku aeg

7 + 3 = 10 tundi.
Esimese auriku kiirus
24 – 3 = 21 kilomeetrit tunnis.
Sadamatevaheline kaugus
10 · 21 + 3 · 24 = 282 kilomeetrit.

2121
Ühes laos oli jahu 3 korda rohkem kui teises. Kui
esimesest laost veeti ära 850 kg ja teisest 50 kg, jäi
mõlemasse lattu jahu võrdselt.
Mitu kilogrammi jahu oli esialgu kummaski laos?

850 kg

I ladu
50 kg
II ladu

? kg

2222
850 kg

50 kg
? kg

2323
Priidu kaardikogus on 67 postkaarti. Tal on
15 kaarti rohkem kui Mardil. Mitu postkaarti
on Mardil?

Priidul 67 kaarti, 15 rohkem

Mardil ?

67

Priidul 15

Mardil ?

2424
Ühe kilogrammi esimese sordi küpsiste ja kahe
kilogrammi teise sordi küpsiste eest maksti 50 kr.
Kolme kilogrammi esimese sordi ja nelja
kilogrammi teise sordi küpsiste eest maksti 120 kr.
Leidke kummagi sordi küpsiste kilogrammi hind.

50 kr

120 kr

2525
Uus õppekava rõhutab tekstülesannete
lahendamise juures tulemuste reaalsuse
hindamist.

2626
Näited sisseastumiseksami ülesannetest

Vannitoa seinast tuleb katta 4,5 m2 ruudukujuliste plaatidega, mille

iga serv on 15 cm. Mitu plaati selleks kulub?
Vastuseks esitatud plaatide arv oli:
7,5-st kuni 18 000-ni

Põllule külvati 9,92 tsentnerit nisu, igale hektarile 1,6 tsentnerit. Põllu
laius oli 155 m. Arvutage põllu ümbermõõt kilomeetrites.

Suuremad esitatud ümbermõõdud olid:

1200 km-st kuni 620 000 km-ni

2727
 Matemaatika tekstülesannete lahendamine nõuab
spetsiifilisi oskusi, mida tuleb arendada esimesest
kooliastmest alates.
• Vähemvõimekamad õpilased ei ei näe
Mida nende
matemaatilisi seoseid, vaid konkreetseid arvudega
asju, millega peab midagi tegema. teha?
• Sellised õpilased ei mõista ülesande

süvastruktuuri, kuid nad ei taha jätta ka

ülesannet lahendamata, mistõttu
kombineerivad arvudega või liidavad
mehhaaniliselt antud arve.

2828
Uurimus kolmandas klassis näitas, et madala
matemaatika- ja lugemistasemega õpilased ei
soorita tehteid vastavalt antud seostele, vaid
kombineerivad arvudega.
Neid õpilasi motiveerib sarnaselt lahendama
see, et selline tegutsemisviis toob mõnikord
edu: üks juhuslikult neljast aritmeetika tehtest
valitud tehe võib osutuda õigeks.

2929
Neli pirukat maksab 20 krooni ja 1 saiake kolm krooni.
Kui palju maksavad 1 pirukas ja 1 saiake kokku?
Lahendusi:
20 + 1 + 1 + 1 = 23
20 + 1 = 21
Atsil kulub 1 km kõndimiseks 10 minutit. Staadion asub
3 km kaugusel. Kui palju kulub Atsil aega staadionile
jõudmiseks?
Lahendusi:
1 + 10 + 3 = 14
10 + 3 = 13

3030
Seoste nägemise oskus küll kasvab vanusega, mil
areneb võime “haarata” ülesande struktuuri, kuid I
ja II kooliastmes vajavad mitmed õpilased tuge.

3131
 Matemaatika õpitulemuste hindamine

Hindamise eesmärgid
suunata ja soodustada õppimist,
kontrollida edasijõudmist,
arendada õpetamist.

Seni on ilmselt viimast kõige vähem esile toodud.

On lihtsam mõelda, et valed vastused räägivad õpilaste rumalusest
või laiskusest.
Tegelikult annavad õpilaste vastused õpetajale väärtuslikku
tagasisidet õpetamise tõhususe kohta.

3232
Uues õppekavas liigitatakse hindamist kujundavaks
ja kokkuvõtvaks.

Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase arengut

õppekavas toodud oodatavate tulemustega, kasutades
numbrilist hindamist.
Kujundaval hindamisel antakse õpilasele tagasisidet
teadmistest ja oskustest, õpilase hoiakutest ja
väärtustest. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab
õpilane vastavalt püstitatud eesmärkidele ja
õpitulemustele täiendavat, julgustavat ja konstruktiivset
tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta.

3333
Kontrolltöid koostades tuleks arvestada, et sisuliste
teemade kaudu oleks tähelepanu pööratud ka kõigile
tunnetuslikele aspektidele.

Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine:

meenutamine, äratundmine, informatsiooni leidmine,
arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine;
Teadmiste rakendamine: meetodite valimine,
matemaatilise info eri viisidel esitamine,
modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine;
Arutlemine: analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste
hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

3434
Kontrolltöö ei ole alati objektiivne viis
õpilaste matemaatiliste teadmiste
hindamiseks.
Me ei pruugi teada saada õpilaste
arusaamist matemaatikast.
Klõpsake tiitlilaadi muutmiseks

3535
Õpilaste soorituste ja arusaamise vahel on
suur erinevus.

Osa õpilasi on võimelised andma õigeid

vastuseid ilma, et ise ülesandest arugi saaksid.
Osa õpilasi saavad ülesandest aru, kuid
annavad sealjuures siiski valesid vastuseid.

3636
Õpitu hindamiseks tuleks kasutada rohkem kui üht
hindamismeetodit.
Kui erinevad meetodid annavad sarnaseid tulemusi,
siis on tõenäoline, et õpilased on õpitust aru
saanud.

3737
Kujundava hindamise meetodid

Intervjuu. Õpetaja püüab küsimuste kaudu teada saada

õpilase sügavamat arusaamist matemaatikast.
Päevikupidamine. Õpilased saavad avaldada oma
mõtteid, ideid, tundeid ja küsimusi.
Õpilaste kirjutised.
Valjusti mõtlemine (läbirääkimine). Hinnatav õpilane
räägib õpetajale, mida ja kuidas ta teeb.
Ülesannete lahenduste esitlused. Õpilane esitab
rühmatöö tulemuse kas plakatil või lüümikul, et kogu
klass saaks jälgida.

3838
 Intervjuu
Õpetaja püüab küsimuste kaudu teada saada
õpilase sügavamat arusaamist matemaatikast.

Head küsimused nõuavad enamat kui faktide

meeldetuletamist või oskuste rakendamist.
Kõrge taseme küsimused on küsimused, kus õpilane peab
seletama ja põhjendama:
Mida sa asjast tead?
Kuidas sa seda tead?
Miks sa niimoodi arvad?
Mis sa arvad, mis edasi juhtub?

3939
Selleks, et õpilane end paremini avaks, tuleks
kasutada järgmisi pöördumisi

Ø Spekulatiivne pöördumine vastuse saamise

stimuleerimiseks – “Võib-olla …?”.
Ø Reflekteeriv pöördumine julgustamaks põhjalikku
vastust – “Paistab, et sa tahad öelda, et …”.
Ø Mõistmist näitav pöördumine vastusele lisa saamiseks
– “Ma ei saa päris aru ….”.
Ø Informatsiooni otsiv pöördumine diskussiooni
avardamiseks – “Ma tahaksin kuulda, mida sa
arvad…”.

4040
Päevikupidamine
Õpilased saavad avaldada oma mõtteid, ideid,
tundeid ja küsimusi.

Õpetaja saab väärtuslikku infot, millele muul moel

ligi ei pääse.
Õpilased saavad ise teada oma nõrkused ja
tugevused.
Päevik annab õpilasele tuge: õpilased teavad, et
nende raskused ja mured on tähelepanu all.

4141
Mida ma täna (sel nädalal) õppisin?
Milles vajaksin kõige rohkem abi?
Millest ma täna aru ei saanud? Millest sain täna väga hästi
aru?
Mis mulle tänases tunnis kõige rohkem meeldis/ei
meeldinud ?
Millest ma tahaksin rohkem teada saada?
Mida tegi õpetaja täna tunnis minu arvates hästi, mida
halvasti?
Kirjutan õpetajale mõned ülesanded tänase tunni teema kohta.
Selgitan oma sõnadega ….. (õpetaja poolt antud teemat)

4242
 Õpilaste kirjutised

Näiteks:
Kirjuta kiri sõbrale, keda ei olnud täna koolis,
selgitades talle, mida matemaatikas õpiti.
Kirjutada jutt, kasutades pildil olevat temperatuuri
graafikut.

4343
 Valjusti mõtlemine (läbirääkimine)
Hinnatav õpilane räägib õpetajale, mida ja
kuidas ta teeb.

Õpetaja võib sekkuda

õpilase motiveerimiseks: “Tubli! Räägi edasi!”
küsimuste esitamiseks: “ Kust sa said arvu 4?”
“Miks sa otsustasid seda just nii teha?”

4444
 Ülesannete lahenduste esitlused
Õpilane esitab rühmatöö tulemuse kas plakatil
või lüümikul, et kogu klass saaks jälgida.

Õpetaja saab hinnata, kas õpilased

kasutavad õigesti matemaatika keelt, kas
nad selgitavad teistele arusaadavalt.
Õpetajal on ka hea võimalus pöörata
tähelepanu ülesande (probleemi)
lahenduskäigu vormistamisele.

4545
Kujundava hindamise käigus teada saadud infot tuleb
rakendada õpetamisel.
Kui õpilased ei ole õpetatust aru saanud, siis tuleb
antud teemat täiendada või korrata, mitte edasi
liikuda.

4646