Professional Documents
Culture Documents
Külaleht nr.21
Külaleht nr.21
Külaleht nr.21
21
September 2010
Mere ääres koos olles arvasime, et tore oleks enne talve veel kohtuda.
25. septembri õhtul tulidki külaplatsile inimesed, kes ilusa sügisilma ja koduste tööde kõrvalt leidsid mahti
aeg maha võtta. Tervitasime sügist, rääkisime minevikust, olevikust ja tulevikust, sealhulgas järgmisel suvel
toimuvast Saarekülade kokkutulekust. Seoses kokkutulekuga said vastu võetud mõned otsused:
Saaremetsa ja Saareküla II kokkutulek toimub 25. – 26. juunil 2011. a.
Kokkutulekuks tuleb valmistada külalipp. Järgmises lehes kuulutame välja lipu kavandi konkursi. Võite juba
praegu fantaasia lendu lasta.
LÕBUS PENSIONÄR
Ma olen lõbus pensionär,
on iga kuu mul palgapäev.
Siis kohe maksan maksud ää
ning natuke ka üle jääb.
Saime mõni aeg tagasi vahva luuletuse ühelt hakkajalt Ma ikka rõõmus pensionär,
ehk tühi küll mu sukasäär.
pensionärilt. Praegu tervitame sellega rahvusvahelise
Euroliit meid hästi toidab
eakate päeva puhul meie eakaid lugejaid! ja õnnepäike läänest koidab.
Suured ja väikesed Maa tuleb täita lastega
juubilarid ja täita lastelastega…
(H. Runnel)
05. september Gustav Saar 20
10. september Karoliina Kinna 15
17. september Egert Haan 20 Kert Lüüs 03. september
28. september Kalmer Haan 50
09. oktoober Laura Vana 20 Ema: Marina Vengerova
18. oktoober Sven Matov 40 Isa: Urmo Lüüs
22. oktoober Joann Vana 15 Vanaema: Eevi Haan
KÜLA KÕLA
ENDEL RUUS
12. 02. 1933 –
02. 09. 2010
Avaldame kaastunnet
Naimale ja lastele
peredega.
Endised töökaaslased
Saare Lastekodust Ralli eelviimane etapp Jalakal
Fotod Tiiu Riis
Küngide suguvõsa kokkutulekulised Luhinaranna külaplatsil 07. augustil. Foto: Vilve Ennemuist
Selle kõrval on eriti tugev kontrast nende inimestega, kelle elus pole ühtegi veresugulast. Mind ei häiri
need, kes ei taha oma sugulastest midagi teada – las nad elada nii, nagu neile meeldib. Mind häirib see, et kõige
targemad inimesed kaugel suurte laudade taga on otsustanud, et üks osa inimkonnast ei tohi oma sugulastest
midagi teada, sest nii on neile kõige parem! Seda nimetatakse isikuandmete kaitse seaduseks. Kuigi
põhiseaduse järgi on igal Eesti Vabariigi kodanikul kord aastas õigus saada arhiivist tasuta infot, ei kehti see
endiste lastekodulaste puhul. Paar nädalat tagasi juhtusin raadiost (või televiisorist) kuulma, et pere ainukesed
lapsed elavad umbes viis aastat vähem kui suure pere lapsed. Aga kui ma olen suure pere laps, kes ei tea oma
õdedest-vendadest midagi? Kui on kadunud näiteks 5-lapselise pere üks õdedest, kas siis on kadunud üks
inimene või on neli inimest ilma õeta? Miks on meie seadused jäigad ja ei tunnista erandeid?
Kõik endised lastekodulapsed, kellel on (või on olnud) probleeme sugulaste leidmisega, võtke minuga
ühendust! Vaatame, kas poliitikutel on enda upitamise ja teiste mustamise vahelt aega ka lihtrahva muredega
tegeleda.
Palmi Riis
16. 08. 1928 - 22. 09. 2010
Suve viimasel päeval suikus
igavesele unele meie kallis vanaema -
Saare perenaine Palmi. Meie jaoks oli ta
lihtsalt Memm.
Ei möödunud ühtegi pühapäeva,
kui Memm poleks kõigile hommikul
helistanud ja küsinud kuidas meil läheb,
kui me millegi pärast polnud sellel nädalal
Saarekülla jõudnud. Tema põhiline mure
oli see, et lastel ometigi kõht tühi poleks
ning igal võimalusel pakkus meile kohvi,
küpsiseid või komme, mis ta Papa eest oli
ära peitnud. Suvel käskis meil aiast
maasikaid sööma minna ja ploomipuult
vilju noppima.
Saareküla seltskondliku elu hingeks jäi ka sel aastal V. Ruumet, kellele M. Taal energiliselt kaasa
aitas. Korraldati pidusid ja muid seltskondlikke üritusi. Et lastekodu ruumid olid selliseks elavaks tegevuseks
kitsad, siis hakati V. Ruumeti juhtimisel ja lastevanemate palvel maavalitsusele peale käima, et uus koolihoone
saaks kiires korras valmis ehitatud. Uus koolimaja, mille ehitamisega tehti algust tolleaegse maavalitsuse
esimehe M. Nepsi algatusel 1929. aastal, oli jäänud pooleli 1933. aastal, mil tolleaegse lastekodu juhataja V.
Tederi poolt palju ehituse raha kõrvaldati. Nüüd oli õigustatud uue hoone lõpetamine ka seetõttu, et avalik
algkool oli kinnitatud.
Et uut hoonet täielikult ära kasutada, tuli V. Ruumet mõttele panna hoones tööle ka Pöide ja Muhu
ringkonna tarvis põllumajanduslik täiendusklass.
Koolimaja lõplikuks valmisehitamiseks nõudis maavalitsus Laimjala vallalt majanduslikku toetust
proportsionaalselt väljaspool lastekodu koolis käivate laste arvuga. Seda volikogu lõpuks siiski lubas, toetades
Saareküla algkooli küttepuude muretsemiseks igal aastal 250 krooniga.
V. Ruumeti visadus viis sihile. 1934/35 õppeaasta teisel poolel võis Saareküla Algkool välja kolida
Saare Lastekodu ruumidest ja alustada tööd enda majas alumisel korrusel. See soodustas ka seltskondlikku
tegevust.
1935.a 1. aprillist vabastati V. Ruumet tolleaegse maavalitsuse esimehe M. Nepsi poolt Saare Lastekodu
juhataja kohalt. Ümbruskonna rahva nõudmisel aga see otsus tühistati.
1936/37 õppeaastal sai valmis Saareküla koolimaja teine korrus, kuhu paigutati elama täiendusklassi
õpilased ja õpetajad.
1937/38 õppeaastal hakkas V. Ruumeti endine energia raugema ja 1938.a 1. aprillil lahkus ta Saare
Lastekodu juhataja ja ühtlasi ka täienduskooli õpetaja kohalt. Sel puhul korraldas Saareküla rahvas ja Laimjala
vallavalitsus Ruumetile austuse ja lahkumisõhtu Laimjala Rahvamajas. Saare Lastekodu uueks juhatajaks ja
täiendusklassi õpetajaks määrati Saare Maavalitsuse poolt Arthur-Aleksander Lond alates 1. aprillist 1938.a.
A. Londil ei olnud pedagoogilisi kogemusi ega organiseerimise annet. Kuna ta oli ka täiendusklassis
klassijuhataja, siis tuli ette juhtumeid, kus ta oli õpilastega tunnist läinud talutöödele. Koolitöösse suhtus ta
ükskõikselt ega pidanud kinni tunniplaanist.
1939. a suvel lahkus Saareküla Algkooli õpetaja ja Saare Lastekodu kasvataja kohalt Anastassia Meier
ja asemele määrati Lydia Saarelt. L. Saarelt kui energiline inimene asus tööle huvi ja vaimustusega nooremate
klasside õpilastega, milleks ta omas ka suuri kogemusi, kuna ta oli enne pikemat aega töötanud lastekodudes ja
lasteaedades.
1939/40 õ-a ei paistnud Saareküla kooli õpilased silma rohkete teadmistega. Juhusliku õpilaste
koosseisu tõttu oli tase madal. Lastekodusse ja kooli tuli lapsi juurde terve õppeaasta jooksul. Raskusi oli huvi
äratamisega õppimise vastu.
Järgneb
I rida vasakult: Kopli Olev (Ennemuist), Kupja Vassel (Kesküla), Erki Gross*, Heiki Vaher*, Vimmina Albert
(Õun), Elmar Salm*, Laane Arno (Ojasalu), Saadumäe Verni (Põldur)
II rida vasakult: Jalaka Arno (Riis), Eino Tohver*, Keskmetsa Ivand (Lodi), Jalaka Herbi (Riis), õp. Anastassia
Meier, dir. Vassili Tiitmaa, Jaani Ats (Sepp), Allika Felix (Rüütel)
III rida vasakult: Kapsta ?, Vambola Kivirai*, Ilmar Põldemaa*, Jaani Evald (Sepp), Madise Heino (Jõeäär),
Rebase Vassel (Karu), Kiltsoni Juhan (Madal), Madise Juhan (Jõeäär), Antsu Andri (Küng)
IV rida vasakult: Kauniste Leida (Koel), Helmi Peit*, ??? , Jalaka Malle (Saar), ???* , Paul Pärat*, Lembit
Kivi*, ???
V rida vasakult: Tupe Marga (Nenn), Tiigi Ella (Saarkesk), Putka Vaike (Reinart), Aino Pruul*, Kupja (hiljem
Rihvaaugu) Salme (Kesküla), Leemeti Artur (Ennemuist), ???
* lastekodulapsed