Ke

Indrek Mägi
Bioloogi I kursus
Kontrolltöö nr.1- Organismide Koostis

1.Makroelementide hulka kuuluvad vesinik, lämmastik, hapnik, süsinik, fosfor, väävel.

2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on kolm ülesannet on ringelundkondade töö

kindlustamine, lahusti, temperatuuri regulatsioon.

3. Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega:

3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse

3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine

3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s

3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes

3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis

4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist.

5. Väikelaste luud on elastsed kuna soolade sisaldus neis on vähene, vananedes kaltsiumisoolade
konsentratsioon tõuseb ja luud on tugevad aga samal ajal haprad.

6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas. Kuidas me sellest gaasist vabaneme? Välja
hingamisega.

7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis tekib organismi elutegevuse tulemusena, mille hulka
kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.

8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.

9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos. Kõik need ained on
monosahhariidid.

10. 3 looduslikku polüsahhariidi on glükogeen, tselluloos ja tärklis.

11. Polüsahhariidide kaks ülesannet organismides on energeetiline ja ehituslik.

12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb mugulas, sibulas, risoomis, loomne varusahhariid
on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes.

13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitseb

keha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb ja
kaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest.

14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid.

15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on
biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid.

16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid nagu sahhariide lõhustab
amülaas, valke aga proteaas.

17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin ja kannab laiali hapnikku.

18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset.

19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust
reguleerib insuliin.

20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad.

21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale
nukleotiidile on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos.

22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne.

23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos
vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure

24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil.

25. RNA ahel on 1 ahelaline ja põhiülesanne on päriliku aine realiseerimine.

26. Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G

DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C

Kui arvestada komplementaarsust siis RNA ahel tuleks: A-U-C-C-U-G-G-U-U-U-A-U-G-G

27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T siis talle vastav RNA ahel on:

A-U-A-C-C-C-U-C-A-A-G-A-U

28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas.
Need kõik on oligosahhariidid, on energiaallikad.
Oligosahhariidid ja nad on
energiallikad.
29. Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d
DNA RNA
desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil
kaksikahel üksikahel
desoksüriboos riboos
päriliku info säilitamine ja ülekanne päriliku info realiseerimine

30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal.

31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga:

1. kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul.

32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid.

33. Otsusta, millised väited on õiged. Paranda, kui väide on vale:

1. orgaanilistest ainetest on kõige rohkem sahhariide. VÄÄR
Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke.

2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed. VÄÄR

Valgu aminohapete vahel on pepiidside.

3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks. ÕIGE

4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke. ÕIGE

5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid. VÄÄR

DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid.

6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid. ÕIGE

7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat(17,6 kJ). ÕIGE

8. Kolesterooli, tasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine

ehk tromboos. VÄÄR
Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine
ehk ateroskleroos.

9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. VÄÄR

Kitiin on polüsahhariid, mis esineb putukate kestades.

10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin. VÄÄR

Inimeste varusahhariid maksas on glükogeen.

11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma
mõõtmeid. ÕIGE

12. Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin ja E-vitamiin. ÕIGE

13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA puhul. VÄÄR

Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib RNA puhul.

14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust. ÕIGE

15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos. VÄÄR

Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid – tärklis.
16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VÄÄR
Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.

17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist. VÄÄR
Vahad kuuluvad lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist.

18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest.VÄÄR
Juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses valkudest.