Targa äri

Ajakiri ÜLEMISTE CITY A JAKIRI I KEVAD 2008 (3)

Vaikne ja töökas Eesti

IT-rajaja Ustus Agur

Hollandi tulbiklaster
ja Inglismaa kalaklaster

Raul Rebase nõuanne

tippujõudmiseks:
“Kahtle kõiges!”

Singapur on
IKT-sektoris
Eestist efektiivsem Külli
Konventsioone
murdev Mercado
Lilleorg
ja Fontese
kuus naist
DUBAI IMESILD I NANO PESEB RIIDED PUHTAKS I ROBOT TANGIB AUTOT
s i s u k or d

3 JUHTKIRI 24 INNOVAATOR
Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin avaldab Eesti riigi infosüsteemide üks rajajaid Ustus Agur oli oma
avaliku saladuse. vaiksele loomule vaatamata tohtult hea organisaator,
meenutab tema endine kolleeg Tiit Tammiste.
4 PEATEEMA
Eesti majanduses 18 aastat õitsenud Fontese alustalad räägi- 26 KONVERENTS
vad talendiotsimise võludest. Mis on klastrid ja kas need päästavad Euroopa majanduse
allajäämisest Hiinale ja USAle? Kus on Eesti klastrid?
8 UUDISED
Ülemiste Cityl oma ökokauplus. 28 TEGIJA
Yoga Intelligence töötab välja automaatselt toimivat
10 KOGEMUS kinnisvara haldamise süsteemi, kus majade kütet,
ventilatsiooni, mõõdikute kauglugemist, elektri-, turva- ja
Singapuris käinud 17 Eesti IT-firmade juhti peavad selle
läbipääsusüsteeme juhitakse ühest arvutist - sellist asja pole
hoogsalt arenenud riigi edu aluseks väga head koostööd,
maailm veel näinud.
konsensust võtmeküsimustes ning äritegevuse läbipaistvust.

14 KOOLITUS 31 RUUM
Kahe saaliga Zappi konverentsikeskus ühendab moodsa uue
Ülemiste Citys esinenud kettaheitja Gerd Kanteri tiimi juht
ja väärtusliku vana ning üllatab võimaluste paljusega.
Raul Rebane usub, et pole vahet, mis alal tegutsed, tippu
viib õigete mõtteviiside omandamine ja rakendamine.
32 TEHNOLOOGIA
18 ALBUM Tehnoloogilsed üllatused Askur Alaselt. Huvitavad
uudistooted ja detailid.
1500 ruutmeetri ja 550 kohaga Eesti suurim restoran Merca-
do on korraga tänav, turg ja restoran, kus Imre Kose pakub
vahetut kogemust ja sortimendi vaheldumist kliendi silme all. 34 SUMMARY
Ajakirja kokkuvõte inglise keeles.
23 VISIOON
Taani futuroloog Rolf Jensen väidab, et pärast infoühiskonda
tuleb unelma- ehk elamusühiskond.

32

Targa Äri Ajakiri nr 1/ 2008

14
18
Targa Äri Ajakiri on Ülemiste City mõtteviisi ja tegemisi
kajastav väljaanne, mis ilmub 4 korda aastas.

Väljaandja: Ülemiste City AS, Lõõtsa 6, telefon: +372 610 1109,

faks: +372 610 1120, e-post: info@ulemistecity.ee
Tootja: AS Ajakirjade Kirjastus
Toimetaja: Einar Ellermaa, einar.ellermaa@kirjastus.ee

2 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008

 Juht ki r i

Eestil on oma Nokia!

E
elmise aasta kevadel ütles Eesti
Konjunktuuriinstituudi vanem-
teadur Leev Kuum tabavalt, et
Eesti majanduses tuleb autopi-
loodilt üle minna käsitsijuhtimisele. Selle
aasta algul teavitas Indrek Neivelti juhitud
Eesti Arengufond, et uuringuandmete põh-
jal võib meil küll praegu kõik hästi olla, aga
kaugemas perspektiivis seisab ees hulk prob-
leeme. Mõni nädal tagasi konstateeris Mart
Laar arengufondi uurimuse taustal, et Eestil
on oht stagneeruda. Eesti majanduse kõige
tähtsam mees – majandus- ja kommunikat-
siooniminister aga sõnas, et Eesti peaks
hakkama tõsiselt Nokiat otsima.
Oleme Ülemistel jaganud muret Eesti
riigi konkurentsivõime jätkusuutlikkuse
üle juba pikalt ning meile tundub, et olema
leidnud ka vähemalt ühe toote, mis võiks
mõjuda Eesti majanduskeskkonna arengu-
le edaspidi positiivselt. See on e-riik kui
kaup. Eesti on väga väike riik, aga see väik-
sus on vastupidiselt tavamõtlemisele suur
eelis ja väärtus. Oleme oma riigi katnud
korraliku IT-infrastruktuuriga, pea kõigil Gunnar Kobin
on taskus mobiiltelefonid, lisaks oleme teh- Ülemiste City
noloogiale vastuvõtlik rahvas. Kasutades juhatuse esimees
neid olemasolevaid väärtusi enda kasuks,
saaksime luua kogu riigijuhtimist ja koda-
nikkonnaga suhtlemist hõlmava paberiva-
ba riigikorralduse. See oleks maailmas duste väljatöötamise juhtivaks koordi- des EASi välisesinduste võrgustikku ning
peaaegu ainulaadne just selle poolest, et neerijaks. ministrite ja presidendi välisvisiite riikide-
haaraks enda alla paljud ühiskonna edu- Kõik haldusüksused arendaksid oma vaheliste kontaktide loomiseks e-riigi la-
kaks toimimiseks vajalikud valdkonnad lahendusi edasi, kuid kindlast päevast henduste müümise eesmärgil, on meil
ning seda üleriigiliselt. Säärane süsteem on alates peaksid nad nimetatud organisat- olemas nii kaup kui ka müügikanal. Tule-
võimalik edukalt ja kiirelt toimima panna siooniga vahetama infot arendustest ning museks saame kaks kärbest ühe hoobiga:
ainult väikeses riigis. Küsite, mis siin uut on saama sealt vajadusel nii tehnoloogilist korralik e-riigi struktuur oma riigis ning
– me ju teeme seda? kui ka organisatsioonilist abi. Lisaks täi- Eesti ekspordiartikkel nr 1.
Täna pusivad riiklikud struktuurid dab see organisatsioon kvaliteedi järele- Peame mõistma ja ära kasutama asja-
oma e-lahenduste kallal enamasti omaet- valvaja rolli. Nii tekib olukord, kus e-riigi olu, et e-riigi arenduste koordineerimine
te, selle tõttu tehakse palju topelttööd arendustel on reaalne projektijuht ning ergutab koostööd ja kontakte, tänu mille-
ning sünnivad lahendused, mis üksteise- pannakse alus ühtsele e-riigile. le saame üles ehitada e-riigi IT-klastri,
ga kokku ei sobi. Juba eelmise aasta sügi- Järgmise etapina on võimalik teha e-rii- mis mõjub positiivselt haridusele ja mee-
sel ütles praegune riigikontrolör, et e-riigi gindusest kaup. Esiteks tuleb leppida kok- litab Eestisse välismaiseid talente. Selline
arendus tuleb võtta keskse kontrolli alla. ku, et kõik välja töötatud lahendused klaster oleks maailmas ainulaadne. Kui-
Jutt ei ole tsentraliseerimisest, vaid pigem kuuluvad küll riigile, kuid väljatöötajatel on võrd e-riigi IT-klaster toimiks koostöö
koordineerimisest. Tsentraliseerimine ta- õigus müüa neid edasi ja saada ka tulu. stimuleerijana, aitaks see erastruktuuridel
pab initsiatiivi, koordineerimine aga kes- Järgmiseks peame mõtlema sellele, kui- ühendada jõud ka suuremate rahvusva-
kendab ja kumuleerib kompetentsi. Riigil das riik saaks aidata erasektorit e-riigi too- heliste IT-hangete teostamiseks. Just sel-
on mitmeid tugevaid IT-struktuure. det teistele riikidele müüa, sest tegu on ju list e-riigi IT-klastrit proovime me
Mõistlik on teha üks neist e-riigi aren- riikidevahelise kaubavahetusega. Kasuta- Ülemiste Citysse ehitada.

1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 3

r ub r i i k

Fontes
4 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
 pe a t e e ma

Kaheksateist. Palju või vähe?

Oleneb küsija vaatenurgast.
Fontes on Eesti majandus-
ruumis õitsenud 18 aastat.
Firma ja tema kuus partnerit
on valmis mõtteviisi
renessansiks Eesti majanduses.
Tekst: Urmas Vaino Fotod: Erik Riikoja

K
oosolekusaalid, eriti siis, kui seal on istu-
tud tunde, on enamasti äravahetamiseni
sarnased. Tühjaks joodud kohvi­tassid,
hunnikutesse tõstetud paberid täis märk-
meid või harrastuskunstniku visandatud pastapliiat-
si-pilte, kindlasti mõni sülearvuti ja hääletule
režiimile seadistet telefonid. Vaatamata sellele, et de-
koratsioonid on sarnased, mängitakse nende keskel
alati erinevaid lavastusi. Küsimusele “Mis on täna re-
pertuaaris?” ei tule Fontese partnerite regulaarsele
koosolekule sattunud ajakirjanikul otsida vastust
kaua. Hämarmagus teadmatus, lootus, usk ja lõpma-
ta optimistlik olek valitseb Fontese partnerite koos-
olekusaalis siis, kui kuus naist teevad hetkeks pausi,
et anda ajakirjanikule võimalus esitada küsimusi. Pii-
sab õige lühikesest vestlusest, et mõista – Fontes ot-
sib, uuendab oma sisu ja on teel.

pArimate ajad on käes

Külli Lilleorg, Fontese juhtivpartner, muutub firma
praegusest seisust rääkides sõnaotsijaks. Täpse sõna-
lise vormi leidmine paneb ta pilgu ruumis rändama:
vestluskaaslane, Urmas Viik kabineti seintel, gadge-
tid töölaual.
“Ma loodan, et ei tee Tõnisele liiga. Aga ma arvan
tõesti, et praegu on Fontese kõige paremad ajad,” üt-
leb Külli siiralt. Tõnis, keda siinkohal riivata ei soovi-
ta, on muidugi Tõnis Arro. Mees, kelle Eesti Ekspress
on nimetanud koduvabariigi juhtimisguruks nr 1,
asutas 1990. aastal personaliotsimisteenuseid pakku-
va firma Fontes.
Tõnis Arro on siiani Fontese nõukogu esimees ja

elab mõtteviisi
seda, et ta helistab näiteks juhtivpartnerile ning pakub
välja mõne uue idee, ei juhtu sugugi harva. Arro loo-
bumisel ei tundu olevat väga keerulist tagapõhja – ko-

renessansis
gu maailmas on samalaadsete ettevõtete omanikuks
inimesed, kellel on firma suhtes oma ja vahetust rassi-
misest tekkinud higikoefitsient. Rantjeed või finants-
investorid selles äris ennast mugavalt ei tunne. Kes

1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 5

pe a t e e ma
tahab aga asjade taha vaadata,
võib Tõnis Arro omanikusei-
susest loobumises näha
hoopis juuretist Fontese
praegustele otsingutele.
Targa juhi üks omadusi
on kindlasti oskus aren-
dada endale selliseid jä-
reltulijaid, kellele võiks
ettevõtte edendamise
usaldada ilma suurema
südamevalu ja mureta.
“Viimase kümne aasta
jooksul on Eesti ärielus toi-
munud töötajate turu vallas pa-
radigma muutus,” kirjeldab Kaire
Võitra, üks kuuest partnerist. Selle
asemel, et endale tööjõudu valida, tuleb
ettevõtete omanikel leppida nüüd teadmi-
sega, et juhid ja tippspetsialistid valivad sa-
geli pigem ise firma, kus oma karjääritrepil
edeneda. See paneb firma omanikud ja ju-
hid hoopis uude olukorda. “Üheksaküm-
nendate keskel oli tihti nii, et töö sai endale
inimene, kelle isiksus natukenegi sobis
ning inglise keele oskus oli piisav. Nüüd ot-
sitakse juba kogemusi, töötajad omakorda
vaatavad, kas tulevase tööandja võimalused
ja maine lähevad tema põhimõtete ja soo-
videga kokku,” räägib Kaire, kes on siiani
olnud Fontese personaliotsingu ärisuuna
juht. Või pigem peaks ütlema, et oli, sest
Fontes otsib aktiivselt oma uut olemist ja
ametinimetused võivad muutuda.
Talendijuhtimine
on üks tervik
Möödunud sajandi seitsmekümnendatel
hakati maailma personalijuhtimises rääki-
ma üha enam talendijuhtimisest. Eesti kee-
les mõnevõrra võõrana mõjuv termin on
tegelikult väga lihtsalt mõistetav. Organi-
satsioon vajab oma plaanide elluviimiseks
andekat, piisavate kogemuste, teadmiste,
oskuste ja õigete isiksuseomadustega ini-
mest. Talendijuhtimine ei tähenda aga ai-
nult inimese leidmist, vahel on vaja keegi
lihtsalt talendiks aidata – koolitada või
õpetada. Samuti on oluline töötaja arengu
planeerimine, suunamine ehk kujundami-
ne ning lõpuks ka tema hoidmine organi-
satsioonis. Kõik see, millega Fontes
varemgi tegeles, on mõne aja pärast liide-
tud ühtsesse nägemusse, sellest sünnib
6 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
Piret
Jamnes
täiesti terviklik teenus, mis lähtub
kliendi vajadusest ja plaanidest.
Partner ja siiani Fonteses inimres-
sursside ja organisatsioonikonsultatsiooni-
de ärisuunda juhtinud Piret Jamnes kannab
Fonteses seda akadeemilist vaimu, mida fir-
mas on kogu tegevusaja jooksul ikka leidu-
nud. “Teda võib julgelt meie ideoloogiks
nimetada,” kinnitavad Pireti kolleegid. Kir-
jeldades Fontese lähi­tule­viku­plaane maalib
Piret süsteeme erakordselt täpselt, tema öel-
dud mõtted annavad suurtele ideedele äär-
miselt konkreetse ja lihtsalt hoomatava sisu.
Talendijuhtimises algab kõik uuest
mõtlemisviisist – varasem võrdsuse taot-
lus on möödanik, tulevikus tuleb juhil te-
ha töötajatesse investeerimisel selgeid
valikuid, panustada enam neile, kelle töö-
tulemusest sõltub firma plaanide tegelik
täitumine. “Meie töö algab võetud ees-
märkide ja meeskonna analüüsist. Meie
ülesanne on selgitada välja, millised on
tulemuse saavutamiseks vajalikud võtme-
positsioonid ning milliseid töötajaid nen-
dele ametikohtadele vajatakse,” kirjeldab
Piret Jamnes pika koostööprotsessi al-
gust. Edasi on vaja koostada töötajate
arenguprogramm, lisaks veel ka need süs-
teemid, mille abil töötegijat ettevõttes
hoida. Avatud turgude maailmas on üha
rohkem selliseid ärisid, kus ainult kesk-
päraste inimestega briljantseid tulemusi
ei saavuta. “Sellest saab paljude meeskon-
dade võtmeküsimus – millised on need
Eva
Lelumees
Irja Rae
ametikohad, millele on plaanitud tule-
muse saavutamiseks vaja Eesti parimaid
tegijaid!” seletab Jamnes võimalikke edu-
tegureid.
Fontes ise katsejäneseks
Fontese teenusemudeli muutus algab fir-
mast enesest. Talendijuhtimist proovi-
takse esmalt just oma seltskonnas, nii
paistavad läbitunnetamata probleemid
kõige selgemalt kätte. Kahtlemata tähen-
dab uue mudeli rakendamine suurt tööd.
Küsi ükskõik kellelt kuuest partnerist,
vastus on alati üks: omanikeringi kõige
suurema töövõimega naiseks peetakse
Eva Lelumeest. Eva on omanike esindaja
Fontese nõukogus ja teeb personaliotsin-
gu konsultandi tööd. “Eva võib suure osa
koosolekuajast lihtsalt kuulata, ise sekku-
mata. Aga siis võtab ta pikalt räägitud ju-
tud ühe lausega kokku ja kohe on selge, et
öeldud mõte paneb kogu idee õigesti ela-
ma,” kirjeldavad partnerid Evat.
“Eestlased on üsna nadid enesemüü-
jad,” kirjeldab Eva Lelumees neid takistusi,
mille taha võib kiire ja värvikas karjäär ta-
kerduda. Tavaline on see, et konsultantidel
tuleb töötaja töötulemuste teadasaamiseks

Karolina
Jansen
Kaire
Võitra
Külli
Lilleorg
korraldada põhjalikke pin-
nimissessioone. Tõsi, pikema pärimise järel
suudab inimene enamasti kirjeldada küll,
miks ta üht või teist tegi, millised olid ees-
märgid ja kuidas kukkusid välja tulemused.
Pole raske arvata, et enamasti ei satu see
oluline info kahjuks kohe inimese CV-sse.
Fontest ostes leppisid kuus osanikku
kokku mõned põhimõtted, mida hoolega
hoitakse. Otsused võetakse omanike hul-
gas vastu konsensuse alusel – selleks, et mi-
dagi suuremat sünniks, on vaja kõigi
nõusolekut. Nii tuleb oma seisukohad väga
põhjalikult läbi kaaluda. Nii poolt- kui ka
vastuargumendid peavad olema tõesti sisu-
lised, et neile truuks jääda ja neile toetuda.
“Üheksakümnendate keskel oli tihti nii,
et töö sai endale inimene,
kelle isiksus natukenegi sobis ning inglise
keele oskus oli piisav.”
Vahel võib järelemõtlemise aeg korrigeeri-
da tormakaid põhimõtteid. Üks, millest
just nii “laagerdudes” kokkulepe sündis, oli
Fontese kolimine Ülemiste Citysse.
Teine tähtis kokkulepe puudutab sa-
batiaasta võimalust. Kaire Võitra alustas
oma sabatiaastat Hollandis.
Rütmiga kolm nädalat seal,
neljas siin on ta firma muutu-
seajastuga siiski vägagi kursis.
Irja Rae kasutab oma sabati-
aastat lapsekasvatamiseks. Me
kohtume Kadriorus ja teeme
presidendi lossi ümbruses ühe kor-
raliku jalutusringi.
Ajud ja ideed ühte bilanssi
“Vahel tundub mulle, et Eesti ettevõtted
on tegelikult liiga tagasihoidlikud,” kir-
jeldab Irja Rae kohalike seas levivat uinu-
tavat rahulolu. Initsiatiiv ja julged ideed
on muutunud üsna harvadeks, viimaste
aastate suur edu on tulnud rohkem ko-
peerimisest kui uue loomisest. Seda mu-
gavusseisundit näeb Irja olevat ka juhtidel.
Uusi väljakutseid kuigi isukalt ei otsita,
suuri riske ei võeta. Töötaja ei planeeri
oma karjääri, mõeldes ette, aastate taha,
sellele, mis siis võiks tõeliselt huvi ja rõõ-
mu pakkuda. Ometi annaksid sellised
eesmärgid võimaluse oma senist tegevust
ja töötulemusi hinnata. Üsna sageli valib
töövõtja töö hetkeemotsiooni ajel, kaalu-
des valikut lühiajaliste plusside ja miinus-
te valguses. Ja kui lisada siia noorte eriti
ambitsioonikad lootused erakordsete väl-
jakutsete suhtes ning seeniorieas töötaja-
te madalavõitu enesehinnangu, siis on
selge, et talendijuhtimise meetod ei anna
pe a t e e ma
Jazzis ainult
tüdrukud
Teha ei ole midagi – Fontese külalisele
jääb kohe silma, et firmas töötavad pea-
aegu ainult naised. Andku need kolm
meest, kes firma hingekirjas on, selline
väide andeks. Fontese naised ise kinnita-
vad, et suur naiste ülekaal nende äris küll
kuidagi ei kajastu – kliendid selle kohta
ei küsi ning märkusi ei tee. Küll tunnevad
teema vastu aktiivset huvi ajakirjanikud.
Ometi olid aastaid tagasi üllatunud ka
kolleegid välismaal. Mitmesugustel koh-
tumistel, seminaridel ja koostöökodades
istusid personalivalikufirmade esindaja-
tena soliidses eas härrasmehed – hall ha-
be ja hõbedane juus. Ida-Euroopa
noortes majandustes sai personalitöö
aga noorte energiliste naiste äriks.
võimalust mitte ainult juhtidele, vaid ka
töövõtjatele enestele.
“Meie partneritering “mätšib” omava-
hel jube hästi,” ütleb Karolina Jansen,
Fontese partneriteringi kõige noorem lii-
ge nii vanuse kui ka Fonteses töötatud aja
poolest. Karolina Jansen on firma finants-
juht ning kuulub koos Külli Lilleoruga
juhatusse. Raske on Karolinaga mitte
nõustuda – orkestri kõla ei olene ju or-
kestrantide asetusest.
Raske on vanarahva sõnu üle trumbata
ning neile vastu vaielda. Seda, et tarkust
on poliitkorrektne hõbevarast ning kulla-
koormast kallimaks pidada, teab iga alg-
klassidesse pääsenud lapski. Töötajate
teadmistest, oskustest, isiksuseomadustest
ehk teisisõnu tarkusest saab majanduse
mõtteviisi renessansis A ja O. Rohkem
kui majandustegevust peegeldav bilanss
peaks investorit või koostööpartnereid tu-
levikus huvitama töölepinguga seotud
ajude, ideede ja uute algatuste bilanss.
Asju tuleb teha suurelt ja täie rinnaga.
Kui see tõsiasi kipub meelest minema,
võtke veidi aega ning minge Fontese uu-
de koju. Seal on keset koridori väike raa-
maturiiul ja tugitoolid. Istuge, kuulake ja
tõmmake kopsudesse värsket optimist-
likku meelt. f
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 7
u ud i s e d

Ülemiste
Cityl oma
ökokauplus
Peale päikeseelektrijaama, pargi, konve­
rentsikeskuse ja restorani on Ülemiste
Cityl ka oma mahekauplus – Maa.
Maa lisab siinsele innovaatilisele keskkon-
nale veelgi väärtust. Et ökomaailm on oma ole-
muselt progressiivne, haakub kauplus linnaku
meelelaadiga oivaliselt. Pea kõik Maas pakutav
on mahe, s.t toodetud kunstväetiste ning kee-
miliste taimekaitse- ja putukatõrjevahenditeta
kasvanud viljadest ning valmistatud sünteetilis-
te lõhna-, maitse-, värv- ja säilitusaineteta.
Mercado restoranitänavale sööma min-
nes piisab vaid teisel korrusel asuvast poest
läbi astumisest, et osta kontorisse põnevat
näksimist või koju kotitäis mahekaupa. Mugav
ja kiire. Pealegi peaks valikuga rahule jääma
ka kõige nõudlikum ökogurmaan.
“Inimene on hakanud rohkem mõtlema
sellele, kui tervislik on toit, mida ta sööb ning
milline keskkond teda ümbritseb. Ökotrend
on tõusuteel,” kinnitab kaupluse Maa oma-
nikfirma OÜ Loodusjõud tegevjuht Mait Mi-
kelsaar. “Meie püüdleme selle poole, et
mahetoodete tarvitamine muutuks igapäe-
vaseks, ning loodame, et praegu veel rohke
sünteetiliste ainete kasutamine aina väheneb
ja lakkab lõpuks sootuks.” f

MicroLink lõi IT-inkubaatori

MicroLink käivitas ettevõtlus­ le, kuid see ei ole peamine kritee- et MicroLinki poole pöörduti firma hea nime
inkubaatori, mis aitab rium. Tähtis ei ole ka see, et abi ja IT-projektide arendamise
alustavaid IT-ettevõtteid, küsiv firma oleks just IT-et- suure kogemuse tõttu
kellel on head ideed, tevõte, küll aga peab te- ning portaali ühine
aga napib vahendeid. ma põhitegevus toe- arendamine õigustas
Eesmärgiks on leida ideega tuma IT-le. seda veendumust.
tegijad, keda MicroLink toe- Näiteks on üks Mic- Kes jääb arenda-
tab kogemuste, teenuste ja roLinki abiga arenda- tud projektide omani-
ressurssidega. See erineb tava- tud ideid kuks, see oleneb kokku-
listest inkubaatoritest selle poo- E-advokaadi teenus, leppest. Osapooled või-
lest, et ei pakuta mitte eelkõige mida pakutakse eelkõige vad sõlmida rahalise kokku-
kontoripinda, vaid sisulist abi, IT-infrastruk- väiksema sissetulekuga inimes- leppe, jagada osalust või läheb
tuuri servereid ja rakendusi ning “laenatakse” tele, kes vajavad lihtsamat õi- abisaaja MicroLinki palgale.
oma IT-spetsialiste. Paremini läheb nendel gusabi. Üks E-advokaadi oma- http://inkubaator.microlink.ee/ f
ideedel, mida saab suunata ka välisturgude- nikke Raiko Paas ütles Äripäevale,

8 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008

TASUTA PARKIMINE.
Tule millega tahad.

www.ulemistecity.ee
k oge m us

10 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008


Singapur
Otsusekindel
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
liikmesfirmad käisid Singapuris tutvumas sealse infoühiskonna
korraldusega ja nägid riigi plaanipärast tööd selles vallas.
Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Vaho Klaaman, Väino Silm
Ü
ks 17st Singapuris käinud juhist,
Santa Monica Networks Grupi nõu-
kogu liige Vaho Klaamann tunnis-
tab, et mõnedki reisist osavõtjad ei
osanud oodata midagi üllatavat, sest oleme ju
oma arust ikka kõva IT-riik. Aga Singapur suutis
üllatada.
Meie kiidame ennast e-riigina, aga mis on Sin-
gapuris õppimisväärset?
Ei üllatanud mitte niivõrd üksikud e-riigi lahendu-
sed, kuivõrd see sihipärasus ja süsteemsus, millega
nii IKT-sektorit kui ka teisi majandusharusid aren-
datakse, juhitakse ja koordineeritakse. Riik osaleb
aktiivselt nii arenguplaanide väljatöötamisel, pro-
jektide juhtimisel kui ka ekspordi edendamisel.
Väga võimsa mulje jättis umbes 1000 kõrgelt
kvalifitseeritud töötajaga IKT-
arendusorganisatsioon IDA (In-
focomm Development Authority),
mis on suutnud edukalt realiseeri-
da mitmed meil seni jutuks olnud
või arengukavadesse kirjutatud
ideed.
Miks me nende kogemust ei
saaks üle võtta üks ühele?
Päris üksüheselt me Eestit ja Sin-
gapuri võrrelda ei saa, kuigi ka
Singapur on väike riik suurte
naabrite läheduses – pindalalt isegi
k og e m us
väiksem kui Hiiumaa, aga rahvaarv on 4,6 miljonit,
millest umbes 3,5 miljonit on kodanikud ning üle-
jäänud käivad Singapuris tööl naaberriikidest.
Paljuski on nende edu kinni ka riigikorras. Ku-
na Singapuri parlamendis on võim olnud pikka
aega ühe partei käes ja mõneliikmeline oposit-
sioon ei ole olnud otsuste vastuvõtmisel takistu-
seks, on olnud võimalik paljud mõistlikud ideed
kiiresti ellu viia. Ma ei ütle, et tegemist on maail-
ma kõige demokraatlikuma riigikorraga ja et meil
tasuks neilt selles vallas midagi üle võtta, aga roh-
kem järjepidevust ja konsensust Eesti majanduse
arendamisel sooviks näha küll. Erinevalt meist on
Singapuri arenguplaanides täpselt ära määratud
kõigi osapoolte kohustused ja vastutus, s.t kes, mi-
da ja millal peab tegema, milliste ressursside ja va-
henditega ning milliste mõõdikute abil selle
tegevuse edukust hinnatakse.
Veel üks tähelepanek. Sin-
gapuris ulatuvad IKT-sektori
arenguplaanid ka teiste ma-
jandusharude edendamiseni
IT-lahenduste abil. Meil on
igal ministeeriumil ja allüksu-
sel teistest sõltumatu, “isiklik”
arenguplaan ning sellise kil-
lustatuse pärast on väga palju
dubleerimist ja infosüsteemi-
de mitteühilduvust. Singapu-
ris teatakse täpselt, et kui
keegi on analoogilise lahen-
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 11
k oge m us

Singapuri seltskond (vasakult paremale).

Tagumine rida: Indrek Jakobson – Tallinna
Tehnikaülikool, Arne Kaasik – Columbus IT
Partner Eesti, Jüri Jõema – ITL, Enn Saar – Mic­
roLink Eesti, Indrek Lepp – Levira, Tõnu Grün­
berg – EMT, Rain Laane – Microsoft Estonia,
Märt Haamer – Overall Eesti, Vaho Klaamann
– Santa Monica Networks, Ivo Remmelg – Te­
legrupp, Markus Nisula – Elisa Eesti, Niilo Saa­
rd – Mandator Estonia. Esimene rida: Erki
Urva – Linxtelekom Estonia, Ooh Koon Tian –
Singapore e–Government Leadership Centre,
Purushotaman Ramakrishna – iDA, Ong Lih
Ling – Singapore e–Government Leadership
Centre, Urmas Kõlli – Datel, Ain Järv – Sertifit­
seerimiskeskus, Taavi Kotka – Webmedia,
Ants Sild – BCS

duse juba kasutusele võtnud, siis püütak-
se seda üle võtta ka teises riigiasutuses
ega hakata uuesti jalgratast leiutama.
Aga kuidas meil on?
Meil on ju samamoodi arenguplaane teh-
tud, aga tavaliselt kehtivad need ainult
kuni järgmiste valimisteni. Pärast valimisi
unustatakse eelmiste valitsuste program-
mid sahtlisse ning töötatakse välja uus ja
enda oma. Lisaks sellele kipuvad meie
arenguplaanid olema liiga üldsõnalised ja
deklaratiivsed, et tehtagu seda ja seda...
aga kes ja millise ressursiga?
Meil on lisaks ministeeriumidele ja rii-
giasutustele ju tohutu hulk kohalikke
omavalitsusi.
Jah, ja teatud mõttes on see väga suur res-
sursside pillamine, sest ega meil vastava
tehnilise kompetentsi ja inimressursiga vä-
ga laiutada ei ole, eriti väljaspool Tallinna.
Nagu paljudel teistel juhtudel on siin tege-
mist puhtalt töökorralduse küsimusega,
sest tehnoloogiliselt ei ole vahet, kus arvu-
tikasutaja füüsiliselt paikneb. Hansanet
töötab ju ühtviisi hästi nii Tallinnas, mujal
Eestis või miks mitte ka Singapuris.
Samamoodi saab suuremat osa e-riigi
teenustest pakkuda iseteeninduse vormis
ja tsentraalselt, kohalike omavalitsuste roll
võiks suures osas piirduda abi ja konsul-
tatsioonidega nende jaoks, kellel nimeta-
tud teenuste kasutamise kogemus puudub
või ei ole nad mingil muul põhjusel või-
melised iseseisvalt e-toiminguid tegema.
Kas nad suutsid teid mingite konkreet-
sete lahendustega üllatada?
Kui üksikuid e-riigi lahendusi vaadata, ei
ole Eestil erilist põhjust häbeneda. Väga
suur erinevus on aga selles, et Singapuris
on loodud paljude e-teenuste integreeri-
mise teel ühine e-keskkond, kus suurem
osa ettevõtjale või kodanikule suunatud
teenustest on kättesaadavad ühe portaali
kaudu. Nii et nende väide, et Singapur
pole enam mitte e-riik, vaid i-riik (Integ-
rated Government), peab täiesti paika.
Esile võiks tõsta kolme lahendust.
Esiteks kõigi e-riigi lahenduste nurgaki-
viks olev SingPass (Singapore Personal
Access) on sisuliselt iga Singapuri resi-
dendi isikukood, mis toimib paroolina, et
pääseda ligi kõigile riigi pakutavatele e-
teenustele. Kuigi SingPassi turvalisus
jääb meie ID-kaardi omale alla, peavad
nad ise seda täiesti piisavaks. Kindlasti ai-
tab sellisele enesekindlusele kaasa ka ko-
danike suurem lojaalsus ja ausus, mis
osaliselt tuleneb rangetest karistustest ja
kehtivast surmanuhtlusest. Viimast kasu-
tatakse küll peamiselt narkokuritegevuse
ja vägivalla ohjeldamiseks, aga umbes
kord kuus täide viidavad hukkamised
mõjuvad kindlasti distsiplineerivalt üldi-
se seaduskuulekuse paranemisel.
Teine näide on ACRA (Accounting
and Corporate Regulatory Authority –
meie ettevõtteregistri veidi laiendatud
funktsioonidega analoog) e-keskkond,
mis on mõeldud ettevõtjatele ja kus saab
peale ettevõtete asutamise avada ka pan-
gakontosid, esitada majandusaruandeid,
osta ja müüa aktsiaid, tasuda makse ning
sooritada muidki ettevõtluses vajalikke
tehinguid. See baseerub samuti SingPassi
kasutamisel ning toimib suures osas au-
tomatiseeritult – see tähendab eelkõige
seda, et esitatud andmete õigsust kont-
rollitakse suures osas inimese sekkumise-

12 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008


ta. Näiteks maksuvõlgade tekkimise või
aruannete tähtajaks mitteesitamise korral
genereerib süsteem peaaegu automaatselt
kohtukutse ja edastab selle e-postiga et-
tevõtjale, jättes siiski ka teatud lühikese
ajaperioodi otsuse vaidlustamiseks või
võlgade likvideerimiseks.
Kolmas näide on juba 1989. aastal loo-
dud Singapuri logistika- ja transiidi-info-
Kvalifitseeritud
tööjõu puudus paneb
ressursside rais-
kamisele piirid.
süsteem TradeNet, mis on mõeldud
eelkõige dokumendihalduse lihtsustami-
seks ning ühendab kõiki selles osalejaid –
riigiasutusi (toll, maksuamet), tootjaid,
müüjaid, agente, mitmeid muid ettevõtteid
ja organisatsioone. Kui enne TradeNeti ka-
sutuselevõttu nõudis iga deklaratsiooni
vormistamine kuni 35 paberdokumendi
täitmist ning võttis aega 2–7 päeva, siis
praegu piisab ühest ühisest online-vormist,
mille täitmiseks kulub umbes 10 minutit.
Arvestades 1980ndate lõpu transiidimah-
tusid, mis nõudsid umbes 10 000 deklarat-
siooni vormistamist päevas, ei ole raske
välja arvutada aja- ja tööjõukulu säästu, mi-
da TradeNeti abil on saavutatud. Juhin
siinjuures tähelepanu ka sellele, et Trade-
Net ei asendanud paberdokumendid liht-
salt elektroonilistega, vaid poolte kokku-
leppel muudeti tervet infovahetuse
protsessi ja äriloogikat.
Oleme uhked oma e-maksuameti üle,
kas Singapuris ka midagi sellist on?
Meil on ka põhjust uhke olla – ainuüksi
maksutagastuste laekumine kolme päeva
jooksul pärast deklaratsioonide esitamist
on kogu maailma jaoks kõva sõna, kasu-
tusmugavusest ja lihtsusest rääkimata.
Kui Singapurist paralleeli otsida, siis kõi-
ge lähemal on sellele ilmselt mainitud
ACRA – kuigi tema pakutavate teenuste
skaala on märksa laiem ja integreeritum
kui ükskõik milline meie e-lahendus. Sa-
mas on eraldiseisva lahendusena meie e-
maksuamet isegi paremini üles ehitatud.
Meie häda on endiselt selles, et hoolima-
ta juba aastaid tagasi teadvustatud problee-
mist on meil endiselt väga suur hulk eri
andmebaase ja neil baseeruvaid teenuseid
ning info ülekandmine andmebaaside vahel
toimub tihti endiselt käsitsi. Andmebaaside
ühendamiseks loodud X-tee lahendus on
meil juba ammu olemas, pigem on küsimus
poliitilise tahte puudumises.
Kes need süsteemid peaks siis
ühendama?
Tehnoloogiliselt pole selles midagi rasket
– nagu öeldud, X-tee on meil juba ole-
mas, tuleks lihtsalt juba ammune idee lõ-
puks ära realiseerida.
Tulen siinkohal uuesti tagasi järjepi-
devuse ja koordineerituse teema juurde.
Ma ei väida, et riik peaks kõigi ministee-
riumide ja allasutuste IT-lahendused
üheks suurprojektiks või riigihankeks
koondama, aga me pole nii rikkad, et jät-
kata paralleelsete, üksteist paljuski dub-
leerivate ja omavahel ühildumatute
infosüsteemide ehitamist. Teatud osas ta-
suks kindlasti mõelda ka eri ministeeriu-
k og e m us
mide ühis- või vähemalt koordineeritud
hangetele. Riigihangete ettevalmistami-
ne, läbiviimine ja realiseerimine on juba
iseenesest väga töömahukas ja kallis ning
kui iga allüksus kulutab suure osa oma
jõust küllaltki väikesemahuliste hangete
korraldamisele, siis ei ole see ponnistus
vaeva ega mõnda säästetud krooni väärt.
Veel üks suur erinevus Eestiga võrrel-
des on see, et kui riigihanke võitnud firma
ehitab riigile valmis mingi olulise infosüs-
teemi ja saab sellega hästi hakkama, siis
sõlmitakse temaga pikaajalisem leping
edasiseks arenduseks ja hoolduseks, mitte
ei üritata igal aastal korraldada uut riigi-
hanget. Selle tulemusena on Singapuris
tekkinud tugevaid tegijaid, kellel on või-
malus oma valdkonnas kompetentsi kas-
vatada, kartmata, et järgmise riigihanke
võidab ära mõni ühemehefirma kvaliteeti
mitte tagava madala hinna abil.
Kas me Eestis loksume samamoodi
edasi, igaüks oma IT-liivakastis?
Arvan, et kvalifitseeritud tööjõu puudus
paneb ressursside raiskamisele piirid. De-
mograafiline situatsioon on selline, et ra-
hateenijaid jääb järjest vähemaks nii
riigisektori kasvatamise kui ka vanuselise
struktuuri muutumise tõttu. Paljud tublid
spetsialistid, kes praegu eri riigiametites
üsna rutiinset ja väikese lisaväärtusega
tööd teevad, leiaksid kindlasti tunduvalt
paremat ja kõrgemalt tasustatud raken-
dust erasektoris ning uute e-riigi lahen-
dustega on võimalik suur osa kodanikele
suunatud teenustest muuta veebipõhiseks
iseteeninduseks.
Skype’i, Playtechi ja üksikute teiste
edulugu on olnud pigem õnnelik juhus ja
väikese hulga tegijate visiooni tulemuslik
realiseerimine kui sihikindla IKT-poliiti-
ka tagajärg. Kindlasti ei tasu vaadata ainult
riigi poole ja oodata sealt lahendust kõigile
oma probleemidele – nii Singapuri kui ka
teiste IT-tiigrite edu põhineb suures osas
riigi ja erasektori tulemuslikul koostööl. f
Mõned lingid
Statistika: www.singstat.gov.sg/stats/keyind.html
IDA: www.ida.gov.sg/home/index.aspx
ACRA: www.acra.gov.sg/
SingPass: www.singpass.gov.sg/sppubsvc/
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 13
k oo l i t us
Edulugu
algas kahtlemisest
Gerd Kanteri kettaheitetiimi juht Raul Rebane käib aeg-ajalt firmades
kogemusi jagamas, kuidas panna üks tiim efektiivselt tööle.
K
as sport ja äri pole liiga erine-
vad? Rebane leiab, et pole va-
het, mis alal tegutsed, tippu
viib teatud mõtteviiside oman-
damine ja rakendamine. Nii jäi kõlama
ka tema esinemisel Ülemiste Citys.
“Töö Gerd Kanteriga algas kahtlus-
test, kas spordisüsteem ja -struktuur ning
filosoofilised nägemused inimese arenda-
misest tippkonkurentsis on efektiivsed,
pädevad ja õiged. Aastate jooksul jõudsi-
me järeldusele, et need ei ole piisavalt
efektiivsed ega pädevad ja mis kõi-
ge hullem, paljud neist on
ka valed.
14 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Scanpix
On sügav eksitus arvata, et sport on
higiste ja rumalate trennitegijate väga
spetsiifiline maailm, aga need, kes tegut-
sevad näiteks äri, kultuuri ja diplomaatia
vallas, on kohutavalt targad ja vaimsed,
ning neil maailmadel pole mingit seost.
ärge uskuge!
Mis on taktiku ja strateegi vahe? Olene-
mata valdkonnast, olgu see sport, äri, kul-
tuur või poliitika, käitub taktik üldlevinud
veendumuste järgi, strateeg aga seab need
kahtluse alla. Kui hakata enesest-
mõistetavalt tehtavaid asju
vaatama teise pilguga
ja asetada need küsi-
märgi alla, avaneb tohutult palju võima-
lusi.
Rahvusvahelisse tippu ei vii ükskõik
kui hea juhuste kokkulangemine, vaid
teatud mõtteviiside komplekt ja selle ra-
kendamine. Ja esimene asi: ärge uskuge
seda, mis on praegu. Te käite poodides ja
näete, et igal pool on riiulid enam-vähem
ühtemoodi paigutatud. Aga kas peavad
olema? Ärge uskuge, et peavad.
Gerd Kanteri projektis on väga palju
teooriat täiesti eri valdkondadest: biome-
haanika, toitlustamine, treeneritöö, stra-
teegiline juhtimine, väikese
grupi teooria grupitööks.
Need teooriad eksisteeri-
sid ju varem ka, aga arene-
Maailmameistri tiim.
Treener Vésteinn
Hafsteinsson, Gerd Kan­
ter ja Raul Rebane pärast
seni magusaimat võitu
Osakas.

sid omaette. Meie lõime n-ö virtuaalse
keskkonna, kus me neid teooriaid enda
jaoks ühendame.Virtuaalse selles mõttes,
et mingit tuba, bürood ei ole. Suur hulk
infot liigub isikute vahel otse või minu
kaudu. Aastatega oleme kutsunud juurde
inimesi, kes mingit valdkonda hästi tun-
nevad ja meid nõustavad. Selline süsteem
on osutunud väga efektiivseks.
Sportlase toode
Ei ole midagi praktilisemat heast teoo-
riast. See tähendab, et kui teooria on pai-
Kui teooria on paigas, muutub see järsku hästi
praktiliselt juhitavaks vahendiks.
gas, muutub see järsku hästi praktiliselt
juhitavaks vahendiks. Aga mis tavaliselt
juhtimise juures maha magatakse või mi-
da ei usuta, on see, et struktuur saab olla
efektiivne ainult siis, kui selles tegutseva-
tel inimestel on sarnased väärtushinnan-
gud.
Sarnaselt asju tajuvad inimesed tee-
vad sarnaseid valikuid. Sa võid olla kõva
mees, aga kui sul on harukordselt kehv
iseloom ja sa ei taha mängida tiimimän-
gu, siis tuleb ära minna. See faktor on
osutunud ootamatult oluliseks. Mina ja
Gerdi treener Vésteinn Hafsteinsson,
kes me kõige rohkem Gerdiga tegeleme,
ei ole kaheksa aasta vältel pidanud la-
hendama mitte ühtegi võimu või tüliga
seotud probleemi, kõik probleemid on
olnud ainult praktilised. See näitab, et
me oleme väga efektiivsed.
Küsimusele, mis on spordi toode, vas-
tab sportlane väga tihti, et mu toode on
mu tulemus. Ma vaidlustasin selle väite.
k oo l i t us
Kanteri tiim on avas­
tanud, et sportlase
andekuses ei ole füü­
silised võimed üldse
peamised.
Kas hüpata?
Alguses tiimi luues rääkisime omavahel
anekdooti kambris olevast ahvist ja inime-
sest, kes peavad lae alt banaani kätte saa-
ma. Hüppavad ja hüppavad, aga ei ulata.
Ahv tüdineb hüppamisest ära, lükkab
kastid üksteise otsa, ronib peale ja saab
banaani kätte. Inimene muudkui hüppab.
Talle hüütakse, et äkki pead midagi välja
mõtlema. Aga tema hüüab vastu, et pole
siin midagi mõelda, hüpata on vaja. Ja mi-
nu meelest toimetavad väga paljud nii
äris, poliitikas kui ka spordis siiamaani põ-
himõtte järgi, et hüpata on vaja.
Ei ole tulemus. Spordi tähendus ühis-
konnale on tulemuse suhe oma rahvaga
ehk missuguseid emotsioone kutsub sinu
tulemus esile inimestes, kes on su siht-
grupp. Sa võid ju metsas heita ketast 90
meetrit, aga kellele see korda läheb? Olu-
line on see, kuidas rahvas su tulemusele
reageerib, ja siis sa näed, kas oled õige või
vale koha peal.
Me seadsime kahtluse alla ka senise
arusaama andekusest. Näiteks füüsiline
võimekus on andes alles neljandal-viien-
dal kohal. Enne seda on palju psüühilisi
ja kaasasündinud geneetilisi omadusi. Ja
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 15
k oo l i t us
on selgunud, et nende omaduste kogum
ühes inimeses on omakorda erakordselt
haruldane omadus, mida maailmas palju
ei kohta, rääkimata Eestist.
Reserv on inimeses
Ka elustiil kuulub andekuse alla. Elustiili
ei peeta ju üldiselt andeks, arvates, et see
on alati õpitav. Aga selgub, et kõik ei ole
õpitav. Veel avastasime, et üks olulise-
maid ja komplitseeritumaid tahke ande-
kuse juures, mida välise sära taga üldse
näha ei ole, on rutiini talumise võime.
Selle võime puudumine kaotab ära väga
suure hulga sportlasi teel tippu. Rahvas
näeb sportlast võistlustel, pjedestaalil, aga
selle nimel tuleb näiteks Gerdil teha 50
000 katset ketast vastu seina virutades, ja
see rutiin tuleb välja kannatada. Just sel-
lepärast pudenevad sportlased areenilt,
mitte selle tõttu, et neil pole piisavalt jõu-
du või kiirust.
Inimesed kipuvad käima mööda müü-
te. Üks baasmüüt on see, et kettaheitja
peab olema suur ja jäme. On selgunud, et
ei pea. Arvatakse, et ta peab olema väga
tugev. On selgunud, et samuti ei pea.
Muidugi, ega tugevus ei sega, kuigi mõ-
nikord isegi segab.
Muide, tippsportlaste ja popstaaride
maailma tippu viimise metoodikad on
16 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
väga sarnased. Väliselt on suur vahe, kas
mängid kitarri ja laulad või jooksed ja
hüppad, aga tippujõudmise metoodikad
on põhimõtteliselt identsed. Erinev on
ainult väline tegevus.
Sõltumata alast on alati küsimus efek-
tiivsuses. Ole sa tootmisjuht, pangajuht
või sportlane, sa pead võrreldes teistega
tegema midagi efektiivsemalt. Kusjuures
efektiivsus ei põhine mitte juhtimislikel
tehnoloogiatel, järjest rohkem tähelepanu
tuleb pöörata isiku või isikute rühma ot-
Ole sa tootmisjuht, pangajuht või
sportlane, sa pead võrreldes teistega
tegema midagi efektiivsemalt.
suste vastuvõtmise metoodikale. Mis sun-
nib inimesi tegema teatud valikuid ja
kuidas nad võtavad vastu otsuseid? Kõige
lihtsam on konkurenti segadusse ajada
sellega, et ajad sassi ta otsuste vastuvõtmi-
se protsessi ja siis hakkab ta ise vabataht-
likult lollusi tegema ning kaotab.
Võistlus on käimas juba mõtteviisi ja
uute tehnikate omandamise kiiruse peale,
sest juhtimisel ja logistikal on piirid ees, aga
Võta liidrikoht!
Uut otsides tegime uue Team 75 Plusi
kodulehe. See on kettaheite, mitte Gerd
Kanteri kodulehekülg, sest nii on Gerdi-
le kõige mõistlikum. Seal on hulk kom-
munikatiivselt uusi asju. Külastajate arv
kipub juba majesteetlikuks ja kõik on
kadedad. Mis oli seda tehes meie põhi-
mõte? See, et võta oma nišis liidrikoht,
ja võta kindlalt. Maailm on nii suur, et ka
iga nišš on piisavalt suur. 15. septembril
tegime Helsingborgist tulemuste otse-
ülekande, kui seal toimus World Record
Challenge. F5 nuppu klikiti 650 000
korda! Ja need inimesed on ustavad kü-
lastajad, huvilised.
Rahvarohke vastuvõtt lennujaamas. Sportlase
väärtust ei määra tulemus, vaid emotsioon,
mida see tekitab rahvas.
inimeste otsuste vastuvõtmise protsessis on
suured reservid. Just see, kuidas inimene või
grupp mõtleb ja võtab vastu otsuse, on
koht, kus määratakse ära spordi tulevik.
Keegi ei treeni 12 tundi päevas. Süüa ja pu-
hata on ka vaja. Mahtu lõpmatuseni lisada
ei saa ja seega tõuseb peamiseks mõtlemise
ja tegutsemise efektiivsus. Mulle väga
meeldib kasutamata ressursi teooria. Näi-
teks nähtus nimetusega “hea tuju”, mida on
töös keeruline saavutada, on üks suuremaid
efektiivsuse allikaid.
Kui nüüd kanda meie kogemused otse
ärisse üle, siis ei tohi juht mõelda liiga
palju äri asjalise poole peale, sest seda
saab teha assistent. Sellega tulevad üldse
paljud inimesed toime. Ei tohi luua en-
dale illusioone, et Exeli tabeliga saab fir-
mat juhtida. Las tabelit analüüsib
assistent. Aga innovatsiooni ja otsuste
vastuvõtmise protsessi mõjutamisega ehk
efektiivsusega peab tegelema juht. f
RESTORAN
neile, kes ootavad
enamat

www.ulemistecity.ee
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 17
al bum

Restoran
mis murrab
konventsioone!
Hommikul haarad Mercado take-awayst
korraliku latte, päeval tuled kolleegidega
kulinaarselt elamusrikkale lõunale ja õhtul valid
kallimale gurmeepoest potsiku oliivimoosi...
Tekst: Aale Kask Fotod: Erik Riikoja

U
utmoodi, Eestis esmakordselt
katsetatavas restoranimudelis
on see kõik võimalik.
Lasketiiru meenutava, sada-
kond meetrit pika restoranitänava juha-
tab sisse gurmeepood. Tavaliste poelettide
asemel leiab siin pea igast suunast valgus-
tatud riiulid, mis eksponeerivad veine ja
hõrgutisi parimal võimalikul moel. “Im-
pulsstoodete tarbeks ja veinide degustee-
rimiseks on valguslauad,” selgitab
restorani hing Imre Kose, keda näeb res-
toranis hommikust õhtuni näpunäiteid
jagamas. Kõik see moodustab üsna õn-
nestunud sissejuhatuse restoranitänavale,
mis jääb külastajat saatma ka väljumisel.
Muidugi kui jääda truuks peauksele. Res-
toran on läbitav igast küljest, nagu üks
korralik linnatänav kunagi.
Turu tunne
Edasi jätkub restoranitänav kolme saare-
kesega. Kolm ümaravormilist klaverimus-
ta letti, kust saab kätte toidu ning piiluda
ka valmistamisprotsessi ennast. Hispaa-
niakeelse nime Mercado tõlkimisel

18 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008

 al b u m

1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 19

al bum

Eksponeerimiskunst lisab igale tootele apetiitsust.

c

Klaverimustad köögisaared mõjuvad ennekõike

c

graafiliselt ja galantselt.

c Vanast paekivist õhkub industriaalpoeesiat.

20 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008


emakeelde selgub, et tegemist on turuga.
Mis on ühele korralikule Vahemere turu-
le omane? Hooajalisus, vahelduvus, värs-
kus. “Vahetut kogemust ja sortimendi
vaheldumist püüamegi pakkuda,” kirjel-
dab Kose. “Ja kõik see toimub kliendi sil-
me all!” Kui funktsionaalselt meenutab
koht sööklat, kus saab, kandik käes, üm-
ber leti tiirutada, siis toiduvalik ja servee-
rimiskunst on lihtsusest kaugel. Nii et
jääme termini “restoran” juurde. Interjöör
oma väljapeetuses toetab seda igati. Au-
toriks sisearhitekt Taavi Aunre, keda
Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas eel-
misel aastal parima büroointerjööri pree-
miaga disainibüroole Velvet loodud
töökeskkonna eest.
Üksnes eritellimus
Keerulisema osa projekteerimistöös
moodustasid ümmargused köögisaared.
Kaarjad kuumaseadmed, “piisakaitsmed”
jm on spetsiaalselt Mercadole valmista-
tud. Standardiks on ju ikka nurgelisus.
al b u m
Oma vormiga mõjuvad ruumi keskele
jäävad mustad saarekesed aga väiksema-
tena, kui nad tegelikult on, ja loomulikult
ka kliendisõbralikult. Ümber leti tiiruta-
des juba külge ära ei löö.
On souperie, boulangerie ja grill. Neil
kõigil on eriilmelised istumisnurgad. Si-
searhitekt Aunre juhib tähelepanu sellele,
et kuna souperiest saab söögi kiirelt kätte,
on sealsed istumislauad mõeldud kiireks
lõunaks, seevastu grillinurka jäävad mu-
gavamad käetugedega toolid ja mõned
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 21
al bum

Serveerimiskunst avaldub pisimateski detailides.

c
c Toit valmib otse kliendi silme all või haarad isuäratava
letilt nagu puuvilja turult. Siiski võib saladuskatte all
vihjata, et olemas on veel ka päris köök.

Neljane laud on 550-kohalise restorani standard.

sohvad. Muide, grillinurga klaaskuuljate
valgustite all armastavad inimesed pidada
kõige pikemaid lõunaid. Võrreldes köögi-
saartega on istumissoppides hämaram.
Apetiitselt on välja valgustatud toiduvali-
miskeskkond. Mõttelisse koridori langeb
rohkelt valgust läbi aatriumi, seda tänu
teisele-kolmandale korrusele jäävatele
büroodele. Päeval teeb olemise mõnusaks
suurtest akendest ruumi jõudev päevaval-
gus ja kevadel peaks olema võimalik koli-
da lauad valmiva pargi veesilma servale.
Mastaabi võimalused
1500 ruutmeetrit muudavad Mercado
Eesti suurimaks restoraniks. Kui muidu
on restoranis 550 kohta, siis erijuhtudel
saab ruumi ümber seada vastuvõtukohaks
kuni tuhandele inimesele. Oma jõulupi-
dude pidamiseks leidsid selle koha üles
Eesti Telecom, Viru Keskus ja Hansa-
pank. Kõik lauad-toolid on hõlpsalt tei-
saldatavad, ka sohvad. Lakke jäävate, 15
meetri kõrgusel asuvate fermide küljes,
on harrastatud juba õhuakrobaatikat ja
90 meetri pikkust ruumi on läbitud Har-
ley Davidsonidel, annab Imre Kose aimu
senisest ruumikasutusest.
Tualette siin restoranis juba ei häbe-
neta. Moodsas unisex-ruumis toimuvat
kätepesu saab kaeda läbi delikaatselt lä-
bikumava klaasi. Inimesed võiksid ka tä-
napäeval rohkem mõelda kätepesule, ei
saa sisearhitekt jätta mainimata. Mis aga
veelgi tähtsam, koha väljapeetusega po-
leks kuidagi sobinud kuhugi nurga taha
peidetud, 10 x 10 plaadiga üle löödud
WC. Puiduhõnguline põrand, barokk-
muster seinas ja mustad kraanikausid
loovad buduaarliku ruumi, kuhu pole
pärast kulinaarseid naudinguid ebamu-
gav astuda.
Aga mida teeb kontorirahva Mekas
üks lastenurk? Algselt seda ei olnud. Kuid
nädalavahetustel ja õhtuti juhtub Merca-
do restorani ka lastega peresid. “Lastele
siin meeldib,” kiidab Kose. “Siin on hea
joosta ja mängunurk on lastele ideaalne
tutvumiskoht.” Nii toob uut tüüpi paik
nädalavahetustel Ülemiste Citysse uudis-
tajaid ka mujalt. f

22 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008


Rolf
Jensen panustab kirglikule ärile
Veebruaris astus Ülemiste City Targa Äri seminaril üles maailmakuulus
futuroloog Rolf Jensen, kes ennustas, et tulevikus saab senisest märksa
tähtsamaks väikefirma ja emotsionaalne toode.
M
uheda olemisega tulevi-
ku-uurija Rolf Jensen jä-
tab endast esmapilgul
üsna tagasihoidliku mul-
je. Kuid selle taga kumab salapära, millele
lisab põnevust tema silmist õhkuv rahulik
teadmine. Tuleviku kohta. On üsna kin-
del, et Rolf Jensen teab midagi, mida
meie ei tea, ja on üsna tõenäoline, et ta
oskab praegusi sündmusi paremini tule-
vikuga siduda. Just see teebki tema ette-
kande intrigeerivaks.
Jensen on kindel, et praegu on parim aeg
keskenduda väiksematele ja personaalsema-
tele ettevõtmistele. “Lähitulevikus muutub
senisest olulisemaks ettevõttele sotsiaalse
võrgustiku loomine ja personaalne suhtle-
mine kliendiga. Kaovad pealiskaudsed brän-
did ning esile kerkivad väärtustel põhinevad
ettevõtted – inimesed ootavad ausat lugu,
mis läheb südamesse,” ennustab ta.
Just kirglikkus ja aus emotsionaalsus on
futuroloogi sõnul kõige olulisemad. Suured
ettevõtted detsentraliseeruvad, seetõttu on
palju väiksemat sorti firmasid, mille oma-
nikud on aga suured tegijad.
Jensen on veendumusel, et tõeliselt hea
toode saab olla ainult tarbijate loodud. “Se-
Tekst ja foto: Liina-Indra Kärt
nini on üks tähelepanuväärsemaid innovat-
sioone Wikipedia, mis alustas ekspertide
kirjutatud online-entsüklopeediana. Kuna
see ei töötanud, pöörati kogu kontsept-
sioon ümber ning sellest sai kliendi loodud
toode, mis on nüüdseks maailmakuulus!”
jagab Jensen näiteid.
Ülemiste Cityt seab Jensen aga tulevi-
kuettevõtluse eeskujuks: “Sarnase tegevu-
sega ettevõtmised on mõistlik ühendada,
seepärast on Ülemiste City hea idee. Sa-
malaadset asja teeb tõepoolest ainult Goog-
le, kes ei ehitanud oma töötajatele üksnes
maja, vaid arendas välja nende vajadusi ar-
vestava kompleksi.” Järgmisena panustab
futuroloog 3D-printeri läbimurdele. “Prae-
gu on sellise printeri algversioone juba too-
detud, ent see läheb kindlasti odavamaks ja
kvaliteetsemaks.”
Tänavu veebruaris 66aastaseks saanud
Jensen asutas tulevikule pühendatud ette-
võtte Dream Company 2001. aastal. Dream
Company lähtub põhimõttest, et “unistus”
ja “ettevõte” on tegelikult sama joone eri ot-
sad ning elu eriaspektide integreeritus
emotsionaalse aspektiga saab aina tähtsa-
maks. Akadeemilise hariduse poolest on
mees aga politoloog, ta on töötanud mit-
v i s i oo n
Targa äri retsept:
• Palka kirglikke inimesi.
• Keskendu pigem väärtustele kui hierar-
hiale.
• Iga klient on eriline, kohtle teda vastavalt.
• Kaasa kliendid näiteks tootearendusse ja
rahulolu uuringutesse – loo oma brändi
saadikud.
• Loo “oma lugu”, mis on aus, sisaldab
konflikti ja tekitab tugevaid tundeid ( just
nagu hea film).
• Asenda “toode” ja “teenindus” sõnadega
“unistus” ja “emotsioon”.
metes ministeeriumites. Side tulevikuga
tekkis Jensenil 22 aastat tagasi, kui ta läks
juhtima Kopenhaageni tuleviku-uuringute
instituuti. Praegu tegeleb Rolf Jensen ette-
võtete nõustamise ja koolitustega ning on
välja andnud mitu tulevikuühiskonda kir-
jeldavat raamatut. Jensen on koolitanud
selliseid firmasid nagu Nordea, Soome tu-
levikukeskus, Brasiilia turismiministee-
rium, Taani energiakompanii, Velux,
Peugeot, Carat jt. f
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 23
i n Novaa t o r
Suur ja
vaikne
ehitaja Tekst: Einar Ellermaa
MicroLinki kontorihoone Ülemiste Citys kannab
Eesti infoühiskonna teerajaja Ustus Aguri nime.
K
ümnekorruseline büroohoone
on väärikas austusavaldus me-
hele, kes koolitas õppejõuna
põlvkondade viisi arvutiinse-
nere, tegi teadustööd ja andis taasiseseis-
vunud Eestis hindamatu panuse riigi
infosüsteemide, registrite, turvesüsteemi-
de ehitajana ja kogu informaatika kont-
septsiooni koostajana.
Laud ja kaks tooli
1989. aasta novembris moodustati Eesti
Informaatikanõukogu ning selle sihtasu-
tusena 1990. aasta detsembris Eesti In-
formaatikafond (EIF), kus Ustur Agur
oli esimene ja esialgu ainus töötaja.   infosüsteeme. Loodi rahvastikuregister,
Tema esimeseks kolleegiks sai praegu
EMT IT-direktorina töötav Tiit Tam-
miste, kes mäletab esimest kohtumist
Ustus Aguriga väga selgelt. “Mina õppi-
sin siis riigiametnike reservi kursustel.
Seal öeldi, et Ustusel on abilist vaja, ta on
hädas, aga ta ise ei tea, et ta hädas on. In-
formaatikafond asus Tõnismäel rahvus-
raamatukogu ja Läti saatkonna vahel.
Kui uksest sisse astusin, mõõtis Ustus
24 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
Fotod: Äripäev
mind pika pilguga pealaest jala-
tallani ja ütles: “Ma mõtlesin, et
sekretäriks saadetakse ikka nais-
terahvas.”.”
Aga töö läks lahti. Ustus
Agur ja Tiit Tammiste hakkasid
kahekesi fondi looma ja arenda-
Tiit Tammiste
ma, alustades laua ja kahe tooli-
ga toas. Viis aastat hiljem töötas fondis
juba 15 inimest.
Kõrgem poliitika
Fond hakkas Eesti infotehnoloogiat esi-
mest korda koordineerima riiklikul ta-
sandil, looma riiklikke registreid ja
äriregister, ehitusregister, peaaegu kõik
praegu töötavatest registritest. Fond oli
käivitaja ja rahastaja ning korraldas han-
keid. Agur ja Tammiste kirjutasid valmis
ka esimese IT-riigihangete korra.
Fond oli poliitikutest ja arvutiärimees-
test koosneva informaatikanõukogu käe-
pikendus, samas aga riiki ja erasektorit
ühendav lüli. Seda juhtis riigisekretär.
Tammiste mäletab, et riigisekretäridega
kohtusid nad sageli ning
fondile finantseeringute
saamiseks suheldi ka teiste
poliitikutega. “Ustus oli vä-
ga hea puhver nende ja fon-
di vahel. Peagi kujunes meil
välja tööjaotus, igapäevane
tegevjuhtimine jäi minu,
kõrgem poliitika aga tema teha. Kusjuures
ta ajas seda poliitikat nii peenelt, et suutis
alati kõigile selgeks teha, kui apoliitiline
on tema ja meie organisatsioon. Aga raha
sai projektide jaoks alati.”
Autoriteet ja
alumine sahtel
Juba 1990ndate algul sai informaatika-
fond kasutada Euroopa Liidu fondide ra-
ha, mille eest käidi end Rootsis koolitamas
ja hakati tasapisi osalema Põhjamaade
IT-koostöö ja standardiseerimise töö-
rühmades. “Mina ei tea siiamaani, kuidas
Ustus suutis selleks raha hankida,” ütleb
Tammiste. “Kusjuures, kui mõni kõrge
poliitik käis meie juures, siis pärast seda
täitis Ustus ikka oma alumist sahtlit ehk

pani sinna järjekordse parteisse astumise
avalduse blanketi.”
Tammiste imetleb siiani Ustus Aguri
tohutut autoriteeti ükskõik mis seltskon-
nas. “Teda austati igal pool väga. Aga
koosolekutel rääkis ta väga vaikse hääle-
ga. Lasi kõigepealt kõigil end emotsioo-
nidest tühjaks rääkida, siis alustas vaikselt
oma juttu ja kuulajad said tasapisi aru, et
nüüd läksid kõik asjad loogiliselt oma ko-
hale. Siis nagu ei söandanud keegi enam
vastu rääkida.”
Tõttav riigisekretär Vare
Kui tagantjärele mäletavad inimesed
1990ndate esimesest poolest üldiselt pea-
ministreid, siis informaatikafond mõõtis
Tammiste sõnul aega riigisekretäridega.
“Kaks kõige koloriitsemat riigisekretäri,
kes IT-arengule kaasa aitasid, olid Ülo
Kaevats ja Raivo Vare. Näiteks Vare oli
selline mees, et tema jutule oli peaaegu
võimatu pääseda, sest tal oli kogu aeg vä-
ga kiire. Kui tema abi väga vaja oli, läksi-
me Ustusega kahekesi Toompeale, ja
teine ootas teises koridori otsas Varet.
Kui Vare siis tuli pika kiire sammuga ja sa
suutsid temaga sammu pidada ja korido-
ripikkuse jooksul talle probleemi ära sele-
tada, ja kui Vare noogutas, siis võisid olla
kindel, et see asi jäi talle meelde ja ta la-
hendas selle kiiresti ära.”
Tohutu töövõime
Tammiste mäletab, et kontoris nägi ta Ustus
Agurit vähe, sest mees ajas päevad läbi asju.
“Ta ilmus tavaliselt pärastlõunal kolme-nel-
ja paiku ja siis kostis tundide viisi hilisõhtuni
tema laua juurest ainult kiire klahviklõbin.
Ta luges meeletult. Tol ajal oli internet veel
väga uus nähtus, aga tema tellis juba siis in-
terneti kaudu ajakirju. Kui rahakott peale ei
hakanud, siis tellis demoeksemplari. Kolm-
neli kuud ajakiri käis, siis tuli arve, kui arvet
ära ei maksnud, siis enam ei tulnud, aga sel-
Ustus Aguri loodud
sõna on näiteks
kuvar.
i n novaa t o r
Mälumängur
23. detsembril 1967 kell 17.30 edastas Eesti
Raadio esimest korda mälumängusaadet
“Mnemoturniir”, kus kuulajate küsimustele
vastas tarkade klubi koosseisus Agu Aarna,
Ustus Agur, Tõnis Laisaar, Mati Tarum, Mark
Sinisoo, Ivar Viil, Valdo Pant, Voldemar Saul,
Mati Tarum, Tanel Moora ja Toomas Uba.
Ustus Agur tegi saates kaasa aastakümneid.
Peale mälumängu oli Ustus Aguril veel üks
põnev hobi – ta kogus riidepuid, mida tõi
kaasa reisidelt ja hotellidest.
le aja peale oli ta juba järgmise ajakirja välja
vaadanud. Lugemise ja info vahetamise või-
me oli tal tohutu.”
Pedagoog
Informaatikafond tegi tollal ka selliseid
asju, mis tänapäeval kuuluvad enesest-
mõistetavalt eraettevõtluse valdkonda.
Näiteks korraldas arvutimesse ja andis
välja ajakirja Arvutimaailm.
Tammiste arvab, et Ustus Agur oli tege-
likult loomult pedagoog. Ta töötaski kogu
aeg samal ajal ka Tallinna Tehnikaülikooli
õppejõuna. Aguri pedagoogisoon lõi välja
siis, kui ta Tammiste kirjutatud informaati-
kanõukogu protokollidega tutvus. “Mina
olin informaatikanõukogu sekretär ja pidin
koosolekuid protokollima. Puhtalt kirju-
tatud protokollid andsin Ustusele üle lu-
geda. Need ilmusid mu laua äärele alati
tagasi punastena: ta oli vead hoolega ära
parandanud. Ma olen talle hästi tänulik
kirjaoskuse eest. Ta üritas ka termino-
loogiat palju eesti keelde panna.” Ustus
Aguri loodud sõna on näiteks kuvar.
Tiit Tammiste lahkus informaatika-
fondist 1996. aastal, kuid Ustus Agur
juhtis seda kuni oma surmani 1997. aas-
tal. Tema haigus ja surm tulid tuttavatele
ootamatult. “Tervise üle ei kurtnud ta
mitte kunagi,” mäletab Tammiste. “Meie
jaoks oli väga suur üllatus, kui ta südame-
ga haiglasse sattus ja esimene haigus ta
nädalaga murdis.” f
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus annab
igal aastal välja Ustus Aguri nimelist sti-
pendiumi doktoriõpingute toetuseks
IT erialal.
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 25
r ub r i i k
Kas klaster
päästab?
Klaster on geograafiliselt lähestikku asuv omavahel seotud ettevõtete ja
muude institutsioonide grupp, mille edu põhineb vastastikusel sünergial.
E
uroopa Liidu nn Lissaboni prot-
sessi eesmärgid nägid ette, et aas-
tal 2010 on Euroopa Liit
maailma kõige edukam majan-
dusruum. Tegelikult näitab Soome ekspea-
ministri Esko Aho Lissaboni protsessi
edenemise kohta tehtud raport, et kui Eu-
roopa Liit end kokku ei võta, möödub te-
mast USA ning peagi ka India ja Hiina, kes
peaks 2015. aastaks Euroopast ette jõudma.
Euroopa ei saa olla teistega võrreldes
odavam, seega peab ta olema kavalam,
arendama innovatsiooni, olema tugev sel-
les, millega näiteks Hiina hakkama ei saa.
Klastrite edendamine on üks võimalus
panna majandus efektiivsemalt toimima.
Sellepärast toimuski Stockholmis jaa-
nuari lõpus kolmepäevane klastrite- ja
innovatsiooniteemaline konverents.
Klaster kui püramiid
Euroopa Liit moodustati omal ajal kapi-
tali, inimeste ja ideede vabaks liikumi-
seks, aga ajaloolise tausta tõttu ei
garanteeri see liit Euroopale maailma
majanduses enam endist positsiooni ega
paljuräägitud Euroopa elustandardit. Eu-
roopa Liidu majanduskonkurendid Hii-
na, India ja USA on homogeensed riigid
sama kultuuriruumi ja seadustega ning
seega on seal äri toimimise takistusi palju
vähem kui Euroopas.
26 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Scanpix
Klastreid nähakse ühe võimsa instru-
mendina, et suurendada Euroopa majan-
duse efektiivsust. Miks? Sest klastrite sees
on väikesed transaktsioonikulud. Klastris
on võimalik tootmis-, veondus-, turundus
jm kulusid vähendada ja toimida nii, nagu
sealsetele ettevõttele on kõige kasulikum.
Selleks, et klastrid areneks üle Euroopa
riikide piiride, tuleb seda aga administra-
tiivselt ja majanduslikult soodustada. Eu-
roopa Komisjon üritab riikidevahelisi
barjääre vähendada ja seda ka rahaga. Ehk
toetust ei saa mitte ühe riigi, vaid rahvus-
vaheline konsortsium. Selle alla käivad ka
riikideülese regionaalse arengu Interregi
projektid. Euroopa Komisjonis tegutseb
Klastreid nähakse ühe võimsa instrumendina,
et suurendada Euroopa
majanduse efektiivsust.
Committee of the Regions, mis tegeleb
piiriüleste regioonide koostööga.
Klastrit võib kujutada püramiidina.
Tipus on rahvusvahelisel tasemel firmad,
kelle toodang läheb regioonist välja. Nen-
de all on terve kiht firmasid, kes teevad
suurtele kontsernidele allhankeid ja osu-
tavad teenuseid. Järgmisena tulevad fir-
mad, kes varustavad teist kihti igasuguste
toodete ja teenustega. Ja kõige all on inf-
rastruktuur: finantsasutused, koolid, kau-
bandus, kinnisvara, üldse kõik, mis on
seotud keskkonnaga. Selline on klastri
lihtne selgitus.
Üks konverentsil esitatud selgemaid
näiteid eduka klastri kohta on Hollandi
lilletööstus ja -kaubandus. Väike Hol-
land, kus pole just kõige soodsam kliima
lillekasvatuseks, müüb rohkem lilli kui
ülejäänud maailm kokku ehk sealt tuleb
52 protsenti kogu maailma lilletoodan-
gust. Edu alus on ülihea logistika. Lilled
toimetatakse suvalisse maailma punkti
seitsme päeva jooksul. Lillebörs meenu-
tab amfiteatrit, kus ostjate ees sõidab
rong lilledega ja pakkumised tehakse käi-
gu pealt. Kohe, kui ost on tehtud, sõidab
lilli täis vagun lennuki peale. Väga paljud
eri eluvaldkondade inimesed on sellega
hõivatud ja tegutsevad selle nimel, et süs-
teem edukalt toimiks.
See lilleklaster oli omakorda eeskujuks

c
c Klastri tunnused on Muuga sadamal, mille
peaülesanne on vahendada kaupa.
Inglismaale tekkinud kalaklastrile, täpse-
malt Humberi mereandide klastrile. Ko-
gu Põhjamere regioonis püütud kala ja
muud mereannid veetakse ühte kohta.
See on suur Grimsby ja Hulli linnade
ümbruses arendatud ladude ja lennujaa-
made süsteem, kust värske kala läheb len-
nukitel kogu Euroopa supermarketitesse
ja turgudele. Edu alus on jälle logistika,
mis võimaldab väga kiiret transporti.
Humberi kaudu käideldakse 70–80 prot-
senti kogu Suurbritannia kala- ja muude
mereandide toodangust. Varem püüdis
iga püügifirma ise turustada, aga see tege-
vus oli ebaefektiivne ja aeganõudev, mis
omakorda nõudis kalade külmutamist.
Hollandi lillede edulugu
Ka konverentsil sai selgeks, et klastrit ei
mõisteta üheselt ja vahel nähakse klastreid
kunstlikult seal, kus neid ei ole. Hulk teadla-
Üks selgemaid näiteid eduka klastri kohta on
Hollandi lilletööstus ja -kaubandus.
si on võtnud endale suure ülesande definee-
rida nii innovatsiooni kui ka klastrit. Sellest
kujuneb omamoodi teadusharu, mis paneb
ritta igavaid lauseid. Definitsioonid lähevad
keerulisemaks, kuid tegelikult pole neist
mingit kasu. Kindel on aga see, et klaster ei
saa olla tööstusharu ega majandussektor.
Kui mujal riikides räägitakse näiteks tekstii-
liklastrist, siis Eestis on sellena kirjeldatud
kogu tekstiilitööstust. Ometi on meil vaid
omaette tegutsevad firmad, mis ei moodusta
klastrit. Soomes räägitakse metsandusklast-
rist, Eestis pannakse sinna alla aga kogu
metsatööstus. Ei saa kirjeldada klastrina
Eesti metsatööstust, millest kolm neljandik-
ku kuulub Soome firmadele.
Eesti on nii väike ja meil ei ole välja ku-
junenud klastreid. Selleks, et üldse millest-
ki rääkida, hõlmatakse kogu tööstusharu.
Klastri tunnused on Muuga sadamal,
mille peaülesanne on vahendada kaupa,
aga selle üsna piiratud territooriumi peal
töötavad ladustajad, transportijad, logis-
tikud ning välja on kujunenud teenindav
sektor. Muugale annab suurt hoogu juur-
de Hiinaga sõlmitud leping 20 miljoni
r ub r i i k
tonni kauba peale.
Eesti mastaabis võib rääkida ka Hiiu-
maa plastiklastrist. Kuna ühel firmal läks
hästi, tekkis sinna teisigi plastifirmasid.
Nad koolitavad koos töötajaid, hangivad
materjali ja teevad muud koostööd ning
loomulikult mõjutab nende tegevus ka
infrastruktuuri.
Definitsioon ei päästa
Aga ometi on Euroopa häda see, et näiteks
selsamal Hiiumaa plastifirmal on päris ras-
ke teha koostööd näiteks Lõuna-Hispaa-
nia plastifirmaga. Euroopa majandust
ikkagi pärsib keelte ja kultuuride erinevus.
Eesti klastrina esitleti konverentsi
bülletäänis Tallinna IT-klastrit, mille alla
käivad kõikvõimalikud e-teenused alates
internetipangandusest ja lõpetades bussi-
piletiga. Sellist nähtust klastriks nimeta-
da on aga küsitav. Meil oli lihtsalt väga
soodne aeg pankade IT-lahendusteks,
sest see valdkond oli täiesti reguleerimata
ja netipangandust takistavaid tšekiraa-
matuid ei tuntud. Ühise eesmärgi nimel
tegutsevat firmade konsortsiumi selles
näites aga ei ole.
Mida on võimalik Euroopas klastrite
arendamiseks teha? Saab firmasid majan-
duslikult motiveerida, suurendada tead-
likkust, tutvustada edulugusid ja jagada
kogemusi. f
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 27
t e g ijad

Yoga Intelligence´i mehed Raivo Raestik ja

Priit Vimberg oma büroo ees Ülemist Citys.

Eesti mehed
panid maja rääkima
Raivo Raestik ja Priit Vimberg firmast Yoga Intelligence töötasid välja
“targa maja” haldussüstemide lahenduse, millest juba 10 aastat räägitud,
kuid mida keegi pole suutnud teostada. Raskest algusest on saanud kõrge
lend ning nüüdseks on Yoga maailmaturge vallutamas.
Tekst: Einar Ellermaa Fotod: Erik Riikoja

A
prillikuus peaks valmima
nende lahendus, kus majade
kütet, ventilatsiooni, mõõdi-
kute kauglugemist, elektri-,
turva- ja läbipääsusüsteeme juhitakse ühe
süsteemiga. Sellist lahendust pole maa-
ilm veel näinud.
Mehed arvavad, et idee sai alguse ka-
heksa aastat tagasi puhtalt mugavuse
taotlemisest. Priit mäletab, et ta tahtis lei-
da majale sellist integreeritud läbipääsu-
ja turvasüsteemi, kus ei peaks enne
kaardiga ruumi sisenemist kontrollima,
kas ruum on valve all, vaid uks lihtsalt ei
avaneks, kui valve on peal. Aga selliseid
süsteeme ei müüdud või olid need kohu-
tavalt kallid ja algelised, andmeid ei saa-
nud vabalt teistesse infosüsteemidesse
transportida ja neid seal töödelda.
Siis tekkiski mõte, et turule oleks vaja
hoopis suuremat süsteemi kui ainult läbi-
pääsu- või turvasüsteem. Vaja oleks tervik-
likku süsteemi, mis juhiks kogu hoone
automaatikat, läbipääse, turvasüsteemi,
seadmeid ruumides, valgustust. Et kõigist
süsteemidest saaks korjata infot ühte kohta
ja panna need automaatselt toimima.
Nüüdseks pakub ainuüksi Ülemiste
City rikkalikku valikut Yoga Intelligence´i
loodud lahendustest, mis kõik aitavad

28 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008


suunduda ühe tervikjuhtimise poole.
Ülemiste City mitu maja on ühenda-
tud ühe süsteemiga: läbipääs, turva,
liftide kaugjuhtime, liftide kaardisüs-
teem, mõõdikute kauglugemine. Töö-
tajaid Ülemiste Citysse ja keskusest
koju vedavas bussis on kaardilugeja,
mis on sama süsteemiga ühendatud.
Arendamisel on ainulaadne LCD in-
foekraanidega meedialahendus, mis põ-
hineb samadel komponentidel ning
võimaldab näidata igale ekraanile erine-
vat pilti, ja läbipääsusüsteemiga integree-
ritud parkla kohalugemissüsteem. Töös
on ka süsteem, mille abil saab Ülemiste
City majade valgustust juhtida puute-
tundliku ekraani abil ja veebi kaudu.
Raivo: Tüüpiline viga, mida tehakse juba
hoonete projekteerimisel, on see, et nõrk-
voolusüsteemi ja hoone automaatikat
vaadatakse eraldi. Väga põhjalikult pro-
jekteeritakse soojussõlme, ventilatsiooni-
süsteemi ja jahutuse automaatikat. Ruumi
tasemel kliima juhtimine projekteeritak-
se üldiselt hoone automaatikasse, mis pa-
raku ei tea inimeste kohalolekust ega
valvestusest midagi. Ruumide valgustust
ja kliimat peaks aga juhtima nõrkvoolu-
süsteemi kaudu ehk läbipääsu- ja turva-
süsteemist saadava info alusel: kus
ruumides on inimesed ja kus ei ole. See
on lihtsalt harjumus, et tehakse eraldi
süsteemid. Energiakulu on aga sel juhul
tohutu. Samas, 40 protsenti kogu globaa-
lsest ebaefektiivsest energiatarbimisest
moodustavad just büroohoonete ja korte-
rite energiasüsteemid.
Priit: Majade ja ruumide valdajatel puu-
dub info selle kohta, millised on nende
mõttetud kulud. Seetõttu ei saa nad ka
oma energiakäitumist muuta. Kui ühte
kohta hakkab kokku tulema info selle
kohta, kus mis seadmed töötavad ja millal
nad tegelikult võiks töötada, siis saab oma
energiakäitumist muuta. Õnneks areneb
maailm kogu aeg sinnapoole, et sellist in-
fot ühte kohta koondada muutub aina
lihtsamaks. Kodus toimiks see nii, et saad
näiteks anda pesumasinale käsu, et tööta
kõige odavamal režiimil. Või pesed pesu
siis, kui tuju tuleb, aga kuu lõpus saadab
süsteem sulle kokkuvõtte, kust oleks või-
malik kokku hoida.
Raivo: Selles süsteemis pole midagi kee-
rulist, iga koduperenaine saaks sellega
hakkama. Teated maja sooja-, elektri- ja
valvesüsteemide töö kohta ilmuvad tava-
lisele arvutiekraanile ja neid lugeda pole
mingit raskust. Auto armatuurlaua mär-
guandeid oskab ju igaüks lugeda.
Priit: Me tahame selle süsteemi teha või-
malikul lollikindlaks, et iga koduperenai-
ne oskaks seda kasutada. Siin tuleb sisse
Yoga süsteemi kõige suurem erinevus
teistest süsteemidest: meie oma toob kõi-
gepealt info ühte kohta kokku ja siis
koostab reeglid, kuidas käituda. Tänapäe-
val töötavad süsteemid on puhtalt auto-
maatikaseadmed, mis lülitavad midagi
sisse ja välja, aga ise ei õpi midagi. Meie
tahame jõuda sinnamaale, et süsteem
hakkab õpetama energiakäitumist. Kui
inimene teeb kogu aeg mingeid ühesugu-
Me tahame selle süsteemi teha võimalikul
lollikindlaks, et iga koduperenaine
oskaks seda kasutada.
seid liigutusi, siis süsteem küsib: sa teed
kogu aeg neid asju, kas sa tahad, et ma
teen seda ise? Või et siin kasvab elektri-
kulu regulaarselt, vaata, millest see tuleb.
Raivo: Kui süsteem midagi ära õpib, siis
saad lasta tal seda automaatselt rakenda-
da. Teine võimalus on, et süsteem pakub
ise välja, mida võiks teha, ja sina annad
nõusoleku, et ta võib sinu eest nii teha.
Priit: Mis tahes seadme kaudu on võima-
lik süsteemi ka jälgida ja kasutada. Hea
t e g ijad
näide on see, et iPhone’iga saame sisse
lülitada ruumide valgustust ja kütet. Sul
ei pea ka kodus olema mitut pulti ega
spetsiaalseid lüliteid, ka tavalised valgus-
tuslülitid kõlbavad. Võid süsteemi juhtida
sellest lülitist või arvutist või hoopis tele-
ripuldist.
Priit: Uue süsteemi puhul saab elektri-
süsteemi ja automaatika häälestada nii, et
kui inimene lahkub ruumist ja see läheb
valve alla, siis temperatuur langeb 22
kraadilt 18 peale ja valgus kustub. Väide-
tavalt annab iga kraad 5 protsenti kokku-
hoidu. Praegu, kui küte üldse on
reguleeritud, langetatakse temperatuuri
ööseks ja nädalavahetusteks, aga enamas-
ti ei reguleerita üldse.
Raivo: Me arvutasime välja ühe kümne-
korruselise maja jahutusvõimsuse. Kui ja-
hutus töötab pidevalt täisvõimsusel,
kulutab see aastaga 1,5 miljonit krooni
omanike ja rentnike raha. 80–90 protsen-
ti maja üldenergiast läheb jahutuse peale.
Järgmine kulu on valgustus.
Priit: Meie juures käis ühe firma esindaja,
kes kurtis, et palju ressursse läheb selle
peale, kui töötaja sõidab läbi linna klien-
tide juurde selleks, et keerata seal venti-
latsiooni või temperatuuri juurde või
vähemaks. Võib naljatades öelda, et mida
rohkem käsitsi reguleerimise võimalusi,
seda rohkem kogu süsteem paigast ära
keeratakse. Aga meie süsteem võib võtta
selle keeramise võimaluse üldse ära, sest
see töötab automaatselt.
Raivo: Praegu on nii, et kui radiaatorid
keeratakse maksimumi peale, et sooja
saada, siis liiga soe ei hakka kunagi, sest
jahutussüsteem hakkab rohkem tööle.
On ju kurioosne raiskamine, kui nii küte
kui ka jahutus töötavad samal ajal.
Priit: Meie tahame, et turva- ja läbipää-
susüsteemid ning jahutus-, elektri-, küt-
te- jm süsteemid projekteeritakse ja
tehakse kõik koos, mitte igaüks eraldi.
Suuremad arendajad juba liiguvad selles
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 29
t e g ijad

suunas. Siis on kokkuhoid kõige suurem

nii ehitades kui ka hiljem hallates.
Raivo: Oleme tutvustanud oma ideid ka
projekteerimisfirmadele ja ka nemad on
aru saanud, et seda on vaja. Arendajale ei
lähe maja palju kallimaks, kui kohe juht-
med vedada. Kogu maja maksumusest on
see väga väike protsent.
Priit: Tööjõupuudus mõjub meie süstee-
mi turuletulekule samuti hästi, sest see
töötab ilma inimesteta ja annab märku,
mida on vaja teha. Keegi ei pea päev läbi
ekraani taga istuma, isegi kui hallata on
kümneid maju.
Raivo: Firma, kes paneb majadesse need
süsteemid, saab kõike jälgida oma majast
ühest arvutist. Sisuliselt viime hoonete
automaatikasüsteemid ja nõrkvoolusüs-
teemid kokku.
Priit: Oleme naljatanud, et kogu maail-
ma majad saab panna ühe süsteemi taha
ning võrrelda sooja- ja elektrikulusid.
Raivo: Aitab ühest tavalisest serverist ja
kogu Eesti infrastruktuur võib sellesse
kokku joosta. Milline võimalus andmete
analüüsiks!

Kuhu jääb siis alguses mainitud kohuta-

valt raske tee, kui kõik on nii lihtne ja
ilus?
Nad on aru saanud, kui raske on leida Raudvara disain on üks selle äri edu alus. Tulevikus püütakse minna üle standardselt raudvarale,
toetust tootele, mida seni pole tehtud ja et tagada sõltumatus ning parem teenindus seadmete tarnel ja vahetusel.

mida käega veel katsuda ei saa. Kui nad

EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-
tus) kaudu arendustoetust taotlesid, öeldi,
et see on liiga laialivalguv projekt, kes-
kenduge ühele konkreetsele asjale. Aga
oma arust keskendutigi ühele väga konk-
reetsele, kuid suurele süsteemile seniste
killustatud süsteemide asemel.
Nad on üle elanud tõesti raskeid aegu,
aga firmat nad võileiva hinna eest ka ära
müünud ei ole. Idee on liiga hea, et niisama
ära anda. Veel eelmisel kevadel ei suudetud
inimestele õigel ajal palka maksta, aga ena-
mik töötajaid on alles. Nad kannatasid vi-
letsuse ära, sest uskusid uude tootesse.
Raivo arvab, et kui nad oleks kesken-
dunud näiteks ainult läbipääsusüsteemile,
nagu soovitati, siis oleks firma juba sur-
nud, sest nende pakkujaid on palju – li-
saks välismaistele tipptegijatele on ka
kodumaisel turul tegijaid.
Kui halbu perioode ei oleks, siis ei
Tööjõupuudus mõjub meie süsteemi turule-
tulekule samuti hästi, sest see töötab
ilma inimesteta ja annab märku,
mida on vaja teha.
teaks, millised on paremad ajad. Energia
läheb kogu aeg kallimaks ja aasta pärast
hakatakse majadele jagama n-ö energia-
passe, mis sunnib targemalt ehitama.
Siiamaani pole arendaja tahtnud rohkem
investeerida, vaid on kasseerinud suured
halduskulud rentnikelt.
Priit kohtus ühel USA saatkonna üri-
tusel juhuslikult Andrus Viirgiga EASist,
kes uskus väga tema ideedesse ja pakkus
toetust. Tema abiga käisid Andrus ja Priit
ära USAs Silicon Valleys ja veel tänavu
on plaanis avada EASi Silicon Valley
kontori abiga endale seal esindus. Nad
nägid, et USAs alles mõeldakse sellise
süsteemi peale, mis siin juba kohe-kohe
valmis saab. Ka Venemaal on leitud part-
ner, kellel on kontaktid suuremate kin-
nisvaraarendajatega.
Jah, küllap tõesti on vähe neid, kes on
valmis võtma nii suure riski, oma ideesse
uskudes kogu maise varanduse oma äris-
se panustama ning vahepeal kas või väga
kokkuhoidlikult ja võlgades elama. f

30 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008


palju Mõnusaid
koosolekuid!
Eelmise aasta lõpus avas Ülemiste Citys Zappi-nimelises ärimajas
uksed Zappi konverentsikeskus.
N
üüdisaegse sisustuse ja mit-
mekülgsete võimalustega
ruumides teisel korrusel on
Ülemiste City sisearhitekti
Anne Vaheri abiga tasakaalukalt ühenda-
tud moodne uus ja väärtuslik vana. Nii on
tekkinud huvitav tervik, mis loob semi-
narideks ja koosolekuteks inspireeriva
keskkonna. Zappi konverentsikeskuses
on kaks koosolekuruumi.
Suur seminariruum
Mahutab ligi 100 ruutmeetril 30–50 ini-
mest olenevalt sellest, kuidas ruumis lau-
du ja toole paigutada. Presentatsioonide
tegemiseks ja aastakoosolekute pidami-
seks võib laudadest loobuda ja kasutada
teatristiilis paigutust kuni 50 inimesele.
Koolituste korraldamiseks sobib U-kuju-
line (kuni 30 inimest) või klassiruumi
stiilis paigutus (kuni 50 inimest). Suure-
mateks nõupidamisteks on võimalik ase-
tada lauad aga diplomaadistiilis, et ühise
laua ümber mahuks kuni 40 inimest.
Ruumis on seminariks vajalikud tehnili-
sed seadmed. Esitluse saab kõigile osale-
jatele nähtavaks teha dataprojektori abil,
kuuldavuse eest hoolitseb eraldi võimen-
dusega helisüsteem.
VIP-ruum
Sobib juhtkonna ja nõukogu koosoleku-
teks ning mahutab kuni 10 inimest. Kohvi
ja küpsiste kõrval saab mõttetööd stimu-
leerida minibaaris leiduvaga. Samuti on
VIP-ruumis võimalik pidada videokonve-
rentsi partneritega teistes riikides. Mõle-
mas ruumis on traadita internetiühendus.
Söök ja parkimine
Loomulikult saab korraldada kohvipause
ja pikema päeva puhul einestada vaheajal
allkorrusel asuvas Imre Kose uues restora-
nis Mercado. Esimesed kliendid, kes on
r uum
konverentsikeskuse teenuseid kasutanud,
peavad just seda võimalust eriti väärtusli-
kuks. Eelnevale lisaks on konverentsikes-
kuse eeliseks ka tasuta parkimine ja soodne
asukoht lennujaama lähedal.
Konverentsiruumides loovad meeldiva
atmosfääri Petrasoli koostöövalmis sekre-
tärid. Nemad saavad aidata ka koosolekut
või seminari ette valmistada, näiteks kok-
ku panna ja printida koolitusmaterjale või
valmis seada nimesilte.
Tagasiside Tea Toomilt Enter IT-Mar-
ketist: “Meie jaoks on oluline, et osalejad
jäid ruumidega väga rahule ning said mõ-
nusas keskkonnas koolitusele keskenduda.”
Zappi konverentsikeskus asub Ülemiste
Citys aadressil Lõõtsa 6.
Konverentsikeskust opereerivad Petrasol
Baltic ja Ülemiste City. 
Lisainfo ja broneerimine +372 60 600 60
või +372 61 500 36. f
1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 31
t e h nol oog ia
Tehnoloogiaime:
Dubai uus kaarsild
Märtsis hakatakse Dubais ehitama uut silda, mil-
lest kujuneb linna järjekordne pärl ja tehnoloo-
giaime. Juba praegugi on Dubai oma tehissaare,
siseruumidesse rajatud suusamäe ja pilvelõh-
kujatega nagu omaette universum. New Yorgi
firmas Fxfowle kavandatud sild on ülimoder-
nistliku joonega ning paistab piltidel justkui 22.
sajandist. Teadete kohaselt on silla arhitektuuri
Dubai uut silda peetakse imeks juba enne selle ehitamist.
Nano­tehnoloogia
peseb riided puhtaks
Hiina ja Austraalia teadlased on leidnud rii-
de nanotehnoloogilise puhastamise viisi, mil-
le puhul välditakse seebivett.
32 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
heaks kiitnud ka šeik Mohammed isiklikult.
1,6 kilomeetri pikkusest sillast peaks selle
valmimisel 2012. aastal saama maailma pikim
ja ühtlasi kõrgeim sild – kaared peaksid ulatu-
ma 200 meetri kõrgusele taevasse. Sillale tuleb
12 sõidurada, mille keskel jookseb metroo.
Läbilaskevõimeks hinnatakse 2000 sõidukit
tunnis mõlemas sõidusuunas.
Titaaniumdioksiidi-põhine kate kantakse
siidile või villale ning päikesekiirte mõjul suu-
dab see kõrvaldada mustust, mikroorganisme
jms. Lihtsamalt öeldes – räpased villased sokid
või punase veiniga mäkerdatud siidlipsud
peaksid end tulevikus ise puhastama. Mürgi-
vaba nanoosakestest kate on nii õhuke, et ma-
terjali tekstuur jääb samaks.
Dr Walid Daoud ja tema meeskond Aust-
raalia Monashi ülikoolist on oma leiutise kat-
setamiseks valanud näiteks villasele
materjalile punast veini. Pärast 20 tundi päi-
kese käes seismist pole tavalisel villal mingeid
märkimisväärseid muutusi, puhastusvahendiga
töödeldud villal on veiniplekk vähenenud,
nanokattega töödeldud vill on veinist sama
hästi kui puhas.
Ülikalli arvuti kõige kallim osa on vääris­
kividega kaunistatud korpus.
Maailma
kalleim
lauaarvuti
maksab
ligi 8 mln
krooni
Jaapanlased toodavad plaatinast valmis-
tatud ja teemantidega kaunistatud
lauaarvutit, mille eest tuleb välja käia
umbes 7,9 miljonit krooni.
Üks pakutavatest mudelitest kannab
nime Jupiter. Arvuti plaatinast korpus
on kaetud teemantidega nii, et see jäl-
jendab sodiaagimärke. Tootjafirma Ze-
us pakendab korpusesse Inteli 3 GHz
E6850 Core 2 Duo ehk kahetuumalise
võimsa protsessori, 2 GB DDR2 mälu ja
1 terabaidi jagu kõvaketast. Tehnilisi
andmeid vaadates võiks oodata rohke-
mat: juba praegu on nii mõnelgi Eesti
arvutikorpusel paar terabaiti kõvaketast
ja 4 gigabaiti mälu.
Jaapanlased lisavad veel DVD-sead-
me, mis loeb nii Blu-ray kui HD-DVD-
plaate, rääkimata siis teada-tuntud
plaatidest. Ent monitor pole jällegi mingi
imeasi – selleks pakutakse 24tollist HD-
valmidusega IBM Lenovo ekraani. Täna-
päeval pole see eriline ime, arvutitele
toodetakse ka 32tolliseid monitore.
Ülikallist arvutist on olemas ka “sääs-
tuvariant”. Selleks on nn kuldmudel, mille
eest küsitakse umbes 5,9 miljonit krooni.
Monitore saab tellida firma Jaapani-sai-
dilt www.pc-zeus.com, Euroopa tarne-
valmiduse kohta praegu andmeid pole.
 t e h no l oog ia

Motorola Holland­lased tegid

väljub bensiini­jaama­roboti
telefoni- Hollandlased on valmis saanud robotiga, mis

ärist kruvib maha auto bensiinipaagi korgi, ühen-

Motorola kavatseb mobiiltelefonide
tootmise äri muu elektroonika tootmisest
lahku lüüa, sest see tõi firmale mullu 1,2
miljardit dollarit kahjumit. Varasemalt
mobiiltelefoniturul üsnagi hästi esinenud
Motorola turuosa on praegu napilt üle
12 protsendi. Nokia seevastu on saavu-
tanud umbes 40protsendilise turuosa.
2007. aasta viimases kvartalis müüs Mo-
torola 40,9 miljonit telefoni Nokia 133,5
vastu. Firma edevamad telefonid kuulu-
vad RAZR-seeriasse (pildil).
Avalikkusele saadetud avalduses teatab
firma, et kavandab struktuurilisi ja stra-
teegilisi muudatusi, et lahendada mobiil-
telefonide valmistamisega seotud
probleemid. Eelkõige arvavad spetsia-
listid, et Motorola kavatseb mobiiltele-
fonide tootmise haru põhitööstusest
lahku lüüa ning ära müüa.
Sellist stsenaariumi pole
firma ka välistanud.
Tekib küsimus, kes võiks
olla võimalik ostja. On
teada, et näiteks vara-
sem BenQi Siemensi
telefonidivisjoni ost oli
täielik ebaõnnestumi-
ne. Analüütikud paku-
vad tõenäoliseks
huviliseks Samsungi,
kes on Motorola lähim
konkurent 14 prot-
senti turuosaga.
Motorola üheks
õnnestunumaks
saavutuseks pee­
takse RAZR-see­
ria telefone,
millest on valmi­
nud ka luksus­
versioon.
dab bensiinivooliku mahutiga ja tangib sobi-
va kütuse. Bensiinijaama omanik ja üks roboti
arendajatest Nico van Staveren kinnitab, et
robot suudab ära tunda auto mudeli ja end
selle järgi kohandada, et eemaldada bensii-
nipaagi kaas ja kork õigest kohast ning autot
kriimustamata. Bensiinivooliku ühendab paa-
Kui bensiinijaamarobot tööle hakkab, pole
giga ohtrate sensoritega varustatud robotkä-
tankimiseks vaja enam autost väljuda.
si. Samuti teeb robot oma andmebaasi abil
kindlaks, millist bensiini on vaja tankida ning
laseb paaki õige koguse. Seejärel eemaldab – on ju tegemist kergestisüttiva plahvatusoht-
robotkäsi vooliku ja kinnitab korgi. liku ainega. Ning pole teada, mis juhtub, kui
Van Staveren nägi kord farmis, kuidas ro- roboti operatsioonisüsteem kokku jookseb.
botkäsi ühendas lehma nisade külge lüpsi- Teiseks saab robot toimetada vaid niisuguse
seadmed, ning tal polnud kahtlust, et säärane bensiinipaagiga, mis ei lukustu, kuid paljudel
robotitöö on võimalik ka bensiinijaamas. automudelitel käib kütusemahuti lukus.
Hollandi majandusminister Maria van der Seade maksab 75 000 eurot ning aren-
Hoeven, kes robottankla avas, nimetas seda dajad loodavad, et nii mõnedki Hollandi
väljapaistvaks innovatsiooniks. bensiinijaamad võtavad selle kasutusele tä-
Samas märgivad kriitikud turvaprobleeme navuse aasta lõpus.
Sony Ericsson patenteerib
uut tüüpi telefoni
USA patendiametis 31. jaanuaril registreeri- seadmel peaks olema ka wi-fi ühendus ja
tud dokumentide põhjal saab väita, et Sony PDA (Personal Digital Assistant) funktsioonid,
Ericsson kavatseb määramata tulevikus hakata lisaks kaamera.
tootma telefone, mille ekraan käib korpuse Märkimisväärne on seegi, et kui ekraani ei
küljest lahti. eemaldata, saab seda 360 kraadi pöörata.
Patendidokumentides, mis on avalikult kät- See tähendab, et niisugust tüüpi telefonidel
tesaadavad, kirjeldab Sony Ericsson telefoni pole teine, välispidine ekraan vajalik. Sisemist
kui kahest osast koosnevat lahtikäivat seadet, ekraani välisküljele pöörates on aga mugav
mis sarnaneb praegu kasutusel olevate nn kla- jälgida filmi.
piga telefonidega. Ent konks on selles, et suure
ekraaniga osa on võimalik telefoni küljest liug- Sony Ericsson on
uues disainis
klapi abil eemaldada. Nõnda on ühendatud ühendanud
liugklapp-telefon klapiga telefoniga. klapptelefoni liug­
Lahtikäiv ekraan suhtleb telefoni “emaga” klapptelefoniga.
ehk korpusega traadita ühenduse kaudu (näi-
teks Bluetooth). Võib oletada, et kui ekraaniga
osa küljes on kõlarid või on seda võimalik
ühendada kodusesse stereosüsteemi, siis toi-
mib klahvistikuga osa kaugjuhtimispuldina.
Patendidokumentides on märgitud, et

1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 33

s u m ma r y
spring 2008
the 3rd edition
of the magazine Smart Business
3 WELCOME
Welcome from Gunnar Kobin – the chairman of the board at Ülemis-
te City.
4 PEOPLE
Kaire Võitra, one of the six shareholders – or partners, as they call
themselves – at Fontes recruitment agency describes how the Esto-
nian job market has completely changed in the past ten years. Instead
of being able to choose their employees, company owners are now
forced to accept that managers and top specialists can choose where
they want to develop their career.
8 NEWS
Ülemiste City now has its own eco-store: Maa (the Earth).
10 EXPERIENCE
Seventeen Estonian IT company leaders, after a trip to Singapore, discove-
red that this tiny country has outpaced Estonia in quite a number of areas.
Vaho Klaamann, one of the visitors and a member of the Santa Monica Ne-
tworks Group council, muses: “What was so surprising was not really their
scattering of E-State solutions, but rather how purposeful and methodical
they were in their approach to developing, managing and co-ordinating
their entire IT sector as well as other branches of the economy.”
14 TRAINING
Raul Rebane – team leader for discus-thrower Gerd Kanter – thinks
no matter what you do, the only way to the top is by adopting and
applying certain approaches. He has been working with the world
champion discus thrower for eight years and he started out by ques-
tioning many common beliefs. He says: “For example, we even ques-
tioned the conventional concept of talent. Personally, I think that
physical abilities are situated in fourth or fifth place in the list of quali-
ties necessary for becoming a top athlete.”
18 GALLERY
Mercado is a place you can grab a latté from a take-away stall in the mor-
ning, have a wonderful culinary experience at a luncheon with colleagues
34 targa äri ajakiri Ἴ 1/2008
and buy a jar of olive jam from a gourmet-shop for your sweetheart in
the evening. Mercado covers 1500 square meters, seats 540 and is si-
multaneously a concourse, a market and several different restaurants.
23 vision
According to Danish futurologist, Rolf Jensen, the information society
will give way to a dream society.
24 innovator
The office building for Estonia’s biggest IT company, MicroLink, situa-
ted in Ülemiste City, bears the name of one of the creators of Estonia’s
infosystems – Ustus Agur. His former colleague, Tiit Tammiste remem-
bers: “You could feel that he was respected everywhere.”
26 CONFERENCE
At the end of January a conference in Stockholm dealt with clusters
and innovation. What are clusters and can they save the European
economy from lagging behind China and the States? Where are
Estonia’s clusters?
28 MASTERMIND
Yoga Intelligence is working on an automatic real estate management sys-
tem that controls the heating, ventilation, electricity, security and access all
from the same computer. The world has never seen such a comprehensive
system; even in America it is still at the ideas level.
31 SPACE
The Zapp conference centre, with its two conference halls, combines
the new and fashionable with the values of the old, to create a surpri-
sing array of solutions.
32 TECHNOLOGY
Technological innovations by Askur Alas. Interesting new products
and details.
34 SUMMARY
Summaries of the articles in English
 f or e w o r d

Estonia has its own Nokia!

L
eev Kuum, Senior Researcher at
the Estonian Institute of Eco-
nomic Research, stated quite
aptly last spring that the Esto-
nian economy needs to switch from auto-
pilot to manual.The Estonian Development
Fund, managed by Indrek Neivelt, stated
earlier this year, that based on research re-
sults, even though things may be good at
present, there are many problems ahead in
the long term. A few weeks ago Mart Laar
also said, quoting the same research, that
Estonia is in danger of stagnating. The
most important man in the Estonian Eco-
nomy, The Minister of Finance and Com-
munication, said that Estonia seriously
needs to search for its own Nokia.
Here at Ülemiste, we have also shared
this concern for the sustainability of the
Estonian State for quite some time. We
feel that we have found at least one pro-
duct that could positively influence our
Gunnar Kobin
economic environment: the E-state as a
Chairman of the Board
product. Estonia is a very small country;
of Ülemiste City
yet contrary to popular thinking this is a
major advantage for us. We have created
a sound IT infrastructure for our country Centralisation smothers initiative, while in reality this represents top quality ex-
– almost everyone has a mobile phone in co-ordination concentrates and builds up ports. In using the network of the offices
their pocket and we are also clearly a competence. The State has many strong of Enterprise Estonia, foreign visits by
people receptive to technology. Using IT organisations, and it would be pru- ministers and presidents can develop in-
these values to our advantage, we could dent to make one the leader to coordina- ternational contacts in order to sell e-Sta-
create a paper-free state administration te the development of an e-State. te solutions to other countries, so we will
covering all aspects of state governance All the various departments would con- become both the product and the sales
and public communication. This would tinue with their developments, but from a channel. As a result we can kill two birds
be almost without equal in the world due certain date, they would be obliged to share with one stone: a proper e-structure in our
to the fact that it would cover many dif- information with this leader and also recei- own country and Estonian export No 1.
ferent fields necessary for the successful ve any technical or organisational assis- We must understand and utilise the
functioning of society and would do so tance they need. This leader organisation fact that the coordination of the develop-
across the whole country. It is only pos- would also be in charge of quality control. ment of the e-State will stimulate coope-
sible to implement this type of system In this way, the whole project will have a ration and contacts; thanks to these we
quickly and successfully in a small count- project manager and a foundation for the will be able to build up an e-State and IT
ry. You may be asking: What is new here? development of a unified e-State. cluster with will benefit both education
We are already doing this, aren’t we? The next stage would entail making and the attraction of foreign talent to Es-
Currently, most state structures are the e-State a product. Firstly, we must tonia. This cluster would be unique in the
working on their e-solutions indepen- agree that even though all the solutions world. Inasmuch as the e-State IT cluster
dently resulting in a lot of duplication as belong to the State, the developers have could work to stimulate cooperation, it
well as incompatible solutions. Last year, the right to benefit from reselling these would also help the private sector to join
the current State Controller stated that to others. forces in order to fulfil larger internatio-
the development of our e-State should be Next, we must think about how the nal IT procurements. This is exactly the
centrally controlled. He was not talking State can help the private sector sell the e- type of IT cluster we are trying to deve-
about centralisation, but co-ordination. State product to other countries, because lop here in Ülemiste City.

1/2008 Ἴ targa äri ajakiri 35

KONTORID
neile, kes arenevad

www.ulemistecity.ee