EELNÕU

TÖÖKOHTADE LOOMISE SEADUS

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2010, 11, 56) paragrahvi 222 lg 2
täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud korras tehtava avaliku töö eest saadud
tasu.“.

§ 2. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2009, 62, 405) tehakse järgmised
muudatused:
1. paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) enne tööle või kohaliku omavalitsuse üksusesse teenistusse asumist kuus kuud töötuna
registreeritud isiku töötasult ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse
§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates
isiku tööle asumisest. Käesolevas punktis nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab
kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab
sotsiaalmaksu tööandja.“;

2. paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21
nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 ja lõigetes 2 1 ja
22 nimetatud juhtudel.“;

3. paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu
töötasu ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates tema tööle asumisest.
Käesolevas lõikes nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja“;

4. seadust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:

㤠61. Riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu tagastamine

Käesoleva seaduse paragrahv 6 lg 1 punktis 14 sätestatud summa tagastatakse kogu ulatuses,

kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu
möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus
või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides
3–8 nimetatud põhjustel;
2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on
tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.“.

§ 3. Tööturuteenuste- ja toetuste seaduses (RT I 2005, 54, 430; 2009, 36, 234) tehakse
järgmised muudatused:
1. paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) sotsiaalne töökoht.“;

2. paragrahv 16 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte
kauemaks kui 80 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja
kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25
tundi nädalas.”;

3. seadust täiendatakse paragrahviga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Sotsiaalne töökoht

(1) Sotsiaalne töökoht on avalikes huvides loodud ajutine töökoht.

(2) Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust
ületab 5% on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on töötu. Perioodil, kui Eesti Töötukassa
poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust on alla 5%, on sotsiaalsele töökohale
õigus isikul, kes on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu.

(3) Sotsiaalsel töökohal töötava isiku eest sotsiaalmaksu maksmisel kohaldatakse

sotsiaalmaksuseaduse § 6 sätestatut.

(4) Töötu suunatakse tema nõusolekul sotsiaalsele töökohale kuni 12 kuuks. Eesti Töötukassa
sõlmib sotsiaalse töökoha korraldamiseks halduslepingu. Halduslepingus määratakse lisaks
halduskoostöö seaduse § 10 nimetatud asjaoludele kindlaks:
1) sotsiaalse töökoha laad;
2) töötamiskoht ja töö kestus;
3) rakendatavate isikute arv;
4) sotsiaalsel töökohal töötava isiku õigused ja kohustused;
5) sotsiaalsel töökohal töötava töötu tasu suurus ja selle maksmise tingimused;
6) sotsiaalsel töökohal töötavate isikute arvestuse pidamise ja Eesti Töötukassale vastavate
andmete esitamise kord.

(5) Sotsiaalsete töökohtade loomise ja finantseerimise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse

määrusega.“.

§ 4. Eesti Arengufondi seaduses (RT I 2006, 52, 385; 2010, 9, 41) paragrahv 28 lõike 2
punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigieelarvelistest eraldistest, mille suuruseks on 0,3 % planeeritavast riigieelarvest
eelarveaasta jooksul;“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras

(2) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 1. jaanuaril 2011.aastal.

Riigikogu esimees Ene Ergma

Tallinn, „…..“ „…………………………………….“ 2010.a.

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon

15. aprill 2010.a.
SELETUSKIRI

TÖÖKOHTADE LOOMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE

1. Sissejuhatus

Käesoleva seaduse eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust,

tulumaksuseadust, Eesti Arengufondi seadust ja tööturuteenuste- ja
toetuste seadust.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on töö kaotanud inimeste võimalikult kiire tööle rakendamise soodustamine
ning majanduse elavdamine ajal, mil Eestis on üle 100 000 töötu. Üha enam on neid inimesi,
kes on pikaajaliselt töötud, kaotanud lootuse töö leida ning langevad Töötukassa ametlikust
statistikast välja mõne sanktsiooni tõttu. Riigi poolt seni pakutud meetmed, nagu palgatoetuse
saajate ringi laiendamine, ei ole toonud kaasa oodatavat tulemust ja tööle saanute arv ei ole
oluliselt tõusnud. Töötukassa kodulehelt pärineva statistika järgi jäi 2009. aasta teises pooles
töö leidunud töötute arv 2000 kuni 3500 inimese juurde ning näitajad on 2010. aastal selles
osas tõusnud vaid paarisaja inimese võrra.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmisega tuuakse seadusesse sotsiaalse töökoha

mõiste. Sotsiaalne töökoht on loodud ajutine töökoht. Kõige sobivam oleks kombineeritud
lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad kohalikud omavalitsused,
eraettevõtted ja kolmas sektor. Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud
töötuse osakaal tööjõust ületab 5% on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on töötu.
Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust on alla
5%, on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu.
Lisaks laiendatakse töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kehtiva
seaduse kohaselt ei või töötu osaleda avalikus töös rohkem kui 50 tundi kuus. Olemasolev
piirang on põhjendatud kahe asjaoluga: esiteks töötu kohustusega otsida tööd ja avaliku töö
ajaline piirang peab jätma selleks piisavalt aega. Lisaks aitab see vältida juhtumeid, kus
kohalikud omavalitsused sõlmivad hädaabitööde lepinguid ka siis, kui võiks sõlmida
tähtajalisi töölepinguid.
Piirang 80 tundi kuus jätaks töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas
tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb. Avalikus töös suuremas
mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus.
Eelnõus esitatud piirang võimaldab motiveerida töötuid senisest enam osalema avalikus töös
ega kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmisega tasub vähemalt kuus kuud töötuna arvel olnud ja pärast
seda tööle võetud isiku eest sotsiaalmaksu riik. Riik tasub sotsiaalmaksu kuni 12 kuu vältel
alates tööle asumisest töötasult, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töötasu alammäära.
Töötasu selle osa eest, mis ületab ühes kuus kahekordset töötasu alammäära, maksab
sotsiaalmaksu tööandja.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega jäetakse avaliku töö eest saadavad tulud

toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Sellega motiveeritakse neid töötuid, kellele enam
töötutoetust ei maksta, võtma osa sellest tööturumeetmest, kaotamata igakuist sissetulekut.

Eesti Arengufondi seaduse muutmisega tagatakse arengufondile iga-aastaselt riigieelarve

mahuga seotud summa, mis tagab selle organisatsiooni jätkusuutlikkuse ning vähendab
sõltumist poliitilistest tõmbetuultest. Muudatus tagab fondi stabiilsuse ning võimaldab tal täita
oma peamist ülesannet - algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis
kiirendaksid meie majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua
uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu sätestab uue mõistena sotsiaalse töökoha.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleksid vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Eelnõu mõjud

Sotsiaalmaksu seaduse muutmisega seotud kulutused:

Kahekordne kuupalga alammäär 2009. aastal on 4350x2=8700 krooni. Eelnõu järgi tuleb tööd
leidnud inimese eest sotsiaalmaksu maksta minimaalselt 1435,5 krooni kuus ning
maksimaalselt 2871 krooni kuus. (Ühe tööd leidnud isiku eest tuleks riigil sotsiaalmaksu
aastas tasuda sellisel juhul maksimaalselt 34 452 krooni.)

Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 16 muutmine ei too kaasa kulutusi riigieelarves.

Sotsiaalsete töökohtade loomine toob kaasa kulutusi kuivõrd riik otsustab sotsiaalseid
töökohti luua.

Eesti Arengufondi seaduse muutmine toob kaasa kulutusi 2011. aasta riigieelarvest 0,3 %
ulatuses.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine toob kaasa kulutusi 3 miljoni krooni ulatuses.

Eelnõuga seotud kulutuste katteallikaks on astmeline tulumaks.

7. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eesti Arengufondi seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril
2011. aastal.

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon

15. aprill 2010.a.