EELNÕU

TULUMAKSUSEADUSE §4 MUUTMISE SEADUS

Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel on:

1) maksumaksja maksustatavale tulule aastas, mis on väiksem või võrdne 70 000 krooniga,
18%;

2) maksumaksja maksustatavale tulule aastas 70 001 kuni 250 000 krooni 26%;

3) maksumaksja maksustatavale tulule aastas üle 250 001 krooni 33%.”

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene Ergma

Tallinn, „…..“ „…………………………………….“ 2010.a.

Algataja:
Eesti Keskerakonna fraktsioon

Kadri Simson
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
14. juuni 2010.a.

SELETUSKIRI

TULUMAKSUSEADUSE §4 MUUTMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE

I Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) eesmärgiks on täiustada tulumaksusüsteemi fiskaalset

võimekust, kindlustada avaliku sektori eelarveline tasakaal, tagada majandustsükli efektiivne
juhtimine ning suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust.
Riigikogus on seaduse vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus.

II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eesti majanduskasvu viimasel kümnendil iseloomustab väga selgepiiriline tsükliline areng.

Kümnendi esimese perioodi kiire majanduskasv asendus Euroopa Liiduga ühinemise
järgnevatel aastatel ülekuumenemise ja sellele järgneva järsu langusega. Majandustsükli
kulgu on võimendanud ka proportsionaalse maksumääraga tulumaksusüsteem.

Hetkel toimiva Tulumaksuseaduse põhimõtted kehtestati 1993. aastal vastuvõetud seadusega

(RT I 1993, 79, 1184) ja uuendatud seadusega, mis hakkas kehtima 1.01.2000 (RT I 1999,
101, 903). Esimene neist sätestas proportsionaalse tulumaksumäära põhimõtte ja teine
rakendas Euroopa kontekstis ainulaadse põhimõtte maksustada äriühingute kasumit selle
väljamaksmise hetkel. Kümnendi vältel on kehtivasse tulumaksuseadusesse tehtud ka 58
muudatust, mis on suuresti tulenenud Euroopa Liidu seadusandlusega harmoneerimise
nõuetest.

Alates 1994. aastast on Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelises staatuses toimunud väga olulised
muutused ning sellest lähtudes ei vasta täna kehtiv tulumaksuseadus enam ühiskonna ega
majanduse arenguvajadustele. Samuti on tulumaksuseaduse täiendustest tingituna peaaegu
täielikult elimineeritud kehtiva TMS kasumi maksustamise eesmärk – soodustada
investeeringuid ning pidurdada välisettevõtete kasumite väljavoolu Eestist.

Üldistatult on praeguse tulumaksusüsteemi negatiivsed aspektid järgmised:

1) tulumaksulaekumise maht kogu avaliku sektori maksutuludes on langenud ning on
suurenenud riigieelarve sõltuvus tarbimismaksudest (Tabel 1-3);
2) tulumaksude vähenev osakaal halvendab eelarvepositsiooni ning piirab Maastricht
kriteeriumide ning Kasvu- ja Stabiilsuspakti nõuete täitmist;
3) proportsionaalne tulumaksusüsteem süvendab fiskaalpoliitika pro-tsüklilisust ja
elimineerib tulumaksude kui võimaliku automaatse stabilisaatori mõju;
4) proportsionaalne tulumaksusüsteem soosib ebasoovitavate tuluerisuste kasvu nii
individuaalsel kui regionaalsel tasandil;

2
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse §-i 4 lõiget 1. Senine tulumaksu määr 21%
asendatakse tulumaksumääradega, mis on maksustavalt tulult alljärgnevad:
1) kuni 70 000 krooni 18%;
2) 70 001 kuni 250 000 krooni 26%;
3) alates 250 001 krooni 33%;

III Eelnõu terminoloogia, vastavus põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused

on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Euroopa Liidu õigus eelnõus käsitletavaid
teemasid ei reguleeri.

IV Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Mitmeastmelise tulumaksumäära kasutamine võimaldab laiendada maksubaasi, suurendada

avaliku sektori eelarvelisi laekumisi ning tasakaalustada sotsiaalmajanduslikke erisusi.
Astmelise tulumaksu sisseseadmist on Eestile soovitanud ka IMF Raport Eesti kohta (Jaanuar,
2010).

Maksuastmed
Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse
kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Arvestades kehtivad
mahaarvamisi (tulumaksuvaba miinimum ja muud mahaarvamised) tuludest, toimub üleminek
esimesest maksuastmest teise arvestuslikult 11-tuhandelise kuusissetuleku juures ning teisest
maksuastmest kolmandasse arvestuslikult 25 tuhandelise kuusissetuleku juures. Seega
võrreldes hetkel kehtiva tulumaksuseaduses kehtestatud 21% üldise proportsionaalse
maksumääraga toimub maksumäärade eristumine erineva tulutasemega rühmade lõikes (Tabel
4).

Maksutulude jaotus erinevate valitsussektori tasandite vahel

2010. aastal jaguneb füüsilise isiku tulumaks riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete
vahel. KOV-ide osa kogu tulumaksulaekumistest moodustab ligikaudu 80% kogu üksikisiku
tulumaksu laekumistest (vt. Tabel 2). Kuna aga omavalitsuste üksikisiku tulumaksu
eelarvelaekumised on fikseeritud tuluosana brutotulude suhtes, siis mõjutab maksumäärade
muutus vaid riigieelarvelisi laekumisi. Suurenevad riigieelarve tulud võimaldavad suunata
omavalitsustesse rohkem sihtotstarbelisi vahendeid ja investeeringuid.

Mõju eelarvelaekumistele
Astmelisele tulumaksule üleminekul eeldatakse tulumaksulaekumiste kasvu 3,5 miljardi
krooni suuruses summas. Tuginedes 2008 aasta andmetele eeldatakse üksikisiku tulumaksu
laekumiste kasvu avaliku sektori eelarvetesse 12,4 miljardilt kroonilt kuni 15,6 miljardi
kroonini (Tabel 4).

Mõju eelarvepositsioonile ja eelarve maksutulude struktuurile

Suurenevad tulumaksulaekumised võimaldab stabiliseerida riigieelarvelisi maksulaekumisi ja
tasakaalustada laekumiste struktuuri erinevate maksude lõikes.

Mõju maksukoormuse muutusele

3
Maksumäärade muutmise mõjust erinevatele tulurühmadele annab ülevaate Tabel 4, kus
2008. aasta Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on hinnatud maksukoormuse muutuse
mõju astmelisele tulumaksule üleminekul.

1. Maksuaste 18% maksustavatele tuludele 0-70 000 krooni

Selle maksuastme arvestuslik positiivne maksumäär on alates 5 000 kroonisest
brutokuutulust. Kokku kaasab nimetatud maksuaste 55% hõivatutest ja 29% brutotuludest.
Kehtiva maksumäära (21%) juures annab tulurühm tulumaksu laekumistest 15% ning uue
maksumäära juures alaneb selle rühma osakaal kogu tulumaksulaekumistes 10% tingituna
maksumäära alanemisest.

2. Maksuaste 26% maksustatavatele tuludele 70 001 kuni 250 000 krooni

See maksuaste algab arvestuslikult kuisest brutotulust üle 11 000 krooni. Kokku kaasab
nimetatud maksuaste 32% deklaratsioonidega hõivatutest ja 38% brutotuludest. Kehtiva
maksumäära juures annab tulurühm tulumaksu laekumistest 37% ning uue maksumäära
juures alaneb selle rühma osakaal kogu tulumaksulaekumistes 34%-ni. Efektiivne
tulumaksumäär jääb aga väiksemaks kui 26% proportsionaalse tulumaksumäär tingimustes,
mis kehtis kuni 2004 aastani.

3. Maksuaste 33% maksustatavatele tuludele alates 250 000 kroonist

See maksuaste algab arvestuslikult kuisest brutotulust üle 26 000 krooni. Kokku kaasab
nimetatud maksuaste 12% hõivatutest ja 33% brutotuludest. Kehtiva maksumäära juures
annab tulurühm tulumaksu laekumistest 47% ning uue maksumäära juures suureneb selle
rühma osakaal kogu tulumaksulaekumistes 56%-ni.

Automaatne stabiliseerimisefekt
Tulumaksusüsteemi muutmine astmeliseks võimaldab stabiliseerida ja efektiivsemalt juhtida
majandustsüklit - vältida majanduse ülekuumenemist ning teiselt poolt, leevendada ja
pehmendada majanduslangust.

Seos teiste maksudega

Riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldaks alandada tarbimismaksude ja
sotsiaalmaksu kõrget taset. Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormav maksuliik. Seega
toob TMS muudatus kaasa ka võimaluse maksusüsteemi üldiseks moderniseerimiseks ja
efektiivsemaks muutmiseks.

Mõju administreerimiskuludele
Kuna üle 90% tuludeklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt, siis maksude deklareerimises
maksumaksja jaoks ei toimu olulist muutust.
Maksu- ja Tolliameti poolne administreerimiskulude kasv on seotud arvutisüsteemide
ümberkohandamisega uuele maksusüsteemile ning töötajate ümberõppe kuludega. Tulumaksu
kinnipidamise korda on vaja täpsustada ja kohaldada uue maksuseadusega.

Uue maksusüsteemiga seotud riskid

Riskid on seotud maksuvarjamiste suurenemisega, maksu administreerimisega seotud
keerukuse lisandumisega. Seda riski tuleb siiski hinnata madalalt, kuna uus maksusüsteem ei
too kaasa kogu ühiskonnale väga olulist maksukoormuse tõusu ning suuremale osale
maksumaksjatele tulumaksumäär alaneb.

4
Maksu- ja Tolliameti administreerimissuutlikkus on piisav uue tulumaksusüsteemi
administreerimiseks.

V Rakendusaktid

Kõik seaduse jõustumisega seotud rakendusaktid valmistab ette ja kehtestab Vabariigi

Valitsus.

VI Seaduse jõustumine

Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2011.

VII Statistilised lisad

Tabel 1. SKP ja tulumaksud, miljonit EEK

D.51B
D.51A D.51A
SKP, Ettevõtt D.51 D.51B
D.51 Füüsilise Füüsilise
jooksvas e Tulumaks Ettevõtte
Tulumaksud isiku isiku
hinnas tulumak ud tulumaks
tulumaks tulumaks
s

83 8 6
1999 842 167 532 1 635 9.7% 7.8% 2.0%
96 7 6
2000 380 449 594 854 7.7% 6.8% 0.9%
109 7 7
2001 070 847 099 748 7.2% 6.5% 0.7%
121 9 7
2002 673 154 806 1 348 7.5% 6.4% 1.1%
136 10 8 2
2003 421 975 818 156 8.0% 6.5% 1.6%
151 12 9 2
2004 542 037 515 522 7.9% 6.3% 1.7%
174 12 9 2
2005 956 232 736 496 7.0% 5.6% 1.4%
206 14 3
2006 996 803 11 680 123 7.2% 5.6% 1.5%
244 18 4
2007 504 724 14 640 084 7.7% 6.0% 1.7%
251 19 15 4
2008 493 982 816 166 7.9% 6.3% 1.7%
214 16 12 4
2009 828 349 338 010 7.6% 5.7% 1.9%
2010 201 2
RE 100 425 1.2%
2010 208
IMF 700 5.9% 1.2%

5
Allikas: Statistikaamet; Rahandusministeerium; IMF

6
Tabel 2. Füüsilise isiku tulumaksu dünaamika ja jaotus eelarvete vahel, miljonit krooni
S.13 S.1311 S.1313 Kohalik KOV
Valitsemissektor Keskvalitsus omavalitsus osakaal
1999 6 532 2 871 3 661 56.0%
2000 6 594 2 923 3 671 55.7%
2001 7 099 3 157 3 942 55.5%
2002 7 806 3 458 4 349 55.7%
2003 8 818 3 910 4 908 55.7%
2004 9 515 3 970 5 545 58.3%
2005 9 736 3 371 6 365 65.4%
2006 11 680 3 846 7 833 67.1%
2007 14 640 4 787 9 854 67.3%
2008 15 816 4 329 11 487 72.6%
2009 12 338 2 417 9 921 80.4%
2010 RE 3 220
Allikas: Statistikaamet; Rahandusministeerium

Tabel 3. Maksude struktuur

D.2 Tootmis- ja D.5 Tulu- ja
Kokku maksud impordimaksud omandimaksud D.61 Sotsiaalmaksed
S.13 S.1311 S.13 S.1311 S.13 S.1311 S.13 S.1311
Valitsemis- Kesk- Valitsemis- Kesk- Valitsemis- Kesk- Valitsemis- Kesk-
sektor valitsus sektor valitsus sektor valitsus sektor valitsus
199 27
9 306 71.6% 35.9% 48.3% 30.0% 23.0% 34.1% 28.7%
200 29
0 904 72.3% 39.7% 52.8% 25.0% 17.5% 35.3% 29.7%
200 33
1 001 72.6% 40.8% 54.2% 23.8% 16.3% 35.4% 29.6%
200 37
2 828 72.3% 40.2% 53.8% 24.3% 17.6% 35.5% 28.7%
200 42
3 081 72.2% 39.3% 52.7% 26.1% 20.0% 34.6% 27.3%
200 46
4 123 71.8% 39.6% 53.5% 26.1% 19.6% 34.3% 26.9%
200 53
5 195 71.9% 43.0% 58.2% 23.0% 15.4% 34.1% 26.5%
200 63
6 737 72.1% 43.3% 58.6% 23.2% 15.2% 33.5% 26.3%
200 78
7 342 71.7% 42.2% 57.5% 23.9% 15.8% 33.9% 26.7%
200 80
8 362 68.2% 37.9% 53.9% 24.9% 15.5% 37.2% 30.6%
200 77
9 435 69.1% 41.7% 58.5% 21.1% 12.0% 37.2% 29.5%
Allikas: Statistikaamet; Rahandusministeerium

7
Tabel 4. Maksumäärad ja tulurühmad
Maksu- ja
Arvestuslikul Tolliameti
Uus maksuskaala t kokku andmed
Maksuastmed 18% 26% 33%
Deklaratsioonide osakaal 58.9% 31.0% 10.2%
Hõivatuid
tuludeklaratsioonidega, 360 210 80 650
arvestuslik 000 000 000 000 651 474
Hõivatute osakaal 55.4% 32.3% 12.3%
Tulumaksulaekumised, 1 8 15
miljardit EEK 600 5 300 700 600
Osakaal
tulumaksulaekumistest, % 10.3% 34.0% 55.8% 100.0%
Tulurühmade näitajad 2008 andmete alusel
Brutotulu, miljardit 26.4 34.3 30.4 91.1 91.40
Osakaal brutotuludest 28.9% 37.5% 33.3% 100%
Tulumaksulaekumised 1 4 5 12
(21%), miljardit EEK 800 500 800 100 12 356 101
Osakaal
tulumaksulaekumistest, % 14.9% 37.2% 47.9% 100%
Erinevus (21%) võrreldes
astmelise maksuskaalaga,
miljardit -0.2 +0.8 +2.9 +3.5

Algataja:
Eesti Keskerakonna fraktsioon

Kadri Simson
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

14. juuni 2010.a.