EELNÕU

EESTI KODANIKE KOJUTULEKU SEADUS

§ 1. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (RT I 2003, 18, 96; 2010,
22, 108) paragrahvi 7 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamumajanduslaenusid võib sihtasutus käesolevas seaduses ettenähtud korras tagada,

kui vähemalt üheks laenusaajaks on riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppi
kuuluv isik, samuti korteri- või hooneühistu, korteriomanike ühisus või kohalik omavalitsus,
kes kasutab elamumajanduslaenu munitsipaalelamispindade ehitamiseks. Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid kehtestab Vabariigi Valitsus.“

§ 2. Kutseõppeasutuse seadust (RT I 1998, 64/65, 1007; 2010, 41, 240) täiendatakse
paragrahviga 331 järgmises sõnastuses:

„§ 331. Kutseõppe lõpetanu palgatoetus

(1) Kutseõppe lõpetanu palgatoetus on tööandjale kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks

makstav toetus.

(2) Kutseõppe lõpetanu palgatoetusega saab tööle rakendada isiku, kes on lõpetanud
kutseõppeasutuse eelneva 12 kalendrikuu jooksul.

(3) Kutseõppe lõpetanu palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja
kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tähtajatu
töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku töölerakendamisel makstava kutseõppe

lõpetanu palgatoetuse suurus on 50 protsenti töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(5) Kutseõppe lõpetanu palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus
kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratakse kindlaks:

1) andmed kutseõppe lõpetanu palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
2) kutseõppe lõpetanu palgatoetuse suurus;
3) kutseõppe lõpetanu palgatoetuse maksmise aeg;
4) tööandja kohustused;
5) lepingu lõppemine.

(7) Kutseõppe lõpetanu palgatoetust ei maksta teenistussuhte peatumise või tööst keeldumise
ajavahemiku, sealhulgas puhkuse eest. Nimetatud ajavahemikku ei arvata käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuue kuu hulka.
(8) Tööandja tagastab kutseõppe lõpetanu palgatoetuse täies ulatuses, kui asjakohane töö- või
teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu
sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:

1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus

või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1
punktides 3–8 nimetatud põhjustel;

2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on
tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.

(9) Kutseõppe lõpetanu palgatoetuse andmist korraldab ja määrab Haridus- ja

Teadusministeerium.“

§ 3. Perioodi 2007 – 1013 struktuuritoetuse seaduses (RT I 2006, 59, 440; 2010, 22, 108)
tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetust antakse avatud taotlemise, ekspordiplaani, investeeringute kava või programmi
alusel.“

2) seadust täiendatakse paragrahviga 201 järgmises sõnastuses:

㤠201. Toetuse andmine ekspordiplaani alusel

(1) Toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks

välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille
tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge
lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate
ettevõtjate hulk.

(2) Toetust võib anda Eesti ettevõtjale väliskonkurssidel osalemiseks, kui see toetab
turundustegevust välisriigis.

(3) Eksporditurunduse toetamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“

§ 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 2010, 41, 240) tehakse järgmised

muudatused:

1) seadust täiendatakse paragrahviga 10 järgmises sõnastuses:

1

„§ 10 . Koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomine välisriigis

1

(1) Välisriigis asuvas koolis, kus õpib vähemalt 15 last, kes on koolikohustuslikud Eesti
kodanikud, tagatakse Eesti keele ja kultuuri õpe Eesti kodanikest lastele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolis rahastatakse Eesti keele ja kultuuri õpet
riigieelarvest.“

2) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 10 ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Lapsele, kelle vanemad töötavad välisriigis, võimaldatakse riiklikult toetatav õpilaskodu
koht ja koht pikapäevarühmas.“

§ 5. Riikliku statistika seadust (RT I 2010, 41, 241) täiendatakse paragrahviga 271 ja
sõnastatakse järgmiselt:

„§ 271. Välisriigis elavate ning töötavate Eesti kodanike statistika

Statistikaamet teeb riiklikku statistikat ja peab registrit välisriigis elavate ning töötavate Eesti
kodanike andmete kohta.“

§ 6. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2009, 62, 405) tehakse järgmised
muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva
seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu
maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel
kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.“

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kuni 12 kuu jooksul enne füüsilisest isikust
ettevõtjaks registreerimist olnud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel
vähemalt kolm kuud, maksab aasta jooksul pärast registreerimist sotsiaalmaksu 50%
käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.“

3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) vahetult enne tööle või kohaliku omavalitsuse üksusesse teenistusse asumist püsivalt
Eestis mitte viibinud Eesti kodaniku töötasult ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12
kuu vältel alates isiku tööle asumisest. Käesolevas punktis nimetatud isiku töötasu selle osa
eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu
alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.“;

4) paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

„(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 21
nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 ja lõigetes 2 1 ja
22 nimetatud juhtudel.“;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu
töötasu ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates tema tööle asumisest.
Käesolevas lõikes nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja“;

6) seadust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses:

㤠61. Riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu tagastamine

Käesoleva seaduse paragrahv 6 lg 1 punktis 14 sätestatud summa tagastatakse kogu ulatuses,

kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu
möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus
või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides
3–8 nimetatud põhjustel;
2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on
tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.“.

§ 7. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2010, 44, 262) paragrahvi 25 täiendatakse
lõikega 5 ja sõnastatakse järgmiselt:

“(5) Eesti kodanikule, kes ei ole püsivalt Eestis viibinud vähemalt 36 järjestikuse kalendrikuu
jooksul ja peale eemalviibimist viibib Eestis püsivalt, hüvitatakse endale eluasemeks elamu
või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses
riigieelarvest.“

§ 8. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 2010, 20, 102) paragrahvi 69 lõiget 1
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigi välispoliitika

kavandamiseks, välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine, Eesti
seisukohtade kaitsmise tagamine Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees ning
kohtumenetluses Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus, Eesti Vabariigi suhtlemise
korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sise- ja välisprotokolli
korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise,
samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral, Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine
välisriikides ning välisriikides viibivate Eesti kodanikega side tagamine, rahvusvahelise
arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine, Eesti tutvustamine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.“

§ 9. Välisteenistuse seaduse (RT I 2006, 26, 193; 2009, 65, 439) paragrahvi 32 täiendatakse
lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Erialadiplomaat teeb erialaküsimustes koostööd Eesti ettevõtjatega, kui see soodustab
ettevõtja majandustegevust välisriigis.“
§ 10. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene Ergma

Tallinn, „…..“ „…………………………………….“ 2010.a.

Algataja:

Eesti Keskerakonna fraktsioon

. september 2010.a.
 SELETUSKIRI
Eesti kodanike kojutuleku seaduse juurde

1. Sissejuhatus

Käesoleva seaduse eelnõuga muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise

seadust, kutseõppeasutuste seadust, perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust,
põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riikliku statistika seadust, sotsiaalmaksuseadust,
tulumaksuseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja välisteenistuse seadust.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus vastavalt

põhiseaduse paragrahvile 104 punktile 8.

2. Seaduse eesmärk

Käesolev seaduse eelnõu soodustab Eesti kodanike Eestisse tagasipöördumist, samuti

motiveerib Eestisse elama jäämist ning töötamist.

Majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud. Viimastel
kuudel on ka tööpakkumiste arv Eestis mõnevõrra suurenenud, kuid samal ajal on näha
tendentsi, et üha rohkem pakutakse vabu töökohti välismaal. Eraportaalides on rohkelt
välismaal asuvaid vakantse, kuid töötukassas on neid suhtarvu poolest veelgi rohkem -
pakutavatest kohtadest 515 ehk 20,5% asub väljaspool Eestit. Euroopa tööpakkumisi
vahendava EURES-e hinnangul on eestlastest veerand huvitatud välismaale tööle minemisest.

Terava näitena välismaale tööle minemisest võib tuua tervishoiusektori - 2009. aastal taotles
oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov
siirduda tööle teise riik. Esmakordseid taotlejaid oli 254, mis on viimase kolme aasta suurim
näitaja.

Väljaränne vähendas Statistikaameti hinnangul Eesti rahvaarvu 2009. aastal üle 17 000
inimese ning 2008. aastal 16 000 inimese võrra. On alust arvata, et märkimisväärse osa sellest
moodustavad inimesed, kes on läinud võõrsile tööd otsima.
Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast.
Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd on selleks ülikooli
lõpetanud ja parimas tööeas naised, vanuses 25-35 eluaastat. Nende puhul on oht, et välismaal
luukase pere ning jäädakse sinna. Samas iseloomustab väljarändajaid see, et nad loovad suure
tõenäosusega oma pere välismaal ega pruugi enam Eestisse naasta. Minister Juhan Parts on
teatanud, et Eesti elanikud peaksidki ära minema ja töötama välismaal.

2009. aasta inimarengu aruandes märgitakse, et Euroopa Liiduga liitudes suurenes nii sisse-
kui väljaränne. Mõningane stabiliseerumine toimus 2007.a, mil eeskätt vähenes
väljarännanute arv. Kõige olulisem on siiski fakt, et kogu vaadeldud perioodi jooksul lahkus
Eestist enam inimesi kui saabus.
Kõige suurem oli negatiivse rändesaldo noorte (15-29 a) hulgas 2005.a, mil Eestist lahkus pea
viis korda rohkem inimesi kui siia saabus (1552 vs 323). 2008. aastaks oli kõige suurem
suhteline erinevus (1,36 korda) välja- ja sisserände hulgas vanuserühmas 30 – 49 a, aga ka
laste hulgas.
Isegi kui absoluutarvud ei ole täpselt fikseeritud, tuleb arvestada, et noorte negatiivse
rändesaldo jätkumisel võivad olla Eesti ühiskonna jätkusuutlikkusele rasked tagajärjed. Seega
on noortele piisavate eneseteostusvõialuste ja elukvaliteedi tagamine oluline ka migratsiooni
aspektist.

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse

paragrahvi 7 lõiget 3.
Muudatusega võimaldatakse kohalikule omavalitsusele, kes kasutab elamumajanduslaenu
munitsipaalelamispindade ehitamiseks, saada riigi poolt asutatud sihtasutuse poolt tagatud
elamumajanduslaenu.
Nimetatud riigi poolt asutatud sihtasutus on Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx.

Paragrahviga 2 täiendatakse kutseõppeasutuste seadust paragrahviga 331, mis sätestab

kutseõppe lõpetanu palgatoetuse regulatsiooni.
Kutseõppe lõpetanu palgatoetus on tööandjale kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks
makstav toetus.
Kutseõppeasutuse lõpetanud isikud jäävad sageli peale kooli lõpetamist töötuks. Kutseõppe
lõpetanu palgatoetus loob paremad tingimused kutseharidusega isikutele tööturul
konkureerimiseks.
Lõige 2 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetusega saab tööle rakendada isiku, kes on
lõpetanud kutseõppeasutuse eelneva 12 kalendrikuu jooksul.
Lõige 3 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik
juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus lõikes 1 nimetatud isiku tähtajatu
töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral.
Lõige 4 sätestab, et kutseõppe lõpetanu töölerakendamisel makstava toetuse suurus on 50
protsenti töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5
alusel kehtestatud töötasu alammäär.
Lõige 5 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi
alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu
sõlmimisest arvates.
Lõige 6 sätestab tingimused, mis määratakse kindlaks lõikes 5 nimetatud halduslepingus.
Halduslepingus määratakse kindlaks andmed kutseõppe lõpetanu palgatoetusega tööle
rakendatava isiku kohta, kutseõppe lõpetanu palgatoetuse suurus, kutseõppe lõpetanu
palgatoetuse maksmise aeg, tööandja kohustused ja lepingu lõppemine.
Lõige 7 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetust ei maksta teenistussuhte peatumise või
tööst keeldumise ajavahemiku, sealhulgas puhkuse eest. Nimetatud ajavahemikku ei arvata
paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuue kuu hulka.
Lõige 8 sätestab et tööandja tagastab kutseõppe lõpetanu palgatoetuse täies ulatuses, kui
asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist
töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui vabastamise
põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu
või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud
põhjustel. Samuti kui teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või
töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud
põhjustel.
Lõige 9 sätestab, et kutseõppe lõpetanu palgatoetuse andmist korraldab ja määrab Haridus- ja
Teadusministeerium.

Paragrahviga 3 muudetakse perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuste seadust.

Paragrahvi 12 lõiget 2 muudetakse ning täiendatakse loetelu sõnaga „ekspordiplaan“.
Muudatusega sätestatakse, et toetust antakse ekspordiplaani alusel.
Teise punktiga täiendatakse seadust paragrahviga 201, mis sätestab toetuse andmise
ekspordiplaani alusel.
Toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks
välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille
tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge
lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate
ettevõtjate hulk.
Toetust võib anda ka Eesti ettevõtjale väliskonkurssidel osalemiseks, kui see toetab
turundustegevust välisriigis.
Eksporditurunduse toetamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Muudatus võimaldab senisest paremini toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid.

Paragrahviga 4 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

Esimese punktiga täiendatakse seadust paragrahviga 101, mis sätestab koolikohustuse täitmise
võimaluste loomise välisriigis.
Paragrahv koosneb kahest lõikest, milles sätestatakse, et välisriigis asuvas koolis, kus õpib
vähemalt 15 last, kes on koolikohustuslikud Eesti kodanikud, tagatakse Eesti keele ja kultuuri
õpe Eesti kodanikest lastele. Välisriigis asuvas koolis, kus õpib vähemalt 15
koolikohustuslikku Eesti kodanikku, rahastatakse nende Eesti keele ja kultuuri õpet
riigieelarvest.
Teise punktiga täiendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 39 lõikega 10, mis
sätestab, et lapsele, kelle vanemad töötavad välisriigis, võimaldatakse riiklikult toetatav
õpilaskodu koht ja koht pikapäevarühmas.
Vanematel, kes on sunnitud tööpuuduse tõttu töötama välisriigis, ei ole tihti oma lapsi kuhugi
jätta. Seetõttu on lapsed jäetud kas vanavanemate või kellegi teise hoole alla. Riiklikult
toetatav õpilaskodu koht ning pikapäevarühm võimaldaksid jätta vanematel laps
õpilaskodusse ajaks, kui nad ise peavad viibima välisriigis tööl.

Paragrahviga 5 täiendatakse riikliku statistika seadust paragrahviga 271, mis sätestab

välisriigis elavate ning töötavata Eesti kodanike kohta statistika tegemise.
Statistikaamet teeb riiklikku statistikat ja peab registrit välisriigis elavate ning töötavate Eesti
kodanike andmete kohta.
Hetkel puudub riigil ülevaade inimestest, kes on läinud tööle välisriiki. Riikliku statistika
tegemine ning registri pidamine võimaldab saada ülevaadet Eestist lahkunud inimestest.

Paragrahviga 6 muudetakse sotsiaalmaksuseadust.

Punktiga 1 muudetakse sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 2 lõiget 5, millesse lisatakse viide
sama paragrahvi lõikele 9.
Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 9, mis sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja,
kes on kuni 12 kuu jooksul enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimist olnud
tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kolm kuud, maksab
aasta jooksul pärast registreerimist sotsiaalmaksu 50% sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud
kuumäära 12-kordselt summalt.
Sotsiaalmaksuseaduse paragrahv 21 sätestab, et sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär
kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla
väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäär.
Muudatusega tehakse ettevõtlusega alustamine lihtsamaks inimestele, kes on olnud enne
füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimist töötuna arvel. Muudatusega soodustatakse
töötuna registreeritud inimeste ettevõtlikkust ning hakkamist ettevõtjaks.
Kolmanda punktiga täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 1 punktiga 14, mis sätestab, et riik või
avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu Eesti kodaniku eest, kes vahetult enne
tööle või kohaliku omavalitsuse üksusesse teenistusse asumist ei ole püsivalt Eestis viibinud,
töötasult ulatuses, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud töötasu alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates isiku tööle asumisest.
Punktis nimetatud isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29
lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Neljanda punktiga muudetakse sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 6 lõiget 2, millega
sätestatakse, et sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu seaduse §-s 21
nimetatud kuumääralt, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 14 ja lõigetes 21 ja 22
nimetatud juhtudel.
Punktiga 5 täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 6 lõikega 32, mis sätestab, et sama
paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu töötasu ulatuses,
mis ei ületa ühes kuus kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu
alammäära, kuid mitte enam kui 12 kuu vältel alates tema tööle asumisest. Lõikes nimetatud
isiku töötasu selle osa eest, mis ületab kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Kuuenda punktiga täiendatakse sotsiaalmaksuseadust paragrahviga 61, millega sätestatakse, et
seaduse paragrahvi 6 lõike 1 punktis 14 sätestatud summa tagastatakse kogu ulatuses, kui
asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kuue kuu möödumist
töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus
või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides
3–8 nimetatud põhjustel või
2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on
tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.

Paragrahviga 7 täiendatakse tulumaksuseaduse paragrahvi 25 lõikega 5, mis sätestab, et

Eesti kodanikule, kes ei ole püsivalt Eestis viibinud vähemalt 36 järjestikuse kalendrikuu
jooksul ja peale eemalviibimist viibib Eestis püsivalt, hüvitatakse endale eluasemeks elamu
või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses
riigieelarvest.
Eestis püsivalt viibimise mõiste on sätestatud kodakondsuse seaduse paragrahvis 11, mille
kohaselt on püsivalt Eestis viibimine seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas,
kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest.

Paragrahviga 8 muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 69 lõiget 1, kuhu

lisatakse sõnad „ning välisriikides viibivate Eesti kodanikega side tagamine“.
Muudatus kohustab Välisministeeriumi pidama sidet Eestis lahkunud Eesti kodanikega.

Paragrahviga 9 täiendatakse välisteenistuse seaduse paragrahvi 32 lõikega 6, mis sätestab, et

erialadiplomaat teeb erialaküsimustes koostööd Eesti ettevõtjatega, kui see soodustab
ettevõtja majandustegevust välisriigis.
Muudatus võimaldab ettevõtjatel kasutada eelkõige välisriigis viibivate majandusdiplomaatide
sidemeid ja suhteid majandustegevuse soodustamiseks välisriigis.

Paragrahviga 10 sätestatakse seaduse jõustumine, milleks on 1. jaanuar 2011.

4. Eelnõu terminoloogia

Püsivalt Eestis viibimine on sätestatud kodakondsuse seaduse paragrahvis 11, mille kohaselt
on püsivalt Eestis viibimine seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures
Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest.
Kutseõppe lõpetanu palgatoetus on tööandjale kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks
makstav toetus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleksid vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmine soodustab välisriigis elavate ja töötavate Eesti

kodanike Eestisse tagasipöördumist.

7. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

Algataja:
Eesti Keskerakonna fraktsioon

. september 2010.a.