JAEPANGANDUS

Kursuse eesmärk
Omandada teadmisi:
Erinevatest pangakontodest ja nende kasutamisest
Siseriiklike ja rahvusvahelistest arveldustest
Elektroonilistest jaotuskanalitest

Kursuse sisu
1.1.Konto liigid ja kasutamise otstarve
1.2.Kontonumbri standard
1.3.Konto väljavõtted. Väljavõtte standard

2.Siseriiklikud arveldused
2.1.Arvelduste liigid
2.2.Arvelduste teostamise mehhanism ja väärtuspäevad
2.3.Eesti panga netoarveldussüsteem

3.Rahvusvahelised arveldused
3.1.Rahvusvaheliste maksete liigid
3.2.Maksete teostamise mehhanism, maksete väärtuspäevad
3.3.S.W.I.F.T.
3.4.Arveldused rahvusvaheliste tšekkidega

4.Elektroonilised jaotuskanalid
4.1.Pangakaardid
4.2.Makseautomaadid
4.3.Telefonipank
4.4.Internetipank
4.5.Elektrooniline pangandus
4.6.Arveldused elektroonilistes jaotuskanalites
Elektrooniliste jaotuskanalite areng

5.Tähtajalised hoiused
5.1.Tähtajalise hoiustamise põhimõtted
5.2.Hoiuste liigid

6.Kindlustus
Juriidilise isiku pangakontode kasutamise tingimused avamise ja

Eesti Panga käskkiri nr. 45 "Sularahata arvelduste eeskirjadest" 17. juunist 1992 sätestab, et

kõik juuriidilised isikud on kohustatud hoidma oma rahalised vahendid pangas selleks neile avatud
pangakontodel, v.a. laekumiste summad, mida seadusandlusega on lubatud kasutada raha
kassalimiidi piires kassas.

1. Juriidilise isiku nõudmiseni hoiukontode liigid on

· arvelduskonto
·stardikonto - avatakse asutatavatele aktsiaseltsidele ja osaühingutele aktsia- ja osakapitali
sissemaksmiseks
kontsernikonto - avatakse kontserni liitunud firmadele
·analüütiline kontsernikonto - konto ühe juriidilise isiku erinevate arvelduskontode
kasutamiseks
· tšekikonto - konto juriidilisele isikule antud limiteeritud tšekiraamatu tšekkide arvestuse
pidamiseks - antud kontode arv pangas on suhteliselt vaike ja tšekikonto jääb peatselt üheks
minevikukontoks

2. Juriidilise isiku ja tema esindajate identifitseerimine pangas konto avamisel

Vastavalt krediitasutuste seadusele rahapesu tõestamisest on pank kohustatud identifitseerima kõik
kliendid.
Juriidilise isiku identifitseerimiseks peab juriidiline isik pangale esitama järgnevad dokumendid:

l. l. Äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud juriidilised isikud

esitavad pangale REGISTRI VÄLJAVÕTTE

1.2 Registris mitteregistreeritud ettevõtted ( riigiasutused, välisriikide ettevõtted ) peavad pangale

esitama:

1.2.1 põhikiri ja registreerimistunnistus

1.2.2 seadusjärgse esindaja staatust tõendav dokument: · üldkoosoleku protokoll, pädeva organi otsus
/ määrus

l.3. Stardikonto avamiseks peab asutamisjärgus olev juriidiline isik esitama asutamislepingu

Esitatud dokumendid peavad olema originaalid või notariaalselt kinnitatud koopiad.

Juriidilise isiku identifitseerimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse : · kliendi registrikood

· registrikande kuupäev
· registri nimetus ja asukoht
· põhiline tegevusala(d)
· juriidilist isikut esindavate füüsiliste isikute volitused

3. Juriidilise isiku konto allkirjaõiguslikud isikud

Konto allkirjaõiguslikud isikud määratakse juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt: juhatuse
otsuse või koosoleku protokolliga.

Iga juriidilise isiku konto kohta vormistatakse allkirjanäidiste kaart, kus on toodud ara, millises
kombinatsioonid peavad allkirjad pangadokumentidel olema. Kõik allkirjaõiguslikud isikud peavad
allkirjade tõendamiseks täitma pangas allkirjanäidiste kaardi ja esitama oma isikut toendava
dokumendi.
Kui allkirjanäidiste kaarte pole võimalik pangas taita, tuleb pangale esitada notariaalselt kinnitatud
allkirjanäidised.
NB! Allkirjanäidiste kaardid kinnitab firma seadusjärgne esindaja.

Kui juriidilisel isikul on olemas juhatus, siis on allkirjaõigus maaratud juhatuse või juhatuse liikme
otsusega.

Kui juriidilist isikut esindab direktor ainuisikuliselt, on allkirjaõigus pangas maaratud direktori
kaskkirjaga.

4. Stardikonto

· avatakse asutamisjärgus firmadele aktsiakapitali kogumiseks

· avatakse notariaalselt toestatud asutamislepingu alusel
· stardikonto lepingu allakirjutamiseks peab olema antud va5tav volitus ühele või
mitmele asutajale või mõnele kolmandale isikule asutajate äranägemisel. Antud
volitus peab olema vormistatud notariaalses volikirjas või asutamislepingus
· kontole saavad sissemakseid teha vaid asutajad / osanikud
· stardikontolt valjamakseid ei teostata
· stardikonto teenib intresse analoogiliselt arvelduskontoga
· kui firma registreeritakse Registris, siis vastava dokumendi esitamisel pangale
vormistatakse stardikonto umber arvelduskontoks ning maaratakse konto
allkirjaõiguslikud isikud.

5. Juriidilise isiku arvelduskontoga seotud teenused ja tooted:

· konto väljavõte
· telepank - panga elektroonilise info ja maksesüsteem · maksekaardid · krediitkaardid
· püsikorraldused · faksiga maksed
· telefonipank · internetipank
· sularahaautomaadi maksed
6. Arvelduskonto jaak:
KONTO JÄÄK =

KONTO SALDO + ARVELDUSKREDIIT – BRONEERINGUD

Eraisikute konto avamise tingimused

lm Konto omanik ja konto avamine pangas

Konto omanikuks võib olla iga füüsiline isik sõltumata vanusest.

· füüsiline isik alates vanusest 18 aastat avab arvelduskonto oma algatusel

· alaealisele vanuses kuni 16 aastat avatakse konto seadusliku esindaja algatusel · seaduslik
esindaja: lapsevanem, eestkostja või nende poolt notariaalselt
volitatud kolmandad isikud

· alaealisele vanuses 16 kuni 17 aastat avatakse konto alaealise algatusel seadusliku esindaja
kirjalikul nõusolekul

2. Konto allkirjaõiguslikud isikud

Konto avamisel määrab konto omanik konto toimeisikud ehk allkirjaõiguslikud isikud.
Konto allkirjaõiguslikus isikud on füüsilised isikud, kellel on õigus saada konto kohta informatsiooni
ja teostada kontol tehinguid. Erinevatele allkirjaõiguslikele isikutele võib maarata erinevaid õigusi
konto kasutamiseks.

Üldjuhul on füüsilisest isikust kontoomanik ka ainuke allkirjaõiguslik isik ja konto kasutaja.

Konto avamisel ja konto allkirjaõiguslike isikute määramisel tuleb vastavalt krediidiasutuste

seadusele identifitseerida nii konto omanik kui ka kõik allkirjaõiguslikud isikud.

Füüsilise isiku identifitseerimiseks peab pangale esitama ühe järgnevast dokumendist:

· Eesti Vabariigi pass
· Eesti Vabariigi juhiluba
· diplomaatiline pass
· meremehe teenistusraamat
· Eesti Vabariigi valmismaalase pass
· alaealine esitab s1innitunnistuse või passi
· valisriigi pass, milles on kehtiv elamisluba või viisa

Kui füüsilisest isikust ettevõtja on kantud Äriregistrisse, siis peab ta esitama Äriregistri valjavõtte.

3. Alaealise konto kasutamise tingimused

· kuni 7-aastastel lastel puudub iseseisev pangatehingute sooritamise õigus ( kaasa

arvatud pangakaardi kasutamine ) ja teda ei saa vormistada allkirjaõiguslikuks
isikuks
· 7- kuni 16-aastase alaealise konto allkirjaõiguslikuks isikuks on alaealisele konto
avanud seaduslik esindaja, kes võib anda allkirjaõiguse ka teistele isikutele, s.h. ka
alaealisele kontoomanikule
· 16- kuni 17- aastane alaealine võib seadusliku esindaja kirjalikul nõusoleku korral
iseseisvalt lepingu allkirjastada ning kontot kasutada.

4. Konto kasutamise tingimuste muutmine:

· Taiskasvanu konto kasutamise tingimusi saab muuta vaid konto omanik.

· Alaealise konto kasutamise tingimusi saavad muuta allkirjaõigust omav alaealine ning alaealisele
konto avanud või avamiseks volituse andnud alaealise seaduslik esindaja.

NB! Taiskasvanu ei saa anda oma arvelduskonto kasutamise õigust alaealisele, kuna volitatuks saab
olla vaid teovõimeline isik.
5. Eraisiku arvelduskontode liigid:
arvelduskonto
õpilase arvelduskonto
noortekonto
6.Täiskasvanu arvelduskontoga seotud teenused ja tooted:
pangakaart
deebetkaart
automaadikaart
maksekaart
krediitkaart - krediitkaart väljastatakse klientidele, kes on pangas konto omanud ja arveldanud
vähemalt 3 kuud
konto väljavõte
sularahaautomaadis (ATM-is) teostatavad maksed kindlatele saajatele · telefonipank · internetipank
telepank
püsikorraldused · otsekorraldused
Alaealisele valjastatakse pangakaarte järgnevalt:
automaadikaart alaealisele vanuses 7 -17 aastat ja tema seaduslikule esindajale · maksekaart
alaealisele vanuses 16 -17 aastat ja alaealise seaduslikule esindajale
Konto avamisel peab eraisik tutvuma järgneva informatsiooniga:
konto kasutamise tingimused
kontol teostatavate tehingute hinnakiri
kontole makstav intressimaara suurus, intressi arvestamise meetod ja maksmise tähtajad
kontoga seotud teenuste ja toodete tingimused, hooldustasude suurus, arvestamise meetodid ja
kasumise tahtajad
NB! Kui arvelduskonto omanik soovib kontol hoida välisvaluutat, siis tuleb pangale esitada vastav
avaldus.

Arvelduskontol teostatavad operatsioonid

sularaha sisse-ja valjamaks

siseriiklikud maksed
välismaksed
valuuta ostja muuk kontol
rahvusvaheliste tšekkide ostmine rahvusvaheliste tšekkide lunastamine

Hansapank pakub eraisikutele järgnevaid eri tuupi arvelduskontosid:

arvelduskonto
koolikonto + automaadikaart: 7 - 17 -aastastele füüsilistele isikutele hooldustasu puudub
lahtihüppepakett noortele vanuses 16 - 25 aastat, kuu hooldustasu 10.- krooni Pakett sisaldab
järgnevaid tooteid:
arvelduskonto
rahvusvaheline maksekaart
internetipank
telefonipanga automaatteenus

KONTSERN
KONTSERNI MÕISTE

KONTSERN ON JURIIDILISTE ISIKUTE KOGUM, KES ON OMAVAHEL SÕLMINUD

KONTSERNILEPINGU.

l. KONTSERNILEPING

Kontsernileping on juriidiliste isikute vahel sõlmitud leping Kontserni moodustamiseks, milles

lepingu osalisteks olevad juriidilised isikud ehk KONTSERNI LIIKMED lepivad kokku üksteisele
teatud õiguste ja kohustuste andmise suhtes ja fikseerivad Kontserni liikmete volitused ning õiguste
ja kohustuste sisu, astumaks Kontsernilepingu alusel lepingulistesse suhetesse kolmandate isikutega.
2. KONTSERNI LIIKMED :
2.1. EMAFIRMA ehk HOLDINGFIRMA JA

2.2 TÜTARFIRMAD ehk KONTSERNIIJKSUSEDKONTSERN ÄRISEADUSTIK §6 )

KUI ÜKS ÄRIÜHING ON TEISES ÄRIÜHINGUS OSANIK VÕI AKTSIONAR NING OMAB
SEAL HAALTEENAMUST, NIMETATAKSE OSALEVAT ÄRIÜHINGUT
EMAETTEVÕTJAKS JA ÄRIÜHINGUT, KUS TA OSALEB, TÜTARETTEVÕTJAKS.

EMAETTEVÕTJA TÜTARETTEVÕTJAKS ON KA ÄRIÜHING, KUS HÄÄLTEENAMUS ON

TEISEL TÜTARETTEVÕTJAL VÕI TÜTARETTEVÕTJATEL ÜKSINDA VÕI KOOS
EMAETTEVÕTJAGA.
TÜTARETTEVÕTJAKS ON KA ÄRIÜHING, KUS TEINE ÄRIÜHING ( EMAETTEVÕTJA
OMAB SELLE OSANIKU VÕI AKTSONÄRINA VÕI LEPINGU ALUSEL VALITSEVAT
MÕJU JA VÕTAB ÜLE OLULISE OSA SELLE KASUMIST.

EMAETTEVÕTJA KOOS TÜTARETTEVÕTJATEGA MOODUSTAB KONTSERNI.

EMAFIRMA on firma, mis olles osanik või aktsionär teis( t )es firma(de)s omab seal häälteenamust.

TÜTARFIRMA on emafirma poolt kontrollitav firma, kus emafirma osaniku või aktsionärina või
lepingu alusel omab valitsevat mõju ja võtab üle olulise osa kasumist.

Emafirmale kui Kontserni peaettevõttele on Kontserni liikmed Kontsernilepinguga volitanud

järgmisi õigusi ja kohustusi :

Pangaga Kontsernikonto lepingu sõlmimine ja lõpetamine,

* Kontserni liikmetele Kontserni sisemiste limiitide kehtestamine ,

muutmine ja äravõtmine

* Kontserni liikmete arvelduskontode väljavõtete ja Kontsernikonto valjavõtte saamine,

* Kontserni liikmete arvelduskontode konto jääkidelt Panga poolt makstavate intresside laekumine
emafirma arvelduskontole.

Kontserni liikmete arveldus- Kontsernikontole panga kontodel olevate vahendite + poolt

võimaldatud summa
arvelduskrediit

SISEMINE LIMIIT on Kontserni emafirma poolt nii kontserni uksustele kui emafirmale endale
kehtestatav limiit, mille ulatuses kõik Kontserni liikmed saavad kasutada kontserni vahendeid.
Sisemise limiidi kasutamisel tekkiv miinussaldo Kontserni liikme arvelduskontol näitab kontserni
liikme võlgnevust Kontsernile, mitte Pangale.
KONTSERNI LIIKME VAHENDID:

Kontserni liikme arvelduskontol olevad vahendid võimalus kasutada emafirma + poolt liikmele
kehtestatud sisemist limiiti kontsernikonto vahendite piires

a KONTSERNIKONTO on arvestuslik konto, mille vahendid mingil ajahetkel moodustuvad kõikide

kontserni liikmete arvelduskontode
vahenditest kokku ja millel operatsioone ei teostata.

Kontsernikonto eelised :

* Kontsernikonto võimaldab kontsernil paindlikult juhtida kontserni

liitunud ettevõtete rahalisi vahendeid.

* Kontsernikonto võimaldab vahendada kontserni laenutarvet j a

intressikulusid.

Emafirma juhib kontserni rahalisi vahendeid järgnevalt :

* Kehtestab ja muudab kontserni liikmetele kontsernikonto vahendite kasutamise limiite.

* Jaotab panga poolt kontsernikontole makstavaid intresse kontserni liikmete vahel.

KLIENTIDE LIIGITUS
1. PÄRITOLU JÄRGI JAGUNEVAD KLIENDID
l. l . RESIDENDID

· FÜÜSILINE ISIK, KES ELAB ALALISELT EESTIS

· FÜÜSILINE ISIK, KELLEL ON TAHTAJALINE ELAMISLUBA EESTIS

VAHEMALT UHEKS AASTAKS

· JURIIDILINE ISIK, KES ON REGISTREERITUD EESTIS, SH EESTIS PAIKNEVAD

VALISMAISED TUTARETTEVOTTED, ETTEVOTETE ESINDUSED JA
FILIAALID

2.1 MITTERESIDENDID
· FITUSILINE ISIK, KES EI ELA ALALISELT EESTI VABARIIGIS EGA OMA SIIN
TAHTAJALIST ELAMISLUBA VAHEMALT UHEKS AASTAKS (AJUTISELT
EESTIS VIIBIV FUUSILINE ISIK)

· FÜÜSILINE ISIK, KES ON EESTIST LÄINUD VÄLISMAALE JA ON VIIBINUD

SEAL VÄHEMALT
AASTA

· JURIIDILINE ISIK, KES ON REGISTREERITUD JA PAIKNEB VÄLISMAAL (K. A.

EESTI ETTEVÕTETE OSALUSEGA), SH EESTI ETTEVÕTETE
TIJTARETTEVOTTED, ESINDUSED JA FILIAALID VALISMAAL

· IMMUNITEETI JA DIPLOMAATILISI PRIVILEEGE KASUTAVAD VALISRIIKIDE

DIPLOMAATILISED, KONSULAAR- JA TEISED AMETLIKUD ESINDUSED,
SAMUTI MUUD MAJANDUS- JA KOMMERTSTEGEVUSEGA MITTETEGELVAD
VÄLISRIIKIDE ASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDE ESINDUSED EESTIS.

KONTONUMBRI STANDARD

KONTONUMBRI STANDARD MÄÄRAB PANKADE POOLT KASUTATAVATE · KLIENDI

KONTONUMBRITE MAKSIMAALSE PIKKUSE · PANGAKOODI ASUKOHA
KONTONUMBRIS

· KONTROLLJÄRGU ASUKOHA KONTONUMBRIS · KONTONUMBRI KONTROLLJÄRGU

ARVUTAMISE ALGORITMI

l. KONTONUMBRIS ON LUBATUD KASUTADA AINULT NUMBRILISI MÄRKE

2. KONTONUMBRI PIKKUS: · MAKSIMAALNE PIKKUS ON 16 MÄRKI · MINIMAALNE
PIKKUS ON 4 MÄRKI
3. KONTONUMBRI PIKKUS, PUNKTIS 2 LUBATUD VAHEMIKUS, ON IGA PANGA ENESE
MÄÄRATA.
4. VIIMANE MÄRK KONTONUMBRIS ON KONTROLLJÄRK
5. KONTROLLJÄRGU ARVUTAMINE TOIMUB 7-3-1 MEETODI ALUSEL:
5.1 KONTONUMBRI MARKIDELE, ESIMENE KUNI EELVIIMANE, SEATAKSE PAREMALT
VASAKULE KAALUD 7, 3,1, 7, 3. . .
5.2 MARGID KORRUTATAKSE KAALUDEGA NING SAADUD TULEMUSED LIIDETAKSE
KOKKU
5.3 LEITAKSE SAADUD SUMMALE JÄRGNEVA KÜMNE KORRUTIS NING
LAHUTATAKSE SAADUD SUMMA(5.2)
5.4 SAADUD ARV ON KONTROLLJÄRGUKS JA KONTONUMBRI VIIMASEKS MÄRGIKS

NÄIDE:

KONTROLLJARGU ARVUTAMINE KONTONUMBRILE:

221008108107
KONTROLLJÄRK

(0*7)+(1 *3)+(8* 1)+(0*7)+(1 *3)+(8* 1)+(0*7)+(0*3)+(1 * 1)+ (2*7)+(2*3)= 43

50 - 43 = 7 KONTROLLJÄRK

6. KONTONUMBRI KAKS ESIMEST MARKI ON PANGAKOOD JA TAHISTAVAD PANKA,

KUS ANTUD KONTO ON AVATUD. PANGAKOOD EI ALGA SUNIBOLIGA " 0 "

KONTONUMBRI STANDARDI RAKENDAMINE

KUNI 31. JAANUAR 1998 ON VÕIMALIK KASUTADA NII UUT KUI KA VANA
KONTONUMBRIT

ALATES l. VEEBRUAR 1998 EI VÕETA PANKADES VASTU MAKSEKORRALDUSI,

MILLELE MÄRGITUD KONTONUMBRID EI VASTA ANTUD STANDARDILE.
KONTONUMBRI STANDARDIGA KAASNEVAD EELISED

KLIENDI MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMISEL SAAB PANGA INFOSÜTSTEEM KOHESELT

KONTROLLIDA KLIENDI POOLT MAKSEJUHISES ESITATUD JA PANGATÖÖTAJA POOLT
PANGA INFOSIJSTEEMI SISESTATUD SISERIIKLIKE MAKSETE SAAJATE KONTONUMBRI
ÕIGSUST JA VÄLTIDA SISESTUSVIGU MAKSEANDMETE SISESTAMISEL, MIS KIIRENDAB
LAEKUMISTE TÖÖTLUST SAAJA PANKADES.
TULEVIKUS KIIRENEB SISERIIKLIKE ÜLEKANNETE LAEKUMINE KLIENTIDE KONTODELE, SEST
TÄNU KONTONUMBRIKONTROLLJÄRGULE SAAVAD PANGAD LOOBUDA KONTONUMBRI JA NIME
KONTROLLIST.LAEKUMISTE PEALEKANDMISEL
KLIENDIKONTOLE PIISAB KONTONUMBRI KONTROLLIST.

UUE KONTONUMBRI RAKENDAMISEGA PEAB KLIENT:

· INFORMEERIMA KOIKI OMA ÄRIPARTNEREID NII EESTIS KUI VÄLISMAAL OMA UUTEST
KONTONUMBRIST
· UUENDAMA KONTONUMBRIT OMA MAKSEKORRALDUSTE BLANKETTIDEL JA FIRMAS
KASUTATAVAS RAAMATUPIDAMISSLISTEEMIS
· UUENDAMA OMA KODUPANGAS KÕIKIDE NENDE EESTI ÄRIPARTNERITE PANGAANDMED,
KELLELE PANK TEOSTAB KLIENDI ALGATUSEL AUTOMAATSELT TEATUD PERIOODIDE JÄREL
SISERIIKLIKKE ÜLEKANDEID VÕI KELLE KLIENT ISE TEEB SULARAHA AUTOMAATIDES
MAKSEID.SULARAHATA ARVELDUSED

SULARAHATA ARVELDUSED ON EESTI VABARIIGIS REGULEERITUD:

EESTI PANGA KÄKKIRJAGA NR.4S 17. JUUNI 1992 "SULARAHATA ARVELDUSTE EESKIRJAD"

· EESTI PANGA PRESIDENDI MAARUSEGA NR. 35 13. DETSEMBER 1996

“MAKSEKORRALDUSTE EDASTAMISE JA VASTUVÕTMISE EESKIRI"

l. ARVELDUSTE LIIGID

ARVELDUSED JAOTATAKSE:

PANGASISESED ARVELDUSED:

MAKSE MAKSJA JA SAAJA PANGAKONTOD ON IJHES JA SAMAS KREDIIDIASUTUSES

SISERIIKLIKUD ARVELDUSED: MAKSE MAKSJA JA MAKSE SAAJA KREDIIDIASUTUSED ON

ERlNEVAD

VÄLISARVELDUSED
MAKSE ÜHE OSAPOOLE KREDIIDIASUTUS ASUB VÄLJASPOOL EESTI VABARIIKI ·MAKSE
MÕLEMA OSAPOOLE KREDIIDIASUTUSED ON EESTI VABARIIGIS, KUID MAKSE TEOSTATAKSE
VÄLJASPOOL EESTI VABARIIKI ASUVA(TE) KREDIIDIASUTUSTE KORRESPONDENTPANGA(-
PANKADE) KAUDU:

NÄITEKS:
MAKSJA X, KES OMAB KONTOT TALLINNA PANGAS SOOVIB MAKSTA SAAJALE Y FOREKSPANKA
10 000.- AMEERIKA DOLLARIT.
ANTUD MAKSE SOORITAB TALLINNA PANK LÄBI OMA AMEERIKAS ASUVA
KORRESPONDENTPANGA, KES OMAKORDA TEEB ÜLEKANDE FOREKSPANGA AMEERIKAS
ASUVALE KORRESPONDENTPANGALE.

2. SULARAHATA ARVELDUSTE VORMID

MAKSEKORRALDUSED EHK ÜLEKANDED - KÕIGE ENAM LEVINUD ARVELDUSTE VORM EESTIS

MAKSENÕUE KORRALDUS

TŠHEKID

AKREDITIIVID

3. MAKSENÕUE - KORRALDUS - ON TARNIJA NÕUE MAKSJALE TOODANGU, TEHTUD TOODE JA

TEENUSTE EEST MAKSMISEKS, MILLE TARNIJA SAADAB MAKSJALE ILMA NEID
TEENINDAVATE PANKADE VAHENDUSETA.
MAKSENÕUE - KORRALDUS KOOSTATAKSE TARNIJA POOLT MAKSENÕUDE BLANKETIL JA
SAADETAKSE KOOS JUURDEKUULUVATE DOKUMENTIDEGA MAKSJALE.

MAKSJA ALLKIRJASTAB MAKSENÕUDE - KORRALDUSE JA PANEB MAKSEDOKUMENDILE OMA

PITSATI JÄLJENDI NING ESITAB MAKSENÕUDE-KORRALDUSE PANGALE RAHA
ÜLEKANDMISEKS.

MAKSENÕUE-KORRALDUST TÄIDETAKSE PANGAS KUI TAVALIST MAKSEKORRALDUST.

PANGATOOTAJA EI PEA JÄLGIMA MAKSENÕUDE-KORRALDUSE KUUPÄEVA, SEST TÄHTAJAD,

MILLE JOOKSUL MAKSJA ESITAB MAKSENÕUDE-KORRALDUSE TASUMISEKS PANKA,
MÄÄRATAKSE TARNIJA JA MAKSJA OMAVAHELISE LEPINGUGA.

4. MAKSEKORRALDUSTE VORMID:

MAKSEKORRALDUS - MAKSJA POOLT ALGATATUD MAKSEJUHIS

PITSIKORRALDUS – MÄÄRATUD PERIOODILISUSEGA KORDUV MAKSEKORRALDUS ( NII

NIMETATUD PERIOODILINE MAKSE)

MÄÄRATUD MAKSED - PANGAS VAREM KINDLAKS MÄÄRATUD SAAJATELE MAKSJA POOLT

TEOSTATAVAD MAKSED

OTSEKORRALDUSED - OMAVAHEL SÕLMIVAD LEPINGU MAKSJA JA MAKSETE SAAJA NING

MAKSETE SAAJA JA PANK NING PANK TEOSTAB KLIENTIDE (MAKSJATE) KONTODE
DEBITEERIMIST MAKSETE SAAJA KORRALDUSEL

Kontsernikontot iseloomustab :
4.1. KONTSERNISISENE KREDITEERIMINE

s.o. kontserni liikme võimalus saada kontsernisiseste vahendite arvelt laenu emafirma poolt kehtestatud sisemiste
limiitide ulatuses. Sisemised limiidi kehtestatakse iga valuuta suhtes eraldi. Kontserni liikme arvelduskontol tekkiv
miinussaldo näitab volga kontserni ees, mitte panga ees.

4.2. ÜHTNE INTRESSIARVESTUS

Kontsernikonto intressi arvestamiseks summeeritakse kõigi kontserni liikmete arvelduskontode jäägid ja intressi
maksab pank kuu minimaalse summaarse püsisaldo ( alates 1000.- EEK ) alusel emafrma arvelduskontole.
Emafirma jaotab saadud intressi ära kontserni liikmete vahel.

4.3 KONTSERNIKONTO VÄLJAVÕTE

See on emafirma võimalus saada igal ajahetkel ülevaade kontsernikonto seisust ja iga liikme rahalisest seisust
tervikuna.

Kontsernikonto väljavõte sisaldab valuutade lõikes : a) iga kontserni liikme perioodi algsaldo,
perioodi toimingud, perioodi lõppsaldo

b) kontserni kohta kokku perioodi algsaldo, perioodi toimingud, perioodi lõppsaldo.

5. ARVELDUSKREDIIT KONTSERNILE TERVIKUNA

Arvelduskrediidi lepingu pangaga sõlmib emafirma. Arvelduskrediidi intressi maksab emafirma oma
arvelduskontolt iga kuu viimasel pangapäeval.

KLIENTIDE LIIGITUS

1. PÄRITOLU JÄRGI JAGUNEVAD KLIENDID

l. l . RESIDENDID

· FÜÜSILINE ISIK, KES ELAB ALALISELT EESTIS

· FÜÜSILINE ISIK, KELLEL ON TÄHTAJALINE ELAMISLUBA EESTIS VÄHEMALT ÜHEKS

AASTAKS

· JURIIDILINE ISIK, KES ON REGISTREERITUD EESTIS, SH EESTIS PAIKNEVAD

VÄLISMAISED TÜTARETTEVÕTTED, ETTEVÕTETE ESINDUSED JA
FILIAALID

2.1. MITTERESIDENDID
· FÜÜSILINE ISIK, KES EI ELA ALALISELT EESTI VABARIIGIS EGA OMA SIIN TÄHTAJALIST
ELAMISLUBA VAHEMALT ÜHEKS AASTAKS (AJUTISELT EESTIS VIIBIV FÜÜSILINE ISIK)

· FÜÜSILINE ISIK, KES ON EESTIST LÄINUD VÄLISMAALE JA ON VIIBINUD SEAL

VÄHEMALT
AASTA

· JURIIDILINE ISIK, KES ON REGISTREERITUD JA PAIKNEB VÄLISMAAL (K. A. EESTI

ETTEVOTETE OSALUSEGA), SH EESTI ETTEVÕTETE
TÜTARETTEVÕTTED, ESINDUSED JA FILIAALID VÄLISMAAL

· IMMUNITEETI JA DIPLOMAATILISI PRIVILEEGE KASUTAVAD VÄLISRIIKIDE

DIPLOMAATILISED, KONSULAAR- JA TEISED AMETLIKUD ESINDUSED, SAMUTI MUUD
MAJANDUS- JA KOMMERTSTEGEVUSEGA MITTETEGELVAD VÄLISRIIKIDE ASUTUSTE JA
ORGANISATSIOONIDE ESINDUSED EESTIS.

KONTONUMBRI STANDARDIGA KAASNEVAD EELISED

 · KLIENDI MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMISEL SAAB PANGA INFOSÜSTEEM KOHESELT
KONTROLLIDA KLIENDI POOLT MAKSEJUHISES ESITATUD JA PANGATÖÖTAJA
POOLT PANGA INFOSIJSTEEMI SISESTATUD SISERIIKLIKE MAKSETE SAAJATE
KONTONUMBRI ÕIGSUST JA VALTIDA SISESTUSVIGU MAKSEANDMETE
SISESTAMISEL, MIS KIIRENDAB LAEKUMISTE TOOTLUST SAAJA PANKADES.

TULEVIKUS KIIRENEB SISERIIKLIKE ULEKANNETE LAEKUMINE KLIENTIDE

KONTODELE, SEST TÄNU KONTONUMBRIKONTROLLJARGULE SAAVAD
PANGAD LOOBUDA KONTONUMBRI JA NIME KONTROLLIST. LAEKUMISTE
PEALEKANDMISEL KLIENDIKONTOLEPIISAB KONTONUMBRI KONTROLLIST.

UUE KONTONUMBRI RAKENDAMISEGA PEAB KLIENT:

INFORMEERIMA KÕKI OMA ARIPARTNEREID NII EESTIS KUI VALISMAAL OMA
ULTEST KONTONUMBRIST
UUENDAMA KONTONUMBRIT OMA MAKSEKORRALDUSTE BLANKETTIDEL JA
FIRMAS KASUTATAVAS RAAMATUPIDAMISSLISTEEMIS
· UUENDAMA OMA KODUPANGAS KOIKIDE NENDE EESTI ARIPARTNERITE
PANGAANDMED, KELLELE PANK TEOSTAB KLIENDI ALGATUSEL
AUTOMAATSELT TEATUD PERIOODIDE JAREL SISERIIKLIKKE ULEKANDEID VOI
KELLE KLIENT ISE TEEB SULARAHA AUTOMAATIDES MAKSEID.

SULARAHATA ARVELDUSED

SULARAHATA ARVELDUSED ON EESTI VABARIIGIS REGULEERITUD:

· EESTI PANGA KAKKIRJAGA NR.4S 17. JUUNI 1992 "SULARAHATA ARVELDUSTE

EESKIRJAD"

· EESTI PANGA PRESIDENDI MAARUSEGA NR. 35 13. DETSEMBER 1996

“MAKSEKORRALDUSTE EDASTAMISE JA VASTUVÕTMISE EESKIRI"

l. ARVELDUSTE LIIGID

ARVELDUSED JAOTATAKSE:

· PANGASISESED ARVELDUSED:

MAKSE MAKSJA JA SAAJA PANGAKONTOD ON IJHES JA SAMAS

KREDIIDIASUTUSES

· SISERIIKLIKUD ARVELDUSED: MAKSE MAKSJA JA MAKSE SAAJA

KREDIIDIASUTUSED ON ERINEVAD

· VALISARVELDUSED
MAKSE LTHE OSAPOOLE KREDIIDIASUTUS ASUB VÄLJASPOOL EESTI
VABARIIKI
· MAKSE MÕLEMA OSAPOOLE KREDIIDIASUTUSED ON EESTI VABARIIGIS,
KUID MAKSE TEOSTATAKSE VALJASPOOL EESTI VABARIIKI ASUVA(TE)
KREDIIDIASUTUSTE KORRESPONDENTPANGA(-PANKADE) KAUDU:

NÄITEKS:
MAKSJA X, KES OMAB KONTOT TALLINNA PANGAS SOOVIB MAKSTA SAAJALE Y
FOREKSPANKA 10 000.- AMEERIKA DOLLARIT.
ANTUD MAKSE SOORITAB TALLINNA PANK LABI OMA AMEERIKAS ASUVA
KORRESPONDENTPANGA, KES OMAKORDA TEEB ÜLEKANDE FOREKSPANGA
AMEERIKAS ASUVALE KORRESPONDENTPANGALE.

SULARAHATA ARVELDUSED

SULARAHATA ARVELDUSED ON EESTI VABARIIGIS REGULEERITUD:

· EESTI PANGA KÄSKKIRJAGA NR.4S 17. JUUNI 1992 "SULARAHATA ARVELDUSTE

EESKIRJAD"

· EESTI PANGA PRESIDENDI MÄÄRUSEGA NR. 35 13. DETSEMBER 1996

"MAKSEKORRALDUSTE EDASTAMISE JA VASTUVOTMISE
EESKIRI"

l. ARVELDUSTE LIIGID

ARVELDUSED JAOTATAKSE:

· PANGASISESED ARVELDUSED:

MAKSE MAKSJA JA SAAJA PANGAKONTOD ON ÜHES JA SAMAS

KREDIIDIASUTUSES

· SISERIIKLIKUD ARVELDUSED: MAKSE MAKSJA JA MAKSE SAAJA

KREDIIDIASUTUSED ON ERINEVAD

· VÄLISARVELDUSED
 MAKSE ÜHE OSAPOOLE KREDIIDIASUTUS ASUB VÄLJASPOOL EESTI
VABARIIKI
· MAKSE MÕLEMA OSAPOOLE KREDIIDIASUTUSED ON EESTI VABARIIGIS,
KUID MAKSE TEOSTATAKSE VÄLJASPOOL EESTI VABARIIKI ASUVA(TE)
KREDIIDIASUTUSTE KORRESPONDENTPANGA(-PANKADE) KAUDU:

NÄITEKS:
MAKSJA X, KES OMAB KONTOT TALLINNA PANGAS SOOVIB MAKSTA SAAJALE Y
FOREKSPANKA 10 000.- AMEERIKA DOLLARIT.
ANTUD MAKSE SOORITAB TALLINNA PANK LABI OMA AMEERIKAS ASUVA
KORRESPONDENTPANGA, KES OMAKORDA TEEB LTLEKANDE FOREKSPANGA
AMEERIKAS ASUVALE KORRESPONDENTPANGALE.

2. SULARAHATA ARVELDUSTE VORMID

· MAKSEKORRALDUSED EHK ÜLEKANDED - KÕIGE ENAM LEVINUD ARVELDUSTE

VORM EESTIS
· MAKSENÕUE KORRALDUS

· TŠHEKID

· AKREDITIIVID

3. MAKSENÕUE - KORRALDUS - ON TARNIJA NÕUE MAKSJALE TOODANGU,

TEHTUD TOODE JA TEENUSTE EEST MAKSMISEKS, MILLE TARNIJA SAADAB
MAKSJALE ILMA NEID TEENINDAVATE PANKADE VAHENDUSETA.

MAKSENÕUE - KORRALDUS KOOSTATAKSE TARNIJA POOLT MAKSENÕUDE

BLANKETIL JA SAADETAKSE KOOS JUURDEKUULUVATE DOKUMENTIDEGA
MAKSJALE.

MAKSJA ALLKIRJASTAB MAKSENÕUDE - KORRALDUSE JA PANEB

MAKSEDOKUMENDILE OMA PITSATI JÄLJENDI NING ESITAB MAKSENÕUDE-
KORRALDUSE PANGALE RAHA ÜLEKANDMISEKS.

MAKSENÕUE-KORRALDUST TÄIDETAKSE PANGAS KUI TAVALIST

MAKSEKORRALDUST.

PANGATOOTAJA EI PEA JÄLGIMA MAKSENÕUDE-KORRALDUSE KUUPÄEVA, SEST

TÄHTAJAD, MILLE JOOKSUL MAKSJA ESITAB MAKSENÕUDE-KORRALDUSE
TASUMISEKS PANKA, MÄÄRATAKSE TARNIJA JA MAKSJA OMAVAHELISE
LEPINGUGA.

4. MAKSEKORRALDUSTE VORMID:

· MAKSEKORRALDUS - MAKSJA POOLT ALGATATUD MAKSEJUHIS

· PITSIKORRALDUS - MÄÄRATUD PERIOODILISUSEGA KORDUV

MAKSEKORRALDUS ( NII NIMETATUD PERIOODILINE MAKSE)

· MÄÄRATUD MAKSED - PANGAS VAREM KINDLAKS MÄÄRATUD SAAJATELE

MAKSJA POOLT TEOSTATAVAD MAKSED

· OTSEKORRALDUSED - OMAVAHEL SÕLMIVAD LEPINGU MAKSJA JA MAKSETE

SAAJA NING MAKSETE SAAJA JA PANK NING PANK TEOSTAB KLIENTIDE
(MAKSJATE) KONTODE DEBITEERIMIST MAKSETE SAAJA KORRALDUSEL

KLIENTIDE LIIGITUS

1. PARITOLU JARGI JAGUNEVAD KLIENDID

l. l. RESIDENDID

· FÜÜSILINE ISIK, KES ELAB ALALISELT EESTIS

· FÜÜSILINE ISIK, KELLEL ON TÄHTAJALINE ELAMISLUBA EESTIS

VÄHEMALT ÜHEKS AASTAKS
 · JURIIDILINE ISIK, KES ON REGISTREERITUD EESTIS, SH EESTIS PAIKNEVAD
VALISMAISED TÜTARETTEVÕTTED, ETTEVÕTETE ESINDUSED JA
FILIAALID

2.1 MITTERESIDENDID
· FÜÜSILINE ISIK, KES EI ELA ALALISELT EESTI VABARIIGIS EGA OMA SIIN
TAHTAJALIST ELAMISLUBA VAHEMALT UHEKS AASTAKS (AJUTISELT
EESTIS VIIBIV FUUSILINE ISIK)

· FÜÜSILINE ISIK, KES ON EESTIST LÄINUD VÄLISMAALE JA ON VIIBINUD

SEAL VÄHEMALT AASTA

· JURIIDILINE ISIK, KES ON REGISTREERITUD JA PAIKNEB VÄLISMAAL (K. A.

EESTI ETTEVÕTETE OSALUSEGA), SH EESTI ETTEVÕTETE
TÜTARETTEVÕTTED, ESINDUSED JA FILIAALID VÄLISMAAL

· IMMUNITEETI JA DIPLOMAATILISI PRIVILEEGE KASUTAVAD VÄLISRIIKIDE

DIPLOMAATILISED, KONSULAAR- JA TEISED AMETLIKUD ESINDUSED,
SAMUTI MUUD MAJANDUS- JA KOMMERTSTEGEVUSEGA MITTETEGELVAD
VÄLISRIIKIDE ASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDE ESINDUSED EESTIS.

· MAKSENÕUE KORRALDUS

· TSHEKID

· AKREDITIIVID

3. MAKSENÕUE - KORRALDUS - ON TARNIJA NÕUE MAKSJALE TOODANGU,

TEHTUD TOODE JA TEENUSTE EEST MAKSMISEKS, MILLE TARNIJA SAADAB
MAKSJALE ILMA NEID TEENINDAVATE PANKADE VAHENDUSETA.

MAKSENÕUE - KORRALDUS KOOSTATAKSE TARNIJA POOLT MAKSENÕUDE

BLANKETIL JA SAADETAKSE KOOS JUURDEKUULUVATE DOKUMENTIDEGA
MAKSJALE.

MAKSJA ALLKIRJASTAB MAKSENÕUDE - KORRALDUSE JA PANEB

MAKSEDOKUMENDILE OMA PITSATI JÄLJENDI NING ESITAB MAKSENÕUDE-
KORRALDUSE PANGALE RAHA ÜLEKANDMISEKS.

MAKSENOUE-KORRALDUST TAIDETAKSE PANGAS KUI TAVALIST

MAKSEKORRALDUST.

PANGATOOTAJA EI PEA JALGIMA MAKSENÕUDE-KORRALDUSE KUUPÄEVA, SEST

TAHTAJAD, MILLE JOOKSUL MAKSJA ESITAB MAKSENÕUDE-KORRALDUSE
TASUMISEKS PANKA, MÄÄRATAKSE TARNIJA JA MAKSJA OMAVAHELISE
LEPINGUGA.

4. MAKSEKORRALDUSTE VORMID:

· MAKSEKORRALDUS - MAKSJA POOLT ALGATATUD MAKSEJUHIS

· PÜSIKORRALDUS – MÄÄRATUD PERIOODILISUSEGA KORDUV MAKSEKORRALDUS
( NII NIMETATUD PERIOODILINE MAKSE)

· MÄÄRATUD MAKSED - PANGAS VAREM KINDLAKS MÄÄRATUD SAAJATELE

MAKSJA POOLT TEOSTATAVAD MAKSED

· OTSEKORRALDUSED - OMAVAHEL SÕLMIVAD LEPINGU MAKSJA JA MAKSETE

SAAJA NING MAKSETE SAAJA JA PANK NING PANK TEOSTAB KLIENTIDE
(MAKSJATE) KONTODE DEBITEERIMIST MAKSETE SAAJA KORRALDUSEL

PANGASISESTE JA SISERIIKLIKE MAKSEKORRALDUSTE VORMISTAMINE

MAKSEKORRALDUS PEAB SISALDAMA JÄRGNEVAID REKVISIITE:

· MAKSJA NIMI VÕI NIMETUS

· MAKSJA KREDIIDIASUTUSE NIMETUS · MAKSJA ARVELDUSKONTO NUMBER
· SAAJA NIMI VÕI NIMETUS
· SAAJA KREDIIDIASUTUSE NIMETUS
· SAAJA KREDIIDIASUTUSE KOOD ( ALATES Ol . VEEBRUARIST 1998 POLE
KREDIIDIASUTUSE KOODI OLEMASOLU MAKSEKORRALDUSEL OLULINE )
· SAAJA ARVELDUSKONTO NUMBER
· MAKSEKORRALDUSE NUMBER
· MAKSJA REGISTREERIMISNUMBER VÕI ISIKUKOOD
· MAKSE SUMMA JA RAHALIHIK
· KUUPÄEV, MILLAL MAKSE ALGATAJA KREDIIDIASUTUSON KOHUSTATUD
TÄITMA MAKSEKORRALDUST
· MAKSE SELGITUS VÕI VIITENUMBER

6. NÕUDED MAKSEKORRALDUSE VORMISTAMISEL JA VASTUVÕTMISEL

· MAKSEKORRALDUSE BLANKETT PEAB OLEMA TÄIDETUD TRÜKITULT VÕI

VEEKINDLA KIRJUTUSVAHENDIGA. BLANKETT PEAB OLEMA TÄIDETUD
LOETAVALT

· BLANKETI KASITSI TÄITMISEL PEAB KLIENT TÄITMA SEDA ISE

· BLANKETIL EI TOHI OLLA PARANDUSI

· MAKSEKORRALDUSEL PEAB OLEMA VAJALIK ALLKIRI (ALLKIRJAD) JA

JURIIDILISE ISIKU PUHUL KA PITSAT

· MAKSEKORRALDUSE KUUPÄEVAKS VÕIB OLLA MAKSEKORRALDUSE ESITAMISE

KUUPÄEV VOI KUUPÄEV TULEVIKUS.

PANGASISESED JA SISERIIKLIKUD MAKSEKORRALDUSED ESITATAKSE PANKA ÜHES

EKSEMPLARIS.

7. PANGAPÄEV JA ARVELDUSPÄEV

PANGAPÄEV:
 KALENDRIPÄEV, MIS EI OLE LAUPÄEV, PÜHAPÄEV EGA EESTI VABARIIGI
SEADUSEGA KEHTESTATUD PÜHA.

PANGAPAEV ALGAB KELL 8.00 HOMMIKUL JA LÕPEB JARGMISE PANGAPÄEVA

ALGUSEKS KELL 8.00

ARVELDUSPÄEV:

PÄEV, MIS ALGAB PANGAPÄEVAL KELL 14.00 JA LÕPEB JÄRGMISEL PANGAPÄEVAL

KELL 14.00

8. MAKSETE ARVELDUSTÄHTAJAD

8.1. KREDIIDIASUTUSED ON KOHUSTATUD VASTUVÕETUD MAKSEJUHISTE MAKSED

TAITMA NII, ET RAHA LAEKUKS MAKSJALT SAAJALE KAHE PANGAPÄEVA JOOKSUL.

8.2. TÄHTAEGA RIKKUNUD MAKSJA KREDIIDIASUTUS ON KOHUSTATUD MAKSMA

VIIVIST 0,15% MAKSTAVAST SUMMAST IGA VIIVITATUD ARVELDUSPÄEVA EEST.
TÄHTAEGA RIKKUNUD SAAJA KREDIIDIASUTUS ON KOHUSTATUD MAKSMA VIIVIST
0,15% MAKSTAVAST SUMMAST IGA VIIVITATUD PANGAPÄEVA EEST.

KUI MAKSJA POLE MAKSEKORRALDUSEL NÄIDANUD HILISEMAT TÄHTAEGA, SIIS

MAKSJA PANK ON KOHUSTATUD MAKSEKORRALDUSI TÄITMA JÄRGNEVALT:

PANGASISESED MAKSED TULEB TÄITA SAMAL PANGAPÄEVAL

SISERIIKLIKE KREDIIDIASUTUSTE VAHELISED EESTI KROONI MAKSED TULEB

TÄITA SAMAL PANGAPÄEVAL ALANUD ARVELDUSPÄEVAL

NÄIDE:
ESMASPÄEVAL KLIENDI POOLT PANKA ESITATUD MAKSEKORRALDUSE, MILLEL ON
ESMASPÄEVANE KUUPÄEV, PEAB MAKSJA KREDIIDIASUTUS TEOSTAMA HILJEMALT
TEISIPÄEVA KELLA 13.59 - KS.

NB! ESMASPÄEV JA TEISIPÄEV POLE ANTUD NÄITES RIIKLIKUD PÜHAD EESTI

VABARIIGIS.
VÄLISMAKSED TULEB TÄITA HILJEMALT JÄRGMISEL PANGAPÄEVAL ALGAVAL
ARVELDUSPÄEVAL

NÄIDE:

KLIENDI POOLT ESMASPÄEVAL PANKA ESITATUD VÄLISMAKSE PEAB MAKSJA

KREDIIDIASUTUS OMA KORRESPONDENTKONTOLT VÄLISPANGAS ÄRA MAKSMA
HILJEMALT KOLMAPÄEVASE VÄÄRTUSPÄEVAGA.

NB!
ESMASPAEV, TEISIPÄEV JA KOLMAPÄEV ON ANTUD NÄITE PUHUL TÖÖPAEVAD, S.
T. POLE RIIKLIKUD PÜHAD.

SISERIIKLIKE MAKSETE PUHUL LIHEST KREDIIDIASUTUSEST TEISE ON SAAJA

KREDIIDIASUTUS KOHUSTATUD SAAJA KONTOT KREDITEERIMA HILJEMALT
JÄRGNEVA PANGAPÄEVA LÕPUKS

NÄIDE:
ESMASPÄEVAL PANKA ESITATUD SISERIIKLIK MAKSEKORRALDUS, MILLEL ON
ESMASPÄEVANE KUUPÄEV, PEAB SAAJA KONTOLE TEISE KREDIIDIASUTUSSE
LAEKUMA HILJEMALT KOLMAPÄEVA HOMMIKUKS KELLA 7.59 - KS.

NB! ESMAPÄEV JA TEISIPÄEV ON SEEJUURES TÖÖPÄEVAD, S. T. POLE RIIKLIKUD

PÜHAD

9. MAKSEKORRALDUSTE EDASTAMINE JA VASTUVÕTMINE

9.1 MAKSEKORRALDUSE ESITAMINE

MAKSJA VÕIB MAKSEKORRALDUSI PANKA ESITADA KAS PABERIL VÕI

ELEKTROONSEL KUJUL (TELEPANGA, INTERNETIPANGA, TELEFONIPANGA,
MAKSEAUTOMAADI KAUDU)

9.2 MAKSEKORRALDUSE KINNITAMINE

MAKSJA PANK KINNITAB MAKSJALE MAKSEKORRALDUSE VASTUVÕTMIST

TÄITMISEKS

PANGA KINNITUS SISALDAB:

MAKSJA PANGA POOLT MAKSEKORRALDUSE TÄITMISEKS VASTUVÕTMISE
KUUPÄEVA MAKSJA PANGA SISEST ARHIVEERIMISTUNNUST

9.3 SISERIIKLIKE MAKSETE EDASTAMINE JA VASTUVÕTMINE

EESTI VABARIIGIS KEHTIB HETKEL PANKADE VAHEL 2 ERINEVAT

MAKSESÜSTEEMI: MAKSETE NETOARVELDUSSUSTEEM: * KÄIVITUS ALATES
AUGUST 1997
PRO- CARRY SÜSTEEM VANA SÜSTEEM

MAKSETE EDASTAMISE MEHHANISM

MAKSE TEOSTATAKSE MAKSJA KONTOLT MAKSE LAEKUB MAKSJA
PANGASISEMISELE RAAMATUPIDAMISKONTOLE MAKSJA PANK EDASTAB
ELEKTROONILISEL KUJUL:
SAAJA PANKADELE, KES ON LIITUNUD MAKSETE EDASTAMISE
NETOARVELDUSSLTSTEEMIGA, DETAILSE INFO IGAST ANTUD PANKA SOORITATUD
MAKSEST.
INFOVAHETUS TOIMUB IGA PANGAPÄEVA ARVELDUSPÄEVAL ALATES KELL 13.00
VÕI HILJEM
SISERIIKLIKE MAKSETE KOONDSUMMA KÕIKIDE SAAJA PANKADE JA DETAILSE
INFO KÕIKIDEST NENDEST MAKSETEST, MIS ON EDASTATUD PANKADESSE, KES
KASUTAVAD PRO-CARRY SÜSTEEMI.
SIDESEANSS EESTI PANGAGA TOIMUB AJAVAHEMIKUL KELL 12.15-13.59

NB! ÜLDJUHUL SOORITAB MAKSJA PANK ANTUD PANGAPÄEVAL KÕIK ANTUD

PANGAPÄEVA KIIRMAKSED JA EELMISE PANGAPÄEVA TAVALISED SISERIIKLIKUD
MAKSED

KIIRMAKSEID SAAB, ÜLDJUHUL SOORITADA ANTUD PANGAPÄEVAL KUNI KELLA

12.00
EESTI PANGAS TOIMUB AJAVAHEMIKUL KELL 14.00 - 15.00 KLIIRING

9.4 MAKSETE VASTUVÕTMINE

PÄRAST KELLA 15.00 EDASTAB EESTI PANK MAKSETE
NETOARVELDUSSLTSTEEMIGA LIITUNUD PANKADELE NENDE
KORRESPONDENTKONTO UUE SEISU PÄRAST KLIIRINGUT
PRO-CARRY SÜSTEEMI KASUTAVATELE PANKADELE DETAILSE INFO IGA LAEKUVA
MAKSE KOHTA JA PANGA KORRESPONDENTPANGA UUE SEISU EESTI PANGAS
PÄRAST KLIIRINGUT
PÄRAST KORRESPONDENTKONTO SEISU JA MAKSETE DETAILSE INFO TEADA
SAAMIST ALGAB LAEKUMISTE PEALEKANDMINE ( ALATES KELL 15.00 )

LAEKUMISTE PEALEKANDMISEL SAAJA KONTOLE KONTROLLIB SAAJA PANK

MAKSJA PANGAST EDASTATUD MAKSE SAAJA KONTONUMBRI JA NIME / NIMETUSE
KOKKULANGEVUST OMA INFOSLTSTEEMIS ANTUD KONTONUMBRI ALL PAIKNEVA
KLIENDI ANDMETEGA

KUI EDASTATUD SAAJA ANDMED ON IDENTSED SAAJA PANGA INFOSÜSTEEMIS

OLEVATE VASTAVATE ANDMETEGA, SIIS LAEKUB ÜLEKANTUD SUMMA SAAJA
KONTOLE. KUI ANDMED EI OLE IDENTSED, SIIS TÖÖTLEB ANDMEID ARVELDUSTE
OSAKONNA TÖÖTAJA, KES OTSUSTAB, KAS MAKSE LAEKUB VÕI SAADETAKSE
MAKSE JÄRGNEVAL PANGAPÄEVAL MAKSJA PANKA TAGASI.

MAKSETE NETOARVELDUSSÜSTEEMIGA ON EESTIS HETKEL LIITUNUD 7 PANKA:

HANSAPANK, HOIUPANK, TALLINNA PANK, FOREKSPANK, EVEA PANK, ERA-PANK

JA ÜHISPANK

PRO-CARRY SLISTEEMI KASUTAVATE PANKADE PUHUL EDASTAVAD MAKSJA

PANGAD POSTIGA KÕIKIDELE NETOARVELDUSSÜSTEEMIGA MITTELIITUNUD
PANKADELE LAEKUNUD MAKSEKORRALDUSTE KOOPIAD KAHES EKSEMPLARIS.
KOOPIAD TRÜKITAKSE PANGA ELEKTROONILISEST ARHIIVIST.
10. NÄIDE:
EESTI - SISESTE KORRALDUSTE TEOSTAMISE TÄHTAJAD HANSAPANGAS

EESTI-SISESED MAKSED, MIS ON PANKA ESITATUD ENNE KELLA 22.00

TEOSTATAKSE KLIENDI KONTOLT SAMAL KUUPÄEVAL. PEALE KELLA 22.00 PANKA
EDASTATUD MAKSED TEOSTATAKSE KLIENDI KONTOLT JÄRGMISEL
PANGAPÄEVAL.

LAUPÄEVAL JA PÜHAPÄEVAL TEOSTATUD MAKSED KAJASTUVAD KONTO

VALJAVÕTTEL ESMASPÄEVASE KUUPÄEVAGA.

SISERIIKLIKUD MAKSED TEISTESSE EESTI PANKADESSE VÕETAKSE MAKSJA

KONTOLT MAHA TEOSTAMISE KUUPÄEVAL JA EDASTATAKSE SAAJA PANKA
MAKSE TEOSTAMISE KUUPÄEVALE JÄRGNEVAL PANGAPÄEVAL
NÄDALAVAHETUSEL SOORITATUD MAKSED EDASTATAKSE SAAJA PANK
ESMASPÄEVAL
KIIRMAKSEKORRALDUS, MIS ON PANKA ESITATUD ENNE KELLA 12.00,
TEOSTATAKSE KLIENDI KONTOLT JA EDASTATAKSE TEISE PANKA SAMAL
PANGAPÄEVAL

PANGASISENE MAKSE VOETAKSE MAKSJA KONTOLT MAHA JA LAEKUB SAAJA

KONTOLE MAKSE SOORITAMISE KUUPAEVAL JUHUL KUI SAAJA REKVISIIDID
LANGEVAD TAPSELT KOKKU PANGA lNFOSÜSTEEMIS OLEVATE ANDMETEGA.KUI
SAAJA ANDMED ERINEVAD (KAS VÕI ÜHE TÄHE VÕRRA) LAEKUB MAKSE SAAJA
KONTOLE JÄRGMINE PANGAPÄEV, SEST VIGASTE ANDMETEGA MAKSEID TULEB
KÄSITSI KÄSITLEDA.
10.2 LAEKUVAD EESTI-SISESED MAKSED

LAEKUMISED TEISTEST EESTI PANKADEST KONTOLE LAEKUMISE PÄEVAL.

RAHA LAEKUMINE KONTOLE VIIBIB, KUI ANDMED SAAJA KOHTA PUUDULIKUD.
EESTI PANGA KAUDU LAEKUVAD SUMMAD KANTAKSE KOHESELT SAAJA
KONTOLE, KUI SAAJA NIMI JA KONTO NUMBER EESTI PANGAST TULEVAS
LAEKUMISTE FAILIS LANGEVAD KOKKU PANGA ANDMEBAASI VASTAVATE
ANDMETEGA.

KUI ANDMED KOKKU EI LANGE VAADATAKSE LAEKUNUD MAKSED ÜLE KÄSITSI.

KONTROLLI MITTELABINUD MAKSED TAGASTATAKSE JÄRGMISEL PANGAPÄEVAL
MAKSJA PANKA.

11. MAKSETE SOORITAMISE JAOTUSKANALID

HANSAPANK PAKUB KLIENTIDELE MAKSETE SOORITAMISEKS JÄRGNEVAID

JAOTUSKANALEID:
JAOTUSKANAL: SISERIIKLIKU MAKSE HIND
KONTOR:
KONTORIS SOORITATUD KIIRMAKSE:
SULARAHA AUTOMAAT (ATM) (MÄÄRATUD MAKSED) MAKSEAUTOMAADID
(VABAMAKSED) INTERNETIPANK TELEFONIPANGA
OPERAATORTEENUS
TELEFONIPANGA
AUTOMAATTEENUD
TELEHANSA PAKETT I TELEHANSA PAKETT II PERIOODILISED MAKSED
OTSEKORRALDUSED
TELEFONIPANGA
PÕHIMÕTE: ELEKTROONILISTES JAOTUSKANALITES KLIENDI ENDA POOLT
SISERIIKLIKE MAKSETE SOORITAMINE ON TASUTA

13. VÄÄRTUSPÄEVAGA MAKSED

KLIENT VÕIB PANKA EDASTADA MAKSEID, MILLE TEOSTAMISE KUUPÄEV ON

TULEVIKUS, S. T. VÄÄRTUSPAEVAGA MAKSEID.

VÄÄRTUSPAEVA MAKSED REGISTREERITAKSE KLIENDI KONTOL JA TEOSTATAKSE

KLIENDI KONTOLT VASTAVA VÄÄRTUSPAEVA SAABUMISEL.

VÄÄRTUSPAEVAGA MAKSE REGISTREERIMISEL EI BRONEERI PANK KLIENDI

KONTOLT MAKSE SOORITAMISEKS VASTAVAT SUMMAT JA SEEGA PEAB KLIENT
MAKSE VÄÄRTUSPAEVA SAABUDES GARANTEERIMA VAJALIKU SUMMA
OLEMASOLU OMA KONTOL. KUI MAKSE VAARTUSPAEVAL VASTAV SUMMA
PUUDUB, SIIS MAKSET PANK EI SAA SOORITADA.

KUI VÄÄRTUSPÄEVAGA MAKSE TEOSTAMISE AEG ON NÄDALAVAHETUS VÕI

RIIKLIK PÜHA, SIIS KLIENDI KONTOLT LÄHEB VASTAV SUMMA MAHA ÕIGEL
KUUPÄEVAL, KUID TEHING ARHIVEERITAKSE REEDESE KUUPÄEVAGA VÕI PÜHALE
EELNEVA KUUPÄEVAGA NING PANGA KORRESPONDENTKONTOLT MAKSTAKSE
VASTAV SUMMA ÄRA JÄRGNEVAL PANGAPÄEVAL.

KONTO VÄLJAVÕTTED

KLIENDIL ON PANGAST VÕIMALIK TELLIDA JÄRGNEVAID PERIOODILISI KONTO

VALJAVÕTTEID:
KONTO STANDARDVÄLJAVÕTE, MIS ON RAAMATUPIDAMISE ALGDOKUMENT NING
ON KOOSTATUD EESTI PANGA POOLT KINNITATUD KONTO VÄLJAVÕTTE
KOOSTAMISE EESKIRJA ALUSEL;

REGULAARNE VÄLJAVÕTE, MIS ON ANTUD PANGA VORMIKOHANE

KONTOTOIMlNGUTE VÄLJAVÕTE JA MIS ON KOOSTATUD ANTUD PANGA OMA
VÄLJAVÕTTE KOOSTAMISE PROTSEDUURIDE ALUSEL.

KONTO STANDARDVÄLJAVÕTE

EESTI PANGA PRESIDENDI MÄÄRUS NR.3 12. VEEBRUARIST 1997 KINNITAS KONTO
VÄLJAVÕTTE KOOSTAMISE EESKIRJA, MIS RAKENDUS ALATES l. MARTS 1997.

ANTUD EESKIRJA ON TÄIENDATUD 22. DETSEMBER 97.

KONTO VALJAVÕTTE KOOSTAMISE EESKIRJA ALUSEL MOODUSTATUD

PANGADOKUMENTI NIMETATAKSE KONTO STANDARDVÄLJAVÕTTEKS

ÜLDIST
MAKSETEHINGUTENA KÄSITLETAKSE KONTO VÄLJAVÕTTE EESKIRJAS KÕIKI
TEHINGUID, MILLE TULEMUSENA TEKIVAD RAHA LIIKUMISE KAJASTUSED KONTOL
KONTO VÄLJAVÕTE KOOSTATAKSE KONTO HALDAJA POOLT, KES VÄLJASTAB
VASTAVA DOKUMENDI KONTO OMANIKULE VÕI KONTO OMANIKU VOLITATUD
ESINDAJALE.

KONTO VÄLJAVÕTTEL KAJASTUVAD KÕIK ANTUD PERIOODIL TOIMUNUD

MAKSETEHINGUD.
KONTO VÄLJAVÕTE VÕIB OLLA PABERIL JA / VÕI ELEKTROONSEL KUJUL

KONTO HALDAJA VÕIB VÄLJASTADA KA TEISI STANDARDILE MITTEVASTAVAID

VÄLJAVÕTTEID, KUID NEED POLE AMETLIKUD DOKUMENDID KONTO HALDAJAKS
ON KREDIIDIASUTUS

l. KONTO VÄLJAVÕTTE PÄIS

KONTO VÄLJAVÕTTE PÄIS SISALDAB JÄRGNEVAID REKVISIITE:

l.l. KREDIIDIASUTUSE NIMI, AADRESS, TELEFONINUMBER

VÄLJAVÕTE VOIB SISALDADA KREDIIDIASUTUSE ALLÜKSUSE NIMETUST

1.2. DOKUMENDI NIMETUS

KONTOVÄLJAVÕTE

1.3 KONTO VÄLJAVÕTTE NUMBER, MIS KOOSNEB VÄLJAVÕTTE PERIOODI

KALENDRIST MUUST INFOST KREDIIDIASUTUS ALUSTAB IGAL KALENDRIAASTAL
KONTO VÄLJAVÕTTE NUMMERDAMIST KASVAVALT NUMBRIST 1 · KUI
MÄÄRATUD AJAVAHEMIKUL MAKSETEHINGUID EI OLNUD, SIIS KONTO
VALJAVÕTET EI VÄLJASTATA JA VÄLJAVÕTTE NUMBRIT EI RESERVEERITA.

1.4 KONTO VÄLJAVÕTTE LEHEKULJE NUMBER

KUI VÄLJAVÕTTE ON MITMEL LEHEL, SIIS KÕIK LEHEKÜLJED NUMMERDATAKSE

KASVAVALT ALATES NUMBRIST 1

1.5 KONTO VALJAVÕTTE PERIOOD

VÄLJAVÕTTE PERIOOD NÄITAB, MILLESE AJAVAHEMIKU MAKSETEHINGUID KONTO
VÄLJAVÕTE HÕLMAB
KREDIIDIASUTUS ON KOHUSTATUD VÄLJASTAMA VÄHEMALT ÜHTE JÄRGNEVAST
KOLMEST ERINEVA PERIOODIGA VÄLJAVÕTTEST:
ERALDI IGA PANGAPÄEVA KOHTA EHK PÄEVA VÄLJAVÕTE
ERALDI IGA DEKAADI KOHTA:
l.-10.;1 l.-20.; 2l.KUUPÄEVAST KUNI KUU LÕPUNI EHK DEKAADI VÄLJAVÕTE

ERALDI IGA KALENDRIKUU KOHTA EHK KUU VÄLJAVÕTE

KONTO OMANIK MÄÄRAB KONTO VÄLJAVÕTTE KOOSTAMISE PERIOODI KONTO
OMANIKUL ON ÕIGUS VÄLJAVÕTTE PERIOODI MUUTA NING KREDIIDIASUTUS
VÄLJASTAB UUE PERIOODIGA VÄLJAVÕTTE JÄRGNEVALT:
ÜLEMINEKU KORRAL IGAKUISELT KONTO VÄLJAVÕTTELT VÕI ÜLEMINEKUL
IGAKUISELE VÄLJAVÕTTELE – ALATES JÄRGMISE KALENDRIKUU ALGUSEST

NÄIDE: DEKAADI VÄLJAVÕTTE ASEMEL SOOVITAKSE KUU VÄLJAVÕTET, SIIS

KLIENDIL VÄLJASTATAKSE KUNI JOOKSVA KUU LÕPUNI DEKAADI VÄLJAVÕTTEID
JA ALATES JÄRGNEVAST KUUST KUU KONTO VÄLJAVÕTTEID

ÜLEMINEKU KORRAL IGAPÄEVASELT KONTO VÄLJAVÕTTELT IGADEKAADILISELE

VÄLJAVÕTTELE VÕI VASTUPIDI - ALATES JÄRGMISE DEKAADI ALGUSEST.

NÄIDE: KLIENT SOOVIB IGAPÄEVASE VÄLJAVÕTTE ASEMEL DEKAADILIST

VÄLJAVÕTET JA ESITAB OMA SOOVI 12. KUUPÄEVAL, SIIS ESMAKORDSELT SAAB TA
DEKAADI VÄLJAVÕTTE JÄRGNEVA KUU ALGUSES, KUS KAJASTUVAD KONTO
MAKSETEHINGUD AJAVAHEMIKUS 20. KUUPÄEVAST - KUNI KUU LÕPUNI.

1.6 KONTO VALJAVOTTE KOOSTAMISE KUPAEV 1.7 KONTO OMANIKU NIMI /

NIMETUS JA KONTAKTAADRESS VÄLJAVÕTTEL VÕIB KAJASTUDA KA ONTAKTISIKU
NIMI

1.8 KONTO NUMBER

ALATES 1.02.1998 KAJASTUVAD VÄLJAVÕTTEL AINULT KONTONUMBRI

STANDARDILE VASTAVAD VÄLJAVÕTTED

2. VALUUTA PÄIS

KUI KONTO OMANIK HOIAB KONTOL ERINEVAID VALUUTASID, SIIS

MAKSETEHINGUTE ANDMED RÜHMITATAKSE KONTO VÄLJAVÕTTEL VALUUTADE
KAUPA JA ERISTATAKSE VASTAVAS PÄISES VALUUTA TUNNUSEGA.

2.1 VALUUTA TUNNUS ON RAHVUSVAHELISE STANDARDI ISO 4217 KOHANE

KOLMETÄHELINE KOMBINATSIOON

2.2 KONTO ALGJÄÄGI KUUPÄEV - S. O. KONTO VÄLJAVÕTTE PERIOODI ALGUSE

KUUPÄEV

2.3 KONTO ALGJÄÄK JA MÄRK KONTO VÕLJAVÕTTE PERIOODI ALGUSEKS

PLUSSMÄRK NÄITAB ET KONTO JÄÄK ON POSITIIVNE JA KREDIIDISUTUSEL ON

KOHUSTUSI KONTO OMANIKU EES

MIINUSMÄRK NÄITAB, ET KONTO JÄÄK ON NEGATIIVNE JA KREDIIDIASUTUSEL ON

NÕUE KONTO OMANIKU VASTU
3. PANGAPÄEVA PÄIS

KÕIK ANTUD VALUUTAS TEHTUD MAKSETEHINGUD ON ÜTHMITATUD

VÄLJAVÕTTEL PANGAPÄEVADE KAUPA

4. ANDMED MAKSETEHINGUTE KOHTA:

4.1 MAKSETEHINGU JÄRJEKORRANUMBER

4.2 KREDIIDIASUTUSESISENE ARHIVEERIMISTLTNNUS

4.3 MAKSETEHINGU SISESTAJA TUNNUS

MAKSETEHINGU SISESTAJA TUNNUS VÕIMALDAB KREDIIDIASUTUSEL KOHESELT
MÄÄRATA KINDLAKS TEHINGU TEOSTAJA
MAKSETEHINGUTE KORRAL ÜHEST KREDIIDIASUTUSEST TEISE EDASTAB MAKSJA
PANK SAAJALE KA MAKSETEHINGU SISESTAJA TUNNUSE NING SEE KAJASTUB
MAKSETEHINGU SAAJA KONTO VÄLJAVÕTTES
MAKSETEHINGU SISESTAJA TUNNUSED:
TELEPANGA, MAKSEAUTOMAADI, ATM JNE VAHENDUSEL KLIENDI POOLT
SISESTATUD TEHINGU ANDMED
KREDIIDIASUTUSE TÖÖTAJA POOLT KLIENDI KORRALDUSE ALUSEL SISESTATUD
MAKSETEHINGU ANDMED ( MAKSE ALUSDOKUMENT ASUB KREDIIDIASUTUSE
KONTORIS )
KREDIIDIASUTUSE POOLT KLIENDIGA SÕLMITUD LEPINGUTE, HINNAKIRJA,
TEHINGUTINGIMUSTE JNE ALUSEL TEHTUD MAKSETEHINGUD. MAKSETEHINGU
ANDMETE SISESTAJAKS ON KREDIIDIASUTUSE TÖÖTAJA

4.4 MAKSETEHINGU SISU KOOD

MAKSETEHINGU SISU KOODID KOOSNEVAD KUNI KAHEST TÄHEST
MAKSETEHINGU SISU KOODIDE LOETELU KOOS TÄHENDUSTEGA KOOSTAB EESTI
PANGALIIT
MAKSETEHINGU SISU KOODIDE LOETELU KOOS KOODIDE TÄHENDUSTE
KOOSTAMISENI EESTI PANGALIIDU POOLT KEHTIVAD JÄRGNEVAD KOODID:

KOOD SELGITUS

MK MAKSEKORRALDUS

SR SULARAHA SISSEMAKS KONTOLE VALJAMAKS KONTOLT

FX VALUUTA KONVERTEERIMINE

TT KREDIIDIASUTUSE TEENUSTASU

L LAENU, INTRESSI JA VIIVISTE TASUMINE

H INTRESSI MAKSMINE HOIUSTELE

PR PARANDUSKANDED, MIDA KREDIIDIASUTUS ON TElNUD VAREM TEHTUD

KANNETE KOHTA

4.5 MAKSEJUHISE NUMBER

4.6 MAKSETEHINGU OSAPOOLE KREDIIDIASUTUSE KOOD KASUTATAKSE

SISERIIKLIKE MAKSETE PUHUL
4.7 MAKSETEHINGU OSAPOOLE NIMI / NIMETUS

4.8 SAAJA KONTO NUMBER MAKSJA KONTO VÄLJAVÕTTES

SAAJA KONTONUMBER KANTAKSE MAKSJA KONTO

VÄLJAVÕTTESSE TEHINGU KOODI MK KORRAL KUI KREDIIDIASUTUS ON SAAJA
KONTONUMBRIT MINGIL PÕHJUSEL MUUTNUD,VÕIB KREDIIDIASUTUS
NÄIDATASAAJA UUT KONTONUMBRIT NING LISADA KONTONUMBRI LÕPPU MÄRGI *
KUI SAAJA JA SAAJA KREDIIDIASUTUS EI OLE KOKKU LEPPINUD TEISITI, SIIS
MAKSJA KONTONUMBRIT SAAJA KONTO VÄLJAVÕTTESSE EI KANTA.

4.9 MAKSJA KREDIIDIASUTUSES MAKSE ,SOORITAMISE KUUPÄEV SAAJA KONTO

VÄLJAVÕTTES.

4.10 VIITENUMBER

KUI MAKSEJUHISES ON MARGITUD VIITENUMBER SIIS ON VIITENUMBRI ESITAMINE

KONTO VÄLJAVÕTTES KOHUSTUSLIK KREDIIDIASUTUSE TUNNUSTAVAD
VIITENUMBRINA VAID EESTI PANGA EESKIRJA KOHASELT KOOSTATUD
VIITENUMBRIT. EESKIRJALE MITTEVASTAVAT VIITENUMBREID ESITAVAD
KREDIIDIASUTUSE VÄLJAVÕTTE MAKSE SELGITUSES

4.11 MAKSE SUMMA JA MÄRK

4.12 MAKSJA REGISTRINUMBER VÕI ISIKUKOOD SAAJA KONTO VÄLJAVÕTTES

KUI MAKSJA ON MITTERESIDENT, SIIS ESITATAKSE VASTAVAL VÄLJAL MÄRKE

#MITTERES

4.13 MAKSE SELGITUS

SISERIIKLIKU MAKSE SELGITUSES SAAB EDASTADA MAKSIMAALSELT 70 SÜMBOLIT

VALISMAKSE PUHUL MAKSIMAALSELT 140 SÜMBOLIT KUI ON OLEMAS
VIITENUMBER, SIIS POLE VAJA SELGITUST
PARANDUSKANNETE PUHUL ON SELGITUSEKS PARANDAMISELE KUULUVA
TEHINGU KUUPÄEV JA ARHIVEERIMISTUNNUS
KREDIIDIASUTUS VIB MAKSE SELGITUSSE LISADA OMAPOOLSEID SELGITUSI:
NÄITEKS VALUUTA KONVERTEERIMISE KURSID
5. PANGAPÄEVA KOKKUVÕTTED

PANGÄPAEVA KOKKUVÕTTEID TEHAKSE IGA PANGAPÄEVA KOHTA IGAS

VALUUTAS

PANGAPÄEV
KONTO KREEDITKÄIVE PANGAPÄEVAL KOKKU · KONTO DEEBETKÄIVE
PANGAPÄEVAL KOKKU KONTO JÄÄK JA MÄRK PANGAPÄEVA LÕPUKS

6. PERIOODI KOKKUVÕTTEDÜHE VALUUTA KOHTA VALUUTA TUNNUS

KREEDITKÄIVE KONTO VÄLJAVÕTTE PERIOODIL KOKKU DEEBETKÄIVE KONTO
VÄLJAVÕTTE PERIOODIL KOKKU PERIOODI LÕPPKUUPÄEV ·
KONTO JÄÄK JA MÄRK KONTO VÄLJAVÕTTE
PERIOODI LÕPUKS

7. TEATED KONTO OMANIKULE

KREDIIDIASUTUS VÕIB ESITADA KONTO VÄLJAVÕTTE LÕPUS LISAINFOT

8. ALLKIRI JA KONTO VÄLJAVÕTTE LÕPU TUNNUS

KONTO VÄLJAVÕTE PEAB OLEMA ALLKIRJASTATUD KREDIIDIASUTUSE POOLT

VOLITATUD ISIKU ALLKIRJAGA
ELEKTROONNE KONTO VÄLJAVÕTE PEAB OLEMA ALLKIRJASTATUD
DIGITAALALLKIRJAGA. DIGITAALALLKIRI ON KINDLA ALGORITMI ALUSEL
KOOSTATUD DIGITAALSIGNATUUR. KREDIIDIASUTUSE JA KONTO OMANIKU VAHEL
PEAB OLEMA SÕLMITUD KIRJALIK KOKKULEPE DIGITAALALLKIRJA
VASTASTIKUSEKS TUNNUSTAMISEKS.

PABERIL ESITATAVA KONTO VÄLJAVÕTTE LÕPUS TULEB ESITADA VÄLJAVÕTTE

LÕPU TUNNUS KOOS LEHEKÜLGEDE ARVUGA
9. KONTO VÄLJAVÕTTE VORM

KONTO VÄLJAVÕTETE VÕIB ESITADA:

PABERIL ELEKTROONSELT, KUJUL, MIS ON PRINDITUNA SAMAVÄÄRNE KONTO
VÄLJAVÕTTEGA PABERIL

10. KONTO VÄLJAÕOTTE EDASTAMINE

KONTO OMANIKU VÕI KONTO OMANIKU VOLITATUD ESINDAJA NÕUDMISEL ON

KREDIIDIASUTUS KOHUSTATUD VÄLJASTAMA NÕUTAVAT KONTO VÄLJAVÕTET
KUI NÕUTAVA KONTO VÄLJAVÕTTE PERIOODI LÕPUST ON MÖÖDUNUD KUNI 2
KUUD, PEAB KREDIIDIASUTUS VASTAVA VÄLJAVÕTTE KLIENDILE VÄLJASTAMA
NÕUDMISE ESITAMISE PÄEVAL
KUI NÕUDMISEGA MÄÄRATUD KONTO VÄLJAVÕTTE PERIOODI LÕPUST ON
MÖÖDUNUD ROHKEM KUI 2 KUUD, PEAB KREDIIDIASUTUS KLIENDILE VASTAVA
VÄLJAVÕTTE VÄLJASTAMA ANTUD KREDIIDIASUTUSES KEHTESTATUD
ARHIIVIPARINGUTE KORRALE.

KOKKUVÕTE:
IGA JURIIDILINE ISIK PEAB OMA RAAMATUPIDAMISE ARUANDLUSE
KORRASHOIDMISEKS TELLIMA PANGAST OMA KONTODE
STANDARDVALJAVÕTTED

IGA ERAISIK VOIB PANGAST TELLIDA OMA KONTOL TOIMUNUD

MAKSETEHINGUTEST PAREMA ÜLEVAATE SAAMISEKS TELLIDA PANGAST
KONTO STANDARDVÄLJA VÕTTE

KLIENT VÕIB SAADA KUNI KOLME PERIOODIGA STANDARDVALJAVÕTTEID:

PÄEVA KONTOVÄLJAVÕTE
DEKAADI KONTOVÄLJAVÕTE
KUU KONTOVÄLJAVÕTE
KLIENT VÕIB VASTAVALT OMA SOOVILE MUUTA KONTO VÄLJAVÕTTE
MOODUSTAMISE PERIOODI, KUSJUURES MITTEMUUTES VÕI MUUTES UUE
PERIOODIGA MOODUSTATAVA KONTO VÄLJAVÕTTE JARJEKORRANUMBRIT.

ÜLDJUHUL VÄLJASTAVAD PANGAD KLIENDILE VÄHEMALT ÜHTE LIIKI KONTO

VÄLJAVÕTTE (TAVALISELT KUU VÄLJAVÕTTE) TASUTA:

KONTO VÄLJAVÕTTE EESKIRJA RAKENDAMISEST TULENEV KASU:

KLIENDI KASU:

l. PANGALE PEAB ESITAMA AINULT MAKSEJUHISE ORIGINAALI

2. KLIENT EI PEA OMA ARVESTUSE KORRASHOIDMISEKS KOGUMA ENAM
MAKSEJUHISTE EGA KONTO LAEKUMISDOKUMENTIDE KOOPIAID.
MAKSEJUHISTE KOOPIAID ASENDAB EESKIRJA KOHASELT KOOSTATUD KONTO
VÄLJAVÕTE KUI RAAMATUPIDAMISE ALGDOKITMENT

3. TÄNU KONTO VÄLJAVÕTTELE KUI AMETLIKULE DOKUMENDILE SAAB KLIENT

HÕLPSASTI JA EFEKTIIVSELTKONTROLLIDA KÕIKI OMA MAKSETEHINGUID JA
LAEKUMISI, HOIDES KOKKU AEGA SUUREHULGA MAKSEDOKUMENTIDE
KOOPIATE KONTROLLIMISEKS, ARHIVEERIMISEKS

PANGA KASU:

l.TÖÖPROTSESSIDE EFEKTIIVSUSE TÕUS TÄNU LIHTTÖÖDE KAOTAMISELE, SEST:

PANK EI PEA KÄSITSEMA MAKSEJUHISTE KOOPIAID, S. T. MAKSEJUHISTE KOOPIAID

EI PEA TELLER TÕENDAMA SPETSIAALSE TEMPLIGA
MAKSEJUHISTE KOOPIAID EI PEA SORTEERIMA EGA EDASTAMA MAKSJALE,
SAAJALE, SAAJA KREDIIDIASUTUSELE SISERIIKLIKE LAEKUMISTE KOOPIAID EI
PEA ARHIVEERIMA

2.MAKSETEHINGUTE ARHIVEERIMISTUNNUSE KASUTUSELEVÕTT KUI SUUR SAMM

ELEKTROONILISE ARHIIVI LOOMISE SUUNAS, SEST ARHIVEERIMISTUNNUS:
KIIRENDAB JA LIHTSUSTAB PANGA INFOSLTSTEEMIST VASTAVA
MAKSETEHINGU KIRJELDUSE LEIDMIST VÕIMALDAB HÕLPSASTI TEOSTADA
ELEKTROONILISEST ARHIIVIST VASTAVATE MAKSETEHINGUTE KOOPIATE
VALJATRUKKE

Pangakaardid

1. Pangakaardid jaotatakse geograafilistest kasutamisvõimalustest lahtuvalt: · kohalikeks kaartideks,

mida saab kasutada ainult ühes riigis
· rahvusvahelisteks kaartideks, mida saab kasutada nii kodu- kui välismaal tanu rahvusvahelistele
kaardiorganisatsioonidele (Näiteks: VISA, Europay International, MasterCard )

Peamised rahvusvaheliste kaartide liigid on:

· pangakaardid, mis valjastatakse krediidiasutuste poolt: Visa, Eurocard/Mastercard, Maestro
kaart
· travel & entertainment kaardid, mida valjastavad vastavad organisatsioonid: Näiteks: Dinees Club,
American Express

Sõltumata geograafilisest kasutamisvõimalusest jaotatakse maksekaardid:

· deebetkaartideks
· krediitkaartideks
· maksekaartideks ehk maksukaartideks ehk hilisdeebetkaartideks (NB Eesti
Vabariigis kasutatakse nimetust: krediitkaart )

Deebetkaart:
 automaadikaart, mis annab kliendile võimaluse ATM-st sularaha välja võtta ning konto kohta
infot saada ( Näiteks: Hansapangajuuniorkaart )

· maksekaart, mis võimaldab kaardiomanikul:

· ATM-st sularaha välja võttaja kontokohast infot saada
· sooritada ATM-s siseriiklikke makseid Eesti kroonides kindlaks maaratud saajatele
 · tasuda maksekaardiga kaupade ja teenuste eest äriettevõtetes, kes on sõlminud pangaga
vastava maksekaardi vastuvõtmise lepingu

Deebetkaartide puhul saab arveldada vaid siis, kui kaardiomaniku pangakontol on vastavad rahalised
vahendid.

Krediitkaart:
Krediitkaardi omanikule antakse teatud perioodiks krediiti. Parast krediidi kasutamist esitatakse
kaardiomanikule teatud perioodi möödudes arve, kuid omanikul pole kohustust tasuda kogu arvet
korraga. Maksmata osalt ehk võlgnevuselt peab kaardiomanik pangale maksma intresse, mis on ca
20% aastas.

Maksukaart ehk hilisdeebetkaart

See on krediitkaardi vorm, kus kaardiomanikule on maaratud igakuuline krediidilimiit. Iga kuu
teostatud ostude eest esitatakse kaardiomanikule arve, mille ta peab tasuma maksetahtajaks. Üldjuhul
saab sellise kaardi omanik maksimaalselt krediiti kuni 50 kalendripäeva.
Eestis välja antavad krediitkaardid on enamik hilisdeebetkaardid, mille tootenimetus on krediitkaart.

2. Kaartide organisatsioon

Kaartide organisatsioonis on kaks põhiosalist: · kaartide Valjaandja · kaartide Vastuvõtja

Kahe osapoole vahel on veel:

· Rahvusvaheline kaardiorganisatsiooni ( rahvusvaheliste kaartide puhul )
· Kaupmees
· Kaardiomanik
· Tehingute protsessor

Kaartide Valjaandja
Valjaandja valjastab oma klientidele kaarte. Rahvusvaheliste kaartide valjaandmiseks peab
Valjaandja olema rahvusvahelise organisatsiooni liige

Kaartide Vastuvõtja
Vastuvõtja sõlmib lepinguid Kaupmeestega, kes võivad maksekaarte vastu võtta. Vastuvõtja peab
võimaldama kaartide autoriseerimise, kviitungite tootluse ja maksete edastamise rahvusvahelisse
võrku ning tagama raha laekumise Kaupmeestele.

Rahvusvaheline kaardiorganisatsioon
Rahvusvaheline kaardiorganisatsioon (Visa, Mastercard, Europay) organiseerib infovahetust kaartide
Valjaandjate ja Vastuvõtjate vahel läbi oma arvutivõrkude, võtab vastu uusi liikmeid, käivitab uusi
tooteid.

Kaardiomanik
Omab pangakaarti ja kasutab kaarti tehingute sooritamiseks.

Kaupmees
Kaupmees aktsepteerib maksevahendina kaarte, mille kohta on tal leping kaartide Vastuvõtjaga.

Protsessor
Protsessor tagab tehniliselt kaartide väljaandmisega vastuvõtmise,võimaldades: · kaarte autoriserida;
· töödelda tehingutega seotud kviitungeid · edastada makseid rahvusvahelisse võrku ( rahvusvaheliste
kaartide puhul )

3. Maksekaardi tunnused

Kaardi esiküljel on:

· kaardi väljaandnud organisatsiooni logo:
· hologramm - kasutatakse rahvusvaheliste kaartide puhul
· reljeefselt trukitud kaardi number
· kaardiomaniku nimi või kaardi valdaja nimi
· kaardi kehtivusaeg:
· maksekaardid võivad kehtida rohkem kui 1 aasta
· rahvusvahelised krediitkaardid (hilisdeebetkaardid) kehtivad üldjuhul I aasta

Kaardi tagaküljel on:

· kaardiomaniku/ -valdaja allkiri

Igal kaardil on PIN-kood (personal identification number), mis on üldjuhul 4-kohaline number ja
sisuliselt kaardiomaniku elektrooniline allkiri.

4. Rahvusvahelised krediitkaardid.

Hansapanga poolt väljaantavad rahvusvahelised krediitkaardid

l. Eurocard/Mastercard:
· EC/MC classic - valjastatakse eraisikutele
· EC/MC business - väljastatakse juriidiliste isikute esindajatele · EC/MC gold - väljastatakse nii
eraisikutele kui juriidiliste isikute esindajatele

2. Visa Classic - valjastatakse nii eraisikutele kui juriidilistele isikutele

Eurocard/Mastercard ja Visa Classic on rahvusvahelised maksekaardid, mida võib kasutada:

 ostude ja teenuste eest tasumisel vastavaid kaarte aktsepteeritavates äriettevõtetes · sularaha
saamiseks antud kaarte aktsepteeritavatest pankadest ja
sularahaautomaatidest üle kogu maailma.

Hansapanga krediitkaardi taotlemise tingimused eraisikule

Eurocard/Mastercard'i ja Visa Classic kaarti võib taotleda füüsiline isik, kes: · on vähemalt 18-
aastane;
· omab kindlat tookohtaja regulaarseid sissetulekuid, kusjuures brutosissetulek kuus on vähemalt
5000.- Eesti krooni;
· on Eesti Vabariigi resident.
· omab arvelduskontot Hansapangasja on arveldanud vähemalt 3 kuud · kelle regulaarsed
sissetulekud laekuvad arvelduskontole Hansapangas

Krediitkaardi kuulimiit sõltub kaarditaotleja sissetuleku suurusest: Kuu brutosissetulek Kaardi

krediidilimiit kuus

5 000 kuni 10 000 Eesti krooni ühe kuu sissetulek

üle 10 000 Eesti krooni kahe kuu sissetulek

Krediitkaardi limiit kuus võib olla vahemikus 5 000 kuni 50 000 Eesti krooni

Eurocard/Mastercard Kuldkaarti võib taotleda füüsiline isik, kes: · on vähemalt 20-aastane

· omab kindlat tookohtaja regulaarseid sissetulekuid
· kuu brutosissetulek on 25 000.- Eesti krooni või 300 000 krooni aastas · on Eesti Vabariigi resident
· omab arvelduskontot Hansapangasja on arveldanud vähemalt 12 kuud · kelle regulaarsed
sissetulekud laekuvad arvelduskontole Hansapangas

EC/MC Kuldkaardi kuulimiit:

Sissetulek kuus

alates 25 000 krooni

Limiit

50 000 kuni 200 000 krooni

EC/MC ja Visa lisakaardid

Krediitkaardi omanikust eraisik võib kuni kahele, vähemalt 18-aastasele pereliikmele (abikaasa,
elukaaslane, täiskasvanud lapsed, vanemad) taotleda kuni kahte lisakaarti.

Krediitkaardi lisakaardi tüüp ja kaardinumber on samad mis põhikaardi omad. Lisakaartidel on

põhikaardiga ühine kaardilimiit kuus ja ühine PIN kood.

Juriidilistele isikutele väljastatavad krediitkaardid

· EC/MC Business kaart · EC/MC Kuldkaart · Visa Classic kaart

Hansapangast võib krediitkaarte taotleda juriidiline isik:

· kes on registreeritud Eesti Vabariigis
· kelle kohta pole täheldatud maksehäireid
· kes omab arvelduskontot Hansapangas ning on süstemaatiliselt arveldanud vähemalt 3 kuud ja
kelle vastu pole pangal pretensioone
· firma viimase 3 kuu igakuiste laekumiste keskmine peab olema vähemalt 300 000 krooni

Firma esindajatele valjastatavate kaartide arv pole piiratud.

Kuulimiit on ühine firma kõikidele kaartidele vahemikus 10 000 - 300 000 krooni.

5. Krediitkaartide tagatised

Krediitkaartide väljaandmise puhul on pangal õigus nõuda tagatist

Tagatise olemasolu ja suuruse otsustab pangas vastav komisjon

Krediitkaartide tagatiseks võivad olla:
· tahtajaline hoius üheks aastaks nõutud summa ulatuses
· Hansapanga poolt aktsepteeritavate vaartpaberite pantimine. Panditavate vaartpaberite kogus
sõltub nende aktsepteerimisväärtusest.

6. Krediitkaartide väljastamise protseduur

· pangale tuleb esitada krediitkaardi taotlemise avaldus ning eraisik peab esitama
viimase 6 kuu palgatõendi
· taotlused esitatakse vastavale komisjonile, kes otsustab kaardi valjastamise ning
tagatise vajalikkuse ja väärtuse.
· krediitkaartide valmistamine
· krediitkaardi kätteandmine omanikule ja vajadusel tagatise vormistamine

7. Kaardiomaniku kohustused

· krediitkaardi kasutaja peab kindlustama rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol aruandes

margitud maksetahtaja paevaks
· kaardi kasutaja kohustub kaarti hoolikalt täitma

NB! Kaardi kadumisest peab koheselt teatama Pankade Kaardikeskusesse: tel. 6 562 616, välismaal
lahimasse antud krediitkaarti aktsepteerivasse panka.

Kaardikeskus sulgeb kaardi.

Hansapanga krediitkaartide hinnakiri

Eurocard/Mastercard (EC/MC)
krediitkaart ja Business kaart 600 kr aastas
lisakaart 300 kr aastas
Kuldkaart 2000 kr aastas
Kuldkaardi lisakaart 1000 kr aastas

Visa Classic krediitkaart 500 kr aastas

lisakaart 300 kr aastas
Sularahata tehingud TASUTA
Sularaha väljavõtmine 2,5% + 30 kr
Kaardi asendamine 100 kr
Kaardist loobumine ilma tehinguid sooritamata 200 kr
Tehingute väljavõte 30 kr
Kviitungi koopia:
· kaarditehingust Eestis 30 kr
· kaarditehingust välismaal 100 kr
Teatis võlgnevusest 50 kr
Viivis kahekordne baasintress
Trahv suletud kaardi kasutamise eest 1000 kr

EC/MC ja Visa Classic kaardi koos taotlemisel 800 kr ühine aastamaks

EC/MC kaardi omanikele Visa Classic kaardi 400 kr aastamaks

8. Krediitkaartide kasutamine

Sularaha väljavõtmine
· EC/MC kaart ja EC/MC Business kaart, Visa Classic:

sularaha väljavõtu limiit kuus on 50% kaardi krediidilimiidist, kuid mitte rohkem kui 20000 krooni
kuus kaardi kohta

· Eurocard Kuldkaart

sularaha väljavõtmise limiit on 50% krediidilimiidist, kuid mitte rohkem kui 30000 kr kuus kaardi
kohta.

Ostude ja teenuste eest tasumisel rahvusvahelise krediitkaardiga teenustasu ei võeta. Minimaalne

ostu summa on 50 kr.

Ostu eest kaardiga tasumisel allkirjastab kaardi valdaja kviitungi, mis tõendab tehingu toimumist.

Sularahaautomaatidest sularaha väljavõtmisel asendab allkirja personaalne PIN kood.

9. Krediitkaardist loobumine

Kaardileping on sõlmitud üheks aastaks. Kaardiomanikule, kes on kaardilepingut nõuetekohaselt

täitnud, pikeneb leping automaatselt järgnevaks aastaks

Kliendil on võimalus kaardist loobuda, kui ta esitab pangale kirjaliku avalduse vähemalt 40 päeva
enne lepingu lõppemist.

10. Kliendi pretensioonid

Kui kaardivaldaja pole nõus krediitkaardi väljavõttes toodud tehingutega, kohustab ta panka sellest
viivitamatult teavitama enne kuu 20-ndat kuupäeva.

11. Krediitkaartide kaotamine välismaal

Visa Classic kaardi kaotamine välismaal

Hansapank on ühinenud Visa Lobal Customer Assistance Servide ülemaailmse organisatsiooniga.

Antud programm aitab reisil viibinud Visa kaardi omanikke, kes on kaardi kaotanud. Antud
programm laieneb kõigile Hansapanga Visa kaardi valdajatele.

Klient saab helistada vastavatel telefoninumbritel 24 h öölaevas Vastavad numbrid on 60 riigis.

Kliendi kaart suletakse ja talle korraldatakse asenduskaardi valjastamine või sularaha valjamaksmine

Asenduskaardi limiit on 500 USD.

Kui kadunud kaardi limiidi vaba jaak on vaiksem kui 500 USD, siis asenduskaarti ei valjastata.
Kliendil võidakse väljastada sularaha kaardi limiidi vaba jäägi piires.

Asenduskaart kehtib ca 6 kuud ja talle ei kodeerita PIN-i.

Eurocard/Mastercardi kaotamine välismaal

MasterCard Global Service on ülemaailmne programm, mis aitab reisil viibivaid EC/MC kaardi
omanikke 24 h ööpaevas 70 riigis.

Kliendi kaart suletakse ja korraldatakse asenduskaart või sularaha väljamaksmine.

EC/MC asenduskaardi limiit on 1000 USD ja Business kaardi puhul 5000 USD. Kui kadunud kaardi
limiidi vaba jaak on alla 500 USD, siis asenduskaarti ei väljastata.

Kaardi või sularaha saab hiljemalt katte 2 töölaeva pärast, USA-s 24 h jooksul.

13 Krediitkaartidega seotud lisateenused

Krediitkaardiga saab siduda ka kindlustust kui täiendavat teenust

Hansapanga krediitkaartidega seotud kindlustused:

Iga Hansapanga Eurocard/MasterCardiga kaasneb automaatselt ka TASUTA reisikindlustus

Hansapanga Eurocard/Mastercardi ja Visa Classic kaardi taotlejad või omanikud saavad oma
kaardiga siduda Balti Kindlustuse AS (BICO) poolt pakutavat reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

14. BICO reisi- ja õnnetusjuhtumi kindlustus:

Reisikindlustus koosneb:
· tervisekindlustus: kindlustuskaitse 400 000 EEK
· reisi ärajaamine, katkemine, reisile hilinemine: 10 000 EEK · pagasikindlustus: 8 000 EEK

Reisiks loetakse kindlustatu viibimist välismaal kindlustuslepingu kehtivuse ajal: ärilistel

eesmärkidel; turismi või puhkusereisiks; küllasõiduks, töölepingu alusel või komandeeringus.

Tervisekindlustus huvitab kindlustatuga välismaal aset leidnud haigestumise või õnnetusjuhtumitega

seotud kulud 90 päeva jooksul kuni 30 päeva korraga alates haigestumise või õnnetusjuhtumi
toimumise päevast.

Õnnetusjuhtumiks loetakse välist sündmust, mis toimub kindlustatu tahtest sõltumata ja põhjustab
talle kehavigastuse.

Tervisekindlustuses huvitatakse kulutused järgmises järjekorras: l. kindlustatu ravikulud

meditsiiniliste teenuste osutajatele 2. kolmandale isikule, kes on tasunud kindlustatu ravikulud
3. repatriatsioonikulud ( repatratsioon - kindlustatu toimetamine elukohariiki) 4. kindlustatule tema
poolt tasutud ravikulud

Antud kindlustus ei huvita kulutusi ohtlike spordialadega tegelemisel toimunud haigestumiste ja

õnnetusjuhtumite korral.

Ohtlikud spordialad:
mootorisport, karate, judo, poks, alpinism, kaljuronimine, kiirlaskumine, soostlaskumine,
langevarjusport, suusahüpped, freestyle, riskantsed matkaliigid (süstasport kärestikes jne), benjy
hüpped, lendamisega seotud spordialad, allveeujumine, suvamere sukeldumine, ragby, jäähoki,
igasugune profisport.

Reisi ärajäämine või katkemine:

võivad olla tingitud kindlustatu, tema abikaasa, laste, kasulaste, vanemate või vabaabielukaaslase
äkilisest haigestumisest või õnnetusjuhtumist põhjustatud eluohtlikust seisundist või surmast, kui
kirjeldatud juhtum ei võimalda kindlustatul alustada või jätkata reisi või nõuab kohest
tagasipöördumist Eestisse.
Nimetatud isikud peavad elama Eestis.

Nimetatud isikute haigestumise või õnnetusjuhtumi tagajärgede hindamise aluseks on raviarsti

meditsiiniline otsus.

Reisi arajaamise korral huvitatakse kindlustatule see osa reisi maksumusest, mida ta vastavalt
reisikorraldaja/transpordifirma/hotelli poolt ettenähtud tingimustele ei saa viimaselt tagasi nõuda.

Reisi katkemisel huvitatakse mõõdukad sõidu- ja majutuskulud (piirduvad economy klassi piletitega
ja majutuskuludega 100 DEM-i ööpaevas), mis on vajalikud tagasireisil elukohariiki.

Reisile hilinemine, kui kindlustatu kasutab reisi lahte- või transiitpunkti jõudmiseks
transpordivahendit, mis sõidab regulaarse graafiku alusel ja reisile hilinemine oli tingitud konkreetse
transpordivahendi tehnilisest rikkest, ilmastikust, mis pole tüüpiline vastavale aastaajale antud kohas,
nii et transpordivahend ei saa järgida vastavat ajagraafikut.
Kindlustus ei huvita kahjusid, mis tulenevad hilinemisest tingituna kindlustatu hooletusest

Pagasikindlustus

Pagasikindlustusega on kindlustatud kindlustatu reisil kaasasolev vara ehk reisivarustus ja

kindlustatu pass.
Pagas on see osa reisivarustusest, mis on reisi ajaks üle antud transpordifirmale.

Kindlustusjuhtumi korral hüvitise piirmäär ühele esemele 100 DE, pagasi ühele ühikule 200 DEM-i.

Kui pagas hilineb rohkem kui 12 tundi kindlustatu reisi sihtpunkti jõudmise hetkest, makstakse
huvitust hädavajalike tarbeesemete soetamise eest 30 DEM iga öölaeva eest, kuid mitte rohkem kui
150 DEM pagasi kogu hilinemise aja eest.

Omavastutus on 30 DEM iga kindlustusjuhtumi kohta.

Reisivarustuse eest makstakse hüvitisena välja kahjusumma, mis on vähendatud omavastutuse võrra.

Kindlustusjuhtumi korral peab kindlustatu juhtumi toimumisest informeerima kindlustusfirmat 14

päevajooksul.

Reisi ärajaamine või katkemine:

võivad olla tingitud kindlustatu, tema abikaasa, laste, kasulaste, vanemate või vabaabielukaaslase
äkilisest haigestumisest või õnnetusjuhtumist põhjustatud eluohtlikust seisundist või surmast, kui
kirjeldatud juhtum ei võimalda kindlustatul alustada või jätkata reisi või nõuab kohest
tagasipöördumist Eestisse.
Nimetatud isikud peavad elama Eestis.

Nimetatud isikute haigestumise või õnnetusjuhtumi tagajärgede hindamise aluseks on raviarsti

meditsiiniline otsus.

Reisi arajaamise korral huvitatakse kindlustatule see osa reisi maksumusest, mida ta vastavalt
reisikorraldaja/transpordifirma/hotelli poolt ettenähtud tingimustele ei saa viimaselt tagasi nõuda.
Reisi katkemisel huvitatakse mõõdukad sõidu- ja majutuskulud (piirduvad economy klassi piletitega
ja majutuskuludega 100 DEM-i ööpaevas), mis on vajalikud tagasireisil elukohariiki.

Reisile hilinemine, kui kindlustatu kasutab reisi lahte- või transiitpunkti jõudmiseks
transpordivahendit, mis sõidab regulaarse graafiku alusel ja reisile hilinemine oli tingitud konkreetse
transpordivahendi tehnilisest rikkest, ilmastikust, mis pole tüüpiline vastavale aastaajale antud kohas,
nii et transpordivahend ei saa järgida vastavat ajagraafikut.
Kindlustus ei huvita kahjusid, mis tulenevad hilinemisest tingituna kindlustatu hooletusest

Pagasikindlustus

Pagasikindlustusega on kindlustatud kindlustatu reisil kaasasolev vara ehk reisivarustus ja

kindlustatu pass.
Pagas on see osa reisivarustusest, mis on reisi ajaks üle antud transpordifirmale.

Kindlustusjuhtumi korral hüvitise piirmäär ühele esemele 100 DE, pagasi ühele ühikule 200 DEM-i.

Kui pagas hilineb rohkem kui 12 tundi kindlustatu reisi sihtpunkti jõudmise hetkest, makstakse
huvitust hädavajalike tarbeesemete soetamise eest 30 DEM iga ööpaeva eest, kuid mitte rohkem kui
150 DEM pagasi kogu hilinemise aja eest.

Omavastutus on 30 DEM iga kindlustusjuhtumi kohta.

Reisivarustuse eest makstakse hüvitisena välja kahjusumma, mis on vahendatud omavastutuse võrra.

Kindlustusjuhtumi korral peab kindlustatu juhtumi toimumisest informeerima kindlustusfirmat 14

päevajooksul.

Kindlustatu peab pöörduma kahjuhuvitusnõude rahuldamiseks vajalike dokumentidega

kindlustusandja poole:
· hiljemalt 3 kuu jooksul ravikulude huvitamiseks parast meditsiiniliste teenuste osutamist.

· reisi arajaamise, katkemise, hilinemise ning pagasikindlustuse puhul hiljemalt 1 kuujooksul

kindlustusjuhtumi toimumisest.

Kindlustusandjale esitatavad dokumendid peavad olema originaalid.

Õnnetusjuhtumikindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus kehtib kogu maailmas ja Bico õnnetusjuhtumi kindlustuse kaitse on 100

000 krooni.

Õnnetusjuhtumiks loetakse ootamatud välist sündmust, mis toimub kindlustatu tahtest sõltumatult
ning põhjustab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse.

Õnnetusjuhtumi tagajärjel püsiva invaliidsuse saamine - sel puhul tuleb taotlus kindlustushuvituseks
esitada hiljemalt 3 kuu jooksul parast invaliidsusgrupi kinnitamist arsti poolt.

Kindlustatu õnnetusjuhtumist põhjustatud surm

Kui kindlustatu sureb ühe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumise päevast ja ta surm on
õnnetusjuhtumiga otseses põhjuslikus seoses, makstakse surmajuhtumile vastavat kindlustushüvitist.
BICO reisi-ja õnnetusjuhtumi kindlustust müüakse Eestis alaliselt elavatele isikutele.

BICO kindlustust saavad osta nii krediitkaardi taotlejad kui ka kõik krediitkaardi omanikud.

Kindlustus kehtib kuni 1 aasta ning aastamaks on 750.-krooni.

Koos uue krediitkaardi väljastamisega pikendatakse automaatselt ka kaardiga seotud kindlustust, v.a.
juhud kui kaardiomanik ei soovi kindlustust pikendada.

Välismaal on tegeleb BICO kindlustusklientidega Saksamaal asuv Hallesche Nationale

Krankenversicherung auf Gegenseitigkeit.

Igale BICO kindlustuse ostjale valjastatakse koos krediitkaardiga ka kindlustuskaart, mis tõendab
kindlustuse omamist.

15. Eurocard/Mastercardi reisikindlustus

EC/MC kaartidega kaasneb automaatsett reisikindlustus isikutele, kelle reisi eest on tasutud EC/MC
kaardiga.

NB! Reis peab toimuma välismaal

Kindlustatud isikuks on:

· kaardiomanik
· kaardiomaniku abikaasa ja lapsed

Kindlustusjuhtumid:

EC/MC kaardi ia EC/MC Kuldkaardi omanikud:

· reisiõnnetus
· hospitalisatsioon välismaal
· õppeabi
· lennureisi viibimine
· pagasi viibimine või kadumine

EC/MC Business kaardi omanikud:

· reisiõnnetus
· hospitalisatsioon välismaal · lennureisi viibimine
· pagasi viibimine või kadumine

Reisiõnnetuskindlustus

· kindlustuskate kindlustatu elu kaotuse või invaliidistumise korral kuni XEU 100 000.-

Kindlustuskaitse kehtivused:
· Kui reisi eest on EC/MC kaardiga tasutud vähemalt 75%, kehtib kindlustuskate taies ulatuses
· Kui reisi eest on EClMC kaardiga tasutud 50 - 75%, siis kindlustuskate on samas proportsioonis
EC/MC kaardiga tasutud osaga
· Kui reisi eest on tasutud vähem kui 50% ulatuses EC/MC kaardiga, siis kindlustus ei kehti.

Hospitalisatsioon välismaal

kindlustus katab haiglakulud ( min 1 öölaev), mis tekivad reisil olles seoses õnnetusjuhtumiga või
haigestumisega, kui: · reis või majutus on tasutud EC/MC kaardiga

· kindlustus kehtib reisi puhul, mille kestvus ei ületa 60 päeva

· kindlustuskatte suurus:
· USA-s ja Shveitsis: XEU 50 inimese kohta ööpaevas, mujal maailmas XEU 25 ööpaevas

Õppeabi:
s.o. kehtib reisi ajal toimunud õnnetusjuhtumite korral, mis põhjustavad vähemalt 2 kuulise
järjestikuse puudumise õppeasutusest:

Kindlustuskate:
· XEU 1500 konkreetse õppeainete ja kursuste kulude katmiseks · XEU 3 000, juhul, kui õppeaasta
kuulub kordamisele

Lennureisi viibimine

· kindlustuskate on XEU 125, mis on mõeldud hädavajalike ostude tegemiseks

Kindlustus kehtib juhul, kui reis viibib üle 4 tunni ühel järgnevast põhjustest: · broneeritud ja
kinnitatud (booked and confirmed) lennu viibimine vii
ärajaamine
· broneeritud ja kinnitatud lennule mittepääsemine lennu alebroneerimise tulemusena
· lennule mittejõudmine eelneva lennu viibimise tulemusena
· lennule mittejõudmine eelnevalt kasutatud ühistranspordi hilinemise (min 1 tund) tulemusena, kui
ühistranspordi eest oli tasutud EC/MC kaardiga

KINDLUSTUSNÕUDEST TULEB TEATADA 21 PÄEVA JOOKSUL PÄRAST REISI

VIIBIMIST

Pagasi viibimine või kadumine

· kindlustuskate on XEU 125, mis on mõeldud hädavajalike ostude

sooritamiseks
· kindlustus kehtib juhul, kui lennufirma hoolde usaldatud pagas ei jõua
sihtpunkti 4 tunni jooksul parast lennu loppemist. Kui pagas pole jõudnud
sihtpunkti ka parast 48 tunni möödumist, makstakse täiendavalt XEU 375
pagasi katteks
· kindlustusnõudest tuleb teatada 21 päeva jooksul.

16. American Express krediitkaardid

American Express kaardid on prestiizhsed limiidivabad krediitkaardid. Tegemist on nn. "charge" ehk
maksukaartidega, s.t. antud kuul sooritatud tehingute eest tuleb tasuda järgneval kuul.
Klient võib taotleda lisaks põhikaardile ka ühte lisakaarti.

American Express kaarte aktsepteerib maailmas ca 3,9 miljonit maksepunkti ja 110 000 ATM-i.

American Express kaardiga sularaha valjavõtmisel on teenustasu 4% summast minimaalselt 10 USD.

Lisateenused

American Express kaartidega kaasneb automaatne reisikindlustus.

Kaardiomanik saab ühineda automaatse boonuspunktide kogumise programmiga - Membership

Rewards Programme, kus iga kaardiga sooritatud ost annab punkte, mis on välja lunastatavad tasuta
lendudena ja tasuta hotellimajutuste näol. Antud programm on esimesel aastal tasuta ja hiljem 30
USD + VAT (käibemaks) aastas.

Kuldkaardi omanikele pakutakse ka:

· Global Assist Programme-i, mis pakub meditsiinilist ja juriidilist abi · Select Hotel Programme-i,
mis pakub allahindlust 3200 hotellis · Gold Card Travel Service, mis aitab kliente reiside
broneerimisel

Hansapank vahendab American Express kaarte. Antud kaartide valjastajaks ja kliendiga arvelduste
pidajaks on American Express.

American Express krediitkaartide tüübid:

· American Express Green ehk tavaline eraisiku krediitkaart · American Express Gold
· American Express Corporate ehk firmakaart

Iga kaardi puhul peab pank andma American Expressile garantiikirja, mille summa sõltub kaardi
tüübist:

American Express Green 15 000 USD

American Express Green lisakaart 5 000 USD

American Express Gold 25 000 USD

American Express Corporate 25 000 USD

17. SMART kaart

Smart kaart = chip kaart = mikroprotsessorkaart

Smart kaart on turvalisem, sest kaardi magnetribal on täiendavad turvaelemendid.

Smart kaardil on iseseisev mikroprotsessor, tanu millele võib kaardile talletada rohkem infot ja kaart
on ka paremini kaitstud.

Smart kaardid võivad olla:

· rahvusvahelised või kodumaised kaardid · deebetkaardid või krediitkaardid

Mart kaart on kui elektrooniline rahakott, mis võib olla nii taaslaetav kui mittetaaslaetav
Smart kaardiga teostatud tehinguid on raske võltsida, sest info on kaitstud turvaliselt.

Mart kaartide vastuvõtmisseadmed on täiesti uuelaadsed ja üpris kallid. Taaslaadimisseadmed võivad

olla nii panga kontorites kui kaupmeeste juures ning ka ATM-i täiendav funktsioon.

Mart kaardi eelised:

· turvalisem, sest kaardil olev info on kaitstud
· oluliselt suurem mälumaht, mis võimaldab liita mitmeid aplikatsioone: · kaart võib olla nii deebet-
kui ka krediitkaart
· ravikindlustuskaart
· pensionikindlustuskaart
· isiku personaalse info kaart
· parkimiskaart

Mart kaardiga saab identifitseerida isikut.

VÄLISARVELDUSED EHK RAHVUSVAHELISED ARVELDUSED

1. Valjaminevate rahvusvaheliste arvelduste liigid:

· valjaminev maksekorraldus välisvaluutas

· va ja minev maksekorraldus "täisumma saajale" ehk "payment in full" · väljaminev
kiirmaksekorraldus välisvaluutas
· väljaminev kiirmaksekorraldus "täissumma saajale"

2. Pan ale esitatavad andmed välismaksete sooritamiseks

Rahvusvahelise maksekorralduse teostamiseks peab klient pangale esitama rahvusvahelise

maksekorralduse, kus on ära toodud järgnevad saaja andmed: NÄIDE

MAKSE SAAJA NIMI JA AADRESS:

SAAJA
ARVELDUSKONTO NUMBER:

WILLIS FABER & DUMAS LTD.

25 MANHATTAB ROAD
NEW YORK NY 10256 USA

26190001
SAAJA PANK JA MIDLAND BANK PLC S.W.I.F.T. KOOD: CORPORATE BA,NKING GROUP
4 FLOOR 140 BROADWAY NEW YORK NY 10015 USA
ABA: 026-005665/000566 AMERICAN EXPRESS BANK, NEW YORK, USA AEIBUS33

NB! Saaja panga juures peab olema kindlasti margitud panga asukoht - linn ja riik. Ilma antud infota
ei saa pank maksekorraldust vastu võtta.

Erandiks on Soome pangad, kuhu saab raha saata ka panga linna asukoha puudumisel.

Kui kliendil on konkreetne arve, mille alusel ta makset sooritab, võib maksekorraldusele lisaks
esitada pangale ka arve koopia.

MAKSE SELGITUS: PART OF THE 3TH INSTALMENT (AIRLINE LIABILITY INSURANCE)

NB! Selgitus tuleb üldjuhul täita kas inglise või saksa keeles. Pank ei tolgi makse selgitusi, vaid
edastab maksja poolt antud selgituse. Makse selgituses saab edastada kuni 140 sümbolit.
Rahvusvaheline maksekorraldus ei tohi olla taidetud vene keeles.

SLTNPVIA JA VALWTA:

5000.- USD

LAEKUMISTE KULUD · SAAJA

VÄLISMAAL · MAKSJA = ANTUD MAKSE ON TÄISSUMMA SAAJALE EHK PAYMENT IN
FULL

NB! Üldjuhul maksab laekumise kulud saaja, kes on maksjale esitatud arve summale juba oma
panga teenustasud juurde lisanud, s.t. saaja on arvestanud, et välisfirmad ei kanna nende panga
kulusid ja nad saavad kätte summana, millest on võetud maha nende panga laekumist kulud.

Juhul kui saaja esitab maksjale arve, kus on kirjas "TO BE PAID IN FULL", tuleb makse sooritada
täissumma saajale.

Üldjuhul teostatakse makseid täissumma saajale juhtudel, kui on tegemist liikmemaksu,

osavõtumaksu vms tasumisega.

3. Rahvusvahelise maksekorralduse tühistamine või parandamine

NB! Rahvusvaheline maksekorraldus on oma olemuselt tagasivõtmatu (tühistamatu)

· Kui raha on laekunud saaja kontole, võib raha tagasi saada vaid juhul, kui saaja on nõus antud
summat tagastama. Seetõttu on makse tagasinõudmine aeganõudev, tulikas ja enamikel juhtudel
võimatu.

· Erandkorras, kui saaja on nõus raha tagasi saatma, võib klient pangale esitada tühistamisnõude ja
tühistamisele kuuluva maksekorralduse koopia.
· Paranduste sisseviimine maksekorraldustesse on tasuline

4. Kinnitus rahvusvahelise makse sooritamise kohta

Kinnitus makse sooritamise kohta edastatakse maksja panga poolt saajale.

Kinnituse edastamise vormid:

· koopia sooritatud maksekorraldusest - antud koopia faksi saajale pangatöötaja · panga kinnitus:
· panga kinnitus kirja naol, mis saadetakse makse saajale (mitte saaja pangale)
· koopia S.W.I.F.T. sõnumist

NB! Panga kinnitused edastatakse parast seda, kui antud summad on maksja panga
korrespondentkontolt maha läinud.

S.W.I.F.T. ON STANDARDISEERITUD RAHVUSVAHELINE PANKADEVAHELINE

INFOVAHETUSVÕRK

HANSAPANGA SWIFT ON HABAEE2X

BBBCCLLRRR

PANGA ASUKOHA KOO D KOO D

RIIGI
KOO D

SWIFTI EELISED:

· INFO LIIKUMISE KIIRUS (CA 1 MINUT)

PANGA
FILIAALI KOO D

· KINDLUS - VÄLJAMINEVATE JA SISSETULEVATE SÕNUMITE KOHTA SAADETAKSE

KINNITUSED, ET SÕNUM ON KORRALIKULT VASTU VÕETUD

· TURVALISUS - SÕNUMID ON KODEERITUD. SWIFT KONTROLLIB, ET SÕNUM JÕUAB

SAAJALE SELLISEL KUJUL NAGU LÄHETATUD

Maksed Hansapank ia Hansabank-Latvia vahel

Hansapanga ja tema tütarfirma Hansabank-Latvija (HBL) vahel toimuvad maksed on sama päeva
maksed, st. Makse vastuvõtmise/sooritamise päev on ka makse väärtuspäevaks.

Maksja pank võtab klientidelt maksekorraldusi vastu igal pangapäeval kuni kella 12.00-ni
Kuni 14.00-ni toimub maksja pangas maksekorralduste käsitlemine ning hiljemalt kella 14.00-ks
on maksed saadetud saaja panka.
Laekumised kantakse saaja kontole hiljemalt kell 15.00
Kui makse esitatakse panka parast kell 12.00, käsitletakse antud makseid kui järgneva päeva
makseid.
Makseid HBL-i on võimalik saata kõikides Hansapanga poolt noteeritavates valuutades, v.a.
Hispaania peseeta ja Vene rubla.
Makseid HBL-i vormistatakse rahvusvahelise maksekorralduse blanketil kiirmaksetena
 Makseid Hansapanga ja HBL-i vahel saavad sooritada ainult antud pankade kliendid.

KUIDAS RAHA LIIGUB ÜLEKANDE PUHUL?

· KLIENT ESITAB MAKSE PANKA

· PANGAS TEOSTATAKSE MAKSE, S. T. KLIENDI KONTOLT VÕETAKSE VASTAV

SUMMA KOOS TEENUSTASUDEGA MAHA

· PANGAS TEOSTATAKSE SPETSIALISTIDE POOLT VASTAV KONTROLL JA

SAADETAKSE VALJA SWIFT SONUMID

· PANK MÄÄRAB PANGAVÄÄRTUSPAEVA KORRESPONDENTPANGALE

· KU I MÄÄRATU D PANGAVÄÄRTUSPAEV KÄTTE JÕUAB, SIIS LÄIB MAKSE

KORRESPONDENTPANGAS SARNASED PROTSEDUURID

· EELNEV SÜTEEM TOIMIB SENI, KUNI RAHA JÕAB SAAJA PANKA NING EDASI SAAJA
KONTOLE

· KUI PIKK SEE PERIOOD AJALISELT ON, SEDA EI SAA MAKSJA ETTE ÖLDA,SEST
SEE SÕLTUB VASTAVATE RIIKIDE ARVELDUSTE REEGLITEST

REISITŠEKKIDE OSTMINE ·

REISILE MINNES
1. OSTA REISITŠEKKE ALATI KOHALIKUS KÄIBIVAS VALUUTAS;
2. OSTA ERINEVAID NOMINAALE
3. ALLKIRJASTKOHESELT IGA REISITŠEKK,S.T.
KIRJUTAOMA ALLKIRI TŠEKIVÄLJALE
" WHEN COUNTERSIGNED · BELOW WITH THIS
SIGNATURE "
4. HOIA ALLES REISITŠEKIDE MÜÜGISLIPP, KUS ON KIRJAS MILLISES VALUUTAS
MILLISTES NOMINAALIDES NING MITU NOMINAALI SA OSTSID, REISITŠEKKIDE
OSTMISE AEG JAKOHT NING INSTRUKTSIOONJUHUKSKUIREISITSHEKID
VARASTATAKSE VÕI KUI SA TSHEKID KAOTAD.

SÄILITA REISITSHEKKIDE MÜÜGISLIPP TURVALISES KOHAS )A ERALDI

REISITSHEKKIDEST.

REISITSHEKKIDEL PUUDUB KEHTIVUSAEG S. T. NAD ON IGAVESED.

REISIL ALLES )ÄÄNUD TSHEKKE SAAB KASUTADA KÕIKIDEL )ÄRGMISTEL
REISIDEL.

PANKADE TEENUSTASUD REISITSHEKKIDE MÜÜMISEL:

HANSAPANK ( AMEX, TH. COOK) 1%

ENAMIKEL EESTI KOMMERTSPANKADEL ON REISITSHEKKIDE TEENUSTASU 1 %
MÜÜDAVATE TSHEKKIDE SUMMAST.

REISITSHEKKIDE KASUTAMINE:

1. SAAB KASUTADA KAUPADE )A TEENUSTE EEST TASUMISEL HOTELLIDES,

KAUPLUSTES, RESTORANIDES.

2. SAAB VAHETADA SULARAHAKS PANKADES )A VALUUTAVAHETUSPUNKTIDES.

REISITSHEKKIDE LUNASTAMINE:

1. ALLKIR)ASTA LUNASTATAV(AD) REISITSHEKID

PANGATÖÖTA)A VÕI AMETN I KU
(HOTELLITÖÖTA)A, KAUPLUSE MÜÜ)A )NE.)
ee
NAH ES

ALLKIRI TULEB PANNA VÄLJALE:

COUNTERSIGN HERE IN PRESENCE OF PERSON CASHING

EESTI PANKADE TEENUSTASUD REISITSHEKKIDE

OSTMISEL:
HANSAPANK ( AUD, CAD, DEM, GBP, USD ) HOIUPANK,ERA PANK

1% 1%
AMEX'I REISITSHEKKIDE OSTMISE TEENUSTASUD ERINEVATES RIIKIDES:

SOOME USD 3.- KUNI 5.- FIM TSHEKK SAKSAMAA: DEM, USD
DEM DEM'I TSHEKKE LUNASTATAKSE TEENUSTASUDETA
DEUTSCHE BAN K, BERLINER BANK, WESTDEUTSCHE
LANDESBANK. TEISED PANGAD VÕTAVAD TEHINGU SUMMALT
TEENUSTASU 5 KUNI 18 DEM.

SUURBRITANNIA: GBP, USD

2 KUNI 5 NAELA TSHEKK

PRANTSUSMAA: FRF, USD

SOCIETE GENERALE LUNASTAB FRF TSHEKID TEENUSTASUDETA.
TEISED PANGAD VÕTAVAD TEENUSTASU 1 -2 %.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID: USD

TAVALISELT REISITSHEKKE SULARAHAKS EI VAHETATA, VAID
NEID KASUTATAKSE ENAMIKES KOHTADES NAGU
SULARAHA.
 REISITŠHEKKIDE ASENDAMINE

VARASTATUD VÕI KAOTATUD REISITSHEKKIDEST TULEB KOHESELT 24 TUNNI

JOOKSUL TEATADA VASTAVASSE AGENTUURI.

AMEX'I REISITSHEKKIDE KAOTAMISEST TULEB TEATADA AMEX'I WORLDWIDE

REFUND DELIVERY SERVICE'SSE

TH. COOK'I REISITHEKKIDE KADUMISEST TULEB TEATADA TH. COOK REFUND

SERVICE'SSE.

TULEB HELISTADA REFUND SERVIC'I NUMBRITEL )A TEATADA, KUS )A MILLAL

REISITŠHEKID ON OSTETUD JA MILLISES VALUUTAS MILLISED NOMINAALID )A KUI
PALJU REISITSHEKKE VARASTATI.

KADUMALÄINUD THOMAS COOK'I REISITSHEKKE ASENDAB

EESTIS HANSAPANK.

REISITŠHEKI EELIS SULARAHA EES

VARASTATUD SULARAHA EI SAA KUNAGI TAGASI. VARASTATUD REISITŠHEKKE

SAAB ASENDADA UUTEGA ( ÜLDJUHUL ASENDATAKSE TŠHEKKE TASUTA )

ÜLD)UHUL ON REISITSHEKKIDE OSTU-MÜÜGI KURSID SOODSAMAD KUI SULARAHA

KURSSID.

· Telefonipank kui iseseisev müügiüksus juriidiline sik, s.t. Telefonipanga ja panga

kontorivõrgu klientide andmebaas on erinev

· Telefonipank kui panga üks kontor, s.t. klientide andmebaas panga kontorites ja
Telefonipangas on ühine
· Telefoniteenus kui otsekanal, mis pakub finantsteenus olles täiesti sõltumata pangast, Näiteks:
kindlustusseltside, suurte kaubamajakettide, investeerimisfondide telefoni otsekanalid (direct
delivery) finantstoodete müügiks.

Telefonipank on populaarne eelkõige järgnevate kliendirühmade seas: · eelkõige

nooremgeneratsioon vanuses alla 45 eluaasta ( Suurbritannias on 50%
Telefonipanga klientidest alla 34 eluaasta )
· peamiselt linnarahvastik
· haritud inimesed
· keskmise sissetulekuga kliendid

s.t. peamiselt see kliendirühm, keda jaepangandus eelkõige püüab oma kliendiks meelitada ja
kliendina hoida, s.t. Telefonipank on suunatud jaepanganduse peamìsele kliendisegmendile

Telefonipanga arvulisi näitajaid:

* kõige aktiemalt kasutatakse telefonipangandust Beneluxi maades, sealhulgas aastaks 2000 kasutab
2/3 klientidest Briti Ühendatud Kuningriigigaklientidest eelkõige telefonipanka
 · USA-s telefoni teel teostatavate transaktsioonide arv kasvab 17%-It 1994.a. 32%-ni aastal 2000

NB Innovaatilisemad ja eesrindlikumad telefonipangad asuvad Euroopas, seetõttu on

otsepanganduse areng USA-s aeglasem võrreldes Euroopaga.

Ennustused:
Tänu otsekanalite efektüvsele kasutamisele suletakse aastaks 2005 Suurbritannias ca 9000 kontorit ja
töökohtade arv väheneb 50000 võrra; USA-s väheneb antud põhjusel töökohtade arv 50 000 võrra.
Arvestades Internetipanganduse tormilist arengut võivad vastavad arvulised näitajad olla veelgi
suuremad.
USA-s on I kontor iga 2419 elaniku kohta
Prantsusmaal on 1 kontor iga 2212 elaniku kohta
Saksamaal on I kontor iga 1633 elaniku kohta
Belgias on I kontor iga 984 elaniku kohta - Belgia on maailma üks suuremaid pangakontorivõrguga
kaetud rük.

Suurbritanniaja F-Iolland on telefonipanganduse lüdrid Euroopas.

Investcerimisvõimalused hoiustamise kaudu

Nii eraisikul kui firmal ,jääb ajutiselt üle vaba raha, mille efektüvne kasutamine aitab Pankade poolt
pakutavad finantstooted lubavad rahalisi vahendeid paigutades valida sobiva likviidsusastme ning
riski ja tootluse suhte.

Investeerida võib järgnevatesse toodetesse: · tähtajalised hoiused · elukindlustustooted

· võlakirjad
· investeerimisfondid
· aktsiad

Kõige riskivabamalt saab rahalisi vahendeid investeerida tähtajalistesse hoiutoodetesse

TÄHTAJALISED HOIUSED

TÄHTAJALISED
HOIUSED,
MILLELE EI SAA TEHA TÄIENDAVAID
RAHALISI
SISSEMAKSEID
SÄÄSTUHOIUSED,
MILLELE SAAB TEHA TÄIENDAVAID RAHALISI SISSEMAKSEID

Üldjuhul on tähtajaliste hoiuste intressid soodsamad kui säästuhoiuste intressid, sest pank teab täpselt
arvestada tähtajalisel hoiusel oleva summa suuruse ja tähtajaga, kuid säästuhoiuste puhul pole hoiuse
lõppsumma pangajaoks lõplikult iks., vaid sõltub hoiustaja edaspidisest säästmise aktiivsusest.

l. Tähtajatine hoius ehk tähtajaline deposiit

Iähtajaline hoiustamine on kõige riskivabam ja ohutuiiz investeerienisvõimafus.

Pöhireeglid:
I.l Mida suurem on summa, seda lühemaks ajaks on vöimalik teda teenima jätta. fähtajaliste
deposiitide puuduseks on nende paindumatus tähtaja osas (jäik), s.t. deposüdi ennetähtaegne
katkestan>ine toob kaasa intressikaotuse.

1.2. Mida pikemaajalisem on deposüt, seda kõrgemat intressi on pank selle eest valmis maksma.
Seetõttu tuleb tähtajaline deposüt sõlmidajust nü pikaks ajaks, kui arvate endal raha käes olevat.
Lepingu sõlmimisel tuleb lepingu pikkus täpselt ära hinnata.

1/10 kõigist kliendideposütidest hoitakse kohustusliku reservina Eesti Pangas. Peagi on tulekul
hoiuste tagamise seadus.
Madal risk tingib riskantsemate finantsinstrumentidega võrreldes sageli tagasihoidlikuma
kapitalikasvu.

Hoiustelt saadavatelt intressidelt peab pank automaatselt vastavalt maksuseadusele kinni 10%.

1.3 Tähtajalise hoiuse tingimused Hansapangas

Hoiustamise periood nädalates:1, 2, 3 nädalat

kuudes: l, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9,10,11,12 kuud

Minimaalne hoiustatav summa: 2000.- krooni või selle väärtuses välisvaluutat

Hoiuse valuuta: kõik enamlevinud valuutad

Intressi maksmise periood: hoiuperioodi löpus

Hoiusele juurdemak5e puudub

võimalus:
I-Ioiuselt osaliste rahaliste puudub
väljavötu võimalus:
Hoiuse katkestamine: lubatud, kuid katkestatud hoiuse intress
kujuneb järgnevalt:
· kui tegelik hoiuperiood on kuni 90 päeva,
süs makstakse intresse vastavalt
arvelduskonto intressimäärale
· kui tegelik hoiuperiood on üle 90 päeva, süs
intressimääraks on tegelikult hoiustatud
ajale lühema perioodiga hoiuaeg ja
intressimäär on fikseeritud hoiuajale
rnääratud protsendist l% väiksem

Hansapanga tähtajlise hoiuse intressid seisuga 27.01.98

Hoiuse väärtus kuni 00000.- Festi krooni või vastavas väärtuses välisvaluutat
SEK DEM USD FIM EEK
1N 10.00 3.40 5.30 3.10 4.35
2N 10.00 3.40 5.35 3.10 4.35
3N 10.00 3.40 5.40 3.10 4.35
1K 10.5 3.50 5.45 3.10 4.40
2K 10.5 3.50 5.45 3.15 4.45
3K 10.5 3.55 5.60 3.25 4.50
4K 10.50 3.65 5.65 3.40 4.65
5K 10.50 3.7î 5.65 3.50 4.75
6K 10.50 3.80 5.70 3.60 4.90
7K 10.85 3.90 5.70 3.70 4.90
8K 11.15 3.95 5.75 3.75 4.95
9K 11.50 4.00 5.80 3.80 5.00
10 K 11.65 4.15 5.90 3.95 5.10
11 K 11.80 4.25 6.00 4.05 5.20
I2 K 12.00 4.40 6.10 4.20 5.30
Klient soovib hoiustada tähtajalisse hoiusesse aastaks 10 000.- krooni

kfient lõpetab hoiuse tähtaja möödudes vastavalt lepingule

nntud hoiusele maksab pank intressi: I?00.- krooni, millelt peetakse kinni tulumaks 120.- krooni.

Klient saab kätte summa 11080.- krooni.

klient katkestab hoiuse 7-ndal kuu 5-ndal päeval, süs katkestatud hoiuse intressimäär
kujunebjärgnevalt:

lühema perioodiga fikseeritud hoiuaeg on 6 kuud, kusjuures 6 kuu aastaintressimäär on 10,50%

Seega antud hoiuse intressimäär on 10,50 - I = 9,50%

Klient saab kuue kuu eest intressi 488.18.- krooni, millelt peetakse kinni tulumaks summas 48,82
krooni.
Seega saab klient kätte 10439,36 krooni.

Järeldus:
Kui klient ei tea täpselt, millal ta soovib oma tähtajalisel hoiusel olevaid rahalisi vahendeid kasutada,
süs on kliendile kasulikum vormistada antud lepingutingimuste puhul 5 hoiulepingut summades
2000 krooni.
Vajadusel saab klient katkestada kas ühe või kaks jne hoiust, kuid ülejäänud hoiused teenivad
intressi edasi.

1.4 Hoiupanga tähtajaline hoius: KAPITALIHOIUS STANDARD

Hoiustamise periood EEK hoius: 1, 2, 3, 6, 9,12, 24, 36, 48, (0 kuucl välisvaluuta hoius: 1 kuu kuni
3(i kuud

Minimaalne hoiustatav summa: 1000.- krooni,

välisvaluuta hoiuse puhul kehtestab pank eraldi iga valuuta kaupa minimaalse hoiusumma

Hoiuse valuuta:

Intressi maksmise periood: Hoiusele juurdemakse võimalus:

Hoiuselt osaliste rahaliste väljavõtu võimalus:

Hoiuse katkestamine:

kõik enamlevinud valuutad

hoiuperioodi lõpus puudub
lubatud, kuid katkestatud hoiuse intress kujuneb vastavalt arvelduskonto antud valuutale makstava
intressimäära järgi

Kapitalihoiuse Standard intressimäärad

6K 9K 12K 24K 10,75 11,50 12,00 12,1

l. Hansapanga tähtajatine hoiutoode KASUTUSHOIUS

Hoiustamise periood kuudes - 6,12,18, 24, 30, 36 kuud Minimaalne hoiustatav summa: 20 000.-
Eesti krooni või0 000 krooni
väärtuses välisvaluutat
Hoiuse valuuta: EEK, USD, DEM, FIM, SEK Intressi maksmise periood: üks kord kuus hoiukuu
lõpus Hoiusele juurdemakse puudub
võimalus:

Hoiuselt osaliste rahaliste väljavõtu võimalus:

Hoiuse katkestamine:
puudub

lubatud, kuid katkestatud hoiuse intress kujuneb järgnevalt:

· kui tegelik hoiuperiood on kuni 90 päeva, siis makstakse intresse vastavalt
arvelduskonto intressimäärale
· kui tegelik hoiuperiood on üle 90 päeva, siis intressimääraks on tegelikult hoiustatud ajale lühema
perioodiga hoiuaeg ja intressimäär on fikseeritud hoiuajale määratud protsendist 1 % väiksem

Kasutushoiuse intressid seisuga 27.01.98

EEK USD DEM SEK FIM
6K 9.25 5.50 3.65 4.75 3.40
12 K 10.50 5.90 4.15 4.90 3.75
18 K 10.50 5.90 4.30 5.25 4.05
24 K 10.75 5.95 4.50 5.60 4.35
30 K 10.75 6.00 4.60 5.70 4.50
36 K 10.75 6.00 4.70 .80 4.65

Näide 2

Klient hoiustab kasutushoiusele aastaks 20 000 krooni, siis ta saab intress järgnevalt:

EEoiukuu Põhisumma Arvestuslik Tulumaks 10"/o 5aadav intress

(10,5/o)
1K 20 000.- 17 17. 157,5 2 K 2017,5 17,38
17,54 157,84 3 K 20 315,34 177,75 17,78 159,97 4 K
20 475,31 179,16 17,92 161,24 5 K 20 636.55 180,57
18,06 162,51 6 K 20 799,06 181,99 18,20 163,79 7 K
20 962,85 183,42 18,34 165,08 8 K 21 127,93 184,87
18,49 166,38 9 K 21294,31 186,33 18,63 167,70 10
K 21462,01 187,79 18,78 169,01 11 K 21631,02 189,27
18,93 170,34 12 K 21801,36 190,76 19,08 171,68
Kätte 21973,04
saadav summa

Kui klient oleks 20 000 krooni hoiustanud aastasesse tähtajalisse hoiusesse, oleks ta saanud intress
2400.- krooni, mis pärast tulumaksu tagasiarvestust on 2160 krooni.

Järeldus:
Kasutushoiuse puhul saab klient intressi igakuiselt kasutada või tagasi hoiukontole kanda nagu antud
näites, kuid kokkuvõttes on kapitalikasv tähtajalisel hoiusel suurem.

Erinevus on vaid katkestamise tingimustes.

Kuna kasutushoiuse puhul on intress igakuiselt kätte saadud, siis kasutushoiuse katkestamisel
vahetult pärast hoiukuu lõppu, ei kaota klient praktiliselt midagi. Tähtajalise hoiuse katkestamisel
väheneb oluliselt intressimäär.
2. Säästuhoiused

5äästuhoiustele on iseloomulikud järgnevad jooned:

· säästuhoiustele minimaalselt hoiustatav summa on väike v puudub üldse säästuhoiusele on alati

vòinalus raha juurde maksta
· säästuhoiuselt on üldjuhul võimalik ka raha välja võtta.

2.1 Hansapanga säästuhoiuse tingimused

Hoiustamise periood kuudes - 6, 9,12,18, 24, 30, 36 kuud Minimaalne hoiustatav summa: puudub,
kuid intressi makstakse alates 1000.kroonist

Hoiuse valuuta: Eesti kroon

Intressi maksmise periood: Üks kord aastas ja hoiutähtaja lõpus
Hoiusele juurdemakse lubatud, sissemaksetel piiranguid pole
võimalus:

Hoiusett osaliste rahaliste '/4 hoiusummast kord kvartalis väljavõtu võimalus:

Hoiuse katkestamine: lubatud, kuid katkestatud hoiusele makstakse intressi vastavalt arvelduskontol
makstavale intressimäärale

Hansapanga Säästuhoius on eraisiku hoius, mida saab avada igale eraisikule sõltumata kliendi
vanusest.

Säästuhoiuse intressid:

2.2 Hoiupanga säästuhoius

Hoiustamise periood kuudes - 6, 9,12,18, 24 kuud

Minimaalne hoiustatav summa: 300.- krooni Hoiuse valuuta: Eesti kroon

Intressi maksmise periood: hoiuperioodi lõpus

Hoiusele juurdemakse lubatud, lisasissemakseid saab teha alates 100-

võimalus: st kroonist

Hoiuselt osaliste rahaliste puudub

väljavõtu võimalus:

Hoiuse katkestamine: · lubatud, kuid katkestatud hoiusele makstakse intressi

vastavalt arvelduskonto intressimäärale.

HOIUPANGA SÄÄSTUHOIUSE INTRESSID Tähtaeg 6 K 9 K 1 Intressi- 10,25 10,50 10

määr
3. Duokonto

Duokonto on eraisiku hoius

Hoiustaja vanus vähemalt 18 aastat

Hoiustamise periood kuudes - 6, 9,12,18, 24, 30, 36 kuud

Minimaalne hoiustatav summa: 2 000.- Eesti krooni või vastavas väärtuses välisvaluutat

Hoiuse valuuta: EEK, USD, DEM, FIM, SEK

Intressi maksmise periood: üks kord kuus hoiukuu lõpus

Hoiusele juurdemakse võimalus:

Hoiuselt osaliste rahaliste 50% hoiusummast arvelduskrediidina väljavõtu

võimalus: arvelduskontolt

Hoiuse katkestamine: lubatud, kuid katkestatud hoiusele makstakse intressi vastavalt

arvelduskonto intressimäärade

· Duokonto = hoius + arvelduskrediidi kasutamise võimalus arvelduskontol

· Duokonto seotakse alati arvelduskontoga.

· Duokontoga seotud arvelduskonto

vaba jääk = saldo + arvelduskrediit hoiuse summast - broneeringud

· Duokonto (hoiuse) saldo suurenedes suureneb järgneval päeval vastavalt ka duokontoga

(hoiusega) seotud arvelduskonto vaba jääk.

" Hoia raha duokontol, mitte arvelduskontol, sest duokonto aastaintress on 9,2% ( 6 kuuline hoius)
kuni 10,7%, ( 36-kuuline hoius), kuid arvelduskonto aastaintress on 3%.

· Duokontole saad alati raha juurde maksta nii sularahas kui ülekandega ja suurendada seeläbi oma
igakuist intressitulu.

· 5a võid kuni pool hoiusummast välja võtta oma arvelduskontolt, kasutades ka arvelduskrediidi
võimalusi. Duokonto hoiusel olev raha teenib aga samaaegselt täies hoiusummas intressi edasi.
Arvelduskrediidi intressimäär on 12% aastas.

Duokonto teenib igakuist intressi, mis makstakse arvelduskontole iga hoiukuu lõpus. Intress
arvutatakse hoiuse päevajäägilt. Kasutatud arvelduskrediidi eest tuleb tasuda kalendrikuu lõpus
Duokonto aastane intressimäär
seisuga 27.01.98 SEK FIì 4,75 3,4 4,75 3,5 4,90 3,7 5,25 4,0 5,70 4,5 5,70 4,5 5,80 4,6;

Duokonto eelised

PAINDLIK. Hoiustad säästud näiteks  aastaks. Teatud perioodi möödudes tekib vajadus raha
kasutada. Duokonto võimaldab kuni poolt hoiustatud summast koheselt kustutada. .la hoius teenib
intressi edasi.

ENNEKUULMATU VÕIMALUS. Duokonto võimaldab saada krediiti hoiust

katkestamata.

VÄGA OPERATIIVNE. Kui tekkib vajadus hoiusel olevat raha kasutada, saab raha kätte koheselt
kas pangakontorist või sularahaautomaadist. Ilma mingite täiendavate lepinguteta.

KAKS ASJA KORRAGA. Ühe lepinguga nii hoius kui laenu võtmise võimalus arvelduskontolt.

IGAKUINE LISATULU. Hoiuse intress kantakse iga kuu arvelduskontole.

TULUS. Intressi makstakse hoiuse päevajäägilt.

MUGAV. Hoiusele saab raha alati juurde lisada, suurendades seeläbi igakuist intressitulu.
Telefonipanga automaatteenuse, Internetipanga, Telehansa ja ATM-i kaudu saab raha lisada
ööpäevaringselt.

4. KODUHOIUS

Koduhoius on hoius, millele klient teeb regulaarseid makseid eesmärgiga koguda teatud perioodi
jooksul laenu saamise tingimuseks olevat omafinantseerimise osa. Teatud perioodi möödudes on
hoiustajal (kui ta vastab laenu taotlemise tingimustele) võimalus Hansapangast soodustingimustel
laenu taotleda.

4.1. Hoiuse tingimused

4.1.1 Koduhoius on ette nähtud ainult eraisikutele Eesti kroonide hoiustamiseks;

4.1.2 Kliendil on võimalik (panga poolt koostatud tabeli alusel) välja arvutada kui palju ta peaks
igakuiselt panka deponeerima, et mingi tähtaja möödudes oleks laenu taotlemiseks vajaliku
omafinantseerimise summa koos;
4.1.3 Koduhoiuse avamisel avatakse kliendile ühtlasi arvelduskonto (kui kliendil seda eelnevalt pole)
ja sõlmitakse temaga perioodilise maksekorralduse leping;

4.1.4 Hoiusele igakuiselt sissemakstava summa suurus jääb vahemikku 1000 - 10 000 krooni ja
fikseeritakse hoiuse lepingus. Vastava summa peale sõlmitakse kliendiga perioodilise
maksekorralduse leping;

4.1.S Koduhoiuse omanik võib olla ka alaealine isik.

(näit. soovivad vanemad oma alaealisele lapsele hakata koguma korteri soetamiseks raha. Kui laps
saab täisealiseks on tal olemas laenu omafinantseerimise osa ja ta võib taotleda laenu);

4.1.6 Koduhoiuse hoiutähtaeg on ühest aastast kuni nelja aastani ja arvestatakse poole aasta kaupa
(la; l,5a; 2a jne);

4.1.7 Hoiuperioodi lõppedes on kliendil võimalik taotleda Hansapangast soodustingimustel laenu:

a) 0,5% madalama intressiga ,
b) laen vormistatakse ilma lepingutasuta.

NB! Hansapangal ei ole kohustust anda hoiuperioodi lõppedes koduhoiuse omanikule laenu kui ta ei
vasta laenu taotlemise tingimustele.

4.2. Koduhoiuse kasutamine

4.2.1 Koduhoius muutub automaatselt toimivaks arvestades esimesest laekumisest;

4.2.2 Koduhoiusele tehakse regulaarseid sissemakseid perioodilise maksekorraldusega, mis on

seotud kliendile avatava arvelduskontoga;

4.2.3 Kliendil on võimalus hoiustamisperioodi jooksul suurendada hoiusele igakuiselt makstavat

summat.

4.2.4 Esimese sissemakse võib hoiusele teha vahetult hoiuse avamisel. Sissemakstav summa peab
olema sama mis on perioodilise maksekorraldusega kindlaks määratud ja hakkab igakuiselt hoiusele
laekuma;

4.2.5 Koduhoiuselt raha välja võtta ei saa;

4.3. Intressiarvestus 4.3.1 Koduhoiuse summast;

lA

intressimäär sõltub hoiustamisperioodist ja hoiustatavast

1,5A 2A

EEK 10,25 10,50 10,75

2,5A 3A 3,5A 4A

10,75 11,00 11,10 11,20

4.3.2 Hoiuse intress kantakse hoiukontole iga hoiukuu viimasel pangapäeval

(näit: hoius avati ja muutus toimivaks l5.sept., siis esimese intressi saab klient 1 .okt.);

4.4. Hoiuse katkestamine

4.4.1 Kui hoius katkestatakse enne esimese hoiustamisperioodi lõppu (enne kui on möödunud 1
aasta), arvestatakse hoiusele hoiustatud aja eest arvelduskontole kehtestatud intressi;

4.4.2 Kui hoius katkestatakse peale esimese hoiustamisperioodi lõppu (peale 1 aasta möödumist), on
hoiusele esimese hoiustamisperioodi eest intress juba makstud ja järgmise perioodi eest arvestatakse
hoiusele intressi vastavalt arvelduskontole kehtestatud intressimäärale ja vastavalt tegelikult
hoiustatud ajale;
4.4.3 Hoiuse katkestamise korral kaotab klient õiguse taotleda soodustingimustel laenu;

4.5. Hoiuse lõpetamine

4.5.1 Enne hoiuperioodi lõppu on kliendil võimalus hoiulepingut pikendada ja hoiusele kantavat
summat suurendada;

4.5.2 Hoiuperioodi lõppedes on kliendil võimalik taotleda Hansapangast laenu soodustingimustel:

ilma intressi muutmata ja 0,5% madalama intressiga.

1.l. TALSE ON TALLINNA KOOSSEISU ARVUTATAKSF: VÄÄRTPABERIBÖRSI

PÕHINIMEKIRJAS JA

LISANIMEKIRJAS

KAUBELDAVAD AKTSIAD.

VÄÄRTPABERIBÖRSI INDEKS, MILLE AINULT EESTI TURUL TALLINNA

INDEKSI KOOSSEISU EI ARVUTATA VÕLAKIRJU, FONDIOSAKUID EGA MUID

VÄÄRTPABEREID.

AKTSIA ARVATAKSE TALSE INDEKSI KOOSSEISUST VÄLJA JUHUL, KUI ANTUD

AKTSIA NOTEERIMINE TALLINNA VÄÄRTPABERIBÖRSIL LÕPETATAKSE VÕI
KATKESTATAKSE.

TALSE INDEKSIT ARVUTATAKSE ALATES 3. JUUNI 1997

TALSE INDEKSI ALGVÄÄRTUSEKS VÖETI ESIMESEL PÄEVAL 100 PUNKTI.

TALSE INDEKSI KOOSSEISUS OLCVAD AKTSIAD (seisuga september 1997) AKTSIA :

ALATES:
HANSAPANK 3. JUUNI 96 EFSTI ÜHISPANK 3. JUUNI 96 EESTI HOIUPANK 3. JUUNI 96
TALLINNA PANK 3. JUUNI 96 EESTI FOREKSPANK 3. JUUNI 96
PENNU COMPUTER TECHNOLOGY 3. OKTOOBER 1996 TALLINNA
FARMAATSIA-TEHAS 7. NOVEMBER 1996 EVEA
PANK 30. DETSEMBER 1996 EESTI NÄITUSED 20. MAI 1997 KLEMENTI 20.
MAI 1997 VIISNURK 5. JUUNI 1997 BALTIKA 5.
JUUNI 1997 EMV 25. JUUNI 1997 MERKO 22.
JUULI 1997 NORMA 5. AUGUST 1997 TALLINNA
KAUBAMAJA 19. AUGUST 97 FAKTO 22.
JUULI 1997 LEKS KINDLUSTUS 22. JUULI 1997 ESS 5.
AUGUST 1997
 TALSE INDEKSI KOOSSEISUS OLCVAD AKTSIAD (seisuga september 1997) AKTSIA :
ALATES:
HANSAPANK 3. JUUNI 96 EFSTI ÜHISPANK 3. JUUNI 96 EESTI HOIUPANK 3. JUUNI 96
TALLINNA PANK 3. JUUNI 96 EESTI FOREKSPANK 3. JUUNI 96
PENNU COMPUTER TECHNOLOGY 3. OKTOOBER 1996 TALLINNA
FARMAATSIA-TEHAS 7. NOVEMBER 1996 EVEA
PANK 30. DETSEMBER 1996 EESTI NÄITUSED 20. MAI 1997 KLEMENTI 20.
MAI 1997 VIISNURK 5. JUUNI 1997 BALTIKA 5.
JUUNI 1997 EMV 25. JUUNI 1997 MERKO 22.
JUULI 1997 NORMA 5. AUGUST 1997 TALLINNA
KAUBAMAJA 19. AUGUST 97 FAKTO 22.
JUULI 1997 LEKS KINDLUSTUS 22. JUULI 1997 ESS 5.
AUGUST 1997

TALSE HOIUS

TALSE - HOIUS ON TÄHTAJALINE HOIUS, MILLE INTRESSIMÄÄR ON SEOTUD TALSE

INDEKSI LIIKUMISEGA HOIUSTAMISPERIOODL,.

TALSE - HOIUS ON EESTI KROONI FFOILTS, S. T.

TALSE - HOIUSEI, SAAB HOIUSTADA AINULT EESTI KROONE ,SEST TALSE SÖLTUB
TALLINNA BÖRSIL KAUBELDAVATE AKTSIATE HINDADEST JA BÖRSIL TOIMUB
ARVELDAMINE AINULT EESTI KROONIDES.

MINIMAALNE HOIUSTATAV SUMMA ON

10 000 EESTI KROONI

5.3. TALSE - HOIUSE INTRESSIMÄÄR

TALSE - HOIUSE INTRESSIMÄÄR SÕLTUB

HOIUSTAMISPERIOODIST JA
TALSE INDEKSI KASVUST HOIUSTAMISPERIOODIL

HOIUTÄHTAEG: 6 KUUD 9 KUUD 12 KUUD

VASTAVALT HOIUSTAMISPERIOODILE ARVESTATAKSE INTRESSI JÄRGNEVALT:

HOIUPERIOOD 6 KUUD

HOIUPERIOOD 9 KUUD20 % TALSE TÕUSUST

27 % TALSE TÕUSUST

HOIUPERIOOD 12 KUUD - 35 % TALSE TÕUSUST

HOIUSE AVAMISEL JA HOIUSE LÖPETAMISEL FIKSEERITAKSE TALSE INDEKS, MILLE
TÕUSUST ARVUTATAKSE VASTAVALT HOIUSTAMIS-PERIOODIGA MÄÄRATUD
PROTSENDILE TALSEHOIUSE INTRESSIMÄÄR

TALSE HOIUSE INTRESSIMÄÄRA ARVUTAMISE VALEM:

HOIUSE PÕHISUMMA ON HOIUSTAJALE 100 % GARANTEERITUD, S. T

TALSE INDEKSI LANGUSE PUHUL EI KAOTA KLIENT HOIUSTATUD RAHASUMMAT JA

VÕIB KAOTADA AINULT INTRESSI, KUI TALSE INDEKS HOIUSE SÕLMIMISEL OLI
SUUREM KUI TALSE INDEKS HOIUSE LÕPETAMISEL.

TALSE-HOIUSEL PUUDUB INVESTEERITAVA ALGSUMMA KAOTAMISE RISK

VÕRRELDES INVESTEERINGUTEGA ÜKSIKUTESSE
VÄÄRTPABERITESSE VÕI FONDIDESSE

NÄIDE:
TALSE - HOIUS SUMMAS 20 000 KROONI
HOIUSTAMISPERIOOD 6 KUUD AJAVAHEMIKUL 17.09.1996 -16.03.1997

TALSE 17.09.1996 97,74 PUNKTI TALSE 16.03.1997 214,78 PUNKTI

INTRESSIMÄÄR:
((214,78-97,74) / 97,74 ) * 20 = 23,95%

SAADAV INTRESS 20 000 * 0,2395 = 4790.- KR

TULUMAKS (10%) 479.- KR

KÄTTESAADAV SUMMA: 20 000 + 4790 - 479 = 24311.

3.d. TALSI: - HOILISE SÕLMIMINlD;

AVATLID TALSE - HOIUSELE PEAB RAIHA LAEKUMA HILJEMALT 10 PÄEVA

.IOOKSUL

HOIUSE AVAMISEL EI SAA KOHESELT MÄÄRATA TALSE INDEKS SUURUST, SEST

INDEKS REGISTREERITAKSE HOIUSE JUURES JÄRGNEVAL PANGAPÄEVAL
PROGRAMMI POOLT AUTOMAATSELT, KUNA TALSE INDEKSI SUURUS SELGUB
PÄRAST PANGAPÄEVA

KUI KLIENT SOOVIB OMA HOIULEPINGUS TALSE INDEKS ÄRA FIKSEERIDA, PEAB TA
TULEMA JÄRGNEVAL PÄEVAL UUESTI PANGA KONTORISSE, KUS TRÜKITAKSE
TALLE UUS LEPING.

KUI KLIENT EI MAKSA HOIUSE SUMMAT KOHESELT HOIUSE AVAMISEL VÕI EI

MAKSAB RAHA HOIUSELE OSADE KAUPA, SIIS MUUDETAKSE HOIUS TOIMIVAKS
PÄRAST SEDA, KUI KOGU LEPINGUS MÄRGITUD SUMMA ON KLIENDI
HOIUKONTOLE LAEKUNUD.
 LEPING MUUTUB KEHTETUKS JUHUL, KUI:
 10 PÄEVA PÄRAST LEPINGU SÕLMIMIST POLE HOIUSELE RAHA
LAEKUNUD

· HOIUSELE LAEKUNUD SUMMA ERINEB (10 PÄEVA PÄRAST

LEPINGU SÖLMIMIST) LEPINGULISEST HOIUSUMMAST
ANTUD JUHTUDEL KANTAKSE RAHA ARVELDUSKONTOLE TAGASI.
TALSE - HOIUSELE EI SAA HOIUSTAMISPERIOODIL RAHA JUURDE MAKSTA

HOIUSELT HOIUSTAMISPERIOODIL EI SAA RAHA VÄLJA VÕTTA HOIUST EI

SAA KATKESTADA ESIMESE POOLE HOIUSTAMISPERIOODI
JOOKSUL,S. T.
f- KUULIST TALSE - HOIUST EI SAA ESIMESEL 3-L KUUL KATKESTADA HOIUSE
LÕPPEMISEL KANTAKSE HOIUSUMMA KOOS INTRESSIDEGA KLIENDI
ARVELDUSKONTOLE

5.5. HOIUSE KATKESTAMINE

HOIUST EI SAA KATKESTADA HOIUSTAMISPERIOODI POOLEL

HOIUSE KATKESTAMISEL MAKSTAKSE HOIUSELE INTRESSI POOL VASTAVA

PERIOODI INTRESSIST

NÄIDE : KLIENT KATKESTAB 9-KUULISE HOIUSE 5-NDAL KUUL, SIIS TA SAAB

INTRESSI 13,5 % TALSE TÕUSUST.

* KATKESTAMISEL ARVESTATAKSE HOIUSELE INTRESSIMÄÄRA EELMISE PÄEVA

TALSE TASEMEST

TALSE-HOIUS ON HEA HOIUS, SEST:

KUI KARDAD AKTSIATEGA SEOTUD RISKI JA EI JÕUA PIDEVALT BÖRSI JÄLGIDA,

ON OLEMAS RISKIVABA ALTERNATIIV TALSE TÕUSU PEALT TEENIMISEKS

TALSE-HOIUSE PÕHIKLIENDID:

25 - 45 AASTASED RISKITUNDLIKUMAD, VÄHEMALT 10 000 KROONI VABA RAHA

OMAVAD ISIKUD;

Üleöödeposiidid

Eesmärk:
arvelduskonto saldo deponeerimine ehk hoiustamine üleöö.
Kuna arvelduskontol paiknevatele rahalistele vahenditele maksab pank väga madalat intressi, sest
arvelduskonto eesmärk on arvelduste teostamine, pakub pank klientidele, kelle rahaliste vahendite
jäägid arvelduskontol on suured, hoiustada oma raha üleööks.

Klient ja pank sõlmivad omavahel üleöödeposiidi lepingu ja pank hoiustab kliendi arvelduskontol
olevad rahalised vahendid ( v.a. arvelduskrediit) üleööks ning igal hommikul laekuvad deposiidil
olevad rahad koos intressiga uuesti kliendi arvelduskontole.

Kliendi rahade liikumine arvelduskonto ja deposiidi vahel kajastub konto väljavõttel. Üleöödeposiidi
hind ehk intress kujuneb vastavalt hetke rahaturu tingimustele. Üleöödeposiitide kasutajateks on
peamiselt suurkliendid, kellele laekuvad suured rahasummad ja kelle enda igapäevased arveldused
toimuvad suurtes summades, s.t. täna laekuvaid rahasid kasutan kohe homme ja vahepeal (öösel)
teenib raha intressi, olles üleöödeposiidil.

Näide:

Valuuta Konto saldo Üleöödepo intress

EEK alates 1000000,00 8,5%
USD alates 200000,00 5,45%
DEM alates 200000,00 500000,00 3,25%

Näide:
Kliendil X on üleöödeposiidi leping ja tal on arvelduskonto saldo jäägid järgnevad: Päev
Arvelduskonto päevalõpu saldo Teenitud intress 1 EEK 1500 000 EEK 354,17 2 EEK 1200 000
EEK 283,33 3 EEK 1000 000 EEK 236,11 4 EEK 1600 000 EEK 377,78 5 EEK I 450 000 EEK
342,36

Kui kliendil oleks 20-I päeval päevalõpu saldo alati 1 000 000 EEK, siis antud rahad teeniksid
üleöödeposiidil olles 20 päevajooksul intressi summas: 4722,2 EEK. Arvelduskontol teeniks klient
samadel tingimustel intressi summas:1666,67 EEK.

Järeldus: Kliendi kasum raha üleöödeposiidil hoides on antud juhul: 3055,53 EEK

Soovitused hoiustajale

Tähtajalisel hoiustamisel on kliendil soovitav vastus leida järgnevatele küsimustele:

Kui suur on hoiusele makstav intress?

Kui suur on esimene hoiusele laekuva summa alampiir?
Kas hoiusele saab teha juurdemakseid?
Kui sagedasti makstakse hoiusele intressi ja kas intress laekub hoiusete või arvelduskontole?
Kas hoiuselt on võimalik teha väljamakseid ja kui suures ulatuses? Millistel tingimustel saab
hoiust varem katkestada ja kui suur on katkestatud hoiusele makstav intressimäär?

Soovitav on valida paindlik tähtajalise hoiustamise viis.

Telefonipanga operaatorteenus

Operaatorteenust kasutades teenindab klienti telefonipanga operaator, kes: · annab kliendi(e soovitud
informatsiooni vastavalt kliendi Telefonipanga lepingus
fikseeritud õigustele,
· sooritab pangasiseseid ja siseriiklikke makseid mistahes kliendi poo(t soovitud saajatele,
· konsulteerib klienti mitmete pangatoodete ja teenuste osas,
· (ahendab kliendi kaebusi ja probleeme,
 · kliendi spetsiifiliste probleemide puhul leiab pangas vastava ala spetsialisti, kelle vahendusel
kliendi probleem saab lahenduse.

Telefonipanga operaatorteenuse vahendusel saab klient kasutada järgnevaid pangakontosid:

· arvelduskonto:
· siseriiklikud maksed Eesti kroonides
· pangasisesed maksed nii Eesti kroonides kui välisvaluutas · valuuta ost -
müük (konverteerimine)
· informatsioon konto saldo, broneeringute, vabajäägi kohta · info
kontotoimingutest

· tähtajaline hoiukonto:
· saldo
· hoiuse tähtajad
· saadav intress või makstud intress · kontotoimingute päring

· laenukonto
· saldo, võlgnevus
· maksetähtajad
· maksmata intress, viivised · kontotoimingute päring

· koolikonto:
· konto saldo
· kontotoimingute päring

· väärtpaberikonto:
· väärtpaberikonto seis · kontotoimingute päring · väärtpaberite ost-müük

Lisaks eespool loetletud teenustele ja tehingutele Telefonipanga operaator müüb ja teenindab kliente
järgnevate pangatoodete ja teenuste osas:
· eraisikute pangakontode avamine nii panga klientide(e kui mitteklientidele · panga eraisikust
klientide pangkonto tingimuste haldamine
· tähtajaliste hoiutoodete müük

Telefonipanga klientidele määratud maksete ja perioodiliste maksete lepingult

SÕIllllnllfle-)a l2pfllgll tIllT(IllUSte LILlf'IIdalllltlé;
leleleplngLlt2, S.O. TelefOnlpdllga la internetipanga (epltlgLlte SÕInlln 1(t1t _
tIIlItTllISte IlaIdallltlle
kaotatLld ja varastatud pallkaartide sulgenTine
deebetkaardi taotluse registreerimine, deebetkaardi linTiitide lnLlLltmilTe el-aisiku
arveldLlskrediidi taotluste vastuvõtnTine
sLllaralla broneerimisavalduste vastLlvõtmine ( broneerida saab Ilaruldasenlat valuutade sularaha,
suuremad kogused Eesti kroone ja laialtlevinud välisvaluutasid, eesnlärgiga võtta broneeritud
rahasunlma kontoris välja )
konto väljavõtte vormistamine
informatsioon valuuta kurssideja väärtpaberihindade kohta
illformatsioon panga toodete ja teenuste osas

Interneti pank

Internetipank on suunatud eelköige eraisikutele kui ka väikestele ja keskmise käibega f rmadele.

Internetipanga vahendusel sooritatavad operatsioonid:

ARVELDUSKONTO:
· pangasisesed ja siserüklikud maksed Eesti kroonides
· pangasisesed maksed välisvaluutas
· valuuta ost-müük
· maksed eelnvalt pangas kindlaks määratud saajatele, nn määratud maksed · info konto saldo,
broneeringute, vabajäägi kohta
· konto väljavõte

KOOLIKONTO: · saldo
· konto väljavõte

LAENUKONTO
· saldo
· võlgnevus
· laenu tähtajad
· maksmata intressid, vüvised · konto väljavõte

VÄÄRTPABERIKONTO
· väärtpaberite ostu-müügitehingute ja turuväliste tehingute edastamine panka · väärtpaberite hinnad
· konto seis
· konto väljavõte

Telefonipangas ja Internetipangas teostatavate tehingute limüdid:

Siserüklikud maksed Eesti kroonides:

Standardlimüt: maksimaalselt 5000.- EEK/ makse

Klient, s.t. kontoomanikust Telelepingute kasutaja, võib makselimüti muuta: · kuni 30 000.-
EEK/makse - telefonipanga operaatorteenuse vahendusel · üle 30 000.- EEK/makse - kontoris

Teised tehingud ( valuuta ost-müük, väärtpaberitehingud, tähtajalised hoiused):

Standardlimiit: maksimaalselt 100 000.- EEK/makse (Limiiti saab suurendada ainult kontoris)

NB! Telefonikõnede, sh kaugekõnede maksumuse tasub klient Eesti Telefonile või EMT-le jne.

Telepangas sooritatud maksete väärtuspäevad:

Siserüklikud maksed:

Enne kella 22.00 panka edastatud maksed võetakse kliendi kontolt maha antud kuupäevalja
edastatakse saaja pankajärgneval pangapäeval

Peale 22.00 panka edastatud maksed lähevad reeglina kliendi kontolt maha järgneval pangapäeval ja
edastatakse saaja panka ülejärgneval pangapäeval.

Laupäeval ja pühapäeval kuni enne kella 22.00 teostatud maksed edastatakse saaja panka
esmaspäeval, juhul kui esmaspäev pole rüklik püha. Makse kajastub kliendi väljavõttel
esmaspäevase kuupäevaga.

Telelepingute, s.o. Telefonipanga ja Internetipanga fepingute vormistamine

Telelepinguid saab vormistada nii relefonipangas kui kontoris.

Telefonipangas saavad telelepingut vormistada eraisikutest kontoomanikud, kus_juures antud eraisik

võib oma tele(epingusse lüta:
· oma eraisiku kontod
· teiste eraisikute arvelduskontod, kus ta on A-allkirjaõiguslik isik
· nendejurüdiliste isikute kontod, kus ta on AINUKE A-allkirjaõigust isik.

Igale Telelepingu kasutajale väljastab pank:

· 6-numbrilise kasutajatunnuse
· 24 parooliga paroolikaardi kehtivusega 1 aasta
· PIN-koodi ehk püsiparooli Internetipanga kasutamiseks. Internetipanka kasutades saab klient ise
oma PIN-i alati muuta. Kui antud PIN-i on kasutatud 24 korda järjest, süs süsteem teavitab
klienti ja palub kliendil PIN ära muuta.

Telelepingu sõlmimisel saab klient valida ka suhtluskeele: eesti, inglise, varsti lisandub ka vene keel.

Kasutajatunnuse ja paroolikaardi abil identifitseerib pank Telefonipanga kasutaja. Vaid õige

identifitseerimise puhul saab klient kasutada automaatteenuse abil oma pangakontosid ja
Telefonipanga telleri sooritada tehinguid antud kliendi kontodel. Kui kliendi identifitseerimine
ebaõnnestus, süs Telefonipanga teller ei saa juurdepääsu kliendi kontodele

NB! Kasutajatunnuse või parooli kolmekordsel valesisestusel teenus blokeeritakse.

Kliendi identifitseerimine Telefonipangas:

Küsitakse: a) kasutajatunnust
b) paroolikaardi 24-st paroolist ühe parooli kolme numbrit

Näide:

Kasutajatunnus: 000099
Paroolikaardi 5-nda parooli esimene, kolmas ja neljas number:

Kliendi identifitseerimine Internetipangas:

Süsteem küsib: a) kasutajatunnust b) paroolikaardi ühte parooli c) PIN koodi

Lepingute sõlmimine:

· ühe lepinguga saab siduda antud kontoomaniku kõik kontod

· erinevatele kasutajatele saab määrata õigusi ec-inevate kontode kasutamiseks

Telefonipanga eelised kliendile:

· paindlik ja küre jaotuskanal: pangainfo ja oma kontol paiknevate rahaliste vahendite kasutamine
on võimalik 24h ööpäevas 365 päeva aastas sõltumata kliendi asukohast
· teenustasud odavad või osade teenuste puhul púuduvad üldse
· pangatehingute sooritamiseks pole vaja raisata aega panka tulemiseks, jäävad ära auto parkimise
probleemid, pole vaja arvestada pangakontorite lahtiolekuajaga, pole vaja seista kontoris
järjekorras
· klient saab oma tänaseid laekumisi koheselt kasutada, sooritades makseid õhtutundidel
Puudus:
· ATM-de ja kontorivõrk ei ulatu igasse pürkonda ja seega on keerulisem teostada
sularahatehinguid: maksta sularaha kontole või võtta kontolt

Panga kasu:
· efektüvne kulude kokkuhoid:
· kontorivõrgu laiendamine maa igasse pürkonda pole vajalik
· klient sooritab enamik makseid ise ja ühelt transaktsioonilt hoiab
pank kokku kuni 50% ülekandekuludest, s.t. Telefonipangas
sooritatavad tehingud on pangale kuni 50% odavamad kui antud
tehingud kontoris
Telleri poolt teostatav transaktsioon on 4 korda kallim, kui sama tehing ATM-s. Telefonipangas
teostatud tehing on ca 40% või rohkemgi odavam kui antud tehing kontoris.
Kuna Telefonipangas teenindatakse klienti küresti ja efektüvselt hästi treenitud telleri poolt, süs
võrreldes ATM-ga vastab just Telefonipanga operaatorteenus kliendi ootustele.

· uute klientide võitmine tänu pangateenuste ööpäevaringsele kasutamisele.

Telefonipanga arengutrendid:

· areng näitab, et üldjuhul on telefonipan olemasolevate klientide paremaks teenindamiseks.

Telefonipanga liigid:

Telefonipanga automaatteenus

Telefonipanga automaatteenust kasutades teenindab klient end ise, kasutades selleks teletoni
klahve, s.t. automaatteenuse puhul identifitseerib kliendi ja suhtleb kliendiga automaat. `

Automaatteenuse vahendusel saadav info ja sooritatavad tehingud: · informatsioon konto saldo,

broneeringuteja vabajäägi kohta,
· informatsioon kontotoimingute kohta :
·üldjuhul saab Telefonipanga automaatteenusest infot vümati toimunud kontotoimingute kohta
( üldjuhul vümased 10 -15 tehingut)
· jooksev informatsioon valuuta kursside kohta ·
maksete sooritamine eelnevalt pangas kindlaks määratud saajatele, nn. määratud maksed

Telefonipanga automaatteenuse vahendusel saab klient kasutada oma ,järgnevaid pangakontosid:

· arvelduskonto:
·info konto saldost, konto broneeringutest, konto vabajäägist
·vümased 15 kontotoimingut
·pangasisesed ja siserüklikud maksed varem pangas kindlaks määratud saajatele
· koolikonto:
· kontoinfo
· vümased 15 kontotoimingut

· laenukonto:
·saldo, toimingud,
·võlgnevus
·maksetähtaeg
·maksmata intressid
Automaatteenuse kasutajatele võib kontoomanik määrata erinevaid kasutamisõígusi: · kasutajal on
õigus saada ainult informatsiooni kontotoimingute kohta · kasutajal on õigus saada infot
kontotoimingute ja saldo kohta · kasutajal on õigus kasutada automaatteenust täies mahus

Halduslepingu sõtmimine

RTF-i osakute esmakordsel ostmisel sõlmib fond investoriga halduslepingu.

Halduslepinguga volitab investor fondivalitsejat ehk haldurit:

· haldama RTF-i vara vastavalt lepingus kindlaksmääratud tingimusetele ja korrale · sõlmima
depoopangaga depoolepingu

Lepingus määratakse kindlaks:

· kas investeeringutest saadav tulu laekub investori arvelduskontole või reinvesteeritakse
täiendavatesse fondiosakutesse
· fondiosakute lunastamisest etteteatamise tähtaeg, s.t. tehingu kuupäevaks määratkse korralduse
esitamise päev + x pangapäeva.

Osaku ostmine

· kui investor ostab osaku pangapäeval enne kella I1.00, süs lülitub ta kasumiarvestusse samal
pangapäeval
· kui investor omandab osakud pärast kella 11.00, lülitub ta kasumiarvestusse järgneval pangapäeval

· Investori fondi osakuid ei registreerita Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis

(EVK-s) ja osakuid saab osta ainult RTF-i depoopangast
· Osakute ostmiseks peab investoril olema Hansapangas arvelduskonto.
· Osakuid hoitakse investori EVK väärtpaberikontol või pangasisesel
väärtpaberikontol.

Osakute müük

· osakute osalisel müügil saab investor tehingu väärtuspäeval raha müüdud osakute väärtuses. Selle
ajani teenitud, kuid väljamaksmata tulu, kantakse investori arvelduskontole aruandekuu järgneva
kuu esimesel pangapäeval.

Hansa Rahaturufond

i-ansa Rahaturufond (RTF) on Eesti Vabarügis registreeritud avatud lepinguline investeerimisfond,

mis taotleb maksimaalset kapitalikasvu lühemas ajaperspektüvis. RTF investeerib Balti vabarükide
rahaturu instrumentidesse.

RTF-i:

fondivalitseja: Hansa Asset Management depoopank: Hansapank

RTF-i prospekt ja finantsaruanded kajastavad fondi tegevust, osaku puhasväärtuse arvutamise

põhimõtteid, osaniku õigusi ja kohustusi.

RTF-i osak:
· nimeline väärtpaber, mis eksisteerib elektroonilisel kujul ja tõestab osaniku õigust
proportsionaalsele osale RTF-i varadest.
· kõik RTF-i osakud on võrdsed, nominaalväärtusega 1000.- krooni · osakud on vabalt
võõrandatavad, kui Haldusleping ei näe ette teisiti.

RTF-i osaku maksumus:

· kui osaku puhasväärtus on suurem kui nominaalväärtus (s.t. fond on kasumis), on osaku
maksumus nü ostmisel kui müümisel 1000.- krooni
· kui osaku puhasväärtus on väiksem nominaalväärtusest ( s.t. fond on kahjumis), on RTF-i osaku
maksumus võrdne osaku puhasväärtusega.

Kasumi arvestus ja maksmine:

· igal pangapäeval kell 11.00 arvutab fondivalitseja RTF-i osaku puhasväärtuse. · osaku
puhasväärtuse ja nominaalväärtuse vahe moodustab osaku päevase tulu või
kulu.
· fond maksab investeeringutest saadava kogutulu investorile välja igal aruandekuule järgneval
esimesel pangapäeval vastavalt investori osalusele fondis
· kasum kantakse kas investori arvelduskontole või reinvesteeritakse vastavalt investori soovile
uutesse fondiosakutesse.

Esia(gne minimaalne investeeringusumma:

100 000 Eesti krooni ehk 100 osakut.

Järgnevad lisainvesteeringud võivad olla väiksemad.

Kui investeeringu kogusumma langeb alla 100 000 krooni, maksab fondivalitseja investorile
koheselt välja teenitud intressi ja osakute väärtuse.

analoogilise tehingukorralduse fondi osakute ostmiseks või müümiseks esitama ka oma

kontohaldurile, s.t. pangale, kus ta omab väärtpaberikontot.

Klient esitab tehingu fondiosakute ostmiseks või müümiseks ja tehingu vastaspooleks on vastav
fond.

Tehingu vastaspooleks on vastav fond

Kui fondi operaatorpank on samas ka investori väärtpaberikonto haldur-pank, süs pole rohkem
korraldusi esitada vaja.

Investeerimisfondide näited:
Fond Fondi tüüp Börsil Operaatorpank
Fondivalitseja
Balti Kasvufond avatud noteeritud Hansapank HAM
Hansa avatud ei Hansapank HAM
Rahaturufond
Hansa Venemaa avatud ei Hansapank HAM
Kasvufond
Centum avatud ei Hansapank, ICI
Eesti
Kapitalij uht
Maapank
Hoiupanga avatud ei Hoiupank
Hoiupanga
Venemaa
Aktivajuhti-
Investeerimisfond mise
AS

Hoiupanga avatud noteeritud Hoiupank Hoiupanga

Investeerimisfond Aktivaj uhti-
mise AS
Hansa Erastamise kinnine kaubeldav börsiliikmed HAM
Investeerimisfond

Noteeritud - informatsiooni avalikustatakse börsil, kauplemist börsisüsteemi vahendusel ei toimu.

Kaubeldav - kauplemine toimub börsisüsteemi vahendusel

Ei - fondi osakud ei ole börsil noteeritud ega kaubeldavad, tehinguid fondi osakutega teostatakse
vahendajate kaudu.

Investeerimisfondid

Investeerimisfond on finantsasutus, kes kogub kokku mitmete investorite raha ja paigutab selle
väärtpaberitesse.

Investeerimisfondide lügid:

l. Kinnine investeerimisfond ( fondi ülesehitus on sarnane tavalisele aktsiaseltsile): · fondi osakute

arv on lõplik - s.t. investorid ei saa fondi pidevalt raha juurde lisada.
Osakuid emiteeritakse juurde vaid kindlaksmääratud mahus ja tähtaja selleks korraldatava
emissiooni teel;
· fond ei ole kohustatud investorilt osakuid tagasi ostma;
· fondi osakui ostetakse-müüakse järelturul
· fondi tegevuse lõpetamise kuupäev on kindlaks määratud

Näiteks Hansa Erastamise Investeerimisfond on kinnine fond.

2. Avatud investeerimisfond:
· fondi osakute arv pole lõplik, s.t. osakute arv sõltub sellest, kuidas investorid fondi rahajuurde
paigutavad ( osakuid ostavad) või fondist välja võtavad (müüvad);
· fond on kohustatud osakuid tagasi ostma
· osakutel puudub järelturg, neid ei saa müüa kellelegi teisele, vaid ainult fondile tagasi.

3. Eondivalitseja ehk fondi halduri ülesanne on fondi investeeritud raha paigutada väärtpaberitesse
varade suurendamise eesmärgil. Üldjuhul on fondi prospektis määratud kuhu ja millistesse
väärtpaberitesse fond investorite raha ehk fondi varad võib investeerida.

4. Operaatorpank on pank, kes on volitatud sõlmima klientidega vastava fondi osakute ostu-
müügitehinguid. Operaatorpank esitab investorile fondiosakutele fondi poolt arvutatud ostu-
müügihinna

Fondi osakute ost-müük

Investor saab fondi osakuid osta-müüa kas vastava fondi operaatorpangas või otse fondivalitsejaga.
Näiteks:
Balti Kasvufondi operaatorpank on Hansapank ja fondivalitseja on Hansa Asset Management
(HAM) ja seega saab investor osakuid osta-müüa nü Hansapangas kui ka HAM-s.

Tehingu sõlmimisel määratakse:

· tehingu väärtuspäev
· tehingu arvelduse lük: tehing makse vastu, makseta tehing, turuväline tehing.

NB! Kui investor sõlmis fondi osakute ostu või müügitehingu antud fondi operaatorpangas, kes ei
ole antud investori väärtpaberikonto haldurpank, peab investor

EVP tehingud

Erastamisväärtpaber ehk EVP on erastamisväärtpaberite keskregistris EVPkontodele kantud

rahvakapitali obligatsioon.

EVP- konto
· spetsiaalselt erastamisväärtpaberitejaoks pangas avatud konto.

Alates 19.05.1997 on EVP analoogne teiste EVK-s registreeritud väärtpaberitega. Seega saab EVP-
sid hoida ja teostada EVP tehinguid lisaks EVP-kontole ka investori EVK-s registreeritud
väärtpaberikontol.

NB! Seadusega pole mitteresidentidest jurüdilistel isikutel õigus omada EVP-sid ja seetõttu ei saa
sooritada tehinguid, mille tulemusena kanduks omandiõigus mitteresidendist jurüdilisele isikule.

EVP tehingud on tehingud, kus tehingu üheks osapooleks on EVP Keskregistris registreeritud EVP
konto.

EVP-tehingud:
· EVP-de müügitehing, mille puhul müüakse pangale oma EVP-kontol olevad EVP-d
· EVP-de ostutehing, mille tulemusena ostetakse pangast EVP-d EVP-kontole · EVP-de ülekandmine
väärtpaberikontolt EVP-kontole ja vastupidi

l. Klient müüb pangale oma EVP- kontol olevad EVP-d:

· müüja esitab EVP-de müügikorralduse pangas, kellele ta oma EVP-d müüb · kahe pangapäeva
jooksul annab klient-müüja korralduse oma EVP-konto haldurile
kanda müüdav kogus EVP-sid saaja panga EVP-kontole.
· raha müüdud EVP-de eest laekub kliendi arvelduskontole või klient saab selle kätte sularahas
( Hansapanga puhul saab klient raha kätte kolme pangapäeva jooksul pärast EVP-de laekumist
Hansapanga EVP-kontole )

2. Pank müüb EVP-de ostja EVP-kontole

· Pank müüb EVP-sid ainult EVP-kontot omavatele klientidele.
· kui ostja soovib osta EVP-sid kellegi teise EVP-kontole, süs märgitakse tehingu korraldusele
saaja nimeks tegelik saajaja maksja nimi kirjutatakse selgitusse.
· EVP-d laekuvad pärast tehingu summa tasumist saaja EVP-kontole 3 pangapäeva pärast.

3. EVP-de ülekanne EVP-konto ja väärtpaberikonto vahel

Antud tehingud on makseta ehk turuvälised tehingud.

· Väärtpaberikontolt EVP-kontole:
Tehing sisestatakse vaid EVK-konto poolt ehk müüja poolt. EVP-de ülekandjal tuleb oma
kontohaldurile esitada makseta ehk turuväliseks tehinguks. EVP-de saajal pole vaja korraldust oma
kontohaldurile esitada.

Väärtpaberite märkimine rakendatakse väärtpaberite esma-levitamise

Märkimistehingu tingimused

· märkimiskorraldusi saavad esitada ainult EVK-s registreeritud väärtpaberikontot omavad

investorid
· investor esitab märkimiskorralduse oma väärtpaberikonto haldurile · väärtpaberite
märkimistingimused on esitatud emissiooniprospektis · märkimine võib vastavalt
emissioonitingimustele toimuda:
· EVP-de eest
· Eesti kroonide eest
· Emissioonid võivad olla:
· fikseeritud hinnaga
· enampakkumisega, mis võivad olla 2-te lüki ostupakkumised: · hinnaga enampakkumine ·
hinnata enampakkumine
Enampakkumise puhul arvutatakse pärast emissiooni lõppu väärtpaberi hind, millega investorid
väärtpaberid omandavad.
· EVK poolt korraldatavate emissioonide puhul tuleb enne märkimiskorralduse registreerimist
pangas teostada vastavas summas makse emissioonitingimuste määratud kontole.
· Märkimiskorralduste registreerimine lõpeb märkimise vümasel päeval kell 15.00.

Tehingukorratduste jätmine ootele (tehingusoovide orderid)

Hinnapüriga korraldused on kehtivad korraldusel näidatud kuupäevani k.a. ja maksimaalselt jooksva

nädala lõpuni.

Kui turusituatsioon ei võimalda jooksva nädala jooksul korralduse täitmist, kaotab korraldus
kehtivuse.

Hirmapüriga ostu-müügikorraldusi aktsepteeritakse näiteks Hansapangas alates tehingusumma

väärtusest 100 000.-kr

Börsitehing

Börsitehing on väärtpaberitehing börsilükmetega börsil kaubeldavate väärtpaberite ostmiseks või

müümiseks.

Börsitehinguid saab investor teostada oma kontohalduriga, samuti võib teha kokkuleppeid
börsitehingute sooritamiseks teiste börsilükmetega.

Börsitehinguid saab sooritada börsi lahtioleku aegadel ehk börsipäeval kell 10.00 - 14.00.

Tehingupäev - pangapäev, millal teostatakse kliendi korraldus.

Kliendi väärtuspäev on pangapäev, mil toimub kliendi arveldus- või väärtpaberikonto krediteerimine
tehingust saadud rahasumma või väärtpaberite ulatuses.

Turuhind - tekib hetke parima ostunoteeringu ja parima müüginoteeringu põhjal ning on antud
ajahetkel kõikide vahendajate juures üks ja sama.

Komisjonitasu - börsitehingu puhul maakleri komisjonitasu

Börsitehingu tingimused
Väärtpaberite ostmise puhul debiteeritakse kliendi arvelduskontot tehingusumma, teenustasu ja
komisjonitasu ulatuses tehingu kuupäeval.

Väärtpaberite müümise korral debiteeritakse kliendi väärtpaberikontot müüdud väärtpaberite

ulatuses kliendi väärtuspäeval, vastav kogus väärtpabereid blokeeritakse aga kliendi
väärtpaberikontol juba tehingupäeval.

Investori tehingute skeem

Näide: Investor sooritab väärtpaberitehinguid oma väärtpaberikonto halduri kaudu. Antud näites on
investori kontohalduriks Hansapank (HP)

Tehingu lük Tehing Tehing Hind OT Väärtus-päev S

vastaspoole Hansa-pangas
konto-halduri
poolt
I. Investor ostab Hansapangalt
Mitte - Klient ostab HP 25.- S=T+1 < 14.00 börsipaber noteering S=T+1 > 14.00 Börsipaber - Klient
ostab Börsi 75.- S=T+3<13.45
noteering

2. Investor müüb Hansapangale

Mitte - Klient müüb HP 25.- S=T+1 < 14.00
börsipaber noteering S=T+2> 14.00

Börsipaber - Klient müüb Börsi 75.- S=T+3

noteering

3. Klient ostab vastaspoolelt ( teiselt isikult, teiselt pangalt, iseenda teiselt kontolt)

Makse vastu Müük Väärtpaberite Kokku- 25.- S=minT+ 1 < 14.00 vastaspoolega,
saamine makse lepitud S=minT+?> 14.00 makse vastu vastu
hïnd max T+30 tehing

Makseta Müük vastas- Väärtpaberite Kokku- 50.- S=minT+1<14.00 poolega, saamine,

leppehin S=minT+?> 14.00 makseta tehing vaba tehing
d max T+30 ehk turuväline või
tehing 0.-kr

4. Klient müüb vastaspootele (teisele isikule, teisele pangale, iseenda teisele kontole)

Makse vastu Ost Väärtpaberite Kokku- 25.- S=minT+ 1 < I 4.00

vastaspoolega, ülekandmine leppe S=minT+> 14.00 makse
vastu makse vastu hind max T+0 tehing

Makseta Ost Väärtpaberite Kokku- 50.- S=minT+1<14.00 vastaspoolega, ülekandmine,

leppehin S=minT+?>14.00 makseta tehing vaba tehing d max T+30
või 0.-kr

NB! Tehingus saab kasutada vaid väärtpaberikontoga seotud arvelduskontosid.

Makse vastu tehingu korral garanteeritakse raha kandmine ostja arvelduskontolt müüja
arvelduskontole, sest ostja kontohaldur ei registreeri tehingut, kui ostja arvelduskontol on
garanteerimata vajalik tehingusumma.
2.2. Makseta tehing ehk turuväline tehing on väärtpaberitehing, kus tehingu sõlmimisel lepivad ostja
ja müüja omavahel kokku, et ostja ei makse väärtpaberite eest oma väärtpaberikontoga seotud
arvelduskonto automaatse debiteerimise teel tehingu käigus, vaid tasub müüjale ISE kas
sularahas, teeb ise ülekande või ei maksa üldse (näiteks kingib).

Makseta väärtpaberitehingu korral ei garanteeri kontohaldur väärtpaberite eest tasumist, sest tehingu
teostamise käigus ei debiteerita ostja arvelduskontolt vajalikku rahasummat müüja kasuks.

3. Väärtpaberikonto ülekanne on väärtpaberite ülekandmine ühe kontohalduri juurest teise

kontohalduri juurde.

Antud tehingu sooritamiseks peab investor avama eelnevalt uue kontohalduri juures
väärtpaberikonto ja seejärel esitama nü endisele kui uuele kontohaldurile korralduse väärtpaberite
makseta tehinguks, kandes kõik väärtpaberid lükide kaupa eraldi üle.

Tehingud väärtpaberitega

I. Ostu-müügitehing oma väärtpaberikonto halduriga - pangaga (N.: Hansapangaga, Hoiupangaga

jne) on tehing kontohalduri poolt noteeritud hinnaga, s.t. tehingud, kus kontohaldur otsib
tehingule vastaspoole

l.l. Ostu-müügitehing börsil mittekaubeldavate väärtpaberitega on investori ja tema kontohalduri-

panga vaheline börsiväline ostu-müügitehing

1.2. Börsitehing on kontohalduriga sõlmitav tehing börsil kaubeldavate väärtpaberite ostmiseks-

müümiseks

2. Tehing vastaspoolega - tehing sõlmitakse kahe osapoole vahel ning kontohaldur vahendab tehingu
arvelduskanaleid.

NB! Et garanteerida tehingu toimumist tehingu väärtuspäeval, peavad tehingu mõlemad osapooled
oma kontohalduri juures andma korralduse tehingu teostamiseks täpselt ühesuguste andmetega.

Näide:
Härra X, kelle kontohaldur on Tallinna Pank, müüb oma väärtpaberid härrale Y, kelle kontohaldur
on Forekspank.
Härra X esitab vastava korralduse Tallinna Pangale ja härra Y esitab vastava korralduse
Forekspangale.

Kontohaldurid edastavad tehingukorraldused Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumisse üks

pangapäev enne tehingu väärtuspäeva. Tehing toimub vaid juhul, kui tehingukorraldused on EVK-le
edastanud mõlema osapoole kontohaldurid.

Kui tehingu andmed on erinevad või ebakorrektsed või vastaspoole tehingukorraldus puudub, süs
tagastatakse korraldus kontohaldurpangale. Tagastatud tehingukorraldus edastatakse uuesti EVK-sse
veel neljal pangapäeval. Realiseerimata tehingukorraldused tühistatakse 5-ndal päeval alates tehingu
väärtuspäevast.

Vastavalt tehingu osapoolte vahelisele kokkuleppele on tehingu arveldusviis: · makse vastu tehing
· makseta tehing ehk turuväline tehing

2. l. Makse vastu tehing:

tehingu sõlmimisel lepivad osapooled omavahel kokku, et väärtpaberite eest makstakse tehingu
käigus ostja (investori) väärtpaberikontoga seotud arvelduskonto automaatse debiteerimise teel
müüja kasuks.

Makse vastu tehingu realiseerimisel vüakse läbi kaks toimingut: · väärtpaberite ülekandmine müüja
väärtpaberikontolt ostja väärtpaberikontole · tehingusumma ülekandmine ostja arvelduskontolt
müüja arvelduskontole

* Konto hooldustasu arvutatakse vastava rügi Väärtpaberite Kcskdepositooriumi poolt esitatud

hindade alusel ja debiteeritakse arvelduskontolt kord kuus

Eriotstarbelised väärtpaberikontod

Lügid:
· valduskonto · pandikonto · stardikonto · ajutine konto · kliendikonto

Valduskonto on väärtpaberikonto, millele registreeritud väärtpaberite käsutamise õigus on investori

poolt volituse alusel antud väärtpaberituru kutselisele osalisele või fondivalitsejale. Valduskonto
omanik võib anda korraldusi tehinguteks valduskonto väärtpaberitega juhul, kui on sõlmitud vastav
leping valduskonto omaniku ja väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja vahel.
Pandikonto avatakse Registrisse kantud väärtpaberite pantimiseks. Pandikonto avatakse pantija
nimel. Panditavate väärtpaberite kandmiseks pandikontole lisatakse väärtpaberite pantimise leping.

Stardikonto avatakse asutava äriühingu nimel mitterahalise sissemakse tegemiseks väärtpaberites.

Teatise väljastamine Äriregistrile

Ettevõtte registreerimiseks tuleb ettevõttel esitada Äriregistrile aktsia-kapitali sissemaksmist tõendav

dokument. Ettevõtte organiseerimisel hindab ja kinnitab audütor sissemakse väärtuse.
EVK väljastab Äriühingu nõudmisel teatise stardikontol registreeritud väärtpaberite kohta
Äriregistrile või audütorile esitamiseks.

Kui äriühing on Äriregistris registreeritud muudetakse EVK-s stardikonto ümber väärtpaberikontoks.

Stardikontol registreeritud väärtpaberitega väärtpaberitehinguid ei tehta.

Ajutine väärtpaberikonto avatakse emitendi taotlusel investori nimel juhul kui emitendi
väärtpabereid märkinud või omaval investoril pole EVK-s väärtpaberikontot.

Ajutisel väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberitega tehinguid ei tehta.

Kui investor avab väärtpaberikonto, süs ajutisel VPK-1 asuvad väärtpaberid kantakse investori VPK-
le ja ajutine konto suletakse.

Kliendikontol (esindajakontol) registreeritud väärtpaberite omandiõigus ei kuulu kliendikonto

omanikule. Kui väärtpaberikonto on kliendikonto, kajastub see konto nimes.

Kliendikonto omamisõigus on vaid välisrükides registreeritud jurüdilistele isikutel, kes vastavalt

asukoharügis kehtivatele õigusaktidele on õigustatud hoidma oma nimel teistele isikutele kuuluvaid
aktsiaid.

Väärtpaberikonto (VPK)

VPK
Väärtpaberikontol on registreeritud investori omandiõigus Registrisse kantud väärtpaberite suhtes
ning kõik muudatused ja pürangud selliste väärtpaberite käsutamisõiguste suhtes.

Väärtpaberikonto avamisõigus on järgnevatel isikutel:

· Eesti ja välisrükide kodanikud, kes avamistaotluse esitamise kuupäevaks on vähemalt 18-
aastased
· alla 18-aastastele fiiüsilistele isikutele avatakse väärtpaberikonto tema seadusliku esindaja
kirjalikul nõusolekul
· Eesti või välisrügi jurüdilised isikud

Isik võib Registris omada mitu väärtpaberikontot.

Väärtpaberikonto (VPK) avamise reeglid

· väärtpaberikonto avamise õigus on ainult kontohalduril · igat VPK-d teenindab üks kindel
kontohaldur · iga VPK seotakse teenindava kontoga
· VPK avamiseks esitab investor kirjaliku avalduse

Väärtpaberikontot omaval isikul on õigus volitada teisi isikuid käsutama kontol registreeritud
väärtpabereid.

Väärtpaberikonto väljavõtted

Kontohaldur edastab klíendile kokkuvõtte VPK aastalõpuseisust mitte hiljem kui uue aasta
jaanuarikuu jooksul.
Jooksvat infot oma VPK seisu ja toimingute kohta saab investor vastavalt panga hinnakirjale.

EVK väljastab investorile teate posti teel iga kord, kui kontol on toimunud lükumine.

VPK ülekandmine teise kontohatduri juurde toimub investori kirjaliku avalduse alusel eeldusel. et
investor on avanud uue väärtpaberikonto teise kontohalduri juures. Peale väärtpaberite ülekandmist
VPK suletakse.

VPK sulgemine toimub kontohalduri poolt investori kirjaliku avalduse alusel. VPK sulgemise
eelduseks on VPK null-saldo.

Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi Reeglite Kogu (=Reeglite Kogu) sätestab:

· Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise korra
· väärtpaberite Registris registreerimise alusedja korra
· Registrisse kantud väärtpaberitega tehtud tehingute Registris registreerimise ja selle tehingute
täitmise korra
· Registri pidaja õigused ja kohustused

Väärtpaberite registri pidajaks on Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium (EVK).

Väärtpaberite Registris hoitakse:

· dematerialiseeritud kujul emiteeritud ja/või eksisteerivaid väärtpabereid · õigusaktide alusel välja
antud väärtpabereid

Dematerialiseeritud kujul emiteeritud väärtpaberitel puudubjärjekorranumber.

EVK kontohaldur:
kontohaldur on jurüdiline isik, kes edastab EVK-le investori korraldusi registritoimingute
tegemiseks ning vahendab EVK poolt osutatavaid teenuseid.

Kontohalduriks võib olla EVK aktsionär, kes omab: · kredüdiasutuse tegevuslitsentsi

(panganduslitsentsi) ja · väärtpaberituru kutselise osalise tegevuslitsentsi

Kontohalduri tegevused

Kontohaldur edastab EVK-le

· investori taotlusi väärtpaberikonto avamiseks ja sulgemiseks · investori korraldusi
registritoimingute tegemiseks

Kontohalduri põhiülesanded: · müügitehingute vahendamisel garanteerida kontroll müüdavate

väärtpaberite
olemasolu üle · ostutehingute vahendamisel ning kinnitamisel garanteerida ostusumma tasumine.

KINDLUSTATU - kindlustusriskiga seotud isik.

KINDLUSTUSVÕTJA - ñiüsiline või juriidiline isik, kellel lasub kindlustusmaksete

tasumise kohustus.

KINDLUSTUSLEPING - kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud leping, mis

põhineb
kindlustusavaldusel.

KINDLUSTUSKAITSE - tagab lepingus määratud summa maksmise soodustatud

isiku(te)le , kui kindlustusjuhtum saabub lepingu kehtivuse
ajal.

KINDLUSTUSPERIOOD - aeg, mille jooksul kindlustatule tagatakse kindlustuskaitse.

KINDLUSTUSSUMMA - lepingus määratud summa, mille saab soodustatud isik

kindlustusjuhtumi saabumise korral lepingu kehtivuse ajal.

KINDLUSTUSHÜVITIS - pärast kindlustusjuhtumit kindlustaja poolt kindlustatule või

soodustatud isikule väljamakstav rahasumma.

KINDLUSTUSPR.EEMIA - tasu kindlustuskaitse eest.

SOODUSTATUD ISIK - kindlustussumma saaja kindlustusjuhtumi saabumise korral.

KINDLUSTUSJUHTUM - eritingimustes kirjeldatud sündmus, mille saabumise korral tekib

kindlustusseltsil kindlustussumma väljamaksmise kohustus.

Kogumiskindlustus

Toode: Personaalne Säästuplaan

Kogumiskindlustus on kindlustustoode, mis pakub võimaluse pikaajaliselt ja väikeste

osamaksetena kokku koguda soovitud rahasumma.

Kogumisperioodil on kindlustatul kindlustuskaitse, s.t. kui kindlustatu sureb kindlustusperioodi

jooksul, makstakse soodustatud isikutele välja kindlustussumma.
Kindlustatu:
· fiiüsiline isik, kes lepingu sõlmimisel on vähemalt 15-aastane ning kelle vanus
kindlustusperioodi lõppedes ei ületa 65 aastat.

Kindlustusjuhtum:
· kindlustusperioodi lõppemine või
· kindlustatu surm kindlustusperioodi jooksul

Kindlustussumma:
· minimaalne kindlustussumma on 10 000.- krooni

Kindlustuslepingu valuuta · EEK · DEM

Kindlustussumma ühekordne suurendamine:

· kindlustussummat võib kokkuleppel kindlustusandjaga suurendada iga kindlustusaasta alguses,
esitades selleks vastava avalduse 30 päeva enne kindlustusaasta algust.

Kindlustussumma automaatne suurenemine

· kindlustusvõtja võib kokku leppida kindlustussumma automaatse suurenemise igaks järgnevaks
kindlustusaastaks

Kindlustusmakse tasumine
· kindlustusvõtja võib kindlustusmakseid tasuda ühekordse maksena või osamaksetena
· osamakse min suurus on 100 krooni

Kindlustussumma väljamaksmine
· kindlustusperioodi lõppemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument ja kindlustuspolüs
· kindlustatu surma puhul esitavad soodustatud isikud: · pass, kindlustuspolüs, surmatunnistuse
ärakiri
,
· loomuliku surma puhul ärakiri kindlustatu haigusloost
· vägivaldse või õnnetusjuhtumi tagajärje( saabunud surma korral juurdlusvõi
uurimisorganite otsuse surma põhjuste kohta

Kindlustusmaksete väljamaksmine osamaksetena pärast kindlustusperioodi lõppemist

· osamaksete suurused lepitakse kokku kind(ustusandjaga
· min väljamakstav osamakse on I000.- krooni

Lisakasum

· lisakasum arvutatakse proportsionaalselt Reservi osatähtsuse kasumi tekkimises ja lisatakse

Lepingu Reservile majandusaasta lõpuseisuga
· jaotamisele kuuluva kasumi suuruse kinnitab kindlustusandja nõukogu · reservis sisalduv lisakasum
jaguneb 2-te ossa: pidev boonus ja kindlustusjuhtumi
boonus
· pidev boonus on summa, mis makstakse kindlustusvõtjale välja:
· tagasiostuväärtuses sisalduvana lepingu ennetähtaegsel lõppemisel või · kindlustusjuhtumi
korral lisaks kindlustussummale
· kindlustusjuhtumi boonus on summa, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi korral lisaks
kindlustussummale

Maksustamine
· kindlustusandja tasub tulumaksu laekuvatelt kindlustusmaksetelt · kõik väljamaksed on
tulumaksuvabad, kaasaarvatud tekkiv lisakasum
Kogumiskindlustusega saab siduda õnnetusjuhtumi lisakindlustuse, kusjuures õnnetusjuhtumi puhul
on soodustatud isikuks kindlustatu.

Kogumiskindlustuse eelised võrreldes pangahoiuste ja fondidega

· võimalus igakuiselt raha kõrvale panna

· kindlustuskaitse omamine, s.t. kindlustatu surma puhul saavad soodustatud isikud kätte kogu
kindlustussumma, olenemata sellest, kui palju jõuti tegelikult raha koguda.
· kõik väljamakstavad hüvitised on maksuvabad
· Hansapanga Kindlustusselts garanteerib aastase intressitulu 4% (EEK) või 2,5% (DEM), s.o.
intress, mille kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma
· kindlustusandja eesmärgiks on klientide raha investeerida nü hästi kui võimalik ja prognoosib
tegelikuks intressimääraks 7-15%

Kokkuvõtte kogumiskindlustuse eelistest: · väikeste osadega sissernaksed

· kindlustuskaitse
· hüvitised on tulumaksuvabad
· garanteeritud tulu · investeeringutulu

Investeerimiskindlustus olemus

Elukindlustusfirmade eesmärk on pakkuda KINDLUSTUSKAITSET

Kaasajal pöörab elukindlustus üha suuremat tähelepanu: · investeeringutele · sãästulepingutele

· maksusoodustustele

Investeerimiskindlustus on uue põlvkonna elukindlustustoode.

Traditsioonilise elukindlustuse puhul lepitakse kokku kindlustussumma suurus, mis on ühtlasi nü

Riskisumma kui ka lepingu lõpptähtajal välja makstav Kogumissumma.

Investeerimisotsused kogumissumma tagamiseks ja lisakasumi teenimise eest vastutab

kindlustusselts.

Investeerimiskindlustus annab investeeringute suunamiseks võimaluse, kuid ka vastutuse võtmise

kliendile kui kindlustusvõtjale ENDALE.

Investeerimiskindlustuse puhul lepitakse kokku vaid Riskisumma suurus. Investeerimiskindlustus on

elukindlustus, milles kombineeritakse kindlustuskaitse ehk Riskisumma ning investeerimisfondide
poolt pakutav atraktüvne tuleteenimisvõimalus.

IINVESTEERIMISKINDLUSTUS =
KLIENDI RAHA KINDLUSTUSKAITSE +
INVESTEERIMINE KLIENDI OTSUSE ALUSEL

Investeerimiskindlustuse põhiomadused:

· kogumisosa paigutatakse läbi kindlustusseltsi otse investeerimisfondidesse · klient ise määrab,

millisesse fondi ja kui palju ta oma raha investeerib
, · kliendil on võimalus
fonde vahetada ja raha erinevatesse fondidesse
kindlustuslepingu kehtivuse ajal juurde investeerida
· kliendil on võimalus kindlustuse kaudu fondi paigutatud raha osaliselt välja võtta · klient saab
vabalt valida riskisumma ehk kindlustuskaitse
· tulude maksustamine toimub vastavalt elukindlustusele omaste rügi poolt kehtestatud
maksustamise põhimõtete alusel

Ajalugu:

investeerimiskindlustus sai alguse 1960-ndatel aastatel Suurbritannias. Antud toode tekkis ja on

olnud atraktüvne eelkõige majanduse kasvuperioodidel. Tänaseks on investeerimiskindlustus
võitnud erinevates Euroopa rükides suure populaarsuse.

Investeerimiskindlustus sobib investorile, kes

· eelistab oma rahade paigutamist uudsetesse investeerimisvõimalustesse · suurema kasumi
saamise nimel on valmis riskima, teades, et samas on tagatud
konkreetne kindlustuskaitse surma- või õnnetusjuhtumiks
· ei taha end siduda konkreetse maksegraafikuga, vaid pigem soovib investeerida oma
äranägemisejärgija nüpalju kuijust soovib

Investeerimiskindlustus on paindlik, sest:

· kliendil on võimalik valida talle vajalik Riskisumma, mis ei kohusta teda ega sama suureks
Kogumissummaks
· kliendil on võimalik investeerimise otstarbel fondiosakute ostmiseks täiendavaid sissemakseid
teha talle sobival ajal. Klient otsustab ise kogumisosa sissemaksete suuruse üle.
· investeerimiskindlustus pole seotud konkreetse investeerimisfondiga: kindlustusperioodi jooksul
on õigus sooritada püramatul hulgal fondivahetusi ehk suunata oma raha fondist fondi.
· tagab kindlustuskaitse kindlustatud isiku omastele kindlustatu surma või ka õnnetusjuhtumi
puhuks

Maksustamine

· Elukindlustuse ostmise motüviks kogu maailmas on rügi poolt elukindlustusele tehtavad

maksusoodustused - elukindlustusest tehtavad väljamaksed, sh investeeringutulu on
tulumaksuvabad.

· Tulumaksusoodustus võimaldab kliendil õigete investeerimisotsuste puhul saada suuremat kasu

võrreldes investeerimisega otse investeerimisfondi.

· Rük soosib tulumaksusoodustusega reeglina eelkõige pikemaajalisemaid elukindlustuslepinguid.

NB! Eestis ei tehta hetkel tulumaksusoodustuse andmisel vahet kindlustusperioodist lähtuvalt, kuid
ilmselt vüakse see muudatus sisse 1998.a. II poolaastast. Reeglina taotlevad ka investeerimisfondid
kapitalikasvu eelkõige pikema ajajooksul. Soovitus: sõlmida pikemaajalise kindlustusperioodiga
leping, vähemalt 5-ks aastaks. Investeerimiskindlustus on maksusoodus, sest rügile tuleb maksta ·
hoiuse intressituludest 10% tulumaksu
· fondiosakute tootlikkuselt 26%
· investeerimiskindlustus on tulumaksuvaba
Investeerimiskindlustuse tingimused

Kindlustatu: füüsiline isik, kes lepingu sõlmimise hetkel on vähemalt 18 aastat vana
ning kelle vanus kindlustuslepingu lõppedes ei ületa 70 aastat.

Kindlustusjuhtum: a) lepingu sõlmimisel kokku lepitud kindlustusperioodi lõppemine või

b) kindlustatu surm kindlustusperioodi jooksul
 Kindlustusperiood: kindlustusperioodi arvestatakse täisaastates ja perioodi pikkuseks on 1- 30
aastat

Kindlustusmakse · kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale kindlustusmakse

tasumine: surmajuhtumiks (Riskipreemia) kas lepingu sõlmimisel
ühekordse maksena või osamaksetena (aasta-, poolaasta-, kvartali-,
kuumaksetena) kindlustusperioodi jooksul. Kindlustusvõtja tasub
Riskipreemia osamaksed hiljemalt lepingus ettenähtud kuupäeval.
· kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale Kogumispreemia, mille eest
kindlustusandja on kohustatud ostma avalduse alusel näidatud
väärtpabereid (fondiosakuid). Kindlat maksegraaf kut Kogumispreemia
maksmiseks ei pea kokku leppima.
· väärtpaberite ostutehingud sooritab kindlustusandja esimesel
võimalusel, kui vajalik Kogumispréemia on laekunud kindlustuskontole.
Väärtpabereid ostetakse täisühikutes. Kindlustusandja on kohustatud
teatama vähemalt üks kord kuus kindlustusvõtjale tema lepingule
ostetud väärtpaberite arvu, ostu kuupäevad ning ostuhinnad.

Kindlustussumma: Kindlustusvõtjal on võimalus valida kindlustussumma surmajuhtumiks

(Riskisumma) vahemikus 10 000 - 1 000 000 kr.
Kogumissummat kindlustusperioodi lõpuks kokku ei lepita.
Kogumissummaks on kindlustusperioodi lõppedes realiseeritud
väärtpaberite rahaline väärtus, millest on maha arvatud
kindlustusandjapoolsed kulud.

Kindlustussumma Soodustatud isikule makstakse välja kindlustatu surma puhul

väljamaksmine: Riskisumma ja selleks ajaks kujunenud Kogumissumma,
kindlustusperioodi lõppedes Kogumissumma. Soodustatud isik esitab 12 kuu
jooksul kindlustusandjale kirjaliku avalduse ning esitabjärgmised
dokumendid: Kindlustusperioodi lõppemise puhul:
· pass
· kindlustuspolüs
Kindlustatu surma puhul:
· pass

kindlustuspolüs
notari või kindlustusandja volitatud esindaja poolt kiruritatud
surmatunnistuse ärakiri Kindlustatu haigusloost vägivaldse või
õnnetusjuhtumi tagajärjel saabunud surma komal juurdlus- või
uurimisorganite otsus surma põhjuse ja asjaolude kohta.

Kindtustusvõtja Kindlustusvõtja surma puhul võib:

surm: · poolte kokkuleppel kindlustusvõtja kohustused võtta endale kindlustatu
või kolmas isik
· lõpetada kindlustusmakse maksmise; kindlustusmakse tasumise
lõpetamisel makstakse soodustatud isikutele välja Tagasiostuväärtus.

Tagasiostuväärtus: tagasiostuväärtuse arvutamise aluseks on kindlustusvõtja poolt tasutud

kindlustusmakse, millest kindlustusandja arvestab maha asjaajamiskulud,
seaduses ettenähtud korras tasumisele kuuluvad maksed ja kindlustusandja
poolt kantud risk.
Kindlustuslepingu valuuta: · riskisumma valuuta: EEK või DEM · kogumisosa Eesti fondide korral
EEK, välisfondide korral USDja DEM.

Näide:

Otseinvesteering fondi vüeks Investeerimiskindlustuse kaudu aastaks tehtud investeering eeldus:

fondi aastane tootlikkus eetdus: fondi aastane tootlikkus on 20% on 20%

investeeringu maht:
fondiosaku hind: 5000.- kr 10 -ne osaku hind 50 000.- kr fondi astumistasu:
1% tehingu summast: 500.- kr

investeeringu maht:
fondiosaku hind: 50 000.- kr 10-ne osaku hind: 50 000.- kr

investeerimiskindlustuse
alginvesteeringu teenustasu: 2%, s.o.: · 1% - fondi astumistasu
· 1% maksab kindlustus investeeringult tulumaksu

Seega:
investeeringu väärtus: 50 000.

kulu teenustasudeks: 500.Seega:

investeeringu väärtus: 50 000.- kr

kulu teenustasudeks:1000.- kr

eeldatav investeeringu väärtus 5 aasta eeldatav investeeringu väärtus 5 aasta pärast: 123 936.- kr
pärast:123 936.- kr

kapitalikasv:
123 936 - 50 000 = 73936.- kr

kapitalikasv:
123 936 - 50 000 = 73936.- kr

tulumaks kasumilt (26%): 73936.- 500.- = 73436

0,26 * 73436.- =19 093,36 kr

puhastulu:

kapitalikasv - teenustasu - tulumaks =

73936 - 500 -19093,36 = 54342,64

Investeeringu väljavõtmise
teenustasud:
· 1% investeeringu uuelt väärtuselt:

0,01 * 123 936=1239,36 kr

· 6% kapitalikasvult (73 936.- kr) 0,06 * 73 936 = 4436,16 kr

puhastulu:

kapitalikasv - teenustasud =
73936-1000-1239,36-4436,16 =67260,48

lnvesteerimiskindlustuse kaudu saadav tulu võrreldes otseinvesteeringuga on:

67260,48 - 54342,64 =12 917,84 krooni

Investeerimiskindlustusega kaasnev elukindlustus:

Investeerimiskindlustusega kaasneva vüeaastase 10 puhul on kindlustusele makstav riskisumma

näiteks 340.- krooni; I00 000.- kr elukindlustuse puhul elukindlustuse puhul 17 050.- krjne.

NB! Riskisummat saab maksta osamaksetena !!

000.- kroonise elukindlustuse 27-aastase naisterahva puhul 3410.- krooni; 500 000.- kr

Kokkuvõtteks:
Naisterahvas, kes 27-aastaselt sõlmis 5-aastase investeerimiskindlustuse lepingu, millega ta
kindlustas oma elu 10 000.- krooni väärtuses, saab antud näites toodud investeerimistingimuste
puhul puhastulu:

12917,84 - 340 =12577,84 krooni

Hansapanga Kindlustuse poolt vahendatavad investeerimisfondid

Fond Haldur Investecringute struktuur

Balti Kasvufond Hansa Asset Balti rükide
võlakirjad 27%,
Management (HAM) aktsiad 73%
Hansa Vene Kasvufond HAM Venemaa aktsiad ja võlakirjad
Hoiupanga Hoiupanga Fondid Balti rükide
võlakirjad So/a,
Investeerimisfond aktsiad 80%
,
Venemaa aktsiad 3%, muu 9%

Hoiupanga Vene Hoiupanga Fondid Investeerimisfond

Talinvesti Aktsiafond Estib-Talinvest Talinvesti Intressifond Estib-Talinvest

Talinvesti Kasvufond
IF Centum
Eastern European Fund
Global Equity Fund
Estib-Talinvest
ICI Kapitalijuht
Venemaa aktsiad ja võlakirjad
Balti rükide aktsiad 81 % ,
Venemaa aktsiad 19%
Eesti võlakirjad 78%, Venemaa võlakirjad 20o/a, Soome völakirjad 2%
Balti rükide väãrtpaberid 63%, Venemaa väärtpaberid 37%
Balti rügid, Venemaa

Mercury Asset Venemaa 45%, Ungari 16a/a, Management Poola 10%, balti rügid 8%,
Sloveenia 7%
Mercuri Asset Põhja-Ameerika 48%, Euroopa Management 30%, Jaapan 14%, muud 8%

Rahvusvaheliste fondidesse tehtavate investeeringute minimaalne maht

Investeeringu minimaalne summa ühte fondi on 5 550 USD ja sisaldab kõiki teenustasusid ja makse,
sh Hansapanga Kindlustuse teenustasusid.

PEREKINDLUSTUS
Perekindlustus on mõeldud perekonna turvalisuse tagamiseks. Näiteks võib perekonnapea
kindlustada perekonna enda surmaga kaasnevate majanduslike raskuste eest.

KINDLUSTATU - vähemalt 18aastane hea tervisega isik;

KINDLUSTUSPERIOOD - 1-30 aastat vastavalt kindlustusvõtja

KINDLUSTUSSUMMA - min 50 000, max kindlustatu 10-kordne aastasissetulek;

KINDLUSTUSJUHTUM - kindlustatu surm kindlustusperioodil;

SOODUSTATUD ISIK - kindlustatu poolt määratud isik(ud) ja/või pärij ad.

VÕTMEISIKU KINDLUSTUS

Võtmeisiku kindlustus on mõeldud firmadele, kes soov kindlustada oma firma võtmeisikuid,
kaitsmaks fi võtmeisiku kaotusega kaasnevate majanduslike kaotuste ning teiseltpoolt hoolitsemaks
ka võtmeisiku perekonna eest.

KINDLUSTUSVÕTJA - jurüdiline isik;

KINDLUSTATU -
KINDLUSTUSPERIOOD -
KINDLUSTUSSUMMA -
KINDLUSTUSJUHTUM -
SOODUSTATUD ISIK -
vähemalt 18 aastane hea tervisega isik;
1-30 aastat vastavalt kindlustusvõtja soovile;
min 50 000, max kindlustatu 10-kordne aastasissetulek;
kindlustatu surm kindlustusperioodil;
kindlustusvõtja poolt määratud isikud.

LAENUKINDLUSTUS

Laenukindlustus on mõeldud inimestele, laenukohustus. Sobib nü võetavate kui laenude

kindlustamiseks.

KINDLUSTATU - vähemalt 18aastane hea tervisega isik (laenu saaja);

KINDLUSTUSPERIOOD - laenu tagasimaksmise periood (max 20 aastat);

KINDLUSTUSSUMMA - laenusumma;

KINDLUSTUSPREEMIA - poole kindlustusperioodi pikkuse jooksul (kuu-, kvartali-, poolaasta- või

aastamaksetena);

KINDLUSTUSJLTHTUM - kindlustatu surm kindlustusperioodil;

SOODUSTATUD ISIK - laenu tagasimaksmata osa ulatuses pank, ülejäänu osas kindlustusvõtja
poolt määratud isik(ud).

LASTEKINDLUSTUS

Lastekindlustus on mõeldud inimestele, kes soovivad tagada oma lastele muretu elutee .alustamise,
kogudes raha kooli õppemaksu tasumiseks või oma eluaseme sisseseadmiseks. Kuna lapse käekäik
sõltub suuresti tema vanematest, süs kindlustatakse lapsevanema või hooldaja elu.

KINDLUSTATU - vähemalt 18 aastane lapsevanem või seaduslik hooldaja;

KINDLUSTUSPERIOOD - 4 -18 aastat vastavalt kindlustusvõtja soovile ning lapse

vanusele;

KINDLUSTUSSUMMA - min 10 000, max 500 000 krooni;

KINDLUSTUSJUHTUM - a) kindlustusperioodi lõppemine; b) kindlustatu surm

kindlustusperioodil;

SOODUSTATUD ISIK - kindlustatu laps, kelle vanus kindlustuslepingu sõlmimisel on 6 kuud

-14 aastat.

ÕNNETUSJUHTUMI LISAKINDLUSTUS

Õnnetusjuhtumi lisakindlustused:
invalüdsushüvitise; töövõimetushüvitise;
surmahüvitise.

KINDLUSTATUpõhilepinguga kindlustatu;

KINDLUSTUSPERIOOD

KINDLUSTUSSUMMA

KINDLUSTUSJUHTUM

põhilepingu kestus;

kindlustusvõtjal on õigus valida kindlustussummad eraldi iga õnnetusjuhtumi lisakindlustusega

kindlustatava riski jaoks; päevaraha suurus on max 1.5% kindlustatu keskmisest kuupalgast;

õnnetusjuhtumi tagajärjel saabunud kindlustatu töövõimetus, invalüdsus või surm kindlutusperioodil;

SOODUSTATUD ISIK -
Riskigrupid õnnetusjuhtumi lisakindlustusele

Riskigruppidesse jaotamine toimub elukutse ja harrastuste alusel.

GRUPP A (mitteohtlikud elukutsedja harrastused)

Ei ole seotud fiiüsilise tööga, puudub vahetu väline oht töötaja elule ja tervisele (kontorite töötajad ja
mittetootmissfåäri teenistujad, kes ei ole seotud sagedaste ametilähetustega ning rahaliste ja
materjaalsete vahendite hoidmise, vastuvõtmise, üleandmisega jms, samuti koduperenaised ja
pensionärid).

GRUPP B (võimaliku ohuga elukutsed ja harrastused)

Seotud fi.iüsilise tööga ja suurema töömahuga ametid (tootmissfääri töötajad, sõidukite juhid,
varustajad, sagedaste ametilähetustega seotud juhtivtöötajad, tõstukite, buldoóserite jt
eritranspordivahendite juhid, kassürid, mistahes objektide valvurid, politseinikud, inkassaatorid
, tuletõrjujad,
lendurid, tuukrid, kaevurid, traumaohtlike seadmete läheduses töötavad inimesed,
puidu-,keemiatööstuses jm töötavad inimesed jne), samuti aktüvse spordiga tegelevad inimesed (v.a
kabe, male ja teised rahulikud spordialad).

Arstlik läbivaatus

Kindlustuspreemiat ei saa kohe määrata ja kindlustatu tuleb suunata arstlikule kontrollile, kui:

· kindlustussumma ületab 300 000 krooni kuni 45 - aastase kindlustatu puhul;

· kindlustussumma ületab 150 000 krooni üle 45 - aastase kindlustatu puhul;
· kindlustatu vastab terviseankeedis mõnele küsimusele j aatavalt.

Kindlustusseltsil
kohustust

väljamaksmise
· enesetapp või selle katsed ,
· alkoholi või narkootiliste ainete mõju all olemine või mürgitus;
· lepingus nimetatud haigus(ed) ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates;
· transpordivahendi juhtimine kindlustatu poolt joobeseisundis või seadusliku juhtimisõiguseta;
· soodutatud isiku, kindlustusvõtja või kindlustatu pärijate süüline tegu;
· radioaktüvsete või toksiliste ainete mõju;
· sõjalised operatsioonid või rahvarahutused ,
· kindlustatu enda tegevus, mille puhul juurdlus- või uurimisorganid on algatanud kriminaalasja.

ELUKINDLUSTUSE ÜLDTINGIMUSED (Ü '98)

/ LEPINGUS KASUTATAVAD MÕISTED

1. Leping
1.1. Leping on Kindlustusandja ja Kindlustusvõtja vahel sõlmitud elukindlustusleping, mille alusel
Kindlustusvõtja kohustub tasuma Kindlustusmakseid Lepingus sätestatud ulatuses ja korras ning
Kindlustusandja kohustub Lepingus sätestatud juhtudel ja ulatuses vãlja maksma Kindlustussumma
või -hüvitise.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on kãesolevad tingimused (edaspidi: (Üldüngimused) ja
konkruetse kindlustuslügi etingimused (edaspidi: EritingimusedJ, Kindlustusvõtja ja Kindlustatu
poolt allakirjutatud elukindlustusavaldus (edaspidi: Avaldus), elukindlustuspolüs (edaspidi:
Kindlustuspolüs) ja muud Lepingu kirjalikud lisad.

2. Kindlustuspoliis
on Kindlustusandja poolt välja antud dokument, mis t8endab epingu sõlmimist.

Pooled
on Kindlustusvõtja ja Kindlustusandja.

4. Kindlustusandja
on Hansapanga Kindlustuse Aktsiaselts.

5. Kindlustusvõtja
on Lepingus nimetatud füõsiline või judidiline isik, kes sõlmib Lepingu ning kohustub tasuma
Kindlustusmakset ja teisi Lepingujärgseid makseid.

6. Kindlustatu
on Kindlustusvõtja ise või muu Lepingus nimetatud hïüsiline isik, kes vastab Eritingimustes esitatud
nõuetele.

7. Soodustatud isik
on Kindlustatu või muu(d) Lepingus nimetatud isik(ud), kellele Kindlustusandja kohustub
Kindlustusjuhtumi saabudes vä ja maksma Kindlustussumma või -hüvitise, kui Lepingus on nü kokku
lepitud.  Kindlustusjuhtum
ón Lepinguga kindlaks mäãratud sündmus või seisund mille saabumisel tekib Soodustatud Isikul
õigus nõuda Kindlustusandjalt Kindlustussumma või -hüvitise vãljamaksmist ning Kindlustusandjal
kohustus Kindlustussumma või -hüvitis välja maksta. Kindlustusjuhtumi tãpne kirjeldus antakse iga
kindlustuslügi Eritingimustes.

9. Kindlustuskaitse
on Kindlustusandja Lepingujärgne vastutus, mis seisneb Kindlustusjuhtumi saabumisega tekkivas
kohustuses välja maksta Kindlustussumma või -hüvitis Lepingus sätestatud ulatuses, tingimustel ja
korras.

10. Kindlustusperiood
on Lepingus fikseeritud ajavahemik, mis on aluseks Kindlustusmakse aivutamisele.

11. Kindlustusaasta
on 12-kuuline(kaheteistkuuline) periood mis algab igal kalendriaastal Kindlustusperioodi
alguskuupäevaga.

12. Klndlustussumma
on Lepingus fikseetud rahasumma, mille Kindlustusaridja kohustub Kindlustusjuhtumi saabudes vä
ja maksma Soodustatud isikule, kui Lepingus pole eite nähtud teisiti.

13. Kindlustushüvltis
on Kindlustussumma ise või mõni muu Lepingus sätestatud rahasumma mille Kindlustusandja on
kohustatud Soodustatud isikule Kindlustusjuhtumi saabumisel vãlja maksma, kui Lepingus pole ette
nähtud teisiti.

14. Kindlustusmakse
on rahasumma, mille Kindlustusvõtja on Lepingu tingimuste kohaselt kohustatud tasuma
Kindlustusandjale.

15. Makseperiood
on Lepingus ókseeritud ajavahemil mille jooksul makstakse Kindlustusmakseid.
16. Tagasiostuväärtus
on rahasumma, mille Kindlustusandja tasub Kindlustusvõtjale ~·Lepingu lõpetamisel enne
Kindlustusperioodi lõppemist (ennetähtaegsel lõpetamisel).

17. Maksevaba Leping

on Leping, mille puhul Kindlustusvõtja on vabanenud kohustusest tasuda Kindlustusmakseid
Eritingimustes sãtestatud fingimustel ja korras.

II llLDTINGIMUSED

18. fCindlustuskaitse kehtivus

18.1. Kindlustuskaitse algab Kindlustuspolüsil märgitud kuupäeval kell 24.00, kuid mitte enne kui
Kindlusiusmakse või
-selle esimese osamakse Kindlustusandja pangakontole laekumise pãeval kell 24.00.
182. Kindlustuskaitse löpeb Kindlustuspolüsil märgitud `lcuupãeval või Kindlustusjuhtumi
saabumisel, kui Lepingus pole ette nähtud teisiti.
18.3. Kui Kindlustusvötja ei tasu Kindlustusmakset Lepingus ette nãhtud tähtajaks, katkeb
Kindlustuskaitse Lepingus sätestatud makse tasumise tähtpäeval kell 24.00.
-18.4. Kui Kindlustusvõ ja likvideerib vólgnevuse 30äeva jooksul alates nimetatud tãhtajast, jãtkub
katkenud Kindlustuskaitse võlgnevuse Kindlustusandja pangakontole laekumise päeval kell 24.00.
18.5. Kindlustusandjal ei ole Kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust, kui Kindlustusjuhtumi
põhjustas: 18.5.1. ·:Kindlustatu enesetapp või selle katse;
18.5.2. 'lClndlustatu alkoholi, toksiliste või narlrooóliste ainete  mõju all olemine või -mürgitus;
18.5.3. ·Kindlustatu poolt Lepingus nimetatud haigus(ed) 1
--(ühe) aasta jooksu! Lepingu sõlmimisest arvates;
18.5.4. Kindlustatu poolt transpoNivahendi juhtimine joobeseisundis vöi seadusliku
juhtimisõiguseta, või juhtimisõiguse üleandmine joobeseisundis või seadusliku juhtimisõiguseta
isikule;
18.5.5. Kindlustusvõija, Kindlustatu, Soodustatud isiku või muu õigustatud isiku õigusvastane
tahNik tegu;
18.5.6. tuumakatastmof vöi Kindlustatu poolt teadlik radioaktüvsete või toksiliste ainete kasutamine;
18.5.7. Kindlustatu osalemine sõjalistel operatsioonidel või rahvarahutustel; sõjaliseks
operatsiooniks ei loeta korrlusõppusi või kohustuslikku sõjaväeteenistust rahuajal,

18.5.8. Kindlustatu poolt kuriteo sootamisest või kuteo sooritamise katsest põhjustatud juhtumid.

19. Kindlustusmakse tasumine

19.1. Kindlustusvõtja tasub Kindlustusmakse Lepingus sätestatud tähtajal ja tingimustel kas
ühekonlse summana või osamaksetena.
19.2. Kindlustusmakse loetakse tasutuks selle laekumise hetkest Kindlustusandja pangakontole.
19.3. Kindlustusvõtja surma või juidilisest isikust Kindlustusvõtja likvideerimise korral võib
Kindlustatu ja Kindlustusandja omavahelisel kokkuleppel Kindlustusvõtja õigused ja kohustused
endale võtta Kindlustatu või kolmas isik.

20. Lepingujärgsete väljamaksete teostamine

20.1. Lepingujärgseks väljamakseks võib olla Kindlustushüvitis, Tagasiostuväärtus või muud
Lepingu tingimustega sätestatud väljamaksed.
202. Soodustatud isik kohustub Kindlustusjuhtumist Kindlustusandjale kirjalikult teatama 90
(üheksakümne) päeva jooksul arvates Kindlustusjuhtumi saabumisest teada saamisest, kuid mitte
hiljem kui 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Kindlustusjuhtumi saabumisest arvates. Eelnimetatud
teatis peab olema edastatud kas isiklikult või _t_ähitud kirjaga Kindlustusandjale Lepingus märgitud
3dn:ssil.
<0.3. Punktis 20.2. nimetatud kohustuste täitmata jätmisel ei ole Kindlustusandjal
Kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust.
20.4. Lepingujärgseks väljamakseks esitatavate dokumentide loetelu ning vä jamaksmise prntseduur
on sätestatud Eritingimustes.
20.5. Kindlustusandja kohustub Kindlustusjuhtumi saabumisel maksma Kindlustushüvitise
Soodustatud isikule vä ja 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul kõigi Lepingus ettenähtud dokumentide
esitamisest arvates, kui Lepingus pole kokkulepitud teisiti. Kindlustusandjal on--- õigus eelnimetatud
tähtaega pikendada, kui tal on põhjendatult alus kahelda Kindlustushüvitise väljamaksmiseks
esitatud dokumentide õigsuses ja/õi püsavuses.
20.6. Kindlustusandjal on omal kulul õigus küsida vajalikku lisainformatsiooni või hankida vajalikke
lisatõendeid Kindlustusvõtjalt, Kindlustatult, Soodustatud isikutelt ja kolmandatelt isikutelt, kui
selline tegevus pole vastuolus seadustega.
20.7. Soodustatud isiku surma korral Kindlustusjuhtumi saabumise ning Kindlustushüvitise
väljamaksmise vahelisel edoodil makstakse Kindlustushüvitis Soodustatud isiku pärijatele, kui
Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
20.8. Kui Kindlustatu ja Soodustatud isiku sunn saabub üheaegselt, süs on õigus Kindlustushüvitise
saamiseks Kindlustatu pärijatel, kui Lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

21. Tagasiostuväärtus
21.1. Tagasiostuväärtus makstakse Kindlustusvõtjale, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt või kui
Kindlustusandjal ei ole Kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust vastavalt p.18.5.
21.2. Tagasiostuväärtus arvutatakse Lepingu kindlustusreservist (e. kindlustuseraldisest) Lepingu
ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulutuste mahaarvamise teel. Kindlustusserv (edaspidi: ReservJ
on summa, mis väljendab Kindlustusandja Lepingu järgseid kohustusi antud ajahetkel.

22. Lisakasumi jaotamine

22.1. Kindlustusandjal on õigus Reseivile lisada Kindlustusandja kindlustustegevusest tekkivat
kasumit (edaspidi: Lisakasum).
22.2. Lisakasumi arvestamine ja väljamaksmine sätestatakse konkreetse elukindlustuslügi
Etingimustes.

23. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

23.1. Leping lõpeb Kindlustuspeoodi lõppemisel või Kindlustusperioodi jooksul tekkinud
Kindlustusandja kohustuste täitmisel, kui Lepingus pole ette nähtud teisiti.
23.2. Lepingu lõppemine ei lõpeta Kindlustusandja kohustusi, mis on tekkinud Lepingu kehtivusajal.
23.3. Kindlustusandjal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada enne Kindlustuspeoodi lõppemist, kui
Kindlustusvötja ei tasu Lepingujärrlseid makseid. Eelnimetatud juhul lõpeb Leping 30
(kolmekümnendal) päeval, arvates Kindlustusandja poolt Kindlustusvõtjale teatise saatmisest
Lepingujärgse võlgnevuse kohta, kui Pooled ei lepi kokku teisiti.
23.4. Kindlustusandjal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada või keelduda Kindlustushüvitise
väljamaksmisest, kui Kindlustusvõtja jalvõi Kindlustatu esitab Kindlustusandjale ebatõepärast
informatsiooni. Kindlustusandjal on õigus lõpetada Leping momendist, millal ta sai teada
ebatõepärase informatsiooni esitamisest.
23.5. Kindlustusvõtjal on õigus Leping lõpetada esitades vastavasisulise kirjaliku avalduse
Kindlustusandjale. Leping lõpeb avaldusel näidatud kuupäeval, kuid mitte varam kui avalduse
esitamisele järgneval päeval.
23.6. Kindlustusandja informeerib Lepingu lõpetamisest Kindlustusvõtjat. Lepingu lõpetamisel tasub
Kindlustusandja Kindlustusvõtjale Tagasiostuväärtuse 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksu! alates
Lepingu lõpetamise kuupäevas Tagasiostuväärtus, mis on väiksem kui 100 kroon väljamaksmisele ei
kuulu.

24. Vaidluste lahendamine

Lepinguga reguleerimata küsimused, samuti Lepingu täitmise või selle muutmise, täiendamise ja
parandamise käigus tekkivad lahkhelid kuuluvad lahendamisele pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mittesaavutamisel antakse vaidlus lahendada Tallinna Linnakohtusse.

25. Tervisliku seisundi kontroll

Kindlustusandjal on omal kulul õigus nõuda Kindlustatu tervisliku seisundi kontrolli
Kindlustusperioodi kestel Kindlustussumma suurendamise korral.

26. Lõppsätted
26.1. Üld- ja Eritingimuste sätete erinevuse komal on Eritingimuste sätted ülimuslikud.
26.2. Muudatused ja täiendused Lepingule vormistatakse kirjalikult Lepingu lisana ning
allkijastatakse Poolte poolt.
26.3. Pooled kohustuvad teisele Poolele kirjalikult teatama muudatustest oma rekvisütides.
26.4. Kindlustusvõtja kohustub kõigist muudatustest tema .. poolt Lepingu sõlmimise! esitatud
andmetes teatama kirjalikult Teade tuleb saata Kindlustusandja aadressil tähitud kirjaga või tuua
isiklikult Kindlustusandja büroosse.
26.5. Kui Kindlustusvõtja ja Kindlustatu ei o/e üks ja sama isik, süs peavad ka kõik muudatused
olema allakijutatud nü Kindlustusandja kui Kindlustatu poolt.
26.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus selle vastuolu tõitu seadusega ei too kaasa kogu Lepingu või
Lepingu teiste sätete kehtetust.
26.7. Lepingu sõlmimisel ja täitmise! juhinduvad Pooled Kindlustusseadusest ning teistest Eesti
Vabarügi seadustest ja muudest öigusaktidest.