Töövõtuleping (teenuse osutamine)

Käesolev leping on sõlmitud “_____”____________________

___________________________________________, registrikood ____________________,
asukoht ______________________________________________, mida esindab ______________________
(edaspidi nimetatud Tellija) ja
___________________________________________, registrikood/isikukood ____________________,
asukoht/elukoht _______________________________________, (mida/keda esindab ___________________)
(edaspidi nimetatud Töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse Pool või koos Pooled,
sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

Märkus: Antud näidis on töövõtulepingu näidis, millega töövõtja kohustub osutama tellijale kokkulepitud teenust.
Töövõtulepingud on praktikas väga levinud, mistõttu lepingu sisu, so töövõtja poolt saavutatav tulemus, poolte
kohustused, arveldamise kord jt tingimused võivad olla äärmiselt erinevad. Ei saa koostada näidist, mis sobiks
ühtemoodi hästi nt nii kodulehekülje või ehitusprojekti või hooldustööde tellimiseks. Seega saab töövõtulepingu näidis
olla üksnes “kest”, mis tuleb täita juba konkreetsest tööst tulenevate kokkulepetega.

Märkus: Näidise kohaselt on tellija oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.
VÕS kohaselt on tegemist tarbijatöövõtuga, kui töövõtulepingu poolteks on tellijana tarbija ja teiselt poolt töövõtja, kes
tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbijatöövõtule kehtestab VÕS rea erisätteid, mille eesmärgiks on
tarbija huvide kaitse.
Antud näidis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijatöövõtu puhul.

1. Lepingu ese
1.1. Lepinguga Tellija tellib ja Töövõtja kohustub: ____________________________ (tulemus, mille töövõtja
kohustub teenuse osutamisega saavutama - nt kirjutama arvutiprogrammi, valmistama Interneti kodulehekülje,
koostama ehitusprojekti, analüüsi, arengukava jne )
Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras (edaspidi nimetatud Töö).

Märkus: VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse. Seega
ei ole töövõtulepingu esemeks mitte lihtsalt teenuse osutamine, vaid just selle teenuse osutamisega kokkulepitud
tulemuse saavutamine.

1.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele: ___________________________

(tingimused, kvaliteedinõuded, omadused, millele peab vastama töövõtja poolt saavutatav tulemus; praktikas
sätestatakse sageli ka lepingu lisas - sellisel juhul: Töö peab vastama Lepingu Lisas 1 sätestatud tingimustele)

Märkus: Väga oluline on kokku leppida tingimustes, omadustes ja kvaliteedinõuetes, millele peab töövõtja poolt
saavutatav tulemus vastama. Kui tekib vaidlus selle üle, kas töövõtja täitis lepingu nõuetekohaselt või mitte ja kas
tellija on õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid (lepingust taganemine, leppetrahvi ja/või kahju hüvitamise nõue,
makstava tasu alandamine jne), siis lähtub kohus eelkõige sellest, milles pooled kokku leppisid.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (VÕS § 641 lg 1).

1.3. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale Töö teostamiseks järgneva informatsiooni ja materjalid:
_________________________________________
1.4. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida Töö tegemise käiku. Töövõtja on kohustatud koheselt informeerima Tellijat
Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest ning nõutama Tellija juhiseid ja informatsiooni.

2. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

2.1. Töövõtja annab Tellijale valmis Töö üle hiljemalt “____”________________.

Märkus. Näidise kohaselt on töö üleandmise tähtaeg määratud lõpptähtajana, so töövõtja võib töö üle anda ka enne
lepingus sätestatud kuupäeva, kusjuures sellisel juhul pole tegemist ennetähtaegse täitmisega. Töö üleandmise
võivad pooled kokku leppida kindlaksmääratud tähtpäeval (nt töövõtja annab tellijale valmis töö üle 15. juunil 2003)
või tähtajal (nt töövõtja annab tellijale valmis töö üle ajavahemikus 20. maist kuni 31. maini 2003; töövõtja annab
tellijale valmis töö üle hiljemalt 01. detsembriks 2003; töövõtja annab tellijale valmis töö üle 2002/2003 õppeaasta
viimasel päeval jne).
Kui töövõtja annab töö üle enne kokkulepitud tähtaega, siis üldjuhul peab tellija ennetähtaegse töö üleandmise ka
vastu võtma, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi (VÕS § 84 lg 1).
VÕS § 84 lg 2 kohaselt: kui lepingupool on kohustuse täitmise enne täitmise tähtpäeva vastu võtnud, ei mõjuta see
tema enda kohustuse täitmise aega, kui tema kohustuse täitmise aeg ei sõltu teise lepingupoole kohustuse täitmisest.
Siinkohal on oluline, et juhul, kui nt lepiti kokku, et töö tuli üle anda 15. mail ja tellijal oli kohustus tasuda töö eest 15.
juuniks, siis ei mõjuta tellija maksetähtaega asjaolu, kui töövõtja annab töö üle 29. aprillil. Tellija peab ikkagi tasuma
töö eest alles 15. juuniks. Teine olukord on, kui tellija on kohustunud töö eest tasuma nt 7 kalendripäeva jooksul
arvates töö vastuvõtmisest. Sellisel juhul mõjutab töö ennetähtaegne vastuvõtmine tellija tasu maksmise kohustust.

Märkus: Praktikas antakse tööd sageli üle ka etappide kaupa; sellisel juhul tuleb lepingusse märkida, mis
konkreetselt ja millisel tähtajal üle antakse.

2.2. Tellija on kohustatud Töö üleandmisel selle üle vaatama Lepingus ettenähtud korras ja tähtaja jooksul.

Märkus: Tellitud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi (VÕS § 638). Tellija poolt töö vastuvõtmisega kaasneb
rida õiguslikke tagajärgi (töövõtjal tekib tasu nõue, tellija on kohustatud töö üle vaatama jne).
Töö vastuvõtmise toiming võidakse töövõtulepingus eraldi kokku leppida (nt selline kokkulepe: Töö vastuvõtmisel
vormistavad Pooled Töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirjutavad alla Poolte esindajad). Soovitav on töö
vastuvõtmine sooritada eraldi toiminguga keeruliste ja suuremahuliste töövõtulepingute puhul.
Pooled võivad töö vastuvõtmises kokku leppida ka nii, et eraldi vastuvõtmise toimingut ei toimu ja/või eraldi
sellekohast dokumenti ei koostata (nt võtab tõlkebüroo töövõtulepingu alusel tegutseva tõlkija poolt saadetud tõlke
vastu ja annab selle üle tõlke tellijale; töövõtja annab töö tellijale üle ja kui kokkulepitud tähtaja jooksul tellija oma
märkusi töö osas ei esita, siis loetakse töö vastuvõetuks; töövõtja annab töö üle ja esitab vastava arve, kui tellija
arvele vastu ei vaidle ja selle ära tasub, loetakse töö vastuvõetuks jne).
Oluline on, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja
poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638).
Kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö selle vastuvõtmisel
viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 643). Tellija töö ülevaatamise kohustus ei sõltu sellest, kas
töö vastuvõtmine toimub eraldi toiminguga (praktikas reeglina üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisega) või
mitte.

2.3. Tellija esitab Töövõtjale oma pretensioonid (edaspidi nimetatud Vastuväited) seoses Töö mittevastavusega
Lepingule 7 (seitsme) tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest Töövõtja poolt.
2.4. Töö loetakse Tellija poolt vastu võetuks, kui Tellija ei ole esitanud Vastuväiteid alapunktis 2.3. nimetatud tähtaja
jooksul.
2.5. Juhul, kui Tellija esitab oma Vastuväited, peab Töövõtja tegema Töös vastavad parandused Tellija määratud
tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Töö vastu võetuks, kui Töövõtja on teinud Töös parandused ja Tellijal ei ole
enam Vastuväiteid.
2.6. Pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt on Töövõtjal õigus Lepinguga kokkulepitud tasule.

Märkus: Praktikas, kui töö vastuvõtmine toimub eraldi toiminguga (reeglina vastuvõtu akti koostamisega), märgitakse
üldjuhul aktis ära töö puudused, kui neid on, ja tähtaja, milleks töövõtja kohustub need kõrvaldama.
Näidises on mindud lihtsamat teed: kui tellija kokkulepitud tähtaja jooksul töö puudustest töövõtjat ei informeeri,
loetakse töö vastuvõetuks.
VÕS § 646 kohaselt on tellijal õigus, kui töö ei vasta lepingule, nõuda töövõtjalt töö parandamist või juhul, kui tegemist
on olulise rikkumisega, siis uue töö tegemist. Töö parandamist või uue töö tegemist ei saa tellija nõuda, kui see
põhjustaks töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades töö väärtust ja seda, kui
oluliselt töö ei vasta lepingule. VÕS § 647 kohaselt: kui töövõtjal töö parandamine või uue töö tegemine ebaõnnestub
või see ei ole võimalik või töövõtja õigustamatult sellest keeldub või ei tee seda mõistliku aja jooksul, siis on tellijal
õigus lepingust taganeda.
Näidise punktide 2.3.-2.6. eesmärgiks on täpsustada, millal ja kuidas loetakse töö vastuvõetuks, sest pärast töö
vastuvõtmist tellija poolt on töövõtjal õigus kokkulepitud tasule. Töö parandamise või uue töö tegemise täpset korda
näidis ei sätesta, kuna see sõltub juba konkreetse töö iseloomust. VÕS § 646 sätestab üksikasjalikult tellija õigused
juhul, kui töö ei vasta lepingule. Seega töövõtulepingus on otstarbekas töö parandamise või uue töö tegemise alused,
kord ja tagajärjed reguleerida juhul, kui soovitakse kokku leppida VÕS-st erinevalt või täiendavalt või sisustada
näiteks mõisted, mida loetakse töövõtja ebamõistlikeks kuludeks või põhjendamatuteks ebamugavusteks.

2.7. Töövõtja annab Tööle garantii tähtajaga __________________ aastat arvates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt.
Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja omal kulul ja vahenditega kõrvaldama Töös esinevad puudused.
Töövõtja on kohustatud reageerima Tellija informatsioonile Töö puuduste kohta 48 (neljakümne kaheksa) tunni
jooksul arvates Tellija vastava informatsiooni saamisest.
Käesolevaga ettenähtud garantiitähtaeg pikeneb selle aja võrra, mil Töövõtja teostab Töö puuduste kõrvaldamist.
Käesolevaga ettenähtud garantii kehtib juhul, kui Tellija iseseisvalt ei tööta ümber ega tee Töös täiendusi ja/või
muudatusi.

Märkus: Tööl võib olla 2 sorti puuduseid: ilmsed puudused, mis on avastatavad töö tavalise vastuvõtmise viisi juures
ja varjatud puudused, mida tavalise vastuvõtmise viisi juures ei ole võimalik avastada ja mis ilmnevad sageli alles
töövõtja poolt üleantud tulemuse kasutamise käigus.
Nii ilmsetest kui ka varjatud puudustest peab tellija teatama töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta
puudusest teada sai või pidi teada saama.
Kuna tellijal on töö ülevaatamise kohustus, siis eelduslikult peaks ta juba töö vastuvõtmisel avastama, kas töö on
lepingule vastav või mitte ja millised ilmsed puudused tööl on ning neist töövõtjat mõistliku aja jooksul informeerima.
Näidise kohaselt peab tellija töö üle vaatama ja 7 tööpäeva jooksul töövõtjat töö puudustest informeerima. Seega
näidises on VÕS-s ettenähtud “mõistlikku aega” konkretiseeritud, mis väldib olukorda, kus vaidluse korral lähtutakse
hinnangulistest kriteeriumitest. Näidise kohaselt peaks tellija töö ilmsed puudused kindlaks tegema 7- päevase tähtaja
jooksul arvates ajast, kui töövõtja on töö tellijale üle andnud. “Mõistlik tähtaeg”, mille jooksul tellija peab töövõtjale
puudustest teatama, sõltub konkreetse töövõtulepingu olemusest.
Nii ilmsetest kui varjatud puudustest teatamisel tuleb neid ka piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 2) ning esitada
ka, kui tellija sellest huvitatud on, töö parandamise või uue töö tegemise nõue (VÕS § 646 lg 6).
Puudustest õigeaegselt teatamine on oluline, sest kui tellija õigeaegselt ei teata või ei kirjelda puudust piisavalt, siis
kaotab tellija töö puudustest tulenevad nõuded töövõtja vastu (nt töö parandamise nõue, hinna alandamise, kahju
hüvitamise nõuded jne), va teatud erandjuhud (VÕS § 645).
Näidises on varjatud puuduste kõrvaldamise tagamine lahendatud garantiikokkuleppe kaudu.

3. Töövõtjale makstav tasu

3.1. Tellija maksab Töövõtjale Töö teostamise eest tasu summas _____________

Märkus: Siinkohal tuleks kokku leppida:

1) tasu suurus;
2) tasu arvutamise alus, kui tasu ei määrata mitte kindla suurusena, vaid arvestatakse mingi ühiku pealt;
3) tasu maksmise tähtaeg- kas tasu makstakse kindlaks tähtpäevaks (nt igakuiselt 10. kuupäevaks) või on tasu
maksmine seotud töö vastuvõtmise tähtajaga (nt 5 tööpäeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest);
4) kui maksmine toimub etapiviisiliselt, siis millal ja millises osas tasutakse;
jm tingimused, mida pooled oluliseks peavad.

Märkus: Töövõtjal on õigus nõuda tasu arvates valminud töö vastuvõtmisest tellija poolt, so töö peab olema valmis
ning töölt peavad olema kõrvaldatud faktilised ja õiguslikud puudused, mis takistavad töö kasutamist tellija poolt
ettenähtud otstarbeks (VÕS § 637 lg 3 ja lg 4).
Seega ajal, mil töövõtja töö puudusi kõrvaldab, tal veel tasunõuet ei ole.

4. Poolte vastutus
4.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt.

Märkus: Pooled vastutavad VÕS kohaselt kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.
Rikkumine on vabandatav, kui esinesid vääramatu jõu asjaolud.
Pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuse piiramises. Real juhtudel VÕS selliseid kokkuleppeid ei luba või ei
võimalda neile tugineda (nt VÕS § 645 lg 3).
Näidise kohaselt on poolte vastutust piiratud; pooled vastutavad siis, kui nad on rikkumises süüdi (so kohustust
rikutakse kas tahtlikult või raskelt hooletult või jäetakse järgimata käibes vajalik hool).

4.2. Juhul, kui Töövõtja viivitab Töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi
tasumist, mille suuruseks on 0,2 (null koma kaks) % Lepingu kohaselt Töövõtjale makstavast tasust iga üleandmisega
viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20 (kakskümmend) % Töövõtjale makstavast tasust. Tellijal
on õigus Töö eest tasumisel vähendada Töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.
4.3. Tellijal on õigus nõuda alapunktis 4.2. sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil Töövõtja teeb Töös
parandusi tulenevalt Tellija Vastuväidetest.
4.4. Juhul, kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Töövõtjal õigus nõuda viivist
summas 0,2 (null koma kaks) % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid
mitte rohkem, kui 20 (kakskümmend) % tasumisega viivitatud summast.
4.5. Tellija peab esitama Lepingust tuleneva leppetrahvi nõude Töövõtjale hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul arvates
päevast, mil Tellijal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.

Märkus: VÕS § 113 kohaselt võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Töövõtja poolne töö
üleandmisega viivitamine ei ole rahalise kohustuse täitmine, mistõttu on lepingus sätestatud töövõtja poolt leppetrahvi
maksmise kohustus töö üleandmisega viivitamisel.
Leppetrahvi puhul tuleb arvestada VÕS § 159 lg-ga 2, mille kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi
nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta
leppetrahvi nõuab. Viivisenõude (VÕS § 113) osas VÕS analoogset tingimust ei sätesta. Lepingus on pooled kokku
leppinud konkreetse tähtaja, mille jooksul on tellijal õigus esitada töövõtjale leppetrahvi nõue- 3 kuud.

5. Lepingu lõppemine
5.1. Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja lõpeb Poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmisel või lõppemisel
muul alusel.

5.2. Tellija võib Lepingu igal ajal olenemata põhjusest etteteatamistähtajata üles öelda. Sellisel juhul on Tellija
kohustatud tasuma Töövõtjale Lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud Töö eest.
Toodud põhjusel Lepingu ülesütlemisel hüvitab Tellija Töövõtjale lisaks faktiliselt tehtud Töö eest tasumisele Lepingu
ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem, kui 20 (kakskümmend) % Lepingus ettenähtud
Töövõtjale makstavast tasust.

Märkus: VÕS § 655 võimaldab tellijal töövõtulepingu enne kokkulepitud töö valmimist lõpetada. Sellisel juhul toimub
lepingu lõpetamine erandina vastavalt lepingu ülesütlemise sätetele (VÕS §§ 195, 196); üldjuhul on tellijal või
töövõtjal õigus töövõtulepingust taganeda. VÕS § 655 ettenähtud tellija õigus leping üles öelda kehtib sõltumata
sellest, kas see on lepingus ette nähtud või mitte. Näidises on see ette nähtud eesmärgiga täpsustada tellijapoolset
kahju hüvitamise kohustust.
VÕS kohaselt ei ole tellija ülesütlemisõiguse teostamine sõltuv töövõtjapoolsest lepingu rikkumisest (põhimõtteliselt
analoogilise sätte nägi ette varemkehtinud tsiviilkoodeksi § 365 lg 3). Tellija on ülesütlemisõiguse teostamisel seega
põhimõtteliselt vaba ning võib töövõtulepingu üles öelda lepingu igas staadiumis igal ajal (nt muutub turusituatsioon ja
tellijal on mõistlikum töövõtuleping üles öelda, kui võtta vastu töövõtjalt tellijale mittevajalikuks muutunud töö).
Töövõtulepingu ülesütlemise tagajärjena vabaneb töövõtja töövõtulepingu täitmise kohustusest. Samas säilib VÕS §
655 lõike 1 kohaselt tellija kohustus maksta töövõtjale kokkulepitud tasu, millest võib maha arvata töövõtja poolt töö
lõpuleviimata jätmise tõttu säästetud kulutused.
Näidise kohaselt on kokku lepitud VÕS §-st 655 erinevalt: tellija on kohustatud tasuma töövõtjale faktiliselt tehtud töö
eest (selline kokkulepe on võimalik juhul, kui töö valmiduse astet saab määratleda) ning hüvitama kindlaksmääratud
suuruses kahju. Selline kokkulepe on otstarbekas, kui tellijal on alust arvata, et tal võib tekkida vajadus töövõtulepingu
ülesütlemiseks enne kokkulepitud tulemuse saavutamist. Kui pooled ei ole selles kokku leppinud, tuleb lähtuda
seadusest. Sellisel juhul võib VÕS §-s 655 ettenähtud töövõtjale makstava tasu suuruse määratlemisel tellijal olla
probleeme tõendamisega, mida siis töövõtja säästis, et ta tööd lõpule viima ei pidanud. Mõistlikum on kokku leppida
kindlaksmääratud summas, mida tellija töövõtjale hüvitab, kui tellija soovib lepingu üles öelda.

5.3. Juhul, kui Töövõtja ei ole Tööd Tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel arvates kokkulepitud Töö
üleandmise tähtajast, on Tellijal õigus ilma Töövõtjale kokkulepitud tasu maksmata Lepingust taganeda ja nõuda
sisse Lepinguga ettenähtud leppetrahv ning tekitatud kahju.

Märkus: Lepingust taganemine on üks õiguskaitsevahendeid juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingut. Oluline
lepingurikkumine on jällegi hinnanguline kriteerium, mistõttu tuleks lepingus kokku leppida, mida pooled loevad
oluliseks rikkumiseks. Näidise kohaselt on loetud oluliseks rikkumiseks töövõtja olulist viivitust töö üleandmisel, kuid
tulenevalt töö iseloomust võivad olulisteks rikkumisteks olla muud asjaolud (nt teatud puudused töös jne), mis tuleks
ka vastavalt lepingus ette näha.

6. Teadete edastamine
6.1. Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teise Poole Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool
kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt.
6.2. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel, va juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate kirjalik
vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele Poolele üle allkirja
vastu. Kirjalik teade loetakse teisele Poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 (kolm) kalendripäeva.
6.3. Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.

Märkus: Teadete edastamise vormi kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, et kokkulepitust ka praktikas suudetaks
kinni pidada.
Näidise kohaselt tuleb teisele poolele edastada kirjalikus vormis üksnes lepingu rikkumisest tulenevad nõuded; muud
lepingust tulenevad teated võib edastada hetkesidevahendite kaudu.

7. Lõppsätted
7.1. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema Poole poolt allakirjutamise momendist
või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
7.2. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad Pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust
tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kostja elu- või asukohajärgses
kohtus.
Poolte andmed:
Tellija: _____________________________________________________________
Töövõtja: _____________________________________________________________

Poolte allkirjad:
Tellija: ______________________________ Töövõtja: ______________________________