Merkuur

Merkuurist ligemalt :

Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Samuti on ta

Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem.

Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus

puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.

Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti
kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist
1974 ja 1975.

Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril).
Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal).

Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur

on 179°C, minimaalne −173°C; enne koitu ja maksimaalne 427°C; sellel temperatuuril on
võimalik tina sulatada

Päritolu

Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5
miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele
jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline
tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale,
kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus.
Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade
moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud.
Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks.
Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid
enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega.

Merkuuri nimi:

Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt,

kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele
liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).

Merkuuri Orbiit.

Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust
Päikesest)
Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest)
Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest)
Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km
Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km
Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest)
Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust)
Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24
Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas)
Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale
järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa
ööpäeva
Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas)
Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004°
Orbiidi pikem pooltelg sooritab aeglast pöörlemist – periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb
relativistlikust efektist.
Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet.

Merkuuri pöörlemine

Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58

ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus
kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese
tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2.
Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on
ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90
kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje
asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal.
Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi
pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike.
Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood
võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud.

Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele
kõige lähemal.

Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest
kõige kaugemal.

Merkuuri Pinnavormid

Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja

raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning
kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja
pinnase kohta.

Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20-500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi

astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning
tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise
tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna
vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest).
Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil.
Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel
on vähem kraatreid. Neid liigitatakse kraatritevahelisteks tasandikeks ja siledateks
tasandikeks. Kraatritevahelistel tasandikel, mis katavad tohutu suuri alasid, on kraatreid
suhteliselt vähe ning nende läbimõõt on alla 15-20 km. Mõned nendest on sama vanad kui
kraatriterikkad alad, teised aga nooremad. Tõenäoliselt tekkisid nad varasemat maastikku
katvate laavavoogude tagajärjel. Siledad tasandikud on veel nooremad ja neil on vähem
kraatreid. Nad paiknevad Palavuse nõo ümbruses ning on võib-olla moodustunud ülespaisatud
materjali allalangemisel pärast suurt kokkupõrget. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda
pinnaga hangunud laava. Nad meenutavad Kuu meresid.

Uuringud

Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on

viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973.
Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda

3. augustil 2004 startis Canaverali neemelt Cape Canaverali õhujõudude baasist raketiga Delta
II NASA kosmoseaparaat MESSENGER
Kosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema
keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuuri magnetvälja päritolu, püüab määrata planeedi
tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse (kas seal on tõesti jää?) ning planeedi
eksosfääri ja magnetosfääri, püüdes välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu.