2. Turg. Nõudlus ja pakkumine.

Turg (market) on mehhanism ja/või institutsioon, mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad)
ja müüjad (pakkujad, tootjad, tarnijad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja teenuseid
(kaupu) vastastikku vahetavad.
Turu keskne tunnusjoon on hind. Selle kaudu edastavad signaale ja informatsiooni
tarbijad ja tootjad.
Majanduslike seoste üldistatud uurimisel ja nn lihtsate ringlusskeemide koostamisel on
üheks levinuimaks majandusmudellikuks aluseks turgude liigendamine vaid kaheks
põhiliseks osaks:
• Toodanguturg (product market) on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja
teenuseid (= commodity market; market for goods). Sisuliselt võime rääkida ka
(valmis)toodangu turust (output market) ja eristada seda tootmisteguriturgudest.
Toodanguturgu iseloomustab tavaliselt ostjate suur arv
• Ressursiturg, (tootmis)teguriturg, (tootmis)sisendite turg (factor market) on
maa-, töö-, kapitaliturg; s.o turg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid.
Majandusressursside kui tootmise sisendi/tootmistegurite müügitehingute kogum
(= input market; ressource market).
Turul toimiv hinnasüsteem (price system) koordineerib majanduslikke otsuseid,
võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja
müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga.
Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev (turu)hind täidab kolme põhilist
ülesannet:
1) vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab
turgusid, sest turul nõudluse ja pakkumise mõjul vabalt kujunev hind (ehk
tasakaaluhind) tasakaalustab turunõudluse ja -pakkumise;
2) toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina (või antistiimulina),
seega suunab tootmist, kui ettevõtjad hakkavad valmistama rohkem neid kaupu,
mille järele on suurem nõudlus ja mille hinnad on seetõttu kõrgemad
3) toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa
odavamalt, saavad rohkem kasumit, mis on ajendiks ka konkurentidele
Nõudlus ehk nõudmine (demand D) on seos kauba (ühiku)hinna ja selle koguse vahel,
mida potentsiaalsed tarbijad antud ajahetkel soovivad ja on võimelised ostma, tasudes
kehtivat turuhinda (ceteris paribus).
Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul
soovivad ja suudavad teatud perioodil osta.
Nõudluskõver on nõudlustabeli graafiline kujutis. Sellel on negatiivne tõus (langus),
mis näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta
suuremaid koguseid. Mida madalam hind, seda suurem on ostusoov ja vastupidi.
Näitena olgu esitatud Ameerika majandusteadlaste uuringute alusel koostatud
nõudlustabel maisile, mis kirjeldab maisi turuhinna ning turul nõutava koguse vahelist
seost tabeli vormis, ceteris paribus

Nõudlusseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda

väiksem on nõutav kogus.
Nõudlust määravad tegurid (nõudlusmõjurid) on kõik need tegurid, mis võivad muuta
mingi kauba nõudlust, s.o seost nõutava koguse ja hinna vahel. Tähtsamad nõudluse
mõjurid on (hinnavälised mõjurid):
1) tarbijate sissetulek;
2) teiste hüviste hinnad;
3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes);
4) tarbijate arv;
5) tarbijate maitse ja eelistused.

Liikumine mööda nõudluskõverat ja nõudluskõvera nihe

Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad endaga kaasa, kas liikumise mööda
nõudluskõverat või nõudluskõvera nihke.
Liikumine mööda nõudluskõverat. Kui muude tingimuste samaks jäädes toimub
muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Sellisel juhul
toimub liikumine mööda nõudluskõverat.
Nõudluskõvera nihe. Kui hinna konstantseks jäädes muutub mõni muu nõudlust
mõjutavatest teguritest, on tegemist selle toote nõudluse muutumisega. See toob kaasa
nõudluskõvera nihkumise.

(Hinna muutuse) asendusefekt (substitution effect of a price change) on tulemus,

mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba
hinna tõustes.

(Hinna muutuse) sissetulekuefekt (income effect of a price change) on antud kauba

nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse (suurenemise või vähenemise) mõjust
tarbija reaaltuludele; kaupade tarbija ostuvõime muutumine hinna (hindade) muutumise
tagajärjel.

Pakkumine (supply S) on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad
(tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning antud tingimustel soovivad ja suudavad turul
müüa (ceteris paribus).
Seega on pakkumine müüjate valmisolek ja suutelisus (võimalused) pakkuda teatud
kogus kaupa(u) või teenust(seid) antud hinna juures.

Pakkumist kui seost saame väljendada nii pakkumistabeli kui ka

pakkumiskõverana (supply schedule or supply curve), mis on ükskõik millisel
ajahetkel mingi kauba või teenuse turuhinna ning selle kauba turul pakutavate
kogusete vahelise kindla seose kirjeldus tabeli või arvjoonisena muude tingimuste
samaks, konstantseks (ceteris paribus) jäädes.
Pakkumisseaduse kohaselt: kui kaubaühiku hind tõuseb, siis selle kauba pakutav
kogus suureneb ja kui kaubaühiku hind langeb, siis selle kauba pakutav kogus
väheneb (ceteris paribus). See sõltuvus on tavaliselt võrdeline.
Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid:
• Tehnoloogia tase
• Vajalike ressursside hinnad
• Alternatiivsete kaupade hinnad
• Tootjate ootused
• Tootjate arv
Liikumine mööda pakkumiskõverat ja pakkumiskõvera nihe
Muutused tootjaid (pakkujaid) mõjutavates tegurites põhjustavad, kas liikumise
mööda pakkumiskõverat või pakkumiskõvera nihkumise.
Liikumine mööda pakkumiskõverat iseloomustab muutust pakutavas koguses, mis
tuleneb toote hinna muutumisest (muude tingimuste samaks jäädes).
Pakkumiskõver nihkub kui muutub pakkumine. Pakkumise muutumise põhjuseks on
mõni muu tegur peale hinna.

Turu tasakaal (market equilibrium) on seisund, mille korral turujõud (nõudlus ja

pakkumine) on tasakaalus, st ei täheldata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaal
püsib seni, kuni leiab aset mingi muutus ükskõik millises nõudluse või pakkumise
mõjuris. Turu tasakaalu iseloomustatakse turu tasakaaluhinnaga ning
tasakaalukogusega.
Tasakaaluhind (equilibrium price)on hind, mille korral turg on tasakaalus, s.o taolise
hinna korral võrdub pakutav kogus nõutava kogusega, seega hinnatase, mille määrab
nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt.
Kuna tasakaaluhinna puhul pole turul ei puudu- ega ülejääki, siis nimetatakse ka
lihtsalt turuhinnaks (market price).

Tasakaalukogus (equilibrium quantity) on kogus, mille korral nõutav ja pakutav

kogus on võrdsed, seega kogus, mis tasakaaluhinnaga müüduna rahuldab turu
nõudluse nii, et seal pole ei puudu- ega ülejääki. Kogus, mille määrab ära
pakkumiskõvera lõikepunkt nõudluskõveraga tasakaaluhinna juures.
Turu puudujääk (market shortage) ehk defitsiit on suurus, mille võrra turul nõutav
kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse
Turu ülejääk (market surplus) on suurus, mille võrra turul pakutav kogus antud
hinna korral ületab nõutava koguse.

Maksimumhind (price ceiling) ehk “hinnalagi” on seadusega kehtestatud

maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi
Miinimumhind (price floor) ehk “hinnapõrand” on seadusega kehtestatud
minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi.