1)tegusõna klasse nim. pööramismallideks ja neid on 5 tükki.

2)Tüvevaheldusest:astmevaheldus
kuijuvaheldus
muutumatu tüvi
3)A- ja B-tüve.
4)14 käänet, 28 käändevormi ja 2 arvu.
5)käändelõppude lisamine tüvele e. algulitinatsioon.
6)abstraktsed, kohakäänded, erikäänded
7)abstraktsed käänded ei kanna mingit tähendust, neid kasutatakse selleks, et edasi an
da
sõnadevahelisi seoseid lauses: milline on alus, milline sihitis, milline omaja.
nimetav omastav osastav
8)väljendada ruumilisi tunnuseid: suunda, paika ja lähet.
9)sisseütlev, seesütlev ja seestütlev. sissepoole suundumist, seesolemist ja lähtumist
seespoolt.
10)alalütlev, alaleütlev, alaltütlev. suundumist millegi peale, olemist millegi peal,
lähtumist millegi pealt.
11)saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev.
12)muutuvad pööretes ning aja, tegumoe, kõneviisi ja kõne vormides.
13)kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja
kaudse kõneviisi vormid.
14)ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõnavormid.
15)2 oevik ja minevik.
16)lihtminevi, täisminevik ja enneminevik.
17)
18)4: kindel tingiv käskiv ja kaudne.
19)olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmine või tuletamise teel.
20)paljud mõisted on omavahel tähenduslikult seotud.
21)tüvekuju, millele liidetakse tuletusliide.
22)1)muuta tuletuslause tähendust
2)täpsustada tuletuslause tähendust
3)muuta tuletuslause sõnaliiki
23)nimisõnetuletus teguõnatuletus omadussõnatuletus ja määrsõnatuletus-
24)eitus, isik-sugu, mõisted, asjad-olendid, koht, väiksus, rühm-kogu.
25)omadussõnaliite liitmisel tüvele tekib tuletus, mis annab edasi tüve tähendusega seot
ud
omadust.
27)viisi
paiknemist
rühmitamist
olukorda