Vaevalt et ühe liigi esindaja võiks mõnest teisest liigist

mingis mõttes "aru saada".

Ei ole olemas sellist asja nagu bioeetika. "Bioses" ei ole

"ethost". Elu on elamiseks ja moraalsed valikud on
kaalutlemiseks. Ainult inimolendid mõtlevad hea ja halva
üle. Teised elusolendid seda kindlasti ei tee.

Bioeetika on pigem mäng. Seda ei saa võtta tõsiselt.

Need on kaks täiesti erinevat valdkonda - biosfäär ja
inimkultuur. Nende ühendamine on naeruväärne.

Biosfääris iseenesest ei ole mingeid "väärtusi". Kõik

väärtused looduses on sinna inimeste poolt sisse
mõteldud. Mingite elude või liikide või koosluste või
keskkondade kaitsmine või väärtustamine on puhtalt
inimestest lähtuv ja inimestele vajalik. Ükski loom ega
taim ei saa olla selle eest "tänulik".

Ühelgil loomal või taimel ega seenel või bakteril ei saa

olla süütunnet, häbi või väärikust. Kui me midagi taolist
ka nende puhul endale ette kujutame, siis ongi see meie
ettekujutus. Umbes samamoodi nagu võidakse
tähistaevas näha mingeid kujundeid.

Samamoodi absurdne on arutleda elu pühaduse üle.

Peaaegu kõik elusolendid saavad elada vaid teisi
eluolendeid kasutades, tarvitades, süües, tappes jne.
Sügavalt vale ja eksitav on ka kirjeldada eluslooduse
toimimist selliste mõistetega nagu olelusvõitlus, kiskja,
parasiit, sümbioos jne.

Eluslooduse kooslusi ja nende toimimist nähakse vaid

makroskoopilisel tasandil ning sedagi vaid praegusel
hetkel. Enamik liike on siiani avastamata ja kirjeldamata.

"Bioeetika" ei suuda kuidagi inimest ja loodust

suhestada. Mingit korralikku põhjendust või loogilist
seletust ühel või teisel viisil tegutsemiseks ei ole ega
tule.

2001. aastast tegutses USA presidendi juures

"Presidendi Bioeetika Nõukogu". 2009. aastal saatis
president Barack Obama selle laiali, soovides
filosoofiliste targutuste asemel saada pigem praktilisi
poliitilisi soovitusi.

Vähemalt Nietzschest alates ei tohiks keegi enam

tõsiselt võtta absoluutseid väärtusi. Ega ka mitte
universaalset eetikat. Dekaloog ei tööta, see oli selge
juba skolastikutele.