Head ajad ja halvad ajad

Headel aegadel tehakse plaane, vaadatakse tulevikku ning ollakse lootusrikkad, et

ajad lähevad veelgi paremaks. Halbadel aegadel ollakse ettevaatlikud,
meenutatakse olnud aegu, kardetakse hullemaks minekut...

Ega ole muidugi täiesti häid või täiesti halbu aegu, nagu pole ka täiesti häid või halbu
inimesi või mõtteviise. Nagu öeldakse, on igas halvas asjas ka ehk midagi head - ja
vastupidi.

Ometi on nagu siiski märgatav, kas rahvas on ettevõtlik või ettevaatlik - ehk siis, kas
tuntakse olevat pigem heas või halvas ajas.

Viimane vene aeg (või nõukogude aeg, kuidas keegi seda nimetab) oli selgesti halb
aeg. Ettevõtlus oli nagunii keelatud, aga ega keegi üritanudki ju eriti midagi ette
võtta. Ikka tuli olla vaikselt ja tasahilju, et mitte liiga palju tähelepanu äratada. Plaane
ei maksnud teha, sest miski polnud kindel. Lohutuseks olid vaid mineviku-
meenutused, endiste aegade nostalgia.

Siis tuli pööre. Laulev revolutsioon, iseseisvus, vabadus. Järsku (noh, tegelikult
muidugi vähehaaval) avanesid võimalused, tekkisid lootused.

See oli selgesti hea aeg, täis ettevõtmisi, uuendusi, reforme ja kiireid muutusi.

Aga praegune aeg? Kas praegu on head ajad või halvad ajad? - Kuidas võtta.

Peaks ju nagu hea aeg olema - ikkagi oma riik, iseseisvus ja vabadus, võimalusi
peaks ju jätkuma.

Ometi ei julge keegi eriti kaugeleulatuvaid tulevikuplaane teha. Püütakse säilitada

vähemalt seda, mis on olemas. Kardetakse muutusi, nagu võiksid ajad vaid
hullemaks minna. Ettevõtlikkus ja uued ideed tunduvad kahtlased.

Ja näib, et see pole ainult lihtne inimlik kadedus, hirm või laiskus, mis selliseid
suhtumisi toidavad tavaliselt - vaid tõeline äratundmine halbadest aegadest.

Veelgi enam. Näib, nagu poleks mingit pööret paremuse poole üldse toimunud. Nii
nagu viimasel okupatsiooni-ajal, niisamuti nostalgitsetakse ja igatsetakse tagasi
endisi aegu. Taastamine, kaitsmine, restaureerimine, ennistamine - on endiselt
kiiduväärsemad kui mistahes uued ideed. Tänapäevaseid olukordi ja suhteid
vaadatakse mineviku-sündmuste taustal, kardetakse nende kordumist jne.

Halbadel aegadel on minevik alati tähtsam kui tulevik. Minevikust leitakse mitte
ainult lootust vaid ka õigustusi, põhjendusi oleviku hirmudele ja vihkamistele. Headel
aegadel pigem andestatakse ja unustatakse, et mineviku taagast vabaneda ning
midagi uut ette võtta.
Oleme ausad: halbadel aegadel on mõnes mõttes isegi kergem elada - pole vaja eriti
millegagi riskida, pingutada, võib vabalt laiselda, maha teha ja ironiseerida.

Headel aegadel on vaja tulemusi. Halbadel aegadel on vaja ettekäändeid.