Spordivaimustuse varjatud kütus

Pole ma kunagi spordi populaarsusest aru

saanud. Muidugi on hea ennast liigutada, mänge
mängida ja osavust arendada. Aga miks peab
jälgima, kuidas teised seda teevad, miks tuleb
selle vastu huvi tunda, miks on vaja sellest
rääkida, selle pärast närvi minna - see oli mulle
suht arusaamatuks jäänud.

Need, kes seal kuskil mängivad, hüppavad,

jooksevad ja kihutavad, need pole isegi mitte
sinu tuttavad. Mis tähtsust sel on, kuidas neil see
korda läks, kuidas nad seda teevad? Sinu elus ei
muutu sellest ju ometi mitte midagi.

Noh, võib ju olla, et mõni tegelane on pärit

samalt maalt kust ka sina. Ja siis sel puhul
võidakse ütelda, et sinu maa võitis. Mis on
muidugi liialdus. Aga, nojah, võib ju tõesti ka
selle pärast rõõmu tunda, et sinu kaasmaalane
millegagi hakkama sai.

Või siis see variant, et sulle on mõni tegelane või

meeskond millegipärast eriti meeldima hakanud
ja sa soovid talle head. Ning siis jälgidki mängu ja
tahad, et ta võidaks.

Aga kas tõesti sellepärast siis kogunevadki

rahvamassid kümnete tuhandete kaupa
staadionitele, istuvad sadade miljonite kaupa
telekate ees, möirgavad, räuskavad, möllavad,
märatsevad?

Kaua polnud ma sellest aru saanud.

Aga siis juhtusin lugema uudist siin Tai maal. Et

on paljastatud grupeering, kes oli hakanud
korraldama kihlvedude vahendamist seoses
jalgpalli maailmameistrivõistlustega. Toimusid
koguni vihased meeleavaldused seesugute
vahendajate vastu.

Sest Tai maal on igasugused hasartmängud

keelatud peale ühe ja ainsa riikliku loterii. Ei ole
siin kasiinosid ega saa siin mänguautomaatidega
raha võita, ega tohi siin üldse mingeid mänge
raha peale mängida. Ja ammugi mitte mingite
spordimängude tulemuste peale panustada. Ja
õige ka, vähemalt minu arvates.

Ei pea ju. Kiusatus võib ju olla, aga hea, kui keegi

on selle targu ära keelanud.

Aga mis toimub mujal maailmas? Tegin väikese

uuringu ja olin jahmunud.

Kogu see spordi-hasart ju põhinebki tulemuste

peale panustamises, kihlvedudel, ennustustel,
rahalise võidu saavutamise nimel. Spordi-
kihlvedude vahendamisega tegelevad tuhanded
firmad, sinna panustavad sajad miljonid inimesed
üle kogu maailma.
See kütab hasarti. Ja hasart on nakkav.

Tõesti veider, et ma sellest varem polnud aru

saanud. Pisut vabandab muidugi ehk see, et
Eestis polnud seesugune tegevus ju kaua aega
nagunii võimalik mujal kui Tallinna Hipodroomil.
Jah, olid vist mingid "Spordilehe"
ennustusvõistlused, isegi rahaliste preemiatega,
aga seal osalemiseks ei pidanud ise midagi
panustama. Ja siis oli veel Spordiloto, kus sai
ennustada juhuslikke numbreid. Nüüd aga, jah,
märkan, et need päris kihlveokontorid on
hakanud ka juba Eestisse jõudma.

Huvitav muidugi, kuidas see meil kodunema

hakkab. Pole meil ju kunagi olnud seesugust
traditsiooni ega kultuuri. Kogu see valdkond on ju
üsnagi komplitseeritud ja väljakujunenud reeglite
ja kombestikuga. Puudub isegi eestikeelne
terminoloogia ja korralik seadusandlus meil.
Kusjuures, hasartmängusõltuvus on meil ometi
juba probleemiks muutunud. Aga, noh, saab
näha.

Kogu maailmas on see äri koos oma legaalse ja

illegaalse poolega, ametliku ja mitteametliku
osaga muidugi hiiglaslik. Panuseid tehakse
telefoni teel või internetis; kodudes või sadades
tuhandetes baarides telekat vaadates või
kohapeal võistlust jälgides; tuttavate, sõpradega
või suvaliste kaaslastega omavahel kihla
vedades. Kusjuures, ammu enam ei tehta
panuseid ainult võidu peale. Mängitakse
vigastuste, karistuste, trahvide ja väga paljude
muude sündmuste peale. Uusim trend on "live
betting" - võistluse toimumise ajal, olles on-line
ühenduses oma kihlveokorraldajaga, tehakse
panuseid jooksvate sündmuste peale ja
kasseeritakse kohe ka sisse võitusid.

Omavahelistel kihlvedudel ei pruugi panused olla

suured, kuid kui sa üldse pole panustanud, siis
mis huvi sul seal ikka nii väga on kaasa elada,
eks ole. Seevastu mõne bookmakeri kaudu saab
telefoni teel teha panuseid kuni 20 tuhat dollarit
ning võita vägagi märkimisväärseid summasid.

Paljudes riikides on see kõik ühel või teisel viisil

keelatud. Ja ometi reklaamitakse vastavaid
interneti saite kasvõi jalgpallistaadionite
poortidel teleülekanne kaudu sadadele
miljonitele inimestele üle maailma.

Aga just see hoiabki spordi populaarsust üleval.

Just see toobki miljoneid telekate ette, sunnib
neid lendama tuhandete kilomeetrite kaugusele,
et panustada ja kaasa elada... Sest kellegi võit
või kaotus on samaaegselt ka ju sinu enda isiklik
võit või kaotus.

Kui vaadata kogu seda spordi-karusselli, siis seal

toimub, koos kõigi reklaami- ja
sponsorirahadega, koos kõigi sellega seotud
äride ja organisatsioonide ja ettevõetega,
meeletu äri. Täiesti omaette majandussektor.
Aga kui ei oleks panuseid, kui ei oleks
kihlvedusid, siis kukuks see maailm lihtsalt
kokku.

Suurem osa spordikihlvedude korraldajaid on

soliidsed börsifirmad, kes sageli sponsoreerivad
sporti suurte summadega. See on see kütus, mis
hoiab, soojendab ja kütab jalgpalli, korvpalli,
pesapalli, kriketit, golfi, ragbit, tennist, jäähokit,
poksi, vormelit, rallisõitusid ja üldse
kõikvõimalikke spordialasid ja MM-e ja
olümpiamänge ning kogu seda tööstust. See
kogub vaatajaid telekate ette ning toob
reklaamitulusid. Sellepärast jälgitakse
spordiuudiseid, mängude ja võistluste statistikat,
loetakse spordiväljaandeid, hoitakse ennast
kursis spordisündmustega. Kuidas siis muidu
saaks edukalt panustada.

2005. aastal moodustasid kihlveod 19 protsenti

kõigist spordiga seotud käivetest Inglismaal.
Spordivõistluste piletitite müük andis sellest
samal ajal vaid 4%. Ühe päeva panuste
kogusumma on mõne rahvusvahelise
kriketisündmuse puhul olnud korduvalt üle
miljardi dollari. (Allikas: Centre for the Study of
Gambling, University of Salford.)

Kusjuures, kõige suuremaks paheks ei peetagi

selle tegevuse massilist ebaseaduslikkust ega ka
mitte hasardisõltuvust või maksuvaba tulu
saamist. Suurimaks mureks on hoopis
korruptsioon - et kuskil lihtsalt lepitakse
tulemustes varem kokku ja teenitakse lühikese
ajaga meeletuid summasid. Pulp Fictionit
mäletate? Aga taolisi juhtumeid on olnud väga
oluliste võistluste puhul ka tegelikkuses. Ja
kardetakse, et see on vaid jäämäe veepealne
osa.

Hirm on täiesti mõistetav, sest seesugused

paljastused on palju hullemad mingitest tühistest
dopingu-skandaalidest. Kuskil ju peaks ikkagi
säilima usaldus ja lootus ausale mängule.
Seesuguse korruptsiooni levik aga õõnestaks ja
mürgitaks juba kogu selle tööstuse alustalasid.

Jah, spordisündmustele panustamist peetakse

paheks väga paljudes maades ja piirkondades.
Jah, see on keelatud laialdaselt. Kuid ka lubatud
või vähemalt sallitud samuti väga laialdaselt. See
on spordiga koos käinud kogu aeg. Teisiti ei
kujuta keegi spordielu ette.

Panustamine kuulub spordi juurde sama

endastmõistetavalt nagu alkohol kokteili sisse või
seks armastuse juurde.

Kõik teavad. Aga sellest ei räägita.