AINE- JA ENERGIAVAHETUS

1. Võrdle kloroplasti ja mitokondrit. Tee tabel.

kloroplast mirokonder
kuju ja suurus ovaalne muutuva kujuga ja bakterisuurused
membraan kahekordne; sisemine membraan õhuke 2x; välimine sile; sisemine sopistunud
moodustab tülakoide, mis kogumikke e. ning kurruline, mida nimetatakse harjasteks e.
graanumeid kristadeks
sisemus e. strooma- kloroplastid(pigment); vees sisaldab DNA-d;
lahustumatud valgud
leidumine kõikides taime rohelistes osades; lehe kõikides rakkudes
ülapinnal assimilatsioonikoes e.
sammaskoes
ülesanne fotosünteesi toimumise asupaik; glükoosi lagunemise lõpule viimine;
rakuhingamine
arv rakus 30-40 u. 1000
2. Fotosünteesi intensiivsus
● piisava vee olemasolu- fotosünteesi lähteaine
● soodsa temperatuuri olemasolu- fotosüntees algab 0o C juures, kuid suurim 20- 30oC
● valgus- parim spektri punases (680 nm) ja violetses (440 nm) osas; sõltub taime kohastumustest
● süsihappegaas- fotosünteesi lähteaine; eredas valguses mõjutab CO2 hulk suuremini, kui nõrgemas
valguses- kasvuhoonetes
● toitained- keemilised elemendid (P, K, N), mida on vaja fotosünteesis osalevate ensüümide ja
pigmentide sünteesimiseks.
3. Fotosünteesi etapid
1.Valgusstaadium:
Päikese valgusenergia toimel ergastuvad kloroplasti pigmendirakud e. klorofüll(tülakoidi membraa-
nis). Selle energia abil laguneb vesi vesinikioonideks ja hapnikuks. Hapnik eraldub.

2H2O → O2 + 2H2 → 4H+ + 4ē → energia salvestatakse ATPs

↓ ↓
eritatakse seostatakse vesinikkandjaga
NADP→ NADPH2

2.Pimedusstaadium e. Calvini tsükkel:

Toimub kloroplasti stroomas. Ei vajata valgusenergiat, sest see saadakse ATP molekulidevahelise
sideme lõhkumisel. NADPH2 + CO2 → C6H12O6(glükoos) + NADP
4. Kuidas saavad taimed fotosünteesiks vajamineva vee ja CO2?
Maismaataimed saavad vett juurte abil maapinnast. Süsihappegaasi siseneb taime lehte õhulõhede
kaudu.
5. Miks öeldakse, et taime on elu alus Maal?
● orgaanilise aine tootjad
● toiduahela esimeseks lüliks
● toiduks heterotroofidele (loomad, inimene)
6. Võrdle fotosünteesi ja hingamist.
fotosüntees hingamine
lähteained H2O; CO2; valgusenergia C6H12O6 (glükoos)- aeroobses keskkonnas ka O2;
anaeroobses ilma O2
saadused O2; C6H12O6 e. glükoos aeroobses keskkonnas: CO2 ja H2O;
anaeroobses keskkonnas: etanool + CO2 (etanool-
e. alkohoolkäärimine), orgaanilised happed
(äädikhape, piimhape)
toimumise koht kloroplastis anaeroobne: bakterites, pärmseentes, inimese
lihasrakkudes;
aeroobne: O2 sisaldavas keskkonnas
efektiivsus sõltub keskkonnatingimustest anaeroobne: madal- 2ATP
aeroobne: kõrge- max. 38 ATP
tingimused Valgus, niiskus, temperatuur, Aeroobses (O2-ga) ja anaeroobses keskkonnas
toitained, CO2
7.Milliseid aineid nimetatakse suhkruteks? Milleks organism neid vajab?
Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev oligosahhariid keemilise valemiga
C6H12O6.
Organism vajab suhkrut energia saamiseks ja selle (taseme) säilitamiseks organismis; ATP tootmine.
8.Miks ei saa glükoos olla varuaineks?
Glükoos pole organismis püsiv. Energia säilitamiseks on mõtekas ühineda polüsahhariidideks, mis on
palju püsivamad.
9.Võrdle tärlist ja tselluloosi; tärklist ja glükoosi.
glükoos tärklis tselluloos
valem C6H12O6 (C6H12O6)n * H2O (C6H12O6)n
sahhariidi tüüp monosahhariid polüsahhariid polüsahhariid
kus ja millena glükogeenina loomades taimedes tärklisena puuvill (90% tselluloos);
(maksa- ja lihasrakkudes) okaspuu puit (45% tselluloos)
10.ATP e. adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis koosneb riboosist, adeniinist ja 3-st fosfaatrüh-
mast; see osaleb keemilise energia salvestajana ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides.
11. Millisteks etappideks võib jagada glükoosi lagunemise inimese naharakus?
1. Glükolüüs
2. Tsitraaditsükkel
3. Hingamisahel
12. Millises raku osas toimub glükolüüs?
Glükolüüs algab tsütoplasmas ja jätkub mitokondris.
13. Millised erinevused on anareoobsed ja aeroobsel glükolüüsil?
● Anaeroobne glükolüüs toimub ilma O2, aeroobne koos O2-ga.
● Anaeroobne glükolüüs toimbub bakterites, pärmseentes, inimeste lihasrakkudes; aeroobne aga igal
pool, kus on O2 olemas.
● Anaeroobne glükolüüs on madala efektiivsusega (2ATP), aeroobne kõrgega ( max. 38ATP)
14. Mis on glükoosi lagunemise saaduseks?
● Aneroobses keskkonnas: orgaanilised haped/etanool + O2 + 2ATP
● Aaeroonses keskkonnas: CO2 + H2O + 38ATP
15. Miks glkolüüsi nimetatakse universaalseks protsessiks?
Glükolüüs toimub igas rakus samamoodi sõltumatta organismist.
16. Kus ja miks toimub anaeroobne glükolüüs?
● ilma O2-ta
● bakterites, pärmseentes, inimeste lihasrakkudes- tsütoplasmas ja mitokondris
17. Miks peetakse piimhappe moodustumist ainevahetuse umbteeks?
Hapniku puudumisel tekib glükoosi molekulist kaks piimhappe (C2H4OHCOOH) molekuli. Kuna
energiamuut on väike, saab lõpptulemusena sünteesida ainult kaks ATP molekuli.
18. Millise energia arvel sünteesitakse glükolüüsil ATP molekule?
Energiaga, mis tekib glükoosi lagunemisel püroviinamarjahappeks (CH3COCOOH) ning 12NADH2
(+O2) lagunemisel 12H2O ja 12NAD.
19. Millises rakuorganellis sünteesitakse ATP molekule?
● Mitokodris
● Kloroplastis

20. Millised on tsitraaditsükli lähteained ja saadused?

Lähteained: (püroviinamarihape) 2CH3COCOOH
Saadused: 20H+ + CO2
 ↓
10NADH2
21. Millises rakuorganellis toimub
a. tsitraaditsükkel? Mitokonder
b. hingamisahel? Mitokonder
22. Mis on vesiniku lõplikuks sidujaks hingamisahelas?
O2 → H2O (NADH2 ja FADH2 loobuvad H2-st)

23. Millised on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?

Lähteained: 12NADH2 + O2
Saadused: 12H2O + 12NAD ning 36ATP

24. Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel võib osaleda tsitraaditsükkel?

Püroviinamarjahappe (CH3COCOOH)
25. Mille poolest sarnanevad ja erinevad põlemine ja orgaaniliste ainte oksüdatsioon?
● mõlemal puhul eralduvad CO2, H2O ja energia
● põlemine kasutab O2

26. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? hapnikuvaene keskkond

27. Millised ehituse iseärasused on ATP molekulil?
● kiiresti lagunev
● moodustub adeniinist, riboosist, 3 fosfaatrühmast
● omab makroergilisi e. energiarikkaid sidemeid
28. Mis on NAD? Miks organism temata läbi ei saa?
NAD on makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana; vesiniku trans-
portija, mis viib fotosünteesis need pimedusstaadiumisse.
29 .Millistel tingimustel toimub inimese rakkudes käärimine? Too näide.
● kehasse ei tuua piisavas koguse O2
● ATP laetakse anaeroobsel glükolüüsil
Kui jooksja organism ei saa piisavalt hapnikku laetakse lihasrakkude ATP molekulid piim-happe
käärimisel.
30. Miks on glükoosi aeroobne lagundamine kasulikum kui anaeroobne?
● aeroobsel glükolüüsil on kõrge efektiivsus, laetakse kuni 38 ATP molekuli energiaga.
● anaeroobsel aga madal efektiivsus, 2 ATP molekuli laetakse energiaga
31. Kuidas osalevad mitokondrid energiavahetuses?
Mitokondris toimub glükoosi lõplik lagunemine, mille tulemusena laetakse ATP molekulid.
32.Milliste ainetena säilitavad taimed ja loomad glükoosivarusid?
● taimed- tärklisena
● loomad- glükogeenina
33. Miks ei saa veini kääritada lahtises nõus?
Alkoholkäärimine toimub vaid hapnikuvaeses keskkonnas (etanoolkäärimine).
34. Kus tekib CO2? Kes ja milleks seda kasutavad?
● põlemisel
● glükolüüsi e. glükoosi lagundamise vaheproduktina tsitraaditsüklis
Seda kasutavad taimed fotosünteesis ning ka atmosfäär püsiva temperatuuri hoidmiseks- kasvuhooneefekt.
35. Mille poolest erinevad
a) NAD ja NADH2? NADH2 on vesinikuga seostatud NADH
b) ATP ja ADP? Fosfaatrühma katkemisel, saab ATP-st ADP.
36. Milliseid aineid vajavad keskkonnast
a) autotroobid? CO2 ja H2O
b) heterotroofid? O2 ja H2O
37. Mida eritavad
a) autotroofid? O2
b) heterotroofid? CO2
38. Kuidas on omavahel seotud auto- ja heterotroofid? Tee joonis.
eritab O2 vajab
 autotroof heterotroof

CO2
vajab eritab
39. Millistest protsessidest koosneb metabolism?
● süntees
● lagunemine
40. Too näiteid sünteesi- ja lagunemisreaktsioonide kohta.
● süntees(kulub energiat/salvestatakse): fotosüntees, glükolüüs e. rakuhingamine (anabolism ehk
assimilatsioon)
● lagunemisreaktsoon(vabaneb energia): tselluloosi lagunemine glükoosiks, glükoosi lagunemine H2O
ja CO2 (katabolism ehk dissimilatsioon)
41. Millised ained on jääkproduktideks
a) loomadel? CO2
b) taimedel? O2
42. Mis on laguproduktid? Laguprotukt on lagunemisel tekkviv aine.
Milleks neid vaja on? Organismi vajadusest lihtsamate ainete vastu.
43. Millised orgaanilised ühendid on loomse organismi energiaallikaks?
Süsivesikud
Kas taimedel on need samad?
Jah
44. Too näide, et erinevatel organismidel võivad olla erinevad energiaallikad.
Laktoos on loomne energiaallikas; maltoos, fruktoos, sahharoos, taimsed energiaallikad.
45. Mis on makroergilised ühendid?
Makroergiline ühend on madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia
salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP; GTP; TTP
46. Milleks kasutavad organismid energiat?
Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Ainuraksed ja enamik baktereid saavad vajaliku
energia ümbritseva keskkonna orgaanilistest ainetest. Taimed saavad energiat päikesevalgusest. Loomad
saavad energiat toidust.
47. Milline energia vabaneb lagundamisreaktsioonis? Soojusenergia
48. Millised protsessid toimuvad
a) seedimisel? Toidu lagundamine ja ainete süntees
b) hemoglobiini sünteesil? Hapniku sidumine
b) jooksmisel? Hapniku transportimine lihastesse, glükolüüs
49. Taim on mõnes mõttes keskkonnast sõltumatum kui loom. Põhjenda.
Taim suudab ise toota endale eluks vajalikud ained. Loom peab aineid keskkonnast saama.
Ja samas on taim keskkonnast sõltuvam kui loom. Põhjenda.
Taimes kasutavad keskkonnast saadut vahetult ning muundavad seda kohe. Kõik keskkonnasaaste
avaldub taimedes esmalt.