Kuidas albatrossid tiibu lehvitamata lendavad?

Ilja Maljutenko
YAMM 42

Tallinn
11. 03. 2011
 [2]

Ülevaade

• Lendamine, tiiva dünaamika

• Kuidas linnud lendavad
Linnud: imepärased lennumasinad
• Albatrossid: üldfüsioloogia, kohastumused

• Dünaamiline liuglemine
Rayleygh tsükkel
• Laine-lauglemine
Lee keeris
 [3]

Lendamine
• Tiivale mõjuvad jõud, lennuk/plaaner

Tõstejõud (Lift) – punane

Hõõrde , takistusjõud (Drag) – punane
Raskusjõud (Weight) – must
Tõmbejõud (Thrust) – roheline

Liikumissuund – sinine
 [4]

Tiiva tõste jõud

• Võrdse teekonna teooria
Seisneb pidevusel ja Bernouli printsiibil. Kiiruste vahe jääva
potentsiaalse energia juures tingib rõhu gradiendi.
Selleks et ülemine õhuvool ja alumine õhuvool saaks tiiva taga uuesti
üheks õhumassiks peab ülemine õhuvool liikuma alumisest
kiiremini. Kiiremini liikuv õhuvool tingib väiksema õhurõhu (Bernoulli
printsiip, jääva potentsiaalse energia juures).

p = -a* v*v +b
 [5]

Mis on sellega pistmist lindudel?

Tiibade lehvitamine :
Vertikaalse õhuvoolu tekitamine + palju huvitavaid detaile
Tiib liigub peamiselt kahe asendi vahel muutes asendit ja kuju
saavutamaks maksimaalse tõste jõu.
Väga energia kulukas (kolibrii)

Igaühele oma lennustiil (tiiva morfoloogia):

kiirus, vastupidavus, energia kulu – tiivad vastavalt
vajadusele/kohastumusele
 [6]

Erinevate lindude tiiva/koormus suhted

suur külgsuhe
kerged tiivad

väike koormus suur koormus

suured tiivad väikesed tiivad

Väike külgsuhe,
rasked tiivad
 [7]

Linnud: imepärased lennumasinad

Lindude funktsionaalne morfoloogia uuringud,
eesmärgiga rakendada lindude lennuoskusi
lennumasinatel.
Lindude tiivauuringud on leidnud rakkendust
ökoloogias, paleontoloogias, atmosfääri
uuringutes, lennukite projekteerimises.
“Linnu lendamine on nagu Muhammed Ali
poksimine, kus ühe korraga toimub 15 eri
Tähtsaimad tähelepanekud on
liigutust.” sündinud kalapüügi ajal lindude
lauglemist jälgides.
Kolibrii imeline lennumasin:
80 tiivalööki sekundis, 1.5 h järjest !

loe rohkem: Tarkade klubi 02/2011

At bird lab, scientists unlock secrets of flight, By Jim Robbins / New York Times News Service
Published: Jan. 04. 2011
 [8]

Linnud: imepärased lennumasinad

Kalkun-rihukana
• Noored linnud oma vähearenendu tiibadega on lennuvõimetud.

Põgenemiseks kiskjate eest jooksevad noored isendid mööda puud

või kaljuseina üles.

Tiivad käituvad antitiibadena – suruvad

noore linnu tugevamini vastu seina, et saaks
jalgadega rohkem tõukejõudu tekitada.

Ohu möödudes laskub lind tagasi maapinnale

kasutateds tiibu langemise pidurdamisena.
• Üks võimalikest hüpoteesidest kuidas
roomajatest said lennuvõimelised linnud
 [9]

Albatross
Kaal: 10 kg
Tiivaulatus: ~ 3.5 m
Eluiga : ~ 50 a
Maksimaalne laskumissuhe * : 21.2 (Vh 16 , Vz 0.755)
Minimaalne langemiskiirus: 0.624 m/s (Vh 11 , laskumi suhe 18.4))
Pesitsus/elupaik: Lõuna-Jäämeri, (lõuna laius kraadidel 30-60)
Leviala vetes, kus sügavus +1 km !?
Toitub limustest, kaladest, krillist.
Veedab peamise aja ookeani kohal liueldes (Haude perioodiks maismaale)
Elu jooksul läbib keskmiselt 10 miljonit km .

* laskumissuhe
horisontaalne / vertikaalne kiirus
 [ 10 ]

Albatross
Albatrossi füsioloogia kohanenud liuglemise lennustiiliga
- suur tiibade külgsuhe ~ 15
jäigad, voolujoonelised

- Lukustab lennates ristluud nii, et lihased oleks puhke asendis

- Võib liueldes isegi magada

Albatrossi südamelöökide arv minutis

mõõdetud kahe päeva jooksul
 [ 11 ]

Lõuna-Jäämeri
Tingimused milles albatrossid on kohanenud lendama
Kasutatud antud uuringus

º
50 S
Tavalised
tingimused º
30 S
Keskmine tuulekiirus ~ 11 m/s 5 -10 m/s ~ 6-7 m/s
Oluline lainekõrgus ~5m 3m ~ 2-5 m
 [ 12 ]

Kiiruse suhtelisus:

maa-kiirus – kiirus maapinna suhtes , vg

õhk-kiirus – kiirus õhumassi suhtes , va

maa-kiirus = tuule kiirus + õhk-kiirus

Linnule mõjuvad aerodünaamilised jõud on

tingitud õhk-kiirusest
 [ 13 ]

Maalähedane piirkiht – logaritmiline tuule profiil

Tuule profiili maalähedases kihis võime tuletada

kasutades planetaarse piirkihi võrrandeid ning
segunemispikkust , mis sõltub kõrgusest.

u’ = -l’ dw/dz
l’ = kz

dw = u’/ (kz ) dz , int

vw(z=0m ) = 0 m/s

Eeldades logaritmilist vertikaalset tuuleprofiili:

w( z ) = u’/k [ ln( z / z0 ) ) ]

Maa pinnal tuule kiirus = 0

vw(z=10m) =10 m/s

~72 % tuule kiirusest suureneb alumises 2m

 [ 14 ]

Dünaamiline lauglemine
Kiiruse suurendamiseks kasutatakse osavalt ära tuule vertikaalset nihet.
Rayleigh tsükkel kirjeldab kuidas tuule erinevusest on võimalik
ammutada lauglemiseks vajaliku kiirust (energiat).
Sageli kasutavad
albatrossid kiiruse
suurenemist ära selleks et
tõusta õhusambas kõrgemale
(kin -> pot) ning hiljem
kasutada energiat valitud
suunas liikumiseks.
Lisa energia ammutatakse ka
tuule iilidest.

Eeldused:
1. Nurk ringliikumise tasapinna ja horisontaali vahel on väike => vertikaal
liikumised ~ 0 (va langemis kiirus Vz)
2. Kasutatakse keksmist õhkkiirust ja langemis suhet
3. Energeetiline tasakaal õhu takistuse tõttu kaotatud kiiruse ja tuule kiiruse
tõttu muutunud õhkkiiruse vahel
 [ 17 ]

Albatrossi lennu karakteristikud

Sirgjooneline lend
Minimaalne laskumis kiirus
Maksimaalne laskumis suhe
Ringjooneline lend
Minimaalne laskumis kiirus (t=10s)
Minimaalne laskumine
Rayleight tsükkel
Minimaalne tuule erinevus (t=10s)
Abs. min tuule erinevus

Harilikult kasutavad albatrossid erinevaid planeerimise meetodeid korraga

ning mudel kirjeldab vaid osaliselt lauglemise karakteristikuid.
 [ 18 ]

Laine – lauglemine ~ surfamine õhulainel

Atmosfääri ja lainete vastastikmõju tõttu tekkinud vertikaalsetel
õhuvoogudel lauglemine.

Lauglemine võib toimuda ka ilma tuuleta ummiklainete poolt tekitatud

vertikaalsetel õhuvoogudel.

Püsimine positiivses õhuvoolu tsoonides võimaldab albatrossidel ületada

laskumis kiirust.
Ummiklainete liikumisel vastutuult (või pärituult kui laine faasikiirus on
suurem kui tuule kiirus) tekib vertikaalsele õhu kiirusele lisa
komponent (A). Laine:
L = 150 m

A. A = 1.5 m
1 m/s 1 m/s T = 10 s
Cf = 15 m/s
Wz ~ 1 m/s
 [ 19 ]

Lee keeris ja vertikaalsed õhuvoolud

Kiire õhuvool üle laine tekitab laineharjade vahele omapärase
vertikaalse keerise. ( W / C ~ 4 )
Vertikaalne õhuvool on indutseeritud peamiselt laine
orbitaalliikumisest .
Keeristes on mõõdetud kuni 1.2 m/s vertikaalseid kiirusi.
 [ 20 ]

Lee keeris 2
Teravamate (ka murduvate) tuule lainete korral on vert. kiirused Lee
keerises suuremad.
Madalamal lendavad albatrossid kasutavad sageli Lee keerist linguna
ning tõusevad laine poolt tekitatud õhu vooluga veelgi kõrgemale.
Sellele lisandub tuule nihkest ammutatud kiirus.
Laine peab olema piisavalt kõrge selleks, et suure tiivaulatusega lind
saaks lainete vahel manööverdada
 [ 21 ]

Suhteline energia võit

Tuul-lauglemine:
5 s perioodi jooksul tõuseb lind ~ 2.5 m
Laine-lauglemine
5 s perioodi jooksul tõuseb lind ~ 9 m

Tavaliste Lõuna-Jäämere tingimuste juures on ammutatava energia

suhe (Tuul/Laine ) ~ 4 - 8

Tuul-lauglemine annab 80-90 % lauglemiseks vajalikust energiast.

 [ 22 ]

Albatrosi lennu plaan

1. pole tuult, pole laineid -> pole lauglemist ( tuleb tiibu lehvitada? )
2. laine-lauglemist saab kasutada ummiklainetuse korral (ilma tuuleta)
3. tuul-lauglemist saab kasutada tuulistes tingimustes (ilma lainteta)
4. tuul- ja laine-lauglemist kasutatakse harilikult koos.
ülesse suunatud õhuvoole kasutatakse maksimaalselt ära
 [ 23 ]

Albatrossi harilik lennumuster

 [ 24 ]

Albatrosi tarkus -> tehnoloogia

NASA Albatross Dynamic Soaring Open Ocean Persistent Platform UAV Concept
 [ 25 ]

Refferences

Richardson L.P.,
How do albatrosses fly around world without flapping their wings?,
Progress in Oceanography, 88, 2011, 46-58

Relatively everything about birds flying

http://people.eku.edu/ritchisong/554notes2.html
preassure diff article
http://www.avweb.com/news/airman/183261-1.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Bird_flight
http://www.n6iap.com/ornithopter/howbirdsfly.html