22.mai-28.

mai 2011korraldas Eesti Ehitajate Liit ppereisi kutsepetajatele Norra Kuningriiki, tutvumaks sealse hariduselu korraldusega ning ehituseriala ppimise ja petamisega. PKHK-d esindasid seekord kutsepetajad Ene Parmas, Ingrid Kruusla ja Kai Pajumaa. ppereisi eesmrgiks oli klastada Oslo erinevaid kutseppeasutusi ja haridusasutusi. Esimesel peval saime tutvuda Oslo kaasaegseima ehitistega, nagu Oslo vastne ooperi- ja balletiteater. Maja on ehitatud osaliselt tidetud mere phja ja oma olemuselt meenutab kaldale uhutud jlahmakat.

Et hoone on ehitatust on rahastanud oslolased, on hoone vestibl ja katus avatud linnakodanikele. Linnarahvas ja klalised kasutavad seda vimalust hoolega. Ooperimaja giidi juhtimisel saime heita pilgu ka suletud alasse lavatagustesse tkodadesse ja ka vga hea akustikaga saali. bimiseks oli meile broneeritud toad Holmenkolleni suusakeskusesse suure hppeme vahetusse lhedusse.

Teistel pevadel klastasime Oslo haridusasutusi ja kutsekoole. Hellerudi ehituskoolis tegelesid ppurid meie klaskigu ajal parajasti oma pimapi korrastamisega. Poisid nagu meie omadki sebisid kaaslaste abil puuduvaid materjale ja olid avalalt varmad ksimustele vastama (inglise keeles). Tegelikult ei j meie kooli praktika baas oluliselt sealsele alla. Norra ehitustudengid pivad ldiselt kaks aastat koolis ja he aasta ttavad ettevttes ning seejrel saavad iguse sooritada kutseeksam.

AHO arhitektuuri- ja tstusdisaini kool oli endale ruumid saanud vanasse lambitehasesse. Muljetavaldav oli sealsete tudengite maketiehitamise vimalused. Et tegu on loominguliste inimestega, siis kool on avatud pevaringselt, kus noored kunstnikud saavad oma praseid ideid ellu viia puidu-, metalli- ja plastiku ttlemise tkojas. Seal maal on hea tava, et kunstnik teeb oma kavandi phjal vhendatud mtkavas vi suisa 1:1-le maketi. See vib olla paberist, puidust, metallist, plastidest.

Oslo kutsekoolis (Fagskolen i Oslo) koolitatakse kutse omandanuid ehitajaid, elektrike ja teiste erialade esindajaid keskastme juhtideks. Koolil on pikk ajalugu ja vrikas positsioon Oslo hariduselus. Selles koolis toimus tsine nnnivahetus nemad meile ja meie neile. (Meie pr -mehele vike nke! Teiste koolide nnn oli tegusam, omakoolinolisem ja rikkalikum.) Osalesime ka hes BIM projekteerimise tunnis.

ht ehitusobjekti visasime ka, millel ttasid kohalike krval ltlased ja kolm eestlast viimistlejat. Tegemist oli puitkarkass-hepere elamutega, mida ehitusmeister ise nimetas passiivmajadeks. Majade eeldatav eluiga on planeeritud 30 aastaks! heks uuenduseks oli see asjaolu, et hoonet ehitatakse enamjaolt kilekatuse all, et materjalid ei saaks ehitamise ajal sademete mjul mrjaks. Ja kui me siin peame maja ehitamiseks maa sisse kaevuma, siis seal sellel platsil esimeseks tks oli hoopiski pinnase titmine 28 m vrra.

Kultuuri programmi raames klastasime arhitektuuri muuseumi, suusamuuseumi, vanu laevu Kon-Tiki-t ja Fram-i, erinevaid toitlustusasutusi. Kolasime linna raekojas ja peatnava melus. Omal kel kolasime Holmenkolleni suusaradadel ja spordirajatistel. Suur suusahppemgi on teline betoonkoloss. Julged mehed, kes sealt meie rmuks alla hppavad!

Vga hea mlestus ji Oslo transpordi korraldusest. Poole tunniga all-linnast vrastemaja koikusse (tudisevate plvedega ebasportlik lausmaa petajaskond, letas seal igasuguseid loodusjude, tustes rongi ja kondiauru abil 350 m krgusele merepinnast).

Viimase jahmatava elamuse osaliseks saime Oslo lennujaamas. Seal ilutses longus , aga terasest fallos oma lielusuuruses. Naispetajaskonnas tekitas see installisatsioon ebalevat elevust (pilt sai ikka tehtud), aga meespsid nautisid justkui vitu viikingite le, khistasid naeru ja keerutasid objekti lheduses fotografeerides.

ppereis oli tore ja vajalik, sellele vaatamata, et alles veel nd on jalad mkke ronimisest kanged. Fagskolen i Oslo juhatajale sai ka krbes phe pandud, et nad ka mujalt tulnud tudengeid kooli vastu vtaks. Lubadus oli selline, et kel norra keel

suus ja eriala omandatud vi 5a nimekirja kandideerida.

aastane tkogemus, viks aasta prast kooli