E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA

petaja tunnikava
Tund Pealkiri Aine Klass/vanus: Tase: Autor Tunni eesmrgid pioskused Misted: 1-2 tundi Mahepllundus Looduspetus arvutiklassis 6. klass tavaklass lle Klaasen Saada teadmisi mahepllundusest. Arendada infotehnoloogia kasutamisoskust. Internetist materjali otsimise oskus. Oskus mngida akronmimngu. T salvestamisoskus. Mahepllundus. Mahepllundussaadus. Mahemrk. pilaste eelteadmised ja oskused: Mahepllunduse teemat on klassis looduspetuse tunnis juba ksitletud ja eelteadmised saadud. Eelnevalt vajalikud tegevused petajale Koostada tleht Akronmimng Koostada Power Point esitlus Mahepllundus Koostada tunni kik. pilasele Eelnevalt on pitud antud teema looduspetuse pikust. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid petaja arvuti ja projektor ning iga pilase jaoks arvutikoht. Arvutiklassis on igal pilasel Interneti hendusega arvuti ja tleht. Tarkvara: Internet Explorer, MS Power Point, MS Word K. Lepasaar, R. Kuresoo, T. Kuresoo pik Looduspetus. 6. klass. II osa lk 25-27 http://miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/7kooslus/5%2D7%2D20 %2D2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/mahepollun dus.htm Lhikirjeldus: Tund toimub arvutiklassis. Tunni algul jagab petaja ktte lehe tunni kiguga. Seejrel jagatakse pilastele ktte tlehed Akronmimng. pilane otsib Internetist osutatud aadressidelt materjali ja tidab tlehe. Tidetud tlehed esitatakse petajale hindamiseks.

E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA

Tunni kik: 1. petaja nitab Power Pointi esitlust Mahepllundus 2. petaja jagab pilastele tunni kigu lehed. 3. pilane avab arvutis tlehe Akronmimng, tutvub mngu kirjeldusega. 4. pilane tidab Akronmimngu tlehe, kasutades lisamaterjali otsimiseks veebiaadresse: http://miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/7kooslus/5%2D7%2D20 %2D2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/mahepollun dus.htm 5. pilane salvestab tlehe oma kausta. Hindamine: petaja hindab pilaste poolt salvestatud tlehed.

E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA

AKRONMIMNG Akronm ehk lhend

snahendi algusthtedest moodustatud snana hlduv lhend nt. UNESCO United Nations Educational Scientific Cultural Organization
Akronmimng Olulise miste thendusvlja kirjeldamine ja/vi aktiivne ettevalmistus uute asjakohaste akronmidega tutvumiseks. Eriti huvitav mng vib kujuneda mistetega, mida tajutakse erinevalt ning millega seostub eelarvamusi ja stereotpe. Sobib vga hsti sissejuhatuseks kskik milisesse teemasse.

lesanne Moodusta akronm snast MAHEPLLUNDUS

M A H E P L L
U

N D U S
Kui t on valmis, salvestage see oma kausta.

E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA

Nidis petajale:

M ineraalvetiste mittekasutamine A inult tervislik toit H ooliv suhtumine kasulikesse organismidesse, keda E P L L
U

mrgitamine kahjustaks i kasutata mrke kahjurite trjeks araneb mulla koostis ige plluharimis- ja taimekasvatusviis ooduslikud vahendid taimehaiguste trjeks, leotised taimedest ooduslikud vaenlased (nt teised putukad) kahjurite vastu vitlemiseks mbrohutrjevahendite mittekasutamine itab loodusesbralikkust oseeritakse vetiste hulka us mahepllunduse tooteid thistav mrk ko nnikuga vetamine

N D U S

Riiklik mahe(ko-)mrk Mahemrk kasutamise igus on ettevtjal, kelle ettevte on mahepllumajanduse seadusele vastavalt tunnustatud. Mahemrk eristab mahepllumajanduslikke toiduaineid muust samaliigilisest toidust. Kik mahemrgi kasutusiguse saanud ettevtted on kantud mahepllumajanduse registrisse. Mahemrgi kasutuslube vljastavad ja jrelevalvet ettevtja le teostavad Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet.

E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA

Materjal petajale:
Mahepllundus Selleks, et saada pllult rikkalikumaid saake, rakendatakse tnapeval ha mitmekesisemaid vtteid. Mned nendest, nagu mrkkemikaalide pritsimine umbrohtude ja putukkahjurite trjeks ja rohkete mineraalvetiste koguste puistamine, on andnud jrske saagituse. Vastukaaluks sellele hakkab enam poolehoidu vitma mahepllundus. Mahepllunduse eesmrgiks on toota vimalikult tervislikke pllusaadusi. Selleks kasutatakse mahedaid, loodusseadustest lhtuvaid, tihti ka minevikust prinevaid vtteid. Selle viljelusviisi puhul ei pruugita keemilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalvetisi. Peamiseks vetiseks on laudasnnik. Suuremat thelepanu pratakse sellele, et mullaloomastik oleks elujuline ja hoogsalt toimiv. Nii tagatakse mulla viljakuse psimine ja vlditakse heklgset viljelust. Kasvatatakse vaheldumisi niteks teravilja, pldheina, juurvilja. Sel teel vlditakse he vi teise umbrohu vi kahjuri liigset paljunemist ja hoidutakse maa liigsest kurnamisest.

MAHEPLLUNDUS Mahepllundus thendab taimede kasvatamist looduslhedaselt. Mahepllunduses toodetud toitained on tervislikud. Mahepllunduses ei kasutata umbrohutrjevahendeid. Mahepllunduses ei kasutata mineraalvetisi. Vetatakse ainult snniku vi kompostiga. Taimed saavad sealt kik kasvamiseks vajaliku. Mahepllunduses ei kasutata keemilisi putukatrjevahendeid. Luuakse soodsad elutingimused putukatest toituvatele lindudele. Kahjurite hvitamiseks pritsitakse taimi taimeleotistega vi kasutatakse feromoone. Feromoonid on putukate poolt toodetud lhnaained, millega putukad looduses ksteist ligi meelitavad. Inimene meelitab putukad feromoonide abil liimipaberile.

E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA
Mahepllunduses kasutatakse mitmevljassteemi. See thendab, et pldudel kasvatatakse vaheldumisi teravilja, kartulit ja pldheina. Nii silitatakse mullaviljakust ning takistatakse umbrohtude ja taimehaiguste levikut. Liblikielised taimed, kelle juurtel on mgarbakterid, lisavad mullale lmmastikku, kuna prast saagi koristamist jvad nende juured mulda. Mahepllundus nub palju ksitsi d ja saagid on viksemad kui suurpllunduses. Selleprast on mahepllunduses toodetud aedviljad teistest kallimad, kuid palju tervislikumad. Phjenda, miks on mahepllunduses toodetud pllumajandussaadused tervislikumad kui suurpllunduses toodetud toiduained. Too vlja kik erinevused mahepllunduse ja tavalise pllumajanduse vahel.

Mahepllundus on loodusega koosklas olev tootmisviis, kus mulla, taimede ning loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline ssteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kigi osade harmoonilise koost kaudu. Taimekasvatuses ei kasutata snteetilisi vetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse ige klvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste vetistega. Taimekahjustajaid vlditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega.
Mis on mahepllundus ja orgaaniline toit? Inglise keeles organic food ja eesti keeles mahepllundus on kogu maailmas populaarsust kogumas. Niteks Inglismaal on selline toitumine juba vga levinud ja endale mitmeid jrgijaid leidnud. Baltimaadest on Eesti mahepllunduse kige eesrindlikum esindaja. 3% kogu 30 000 hektarist pllumaast on muudetud orgaaniliseks. Aga mis see kik igupoolest on ja miks ptakse seda ha rohkem ja rohkem inimeste seas levitada? Mahepllunduse tooted on toidud, mis on toodetud kasutamata igasuguseid putukamrke, taimemrke ja geneetiliselt muudetud organisme. ldiselt vib sna orgaaniline kll thendada igasuguseid koduaias kasvatatud vi poest ostetud tervislikke saake, kuid termin orgaaniline kib kindlate nuete ja reeglite jrgi hinnatud toitude kohta, mis peavad ministeeriumite poolt seatud eeskirjetele vastama.

E-ppe kursus praktikult praktikule

TUNNIKAVA
Kige levinumad mahepllunduse tooted on vrsked puu- ja juurviljad. Need on aga vga kiirestiriknevad, kuid samas ka kige vrtuslikumad tooted. Tihti ostavad inimesed neid tooteid otse farmeritelt vi turgudelt, kus farmerid oma tooteid mvad. Vlismaal on ka spetsiaalseid kette, kes vtavad vastu tellimusi ja toimetavad siis selle toidu kiiresti ja kvaliteetselt inimestele koju ktte. Veel on olemas ka orgaanilisi liha-, muna- ja piimatooteid. Nende toodete hinnad on kll mrkimisvrselt krgemad kui n- tavaliste toitude hinnad, kuid siiski inimesed ostavad neid ja nad on vga krgelt tahetud. Vrske toidu koha pealt thendab orgaaniline tavaliselt: Seda pole tdeldud snteetiliste kemikaalidega. Temas ei ole geneetiliselt moondatud organisme. Kohalikult toodetud sk. Tdeldud mahepllunduse tooteid makse enamasti supermarketi-tes. Ka nende hinnad on vrreldes teiste kaupadega tihtipeale kalli-mad, kuid siiski on nad nutud kaup. Enamuse neist toodetest moodustavad purgitoidud, klmutatud juurviljad ja valmistoidud, mida vikesed mahepllundusega tegelevad ettevtted ei saa toota. Tdeldud toidu koha pealt thendab orgaaniline tavaliselt: Sisaldab ainult (vi vhemalt kindla koguse) mahepllundustooteid Ei sisalda kunstlikke toidulisandeid Teda ei ole tdeldud kunstlike meetoditega, materjalidega ja kunstlikes tingimustes (niteks keemiline valmimine, kiiritus) Mahepllundus on kasulik keskkonnale. Kriitikud kll tlevad, et need farmid toodavad vhem kasumit, kuid isegi kui see on tsi, on fakt ka see, et nad toodavad palju vhem loodusele kahjulikke aineid kuna ei kasutata keemilisi abivahendeid ja mrke. Paljude arvates on mahepllundustooted maitsvamad. Selle taga peitub tsiasi, et selles sgis on krgem toitevrtus ja ta on alati vrske. Lisaks suudab inimkeha sellisest toidust ra kasutada palju rohkem kui n- tavalisest toidust. Samas on erinevus ka selles, et mahepllundusega tegelevad farmerid rhuvadki esimese asjana maitsele ja toitevrtusele, samal ajal kui teised kaupmehed tahavad, et nende (niteks) tomatid oleksid tiusliku kujuga ja tiuslikult puna-sed, seega neid muudetakse geneetiliselt. Siis tuleb neile lisada veel vastupidavust transportimiseks ja pikendada nende eluiga, et nad ka poeriiulitel head vlja neksid. Maitse jb aga thtsuselt jrje-korras sna lpu poole.Eestis on mahepllundustooted mrgistatud erilise mrgiga Mahemrk, mille vljastab pllumajandusminis-teerium ja mille saamiseks peab titma kindlad nudmised. See ei asenda htegi firmamrki, vaid pigem annab tootele lisagarantii, et see on toodetud arvestades looduse reegleid. Tasub proovida!