ppekava kinnitatud Direktori kk. nr 1-9/144 18.06.

2009

ppeasutus: ppeasutuse kood:

Kuressaare Ametikool 7003744 PPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

ppekavarhm ppekava

Majutamine ja toitlustamine Hotelliteenindus

eesti keeles

Hotel service operations

inglise keeles

ppekeel
Kutseppe liik

eesti keel
kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis phihariduse nudeta kutsepe kutsepe phihariduse baasil X kutsekeskhariduspe kutsepe keskhariduse baasil

Maht ppendalates (n)

ppekava koostamise alus

80 n

ppekava koostamisel on aluseks majutamise ja toitlustamise erialade riiklik ppekava (Haridus- ja teadusministri 22. jaanuari 2009. a mrus nr 14) ppekava eesmrgid ja lesanded
Hotelliteeninduse ppekava eesmrgiks on anda pilasele lbi teoreetilise ja praktilise ppet erialaseks kutsetks vajalikud teadmised, oskused ja vilumused, mis vimaldavad praktilises telus toime tulla. Kujundada pilastes valmidus iseseisvaks tks, koostks ja pidevaks erialaseks enesetiendamiseks koosklas objektiivsete vimaluste ning iseenda vimete ja huvidega. ppekavas toodud moodulite eduka lbimise korral on iga ppija teadmised ja oskused vastavuses hotelliteenindaja kutsestandardiga esitatud nuetele. Kesoleva ppekava eesmrgiks on aluse loomine sellise isiksuse kujunemiseks, kes kooli lpetamisel: - tuleb toime majutuskohas hotelliteenindaja, toitlustusteenindaja tlesannetes - on omandanud majutusvaldkonnas ttamiseks vajalikud ldteadmised ja phioskused ning on valmis sobitama oma teadmisi ja oskusi uutes olukordades - oskab planeerida, teostada ja hinnata oma td, seda arendada - oskab iseseisvalt hankida informatsiooni ja jlgida ala kodumaist ja rahvusvahelist arengut arendada pilaste isikuomadusi, mis kujundavad sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. Nuded pingute alustamiseks Vetakse vastu ppijaid keskhariduse baasil. keskharidust tendav dokument isikut tendav dokument avaldus kooli astumiseks, meditsiiniline tend erialale sobivuse kohta, 4 fotot 3X4 cm vajadusel vastuvtukatsed (kutsesobivustest, vestlus, gmnaasiumi lputunnistuse hinnete keskmise arvestamine vastuvtul)

ppekava struktuur 1. ld- ja phipingute moodulid (sh praktika) Sissejuhatus kutsepingutesse 1 Majanduse ja ettevtluse alused 4 Tkeskkond 2 Klienditeenindus 4 Toitlustamine 3 Kommunikatsioon 3 Tsuhted 1 Hotellimajanduse alused 1 Tkorraldus majutusettevttes 3 Vastuvtut 5 Majapidamisosakonna t alused 3 Toitlustusosakonna toimingud 3 Toitlustusosakonna teenindustoimingud 4 Majutusettevtte lisateenused 1 Kutsealane inglise keel 4 Kutsealane soome keel 3 Kutsealane vene keel 3 Praktika: Hotelliruumide sh numbritubade hooldus 4 Toitlustusosakonna toimingud 8 Vastuvtut 8, kokku 20 n 2. Valikpingute moodulid kokku 11 n: Majutusteenuse turundus 1, Toitlustusosakonna teenindustoimingud 3, Raamatupidamise alused 1, Sndmuskorraldus 2, Ruumikujundus 1, Arvutipetus 1, Kutsealane vrkeel 2 Nuded pingute lpetamiseks pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud kooli ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Kooli lpueksamile lubatakse pilased, kes: on lbinud vhemalt rahuldavalt kik kohustuslikud moodulid s.h. nii koolis kui ka ettevtetes, kus toimusid praktikad, saades praktikajuhendajalt hinnangu, mille hindeks on vhemalt rahuldav. on saavutanud nutava erialase kompetentsuse Kui pilane ei ole titnud antud ppekava ties mahus, vljastatakse talle soovi korral Kuressaare Ametikooli tend koolis ppimise kohta, kuhu kantakse ka lbitud moodulite mahud ja kokkuvtlikud hinded. Lpetamisel vljastatavad dokumendid Kuressaare Ametikooli lputunnistus kutsepe keskhariduse baasil lbimise kohta ja hinneteleht.

ppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nuetele

.200.a.

/ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

ppeasutus ppeasutuse kood Aadress Telefon/Faks e-post ppekava rhm ppekava

KURESSAARE AMETIKOOL 70003744 Kohtu 22, 93812 Kuressaare 45 24 600/ 45 24 616 kak@ametikool.ee Majutamine ja toitlustamine
ISCED 97 liigituse jrgi

Hotelliteenindus
eesti keeles

Hotel service operations

inglise keeles

Kutseppe liik

kutsepe keskhariduse baasil

ppekava maht ppendalates 80 ppendalat ppekeel eesti keel

Kinnitan Kskkirja

Neeme Rand
kooli direktori nimi, allkiri

nr. 1-9/144 18.06.2009 pitsat

Koosklastatud kooli ppenukogu kooli nukogu Kontaktisik nr. 4-20/9 18.06.2009

koosoleku protokolli nr, kuupev

nr. 1-6/6 18.06.2009

koosoleku protokolli nr, kuupev

Maret unpuu
Teeninduserialade osakonna juhataja Nimi, allkiri, amet 45 24 660, maret@ametikool.ee , 45 24 616 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infossteemis kuupev ppekava kood

LDOSA .................................................................................................................................................... 6 1. PPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ..................................................................................................... 6 2. PPEKAVA EESMRGID JA LESANDED ....................................................................................... 6 3. NUDED PINGUTE ALUSTAMISEKS ............................................................................................ 6 4. PPEKAVA STRUKTUUR ................................................................................................................ 7 4.1. MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD........................................................................................ 7 4.2. PRAKTIKAKORRALDUS ............................................................................................................... 9 4.3. VALIKPINGUTE VALIKU VIMALUSED JA TINGIMUSED .......................................................... 9 4.4. LDISED HINDAMISE PHIMTTED ........................................................................................ 10 5. NUDED PINGUTE LPETAMISEKS .......................................................................................... 12 6. PPEKAVA KOOSTAJAD ............................................................................................................... 12 7. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ........................................................................................... 13 MOODUL 1 SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA KUTSEPINGUTESSE... 13 MOODUL 2 MAJANDUSE JA ETTEVTLUSE ALUSED .......................................................................... 14 MOODUL 3 TKESKKOND ................................................................................................................ 16 MOODUL 4 KLIENDITEENINDUS ......................................................................................................... 17 MOODUL 5 TOITLUSTAMINE .............................................................................................................. 20 MOODUL 6 KOMMUNIKATSIOON ...................................................................................................... 22 MOODUL 7 TSUHTED ................................................................................................................... 24 MOODUL 8 HOTELLIMAJANDUSE ALUSED ......................................................................................... 25 MOODUL 9 TKORRALDUS MAJUTUSETTEVTTES ........................................................................ 26 MOODUL 10 VASTUVTUT ........................................................................................................... 28 MOODUL 11 MAJAPIDAMISOSAKONNA T ALUSED ...................................................................... 30 MOODUL 12 TOITLUSTUSOSAKONNA TOIMINGUD........................................................................... 33 MOODUL 13 TOITLUSTUSOSAKONNA TEENINDUSTOIMINGUD ........................................................ 35 MOODUL 14 MAJUTUSETTEVTTE LISATEENUSED ........................................................................... 37 MOODUL 15 KUTSEALANE INGLISE KEEL ........................................................................................... 38 MOODUL16 KUTSEALANE SOOME KEEL ............................................................................................ 39 MOODUL17 KUTSEALANE VENE KEEL ................................................................................................ 40 8. VALIKPINGUD ............................................................................................................................... 42 MOODUL 18 MAJUTUSTEENUSE TURUNDUS .................................................................................... 42 MOODUL 19 TOITLUSTUSOSAKONNA TEENINDUSTOIMINGUD ........................................................... 43 MOODUL 20 RAAMATUPIDAMISE ALUSED ........................................................................................... 43 MOODUL 21 SNDMUSKORRALDUS..................................................................................................... 44 MOODUL 22 RUUMIKUJUNDUS ......................................................................................................... 44 MOODUL 23 ARVUTIPETUS ............................................................................................................. 46 MOODUL 24 KUTSEALANE VRKEEL ............................................................................................... 46 25 PRAKTIKA ........................................................................................................................................... 48 25.1 HOTELLIRUUMIDE SH NUMBRITUBADE HOOLDUSE PRAKTIKA ................................................ 48 25.2 TOITLUSTUSOSAKONNA TOIMINGUTE PRAKTIKA ..................................................................... 50 25.3 VASTUVTUT PRAKTIKA ....................................................................................................... 51 LISAD....................................................................................................................................................... 55 LISA 1 PPEKAVAGA SEONDUVA PPEBAASI KIRJELDUS ........................................................... 55

LISA 2 PETAJAD, SEOTUD PPEKAVAGA ......................................................................................... 56 LISA 3 LPUEKSAMI KORRALDUS ....................................................................................................... 58

LDOSA
1. PPEKAVA KOOSTAMISE ALUS Kesoleva ppekava koostamise aluseks on majutamise ja toitlustamise erialade riiklik ppekava. Nimetatud ppekava mrab kindlaks kooli ppekavas olevad kutseppe eesmrgid ja lesanded, kutseppe mahu ja sisu ning pingute alustamise ja lpetamise nuded.

2. PPEKAVA EESMRGID JA LESANDED Hotelliteeninduse ppekava eesmrgiks on anda ppurile kahe ppeaasta jooksul hotelliteenindaja kutseala ttaja algteadmised ja kutseoskused ttamiseks erinevates majutusasutustes. Kujundada pilastes valmidus iseseisvaks tks, koostks ja pidevaks erialaseks enesetiendamiseks koosklas objektiivsete vimaluste ning iseenda vimete ja huvidega. ppekavas toodud moodulite eduka lbimise korral on iga ppija teadmised ja oskused vastavuses hotelliteenindaja kutsestandardiga esitatud nuetele. Kesoleva ppekava eesmrgiks on aluse loomine sellise isiksuse kujunemiseks, kes kooli lpetamisel: - tuleb toime majutuskohas vastuvtuteenindaja, hotelliteenindaja, hommikusgi teenindaja ja valmistaja, konverentsiteenindaja, toitlustusteenindaja tlesannetes - on omandanud majutusvaldkonnas ttamiseks vajalikud ldteadmised ja phioskused ning on valmis sobitama oma teadmisi ja oskusi uutes olukordades - oskab planeerida, teostada ja hinnata oma td, seda arendada - oskab iseseisvalt hankida informatsiooni ja jlgida ala kodumaist ja rahvusvahelist arengut Arendatakse pilaste vastustunnet, oskusi oma td iseseisvalt planeerida ja korraldada, koostvimet ja meeskonnat oskusi, igasuguse informatsiooni hankimise, ttlemise ja kasutamise oskusi. Ka isikuomadusi, mis kujundavad sotsiaalseks toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. Hotelliteenindaja kui teenindusttaja vastutab oma tga ettevtte majandustulemuste ja kliendisuhete jtkumise eest. Ttajalt oodatakse ausust ja austust kliendi iguste vastu. Suudab taluda ts stressi ja pinget ja ttab vimalikult keskkonda sstvalt ja otstarbekalt. ppekava kohaselt on ametikooli ja koolituse lesanne luua ppijate vajadustele vastav ja pilase arengut toetav pikeskkond ning tagada ppuritele vimalus omandada erialaseid ld- ja phiteadmisi ning -oskusi ning arendada kutsealal olulisi isikuomadusi. ppekavas toodud moodulite eduka lbimise korral on pilasel lpetamisel vimalus sooritada hotelliteenindaja I kutseeksam.

3. NUDED PINGUTE ALUSTAMISEKS Vetakse vastu ppijaid keskhariduse baasil.

Sisseastumiseks on vajalikud: keskharidust tendav dokument isikut tendav dokument avaldus kooli astumiseks, meditsiiniline tend erialale sobivuse kohta, 4 fotot 3X4 cm vajadusel vastuvtukatsed (kutsesobivustest, vestlus, gmnaasiumi lputunnistuse hinnete keskmise arvestamine vastuvtul)

4. PPEKAVA STRUKTUUR ppekava on esitatud moodulitena. Moodul on pitulemustele suunatud ppekava terviklik sisuhik kutseoskusnuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks. Kaasaja nuetest lhtudes on ametikoolis kigis moodulites rhk ppemeetoditel, mis aktiviseerivad pilast ja seostavad teoreetilist petust praktilise teluga. Kigis moodulites vahelduvad loengud, praktiliste harjutustundide, pikikude, rhmatde, projektippimise ja iseseisvate tdega. ppekava maht Hotelliteeninduse ppekava kogumaht on 80 ppendalat. See hlmab kokku 25 moodulit teoreetilist ja praktilist ppetd, praktikaid ning lpueksamit. ppet korraldus Teoreetiline ja praktiline pe ppekeskkonnas toimub Kuressaare Ametikoolis, praktiline pe ja praktika toimuvad nii kooli hotellides, kooli kohvikutes, restoranis kui ka majutus ja toitlustusettevtetes/ praktikabaasides. ppemahtusid arvestatakse ppendalates, mis sisaldab 40 tundi ppija mistahes vormis ppetd. ldjuhul on ppendal jagatud 30 auditoorseks ja 10 iseseisva t tunniks. 4.1. Nr. MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD Mooduli nimetus Maht ppendalates Kokku Maht (n)1. ppeaastal Maht (n) 2. ppeaastal Auditoorne t praktiline t Kokku 0 0 1,5 0,5 1 0,5 0,5 2 1 1

1 2

ldpingud Sissejuhatus majutamise- ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse Majanduse ja ettevtluse alused Majanduse- ja ettevtluse alused Turunduse alused

18 1 1 4 1,5 1 1 3,5 0 0,5 1

Auditoorne t praktiline t Auditoorne t praktiline t Kokku 2 0,5 0 2 0,5 0

8 9

10

11

12

13

Turismimajanduse alused Tkeskkond Tohutus ja ttervishoid keskkond ja jtmemajandus Toiduhgieen Ohupetus Klienditeenindus suhtlemispshholoogia Klienditeenindus Kultuurilugu Toitlustamine Toiduainete petus Toiduvalmistamise alused Toitumispetus Kommunikatsioon Arvutipetus asjaajamise alused Kutsealane eesti keel Tsuhted iguse alused Phipingud HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Hotellimajanduse alused TKORRALDUS MAJUTUSETTEVTTES Tkorralduse alused majutusettevttes Turundus majutusettevttes VASTUVTUT Vastuvtut korraldus Kassatoimingud vastuvtus MAJAPIDAMISOSAKONNA T ALUSED Majapidamist korraldus Hotelliruumide sh numbritubade hooldus ja teenindus Toitlustusosakonna toimingud toitlustusettevtte t planeerimise ja korraldamise alused toitlustuse seadmete petus Kalkulatsiooni alused Toiduvalmistamine Toitlustusosakonna teenindustoimingud Teenindus- ja mgit toitlustuses

1,5 2 0,5 0,5 0,5 0,5 4 2 1 1 3 0,5 2 0,5 3 2 0,5 0,5 1 1 32 1 1 3 2 1 5 4 1 3 1 2 3 1 0,5 0,5 1 4 4

1,5

1,5

1,5 2 0,5 0,5 0,5 0,5 2 1 0,5 0,5 1,5 0,5 0,5 0,5 0

2 1 0,5 0,5 1,5 1,5 0

1 1

1,5 2 0,5 0,5 0,5 0,5 4 2 1 1 3 0,5 2 0,5 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

2 1 0,5 0,5 0

1 1

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 2 0,5 0,5 0 0 1 1 3 2 1 5 4 1 3 1 2 0 0 0 0 0 0 0

1 1,5

0 1,5

2,5

2,5

1 1 1,5 1 0,5 2,5 2 0,5 1 0,5 0,5 0

0 1,5 1 0,5 2,5 2 0,5 2 0,5 1,5 0

1,5

1,5 1,5 0,5

1,5 0,5

3 1

0,25 0,25 0,5 0,25 0,25 0,5 0,5 0,5 1 2 4 2 2 2 2 4

14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

25

Majutusettevtte lisateenused Konverentsiteenused Kutsealane inglise keel Kutsealane soome keel Kutsealane vene keel Valikpingud* Majutusteenuse turundus Toitlustusosakonna teenindustoimingud Raamatupidamise alused Sndmuskorraldus Ruumikujundus Arvutipetus Kutsealane vrkeel Praktika PRAKTIKA: Hotelliruumide sh numbritubade hooldus PRAKTIKA: Toitlustusosakonna toimingud PRAKTIKA: Vastuvtut Lpueksam KOKKU

1 1 4 3 3 11 1 3 1 2 1 1 2 20 4 8 8 1 80

1 4 3 3 0,5 0 0,5 1 1 0,5 1

0 0 0 0 2 2 2

0,5 3 0,5 0,5 1 0,5 0 0,5 0,5 1 0 4

3 0,5 0,5 0,5 8

0 0 2 2 2 6 0 3 1 1 0 1 0 8 0 8 0 0 40

1 1 2 1 1 0,5 0,5

0,5 1 1 0

0,5

1 12 4

1 1 2 1 1 5 1 0 0 1 1 0 2 12 4 0

0 0 0 0 38

8 8 8 1 42

8 1

8 1 40

4.2. PRAKTIKAKORRALDUS Praktika on lahutamatuks osaks ppekava titmisel. Praktikat on kokku 20 ppendalat. Praktika sisaldab kolme praktikaperioodi erinevat tpi majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevtetes, hotelliruumide sh numbritubade hooldus 8, toitlustusosakonna toimingud 8, vastuvtut 8. Praktika hindamine - Praktikakohas toimuva ppe hindamiseks on vljattatud hindamislehed - Praktiliste kutseoskuste omandamise etappide lbimisel hinnatakse pilase oskusi praktilise ppe juhendaja ja pilase enda poolt. Praktika hindamisel kasutatakse hinnangu andmiseks muuhulgas oskuste hindamise lehte ja pilase poolt tidetud praktikapevikut. - Praktika kokkuvte tehakse rhmajuhendaja ja praktikajuhendajate omavahelise arutelu kigus, alati viibib kohal hinnatav pilane. Praktika hindamisel pratakse peathelepanu kutsesobivusele ja pidevale arengule ppimise kigus. Praktika koondhinne on hindeline ("5"-"3"). 4.3. VALIKPINGUTE VALIKU VIMALUSED JA TINGIMUSED Lhtudes majutamise ja toitlustamise erialade riiklikust ppekavast on kooli ppekavale hotelliteenindus, lisatud kooli poolt jrgmised valikpingute moodulid.

Valikpingute moodulid mratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikpingute moodulid ja mahud ppendalates on Majutusteenuse turundus 1 Toitlustusosakonna teenindustoimingud 3 Raamatupidamise alused 1 Sndmuskorraldus 2 Ruumikujundus 1 Arvutipetus 1 Kutsealane vrkeel 2 Valikpingute maht kokku on 11 ppendalat. 4.4. LDISED HINDAMISE PHIMTTED Kohustuslike moodulite ja ppeainete hindamine toimub vastavalt kooli ppekava struktuurile. Iga moodul lpeb hindega. Hindamine toimub 5-palli ssteemis vastavalt koolis kehtivale hindamisjuhendile (KAK ppekorralduse eeskiri 20-25). Teoreetilise ppe ja praktilise t hindamine - Hindamine toetab ppimist - tugevdab positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni - annab ettekujutuse pilaste oskuste tasemest - annab koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest - annab tandjale teavet pilase ametioskuste tasemest Teadmiste ja oskuste kontrollimiseks kasutatakse sltuvalt ppeaine sisust erinevaid vorme: - teoreetiliste teadmiste testid, mis omakorda jagunevad: - suuline arvestus; kirjalikud td; - iseseisvate tde arutelu; - projektitd; - pimapid; - praktiliste oskuste testid; - pikigud ja nende kohta koostatud aruanded; - moodulite koondhindamised; - komplekshindamised; - lpueksam on komplekseksam. Teooriappes hinnatakse 5-palli ssteemis, hinne 5 (vga hea) 90 - 100 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 3 (rahuldav) 45 - 69 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 2 (mitterahuldav) 20- 44 % punktide arvust igesti sooritatud hinne 1 (nrk) 1- 19 % punktide arvust igesti sooritatud kusjuures pilane peab saama hindeks vhemalt "rahuldav" vi hinnangu "arvestatud".

pilane, kes ei ole ppeaines vi moodulis saanud hinnangut "arvestatud" vi tema hinne oli "puudulik" vi "nrk", on igus sooritada korduvarvestus vi test kooli poolt mratud ajal. Vastavalt moodulppessteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli omandatud kutseoskuste ja teadmiste testimisviis on toodud ppekavas konkreetse mooduli juures ja vib olla nii kirjalike teadmiste test, praktiliste oskuste test, projektit, iseseisev t vi muul moel sooritatud komplekshindamine eelpoolnimetatud komponentidest. Komplekshindamine hlmab reeglina kiki moodulis sisalduvaid aineid. Mooduli lpus toimub mooduli hindamine. Selleks vib olla niteks komplekseksam, mis on hindeline, kusjuures pilane peab saavutama vhemalt hinde "rahuldav". "Puuduliku" hinde korral on pilasel igus osaleda kordushindamises kooli poolt mratud ajal. pilane, kes ei ole sooritanud mooduli lpuhindamist, viiakse tingimisi le jrgmise mooduli ppele, mille kestel ta peab likvideerima vlgnevuse. Kui pilane ei suuda ka siis positiivset tulemust saavutada, on ta automaatselt eksmatrikuleeritud. Saadud hinnet pilane tsta ei vi. petajal on igus vajadusele vastavalt tsta vi alandada pilaste teadmiste ja oskuste phjal saadud mooduli hinnet he palli vrra, arvestades pilase poolt tunnis lesnidatud aktiivsust. "Mittearvestatuks/ mitterahuldavaks" loetakse teadmiste vi oskuste puudumisele lisaks pilase hindamisele mitteilmumist vi arvestuse sooritamata jtmist kokkulepitud ajal, kusjuures petaja on kohustatud tegema sellekohase mrkuse hindamisprotokolli. Praktilist td ja praktikat hinnatakse 5 palli ssteemis, milles hinded thendavad Hinne 5 (Vga hea) puhul pilane: Korrektne iseseisev t ttab innustunult, probleemideta, tidab tpselt tjuhiseid, peab kinni kokkulepetest, ei hiline, teeb kvaliteetset td, saab klientidelt positiivse tagasiside, sooritab tid iseseisvalt, soovib oma oskusi tiendada ja parandada, oskab oma tegevust hinnata ja analsida. Hinne 4 (Hea) puhul pilane: ttab hsti, kuid vajab juhendamist ja korrigeerimist , tidab tjuhiseid, ei hiline, on usaldusvrne, on enamasti tpne ja hoolas, ei vaja sundimist, on analsivimeline. Hinne 3 (Rahuldav) puhul pilane: ttab aeglaselt ja sna kskikselt, vajab palju juhendamist ja jrelvaatamist, teeb sna kehva kvaliteediga td, ei ole hoolas ega tpne,

 ei oska oma tegevust objektiivselt hinnata, Hinne 2 (Mitte rahuldava) puhul pilane: ttab vastumeelselt, Ei saa iseseisvalt hakkama teeb juhendamisest hoolimata halvakvaliteedilist td, on lohakas, saab klientidelt negatiivse tagasiside, ei ole usaldusvrne, segab vi takistab kaaspilaste td, kitub vljakutsuvalt. 5. NUDED PINGUTE LPETAMISEKS pingud loetakse lpetatuks, kui on saavutatud kooli ppekavas esitatud pitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lpueksam. Hotelliteeninduse erialal tuleb sooritada kooli lpueksam ja kutseeksam. Kooli lpueksamile lubatakse pilased, kes: on lbinud vhemalt rahuldavalt kik kohustuslikud moodulid s.h. nii koolis kui ka ettevtetes, kus toimusid praktikad, saades praktikajuhendajalt hinnangu, mille hindeks on vhemalt rahuldav. on saavutanud nutava erialase kompetentsuse

Kooli lpetajale vljastatakse kooli lputunnistus kutsepe keskhariduse baasil lbimise kohta ja hinneteleht. Kui pilane ei ole titnud antud ppekava ties mahus, vljastatakse talle soovi korral Kuressaare Ametikooli tend koolis ppimise kohta, kuhu kantakse ka lbitud moodulite mahud ja kokkuvtlikud hinded. 6. PPEKAVA KOOSTAJAD Trhma juht Sille Lapp, juhtpetaja Trhma liikmed Anne Kolk, Jorma Ihalainen, Heli Leppik, Kersti Randmaa Tandjate esindajad Marve Koppel, Eeve Krblane Osakonnajuhataja Maret unpuu

7. PPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

MOODUL 1 SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA KUTSEPINGUTESSE 1n 1. Eesmrk Sissejuhatus majutamise ja toitlustamise valdkonna kutsepingutesse mooduliga taotletakse, et ppija omandab eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. SISSEJUHATUS MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA KUTSEPINGUTESSE (1 n) pperhmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusksused. Kooli infossteem. Kooli kodukord. pilase igused ja kohustused. pilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaanide koostamise phimtted. ppematerjalid, nende paljundamine. Erinevad ppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja praktiline t, aktiivppe meetodid kutseppes, projektit; rhmat jne). Kirjalike tde (aruannette, uurimistde jne) jt kodutde ldised koostamise, esitamise ja hindamise phimtted. Majutamise ja toitlustamise valdkonna ldine olemus ja omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja vrtustamine. Valdkonda kuulvate ettevtete iseloomustused. Kutsealased infokanalid. ppekava sisu ja lesehitus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: erinevaid ppemeetodeid kutseala-ettevtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi ppija oskab: orienteeruda kutseppeasutuse ppekeskkonnas valida sobivaid pimeetodeid iseseisvalt ppimiseks koostada kirjalikke tid ja aruandeid hankida ja tdelda kutsealast informatsiooni 5. Hindamine Hinnatakse kirjalikud teadmiste testid (20%) kooli teenindusksuste tundmist, kooli infossteemi tundmist, kooli kodukorra tundmist, pilaste iguste ja kohustuste tundmist, pilast puudutava dokumentatsiooni tundmist ppekik (60 %) aktiivset osalemist ppekigul (koolimajas orienteerumine), kirjaliku raporti koostamist, raporti suulist esitlust esitlus rhmatna (20%) kutsealase info hankimist ja ttlemist.

MOODUL 2 MAJANDUSE JA ETTEVTLUSE ALUSED 4 n 1,5T/2,5P 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab majandusliku mtlemise ja turumajanduse toimimise alused. ppija teab ettevtluse, turunduse ja turismimajandusega seonduvat terminoloogiat. Mistab kliendikeskse turunduse phimtteid. Omab levaadet turismimajanduse olemusest. Omandab teadmised ja oskuse koostada majutusettevtte lihtsustatud riplaani ja omab levaadet FIE-na ttamisest. Toetada ppija histoskuse, probleemide lahendamise, analsi- ja suhtlemisoskuste arengut. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 3.1. MAJANDUSE -JA ETTEVTLUSE ALUSED Majanduskeskkond. Turg. Thive. Kulud. Tulud. Kasum. Nudlus. Pakkumine. Ettevtlus. Kive. Amortisatsioon. Konkurents. Deflatsioon. Inflatsioon. Raha. Majanduse phiksimused, meetodid. Ressursid majanduses. Tpuudus. Turu olemus ja tasakaal. Ettevtluse areng Eestis. Ettevtluse vormid. riseadustik. Ideest ettevtjaks. FIE miste ja erinevus rihingust. Ettevtte rahastamine. Tootmine ja tootlikkus. riplaan. Riigi osa majanduses. Riiklikud maksud. Riigieelarve. Finantsasutused. Majandusarvestuse alused. 3.2. TURUNDUSE ALUSED Turundus. Turundustegevuse keskkond. Turg. Toode/teenus. Toote/teenuse kvaliteet. Tootearendus. Hind. Kulu-, nudlus-ja turukeskne hinnakujundus. Turustus. Turunduskommunikatsioon. Isiklik mk. Reklaam. Avalikud suhted. Mgisoodustus. ritusturundus. Otseturundus. Andmebaasiturundus. Internetiturundus. Siseturundus. Kliendikeskne turundus. Turundusuuringud. Tarbijate ostukitumise protsess ja seda mjutavad tegurid. Turu segmentimine. Segmentimise alused. 3.3. TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismi olemus, ajalugu, areng ja roll tnapeva hiskonnas. Turismimajanduse misted, ssteem ja keskkond. Turismivormid. Turistide liigitamine. Peamised turismiettevtted. Ametid turismis. Klastuseesmrgid, phivajadused. Maslow ja Plogi jt teooriad ldises ja turismialases tlgenduses. Eesti turismitoode (Tallinn, Luna- Eesti, Phja- Eesti, Lne-Eesti ja saared). Turismiturundus. Turismitoodete levitamiskanalid. Reisitranspordi osa turismis. Turismisihtkohtade iseloomustused. Majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seos turismiga. Globaalprobleemid. Turismipoliitika mju. Turism tulevikus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: teab ettevtluse vorme, ettevtluse alustamiseks vajalikke vahendeid:

 teab riiklikke makse, maksumrasid ja oskab kirjeldada nende arvestamist; teab pangateenuseid; teab ja kirjeldab turundusuuringute meetodeid; ppija oskab: defineerida majanduse phimisteid; analsida rhmas thive olukorda Eestis; kirjeldada turumajanduse toimimise phimtteid, turunduse olemust; kirjeldada konkurentsi olemust ja analsida konkurentsi erinevaid vorme; koostada rhmatna lihtsustatud riplaani (ettevttele vi selle allksusele); analsida rhmas kaasaegset majanduskeskkonda; kirjeldada raamatupidamise vajalikkust; kirjeldada kassaphise ja tekkephise raamatupidamise olemust; defineerida turunduse phimisteid; kirjeldada turunduse kohta ja thtsust ettevtte riidees; kirjeldada kliendikeskse turunduse phimtteid; analsida rhmas ettevtte turundustegevuse keskkonda; planeerida ja lbi viia rhmas, kasutades juhendaja abi, lihtsa vikesemahulise turundusuuringu, analsida selle tulemusi; loetleda turu segmentimise aluseid; mratleda rhmas, kasutades juhendaja abi, ettevtte sihtrhmad; kirjeldada siseturunduse thtsust, loetleb selle meetmeid; analsida ja planeerida rhmas ettevtte turundusmeetmeid; kirjeldada interneti kasutamise vimalusi ettevtte turundustegevuses; kirjeldada turismi olemust; kirjeldada turismi ajalugu, arengut ja rolli tnapeva hiskonnas; defineerida turismi peamisi misteid; kirjeldada turismi ssteemi ja keskkonda; loetleda ja kirjeldada turismi vorme, turistide liike, peamisi turismiettevtteid, ameteid turismis; kirjeldada ja analsida klastuseesmrke ja turistide ootusi, phivajadusi; kirjeldada Maslow ja Plogi jt vajadusteooriaid; loetleda ja kirjeldada Eesti turismitooteid, turismi turundust, turismitoodete levitamiskanaleid; kirjeldada reisitranspordi osa turismis; loetleda ja kirjeldada turismikohtade tpe, majutuse, toitlustuse ja meelelahutuse seoseid turismiga; loetleda globaalprobleeme turismis, kirjeldada turismipoliitika mju; kirjeldada ja analsida tulevikusuundumusi ja arenguid turismis. 5. Hindamine

Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (10%) majutusettevtte turunduse ja turismiturunduse phimistete tundmine, teenusturunduse eripra mistmine. rhmatd ja situatsioonlesannete lahendamine (30%) ajurnnak rhmatna ettevtte turundustegevusele hinnangu andmine; eesmrkide anals, ettevtte turunduskeskkonna anals, turu segmentimine, konkurentsianals, positsioneerimine, reklaamisnumi anals. erialane turundusplaan rhmatna (30%) (rhm koosneb 3 pilasest). pimapp - rhmatna koostatud lihtsustatud riplaan; iseseisvad kirjalikud td, rhmatde kokkuvtted, raportid; ppija poolt vajalikuks peetud pimaterjalid; enesehinnang - (30%). MOODUL 3 TKESKKOND 2 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised tohutuse ja ttervishoiu korraldusest, tkeskkonna olemusest ja ohuteguritest. Oskab kituda ja tegutseda ohuolukorras ja kasutada lihtsamaid esmaabivtteid. Tunneb isikliku hgieeni nudeid, toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise phimtteid, toidumrgituse tekkimise phjusi ning nende vltimise vimalusi. ppija teab sstva arengu ja jtmekitluse phimtteid. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks 3. ppesisu 3.1. TOHUTUS JA TTERVISHOID Tohutuse ja ttervishoiu seadus; tkorraldus riigi- ja ettevtte tasandil. Tkeskkond: tkoht, tvahend. Tolme. Ergonoomia. Tandja ja tvtja kohustused ja igused. Ttervishoiu ja tohutuse korraldus ettevttes. Tkeskkonnaspetsialist. Tervisekontroll. Haigekassa. Ttaja juhendamine ja vljape tkohal. Tnnetus. Riskianals. Tnnetuse registreerimine, teatamine, uurimise kord. Kannatanu tervisliku seisundi kindlakstegemine. Teatamine nnetusjuhtumistest hdaabinumbrile. 3.2. ESMAABI Esmaabi vahendid tkohal. Esmaabikapp. Philised esmaabivtted: pletushaavad; likehaavad; prutused; kukkumine; nihestumised, valud ja palavik. Kutsehaigestumine; tvimlemine. 3.3. KESKKOND JA JTMEMAJANDUS Keskkonnastrateegia ja sstva arengu phimtted. Keskkonnasbraliku tarbimise phimtted majutusasutustes. komrgised. Roheline vti. Jtmete teke, liigitus. Keskkonnareostus; nende ennetamine ja vltimine. Ohtlikud jtmed. Jtmehooldus. 3.4. TOIDUHGIEEN Toiduohutus. Mikroorganismid ja nende paljunemist mjutavad tegurid. Toidumrgitused, nende phjused ja vltimine. Isiklik hgieen. Toiduainete ja valmistoodete silitustingimused ja realiseerimisajad. Toidu kvaliteedi tagamine. Enesekontroll.

3.5. OHUPETUS Tkeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Elektri- ja ktteseadmed. Kuvariga ttamine. Eririietus. Isikukaitsevahendid, valimine ja kasutamise kord. nnetusoht. Kitumine ohuolukorras. Ohuolukordade vltimine. Eriolukorrad. Ohutust tagavad vahendid. Tuleohutus. Tulekustutusvahendid. Terrorism. Pommihvardus. Turvassteemid. Teatamine eriolukordadest ja tulekahjudest 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: tohutuse ja ttervishoiu korraldust riigis ja ettevttes, ldnudeid; tkeskkonna phimisteid, ohutegureid ja ohutusjuhendeid, kuidas vltida ohuolukordadesse sattumist; ttajate tervisekontrolli nudeid, kutsehaigusi ja tga seotud haigestumisi, esmaabi korraldust ettevttes; eririietuse kandmise reegleid; sstva arengu ja jtmekitluse phimtteid, toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise aluseid; toidumrgituse tekkimise vimalikke phjusi ning nende vltimise vimalusi; isikliku hgieeni nudeid; keskkonna reostuse ennetamise ja vltimise vimalusi tkeskkonnas; ppija oskab: osutada esmaabi pletus- ja likehaavade, prutuste, kukkumiste ja nihestumiste korral; kituda nnetusjuhtumite ja ohuolukordadesse sattumise korral; valida ja kasutada ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid. hankida, sstematiseerida ja analsida kutsealal vajalikku informatsiooni. 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalik teadmiste test (40%) - tohutuse, ttervishoiu, isikliku ja toiduhgieeni ning keskkonna ja jtmemajanduse phimistete ja nuete tundmist; hinnatakse igas teemas eraldi. praktiliste oskuste test (60%) ergonoomia tundmist ja kasutamist praktilistes tundides (vastavalt analsilehele), sobivate isikukaitsevahendite valik, esmaabivtete kasutamise oskust, tegutsemisvalmidust ohuolukordades, toiduohutuse ja hgieeni jlgimine ja jrgimine ppekeskkonnas, juhtumiphiste lesannete lahendamist. MOODUL 4 KLIENDITEENINDUS 4 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab klienditeenindusliku mtteviisi ja philised suhtlemistehnikaid. ppija mistab teenindamiseks vajaliku mttekultuuri, klienditeenindaja rolli ja saab baasteadmised majutusettevtte klientide teenindamiseks. Omandab teadmised erinevate

kultuuride (sh Eesti) kommetest, tavadest ja vrtushinnangutest ja saab levaate maailma erinevate regioonide ja religioonide toitumistavadest. ppija avardab terviklikku maailmapilti, arendab sallivust ja tolerantsust ning rahvusvahelise suhtlemise oskust ja meeskonnat oskust. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks puuduvad 3. ppesisu 4.1. SUHTLEMISPSHHOLOOGIA Suhtlemisoskuse thtsus ja olemus ning selle arendamise vimalused. Suhtlemisvajadused ja lesanded. Suhtlemisahela komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemise alustamine ja lpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Suhtlemine telefoni teel, lbirkimised, koosolekud. Kuulamisoskused. Ksitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Suhtlemisbarjr ja hirm. Isikutaju eripra ja seda mjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Mina-tasandid ja eneseanals. Teprane enesehinnang. Erinevad kitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav kitumine. Kehtestav kitumine. Rollid ja rollikitumine. Suhtlustkked. Veaolukorrad ja nende tekkephjused. Kitumine ja toimetulek veaolukordades. Meeskonnat. Pinge ja stress. Stressi tekkephjused. Tstress ja lbiplemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 4.2. KLIENDITEENINDUS Klient, teenindaja ja klienditeenindus. Teeninduse miste ja olemus. Teenindushiskonna miste. Erinevad teenindustbid. Teeninduse kvaliteet. Isiksuse austamine. Valikuvabadus ja vastutus. Elu kvaliteedi tstmine teeninduse kaudu. Kliendikeskne teenindus. Klientide vajadused ja ootused. Klientide rhmitamine vajaduste, nudmiste, vimaluste jrgi. Klientide turvalisus ja hgieen. Klienditeenindaja roll, pdevused, isikuomadused. Kiituste ksitlemine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne ksitlemine. Puuetega inimesed, lastega pered, seeniorid. Erineva kultuuritaustaga kliendid. Teenuste mk. Teeninduse korraldamine. Teeninduspakett, teeninduskett. Sisemine klient ja tema teenindamine. Meeskonnat teenindamise. 4.3. KULTUURILUGU Kaasaegne Eesti toit ja selle koht eestlaste kultuuris. Eesti rahvuslik toiduprand. Eesti rahvuskgi omapra. Eesti rahvustoidud. Eesti rahvuskgi kultuurilooline kujunemine. Thtpevade ja rahvakalendri toitumiskombed. Tnapevane rahvuslik toidukultuur, rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused. Globaliseerumise miste. Kultuurierinevuste tundmappimise thtsus, kultuur hoiakute kujundajana. Rahvuslikud stereotbid. Empaatia, erinevate rahvaste kombed ja maneerid. Rahvuste ja riikide kultuuride erinevused, religioonide mju toitumistavadele. Tseremooniad ja rahvusphad. Kitumine kui etikett ja tavasuhtlemine. rietikett, sh netikett. Vastuvtu etikett: visiitkaardid, kutse, riietus, kitumine, klaliste paigutamine lauda, lauakombed, joogietikett. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: teeninduslikku mtteviisi; kehtestava kitumisviisi olemust

 teenindaja kui ettevtte esindaja rolli; teenindaja tks vajalikke isikuomadusi; erinevaid suhtlemis- ja mgitehnikaid; klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise phimtteid; teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel; ohutu ja turvalise teenindamise phinudeid; rahvuslikku toiduprandit tnapeva kontekstis; eesti rahvuskgi omapra ja rahvustoite; rahvuskgi kultuuriloolist kujunemist, thtpevade ja rahvakalendri toidukombeid; tnapevast rahvuslikku toitumiskultuuri ja selle tulevikusuundumusi; erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja vrtushinnanguid; erinevate rahvaste ja usunditega seotud toitumistavasid ning -harjumusi; vastuvtuetiketti; meeskonnat thtsust teeninduses; ppija oskab: analsida oma suhtlemisoskusi; luua endast positiivset mulje; kituda tavaprastes suhtlemissituatsioonides; kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid; liigitada klientide vajadusi ja soove; toime tulla teeninduse tavasituatsioonides; ksitleda klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi; hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt. 5. Hindamine Hinnatakse: Testid (20%) suhtlemispshholoogia, klienditeeninduse ja kultuuriloo phimistete, terminite ja phialuste tundmist; Arvamuslugu (20%) teemad: Millist teenindajat vajab tnane Eesti? Esmamulje ja eelarvamused. Hea teenindaja suhtlemisoskused. Uurimust eesti kgist/rahvuskgist 20%; Kultuurilooline pikik Saaremaal ja Muhumaal 10%; Teenindus- ja mgialaste probleem- ja situatsioonlesannete lahendamine individuaalselt, paaris- ja rhmatna (30%)- (aktiivne kuulamine, teenindaja kehakeel, kehtestamine, konfliktide lahendamine, vastuvtuetiketi kasutamine teeninduslesande lahendamisel). lesannete kirjeldusi

Probleemlesannete lahendamise abil erinevate teenindussituatsioonide, probleemsete olukordade lahendamine, raskete klientide teenindamine ja meeskonnat harjutused. Paaristna passiivse ja aktiivse telefonimgi teostamine. Paaristna lihtsa teenindusstandardi koostamine.

MOODUL 5 TOITLUSTAMINE 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab levaate toiduainete ja jookide sortimendist, kvaliteedist ja kasutamise vimalustest, teadmised toiduainete silitamisnuetest, realiseerimisaegadest toiduainete ttlemisel. Omandab toiduvalmistamise phialused, roogade vljapaneku phialused, terminid ja ppija oskab neid praktiliselt rakendada. pib korraldama ppekgis oma tkohta. pib tervisliku toitumise vajadust, thtsust ja phimtteid. pib tundma inimorganismi toitumisvajadusi. Eesmrk on luua baas ja eeldused majutamise ja toitlustamise alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks 3. ppesisu 5.1. TOITUMISPETUS Tervisliku toitumise vajadus, thtsus ja phimtted. Toiduring ja pramiid. Toidu thtsus. Esmavajalikud toiduained ja nende mju meie organismile. Toitained, nende lesanded, thtsus, vajadus. Toiduenergia vajadus. Toidu energeetiline vrtus. Eritoitumine. Toitumissoovitused. 5.2 TOIDUAINETE PETUS Toiduseadusest tulenevad toiduainete kitlemise nuded. Toiduainete silitamine ja hankimine. Toidukaupade hoiunudeid, realiseerimisajad. Pakendid ja mrgistus. Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine (teravili ja teraviljatooted; kgiviljad ja seened; puuviljad ja marjad; piim ja piimatooted; toidurasvad ja lid; kalad ja meresaadused; lihad ja lihatooted; munad; suhkrud ja suhkruasendajad; maitseained ja sool; kohvi, tee, kakao ja okolaad; alkohoolsed ja karastusjoogid). 5.3. TOIDUVALMISTAMINE Toiduainete ksitlemise phiviisid ja meetodid. Toiduainete eelttlemisvtted ldiselt ja erinevate toiduainerhmade puhul. Toiduainete kuumttlemisviisid keetmisviisid, praadimisviisid, kombineeritud kuumttlemisvtted. Kaonormid toiduainete ttlemisel. Toiduainete silitamisviisid. Lhiajaline roogade ja toiduainete silitamine; maitsestamise phialused. Philised tvtted toiduvalmistamisel. Eelroad, pearoad, jrelroad koht mens, serveerimise phimtted. Puljongid ja supid koht mens, liigitus, vrtus, phitooraine, phivalmistusviisid, kasutusvimalused, serveerimine. Kastmed otstarve, kastmete liigitus, valmistamise phited. Salatid ja vileivad koht mens, liigitus, vileibade alused ja katted, valmistamise ja serveerimise phimtted. Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad koht mens, valmistamise phialused. Kalatoidud kalade klassifikatsioon, koht mens, eel- ja kuumttlemisvtted. Lihatoidud

erinevad lihaliigid, koht mens, lihakeha erinevate jaotustkkide kulinaarne ttlemine. Kgiviljatoidud enamlevinud kgiviljade liigitus, koht mens, kgiviljatoitude ja lisandite valmistamise phialused, serveerimine. Magustoidud koht mens, liigitus, phitoorained, valmistamise phialused, serveerimine. Joogid kuumad ja klmad joogid, koht mens, liigitus, valmistamine ja serveerimine. ppekgi tga tutvumine - kgi sisekorra eeskirjad, tuleohutusnuded, elektriohutusnuded, hgieeninuded, tkorraldus. 5.4. TOITLUSTUSETTEVTETE KORRALDAMISE JA T PLANEERIMISE ALUSED Majutus- ja toitlustusettevtete tbid. Majutus- ja toitlustusettevtete tkorralduse phimtted. Men koostamise phimtted. Ruumide jaotus ja ldnuded nendele. Tkoha korraldamine, tde jrjekord ja ajastatus. T planeerimise phimtted. Meeskonnat. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: toiduainete ja jookide sortimenti, kvaliteeti ja kasutamise vimalusi; nende hoiunudeid, realiseerimisaegu, nende ksitlemise viise ja meetodeid; suurkgis kasutatavaid toiduainete eelttlemis-, klm- ja kuumttlemise vtteid, silitusvtteid lhtudes toiduainest ja tervisliku toitumise phimtetest; phipuljongite liigitust, toorainet, valmistusphimtteid, kasutamist ja serveerimist; kastmete otstarvet, oskab nimetada klmi ja kuumi phikastmeid ning kirjeldada nende valmistamist; lihtsamate salatite ja vileibade liigitusi, aluseid ja erinevaid katteid, teab valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; lihtsamaid toite ja lisandeid tangainetest, riisist ja pastatoodetest, teab nende valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; suppide liigitust, teab lihtsamate suppide valmistamise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; kalade liigitust, eel- ja kuumttlemise phimtteid, kasutamise vimalusi ja serveerimist; erinevaid lihaliike, erinevaid jaotustkke ja nende kasutusvaldkondi, eel- ja kuumttlemise phimtteid; enamlevinud kgivilju ja maitsetaimi, oskab neid igesti toiduvalmistamisel kasutada ja serveerida iseseisva roa ja lisandina; jookide liigitust, lihtsamate klmade ja kuumade jookide valmistamise printsiipe, kasutamise vimalusi ja serveerimist; kgi sisekorra eeskirju, tuleohutusnudeid, elektriohutusnudeid, hgieeninudeid, kgit korraldust teab tervisliku toitumise thtsust ja selle phimtteid, tervisliku toitumise phimtteid toidupramiidile vi ringile toetudes; toitaineid ning kirjeldab nende thtsust ja lesandeid organismis; erinevate toitumisvajadustega kliente (gluteenik, diabeetik, laktoosik, taimetoitlane jne.) ppija oskab:

 valida lihtsamate toorainete ksitlemiseks igeid tvtteid ja tvahendeid; tjuhendi ja juhendaja abil valmistada lihtsamaid roogi ja jooke; korraldada oma tkohta praktilistes tundides oskab arvutada toidu energeetilist vrtust analsida einekorda. 4. Hindamine Hinnatakse kirjalikud teadmiste testid (40 %); praktilised oskused (60 %) toiduvalmistamise praktilistes harjutustundides lihtsamate roogade ja jookide valmistamist tjuhendi ja juhendaja abil; tlesande planeerimist, ajastamist ja selle analsi; eine analsi toitumisaluste phitdede alusel. Hommikusgi, serveerimine tuppa thelepanuteenusena (complimentary service). MOODUL 6 KOMMUNIKATSIOON 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija suudab informatsiooni hankida, valida, vastu vtta, hinnata, kasutada ja edastada. ppija oskab kasutada arvutit ppets ja informatsiooni hankimiseks. ppija teab igapevase asjaajamise korraldamise aluseid, omab levaadet elektroonilisest asjaajamisest ja oskab koostada ametikirju. ppija arendab eesti keeles nii suulist kui kirjalikku enesevljendusoskust. pilane oskab anda objektiivseid hinnanguid iseenda, tehtud t ja tegevuse kohta. Omandab eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamise kohta 3. ppesisu 6.1. ARVUTIPETUS Elementaaroskused: phimisted, riistvara ja tarkvara, tlaud, failihaldus, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, otsingute tegemine, failide lihtne redigeerimine, prindihaldus; Tekstittlus: tekstittluse alustamine, phioperatsioonid, dokumendi muutmine, andmete sisestamine, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine, kujundamine, teksti ja leheklje kujundamise phivtted, dokumendi viimistlemine, pised ja jalused, printimine, tabelid, pildid, objektide lisamine dokumendile. Tabelittlus: dokumendi loomine ja muutmine, phioperatsioonid, andmete mrgistamine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, read ja veerud, valemid ja funktsioonid, kujundamine, diagrammid ja objektid, printimine. Veebi kasutamine: veebis navigeerimine, otsing, elektronposti kasutamine, kirjavahetus, adresseerimine, postkasti haldamine, listid ja uudisgrupid. Esitlus: esitluse loomine, graafika ja diagrammid, pildid ja teised objektid, printimine ja levitamine, slaidiseansi efektid, slaidiseansi vaatamine ja esitlemine. 6.2. ASJAAJAMISE ALUSED Asjaajamise alused ja kord: Dokumendi miste. Dokumendi koostamis- ja vorminuded. Dokumendissteem, plangid, rekvisiidid,

vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nuded arvutil ja paberkandjal. Netietikett. Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid. 6.3. KUTSEALANE EESTI KEEL Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku vljenduslaadi eripra. Kutsealane snavara ja igekeel. Kutsealase informatsiooni hankimine ja analsimine. Teksti korrigeerimine. Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide vrdlemine ja analsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analsimine. Vaatepunkti muutmine. Probleemide snastamine ja phjendamine. Kommunikatsioon inimkitumise mjutajana. Numbrid ja lhendid. Hindade vormistamine ja lhendite ige kasutamine. Reklaamtekstid. Pakkumiste koostamine ja esitlemine. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Kutsealaste tekstide olemus ja eripra. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: arvuti seadmeid ja ohutusnudeid kuvariga ttamisel; arvutivrkude ldiseid toimimisphimtteid; hea suhtlustava phimtteid, sh elektroonilises keskkonnas; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nudeid; erinevate ametikirjade koostamise nudeid; suulise ja kirjaliku enesevljenduse olemust ning eripra: ppija oskab: kasutada infotehnoloogiavahendeid; kasutada arvutit ppimis- ja tvahendina; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust arvutil ja paberkandjal; koostada ja vormistada arvutil ametikirju ja valida sobiv ametikirja edastamise viis. esitleda majutus- ja toitlustusteenuseid ja tooteid; kasutada majutus- ja toitlustusalast terminoloogiat snas ja kirjas; 5. Hindamine kirjalikud teadmiste testid (20 %); iseseisvad td - referaat vi uurimus (20 %) arvuti kasutamise oskust, erialaste vrkeelsete materjalide otsimist, tlkimist Internetist vi kirjandusallikatest; praktilised lesanded (60%) - oskust koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja kirju ksitsi ning arvutil (pilane koostab elektroonilise pimapi, mida hindavad petajad koos), oskust valida nende edastamiseks sobivaim viis - referaat (koostamine ja vormistamine) - uudis (lesehitus, allikad, tsitaadid) - retsensioon ehk arvamuslugu (struktuur ja kirjutamine) - erialase telesaate retsensioon

erialase artikli retsensioon intervjuu (eelt, lbiviimine, tpksimused, kirjutamine, avaldamine) uurimus (eripra, kavandamine, kirjutamine, vormistamine) ametikirjad (seletus, avaldus, CV, motivatsioonikiri, kaaskiri, iseloomustus) kirjaliku pakkumise koostamine ja esitlemine nidismen koostamine ja esitlemine ettekande koostamine, esitamine, esitlustehnika kasutamine eneseanalsi koostamine ja hindamine

MOODUL 7 TSUHTED 1 n 1. Eesmrk iguse aluste mooduliga taotletakse, et ppija saab levaade peamistest Eesti Vabariigis kehtivatest igusaktidest. ppida tundma majutamist ja toitlustamist reguleerivad igusakte. ppida mistma tsuhete korraldust reguleerivaid igusakte. Omandada eeldused majutuse ja toitlustuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks 3. ppesisu 7 IGUSE ALUSED Tsiviilseadustiku ldosa seadus. Vlaigusseadus. riseadustik. ritegevust reguleerivad igusaktid. Tlepingu seadus. Majutust ja toitlustust reguleerivad igusaktid: Toiduseadus, alkoholiseadus, tubakaseadus, kaubandustegevuse seadus, turismiseadus, tarbijakaitseseadus. Kaubandustegevuse seadus. Majandustegevuse registri seadus. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: Eesti Vabariigi igusssteemi; tsuhteid reguleerivaid igusakte; tlepingu slmimise, muutmise, peatamise ja lpetamisega seonduvaid aspekte; ttaja ja tandja vastutust reguleerivaid igusnorme ja tsuhetest tekkinud vaidluste lahendamist; majutus- ja toitlustustegevust reguleerivaid igusakte; rihingute asutamist ja tegevust reguleerivaid iguslikke aluseid; ppija oskab: jrgida kutsealal vajalikke seadusakte; hankida, sstematiseerida ja analsida kutsealal vajalikku informatsiooni. 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (40%); praktilised oskused (60%) - juhtumiphiste lesannete lahendamist.

MOODUL 8 HOTELLIMAJANDUSE ALUSED 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija mistab hotellimajanduse olemust, terminoloogiat, teab majutusettevtete liigitamise phimtteid, omab levaadet majutusettevtete tpidest ja erineva tasemega majutusettevttele esitatavatest nuetest, tunneb hotellimajanduse arengut ja omab levaadet tulevikutrendidest. On omandanud oskusi eristada erineva tasemega majutusettevtteid. ppija mistab hotellimajanduse thtsust Eesti majanduses. Omandab eeldused majutustoitlustusteenindusalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ja on loonud baasi edasisteks pinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks puuduvad 3. ppesisu 8.1. HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Hotellimajandus turismisektori osana. Hotellimajanduse phimisted, nende omavaheline seos. Hotellimajanduse areng Euroopas, ajalugu Eestis. Hotellide liigitamine ja jrgud. Tulevikutrendid hotellimajanduses. Eesti majutusturg, majutusettevtete liigid, tunnustamine. Erineva tasemega majutusettevtetele esitatavad kohustuslikud nuded. Hotellimajanduse thtsus Eesti majanduses. Hotellide juhtimis- ja omandivormid ning hotelliketid, ketihotellide eelised ja puudused. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. Rahvusvahelised hotelle hendavad organisatsioonid. Erinevate majutusettevtete riideed. Hotelli lesehitus, hotelli osakonnad, hotelli juhtimine. Hotelliteenuse olemus, liigitus ja sellega seonduv terminoloogia. Hotelliteenused: phiteenused, lisateenused. Hotelliklastajad: klastajate philiigid, klalislahkuse olemus. Kvaliteedimrgised- ja programmid turismiettevttes. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: hotellimajanduse phimisteid, nende omavahelisi seoseid; hotellimajanduse arengut Euroopas ja Eestis; tulevikutrende hotellimajanduses; hotelliteenuseid ja sellega seotud terminoloogiat; Eesti majutusettevtete liigitust ja hotellide jrke; Eesti majutusettevtete registreerimise korda; majutusettevtte organisatsiooni struktuure; erinevate majutusettevtete riideid; majutusettevtete juhtimis- ja omandivorme; klalislahkuse olemust. 5. Hindamine Hinnatakse:

Teooria testid (30%) hotellimajanduse phimistete tundmine (hotellimajanduse olemus, thtsus; seotus teiste majandusharudega; majutusettevtete ajalugu; majutusettevtete statistiline arvukus ja liigid; kuurordid; trendide tundmine, omandivormid; tubade tbid ). Teadmiste rakendamise lesanded (70%)

Rhmat tjuhend: titke iseseisva arvestusliku rhmat lesanne vastavalt juhendile: Lugege lbi kursuse teemakonspekt. Moodustage rhmad (3-5 pilast rhmas). Kirjutage les kik mtted, mis Teile meelde tulevad seoses mistega HOTELLIMAJANDUS. Teema mber pdke luua nii palju snu ja fraase, mis Teie arvates seonduvad antud snagahotellimajandus. Seotud mtted hendage tervikpildiks, leides vimalikult palju seoseid hotellimajanduse miste mistmiseks. Grupeerige ideed ja tooge esile olulisem, et teemasse paremini sisse elada. Kujundage seosed suurele lehele, lisage pilte. Olge valmis oma plakatit teistele tutvustama. Esitlus (PowerPoint): samavrsete majutusettevtete vrdlusanals; ppekigu anals ja kahe kaaspilase vastavale analsile tagasiside andmine; Iseseisev t klastajate vajaduste ja soovide kindlakstegemiseks.

MOODUL 9 TKORRALDUS MAJUTUSETTEVTTES 3 n 1.Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised majutusettevtte organisatsioonistruktuurist, osakondade lesannetest ja nende omavahelistest seostest. ppija saab levaate majutusettevtte strateegia olemusest, sellest lhtuvalt mistab turundustegevuse olulisust ja teab turundusmeetmestiku erinevaid komponente. ppija mistab meeskonnat olulisust majutusettevtte t efektiivsuse tagamisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud hotellimajanduse aluste moodul 3. ppesisu 9.1. TKORRALDUSE ALUSED MAJUTUSETTEVTTES (2N) Majutusettevtte tegevuseesmrgid ja huvipooled. Kliendi teekond ja hotelli teenindusahel. Hotelli organisatsioonistruktuur sltuvalt ettevtte suurusest. Hotelli osakondade vaheline seotus, tjaotus ja infoliikumine. Hotelli juhtimisstruktuur. Ametikohad majutusettevttes (niteks juht/direktor, administraator, toateenija, aednik jne.) ja nende peamised tlesanded. Ametijuhend. Teenindus- ja tkorralduse standardid. Tsisekorraeeskirjad. Tgraafikud. Kutseeetika hotellits. Hotelli personalipoliitika. Teenindaja ABC ja teeninduse kvaliteedinuded. Kliendilt tagasiside hankimise viisid, selle ttlemine ja hindamine. Teeninduse kvaliteet ja kontrollimise kriteeriumid.

Eesti turismiettevtete kvaliteediprogramm. Majutuskorruse t juhtimine erinevat tpi majutusasutustes. Majutuskorruse piirkondade kvaliteedi kontrolli protsessid. Klientide turvalisuse tagamine. Majutusettevtte statistilised phinitajad: keskmine hind, tituvus, tubapev, voodipev, saabunud klaliste arv jne. Aruandlus. Laotoimingute korraldamise phimtted. Laoruumide paigutused: (viimistlus-) materjalide tbid, varustus ja mbel. Kaubavarud: haldamine ja hindamine. lejnud kaubavarude kontrollimise meetodid, inventuurid, hindamise kriteeriumid standardse arvepidamise phimtetel. Varustustoimingute korraldamise phimtted. Taaramajandus ja jtmemajandus. Meeskonnat roll efektiivses tkorralduses. 9.2. TURUNDUS MAJUTUSETTEVTTES (1N) Turunduse roll majutusettevttes. Ettevtte strateegia: visioon, missioon, lhi- ja pikaajalised eesmrgid. Hotelli positsioneerimine majutusturul. Turundus- ja mgiplaan. Hotellitoode kui klastuselamus. Mgitehnikad. Hind. Hinnakujunduse alused. Programmimine. Pakettimine. Partnerlus. Reklaam. E- turundus. Levituskanalid. Mgitoetus. Suhtekorraldus. Messidel osalemine. Isiklik mk. Trkised. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb majutusettevtte organisatsioonilist lesehitust; majutusettevtte osakondi ja nende vastutusala; majutusettevtte osakondade vahelist seotust; kutse-eetika ja tsisekorraeeskirjade thtsust hotellit korraldamisel personalipoliitika olulisust teenindusasutuses; laomajanduse phimtteid turundustegevuse rolli majutusettevttes; hotelli turundus- ja mgiosakonna t sisu; turundusmeetmestiku erinevaid komponente. oskab koostada hotelli organisatsioonistruktuuri skeemi; koostada tjuhendit ja ametijuhendit; meeskonnatna koostada hotelli tutvustusmaterjale; koostada rituse programmi. 5. Hindamine Hinnatakse: Kirjalikud teadmiste testid (20%); pimapp praktilistest kirjalikest tdest (70%): o hotelli struktuuriskeem; o ametijuhendid vastavalt etteantud ametikohale hotellis; o meeskonnatna ppehotelli tutvustuse, hinnakirja ja infomaterjalide koostamine (alus rollimngudeks); o thtpevaks vi phadeks koostatud temaatiline rituse programm. Praktilised oskused (10%) - ettevtte reklaamtutvustuse (Power Point esitlus) koostamine ja suuliselt esitlemine..

MOODUL 10 VASTUVTUT 5 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised vastuvtuteenuse teostamisest ja arendab teadmisi klientide teenindamisest. ppija mistab vastuvtuteeninduse olulisust majutusettevttes, oskab planeerida ja teostada vastuvtutd, teab tlesandeid ja kasutatavat terminoloogiat ning omab levaadet terviklikust klienditeenindusprotsessist hotelli vastuvtus. ppija tunneb kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalikke klienditeeninduse- ja meeskonnatoskusi, arendab kohanemisvimet erinevates teenindussituatsioonides ja omab valmisolekut muutusteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad hotellimajanduse aluste moodul 3. ppesisu 10.1.VASTUVTUT KORRALDUSE ALUSED Vastuvtut roll majutusettevttes. Vastuvtut seos ja koostoime teiste teenustega ja teenuste vahendus. Vastuvtuosakonna roll ettevttesisese ja -vlise info vahendajana. Vastuvtuosakonna peamised tlesanded. Tgraafik. Teenindusstandardid. Vastuvtus kasutatavad ettevttesisesed infossteemid (kliendihaldus-, tellimus- ja vtmessteemid). Vastuvtudokumentide tundmine ja ksitlemine. Ts kasutatavate tehniliste seadmete tundmine ja kasutamine. Ressursisstlik tegevus. Vastuvtuosakonna klienditeekond. Klastajatskli erinevad etapid. Tellimuse viisid, tbid, andmestik, kinnitamine, letellimus, ooteleht. Individuaal- ja rhmatellimuse vastuvtmine, kinnitamine, muutmine, thistamine, ootelehele lisamine. Tellimusgraafik. Juhuklastaja (walk-in). Sisseregistreerimine. Klastajate tubadesse jaotamine. Klastajasuhete korraldamine: ratamine, tellimuse muutmine, toateenindus, vrtesemete ja dokumentide hoidmine, kaebuste ja kiituste ksitlemine, saabuvate teadete edastamine jm. Rahvusvaheline reisibroode ja hotellide vahelise suhtlemise reeglistik. Klastajate tagasiside. Vljaregistreerimine. Jtkumk. Lisateenuste mk ja vahendamine - consierge. Portjeet. Thelepanuteenused (complimentary) psikliendile. Lobbybaar. Meenete mk. Infoteenus. Konverentsiteenused. rikeskuse teenused. Kullerteenus. Valuutavahetus. Parkimiskorraldus. Autode, jalgrataste ja muu vabaaja veetmise varustuse rent. Kliendi turvalisuse tagamine ja kliendiinfo konfidentsiaalsus. Aruandluse, pevaraporti ja statistika koostamine. 10.2. KASSATOIMINGUTE ALUSED VASTUVTUS Kassatoimingute thtsus ja thendus. Vastuvtuteenindaja roll mgits. Kehtivad maksevahendid, isikut tendavad dokumendid. Klastajale osutatud teenuste ja ostude kandmine toaarvele. Ksitsi kassadokumentide vormistamine. Arve koostamine. Arvete kontrollimine. Maksmisviisid. Arveldamine erinevate maksevahenditega. Turvalisuse tagamine. Valuutavahetus. Kassaaruanded. Inventuur. Elektroonilised kassassteemid. Protseduurireeglid veaolukorra lahendamiseks. 4. pitulemused

ppija teab ja tunneb: vastuvtut rolli majutusettevttes vastuvtuteenindaja rolli mgits teenindusstandardi thtsust ettevttes klastajasuhete korraldamise phimtteid (CRM) kliendiinfo konfidentsiaalsuse olulisust ja tagamise phimtteid maksevahendite turvaelemente valuutavahetuse phimtteid sstva tegevuse phimtteid majutusettevtte turvalisuse phimtteid; vastuvtuts kasutatavaid phimisteid kolmes vrkeeles vastuvtuteenuse seoseid ja koostoimet teiste teenustega vastuvtuosakonna tlesandeid oskab: ttada teenindusstandardite jrgi teenindada teenindusprotsessi erinevates etappides tutvustada, ma ja vahendada phi- ja lisateenuseid; ttada (vormistada) erinevate vastuvtuts kasutatavate dokumentide ja aruannetega (sh pevaraport); ksitleda ts kasutatavaid tehnilisi seadmed vastata kirjalikele ja suulistele pringutele ksitleda erinevaid tellimusi; lbi viia klastajate sisseregistreerimisprotsessi; vastu vtta ja edastada klaliste teateid; edastada ettevttesisest informatsiooni; arvet koostada ja kontrollida; arveldada erinevate maksevahenditega; lbi viia vljaregistreerimisprotsessi; koguda ja edastada kliendilt saadud tagasisidet; toime tulla eriteenindussituatsioonides; sooritada esmaseid operatsioone infossteemis (nt. Fidelio Front Office, Hotellinx vm); vrtustada ennast meeskonnaliikmena kui kvaliteetse vastuvtuteenuse osutaja 5. Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (20%) vastuvtut phimistete tundmine pimapp praktilistest kirjalikest tdest (30%): o Enesehinnang ja iseseisev arenguplaan. (vta enesehindamise leht meie kooli) o Kaardistatud vastuvtuosakonna klienditeekond. o pilase poolt vormistatud vastuvtut dokumendid: tellimusgraafik, tellimusandmestik, registreerimiskaart, vtmekaart, arved, aruanded jne;

o Iseseisva tna sooritatud lesanded: vastuskirjad infopringule individuaal- ja rhmatellimuse vastuvtu nidisdialoog, kinnituskiri, annulleerimiskiri, pakkumiskirjad erinevatele kliendisihtrhmadele; o ppekigu aruanne. Praktilised oskused (50%): o rollimngud: klienditeenindusprotsess kogu klastajatskli vltel, sh mgit, arveldused, phi- ja lisateenuste ning infoteenuse pakkumine, klienditeeninduse tava- ja eriolukordade lahendamine empaatiliselt, loovalt ja teenindusstandardeid arvestavalt, tagades kliendiinfo turvalisuse. o Tehniliste seadmete ja infossteemide kasutamine (Hotellinx). o Olemasolevate hinnakirjade ja infomaterjalide kasutamine (alus rollimngudeks)

MOODUL 11 MAJAPIDAMISOSAKONNA T ALUSED 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija mistab majapidamist olulisust, saab teadmised osakonna lesehitusest, tkorraldusest ja peamistest majapidamistoimingutest. Omandab oskuse teostada majutus- ja ldkasutatavate ruumide korrastust, lao ja pesumaja td. Arendab valmidust ttada toateenijana, perenaisena. Oskab hinnata majapidamistde kvaliteeti. Mistab turvalisuse ja aususe olulisust majapidamisosakonna ts. Oskab ttada meeskonnas, enda tervist sstvalt ja toime tulla stressirohke tga 2. Nuded mooduli alustamiseks puuduvad 3. ppesisu 11.1. MAJAPIDAMIST KORRALDUS (1 N) Majapidamist olulisus, eesmrgid, lesehitus, tjaotus, koost teiste osakondadega. Majapidamisosakonna tlesanded, ametinimetused, personali omavahelised suhted, meeskonnat. Majapidamisplaan, majapidamistoimingute sujuvus, t planeerimine, tkoha ettevalmistamine, korrastamine. Seadmed ja tvahendid, tkoha ja tvahendite korrashoid. Erinevad tehnikad majapidamistde veaolukordade korral. teostamisel. Hgieeninuded. Kitumine tehniliste

Majapidamisteenused pesupesemine, triikimine, keemiline puhastus, rivaste parandus jne. Logistika. Laomajandus. Vahelaod. Pesu- ja vikevahendite ladustamine. Kaubavarud, nende kontrollimise meetodid, kauba tellimise ja vastuvtmise protseduurid, inventuurid, dokumentatsioon. 11.2. HOTELLIRUUMIDE SH NUMBRITUBADE HOOLDUS JA TEENINDUS (2N) Mustus ja vesi. Mustuse tekkimine, liigid ja rahoidmine. Puhastusained (puhastus-, hoolde- ja kaitseained, pH, ainete valik ja doseerimine). Puhastusainete lahused ja desinfitseerivad lahused,

nende valmistamine. Esmaabi puhastusainete vral kasutamisel. Puhastusvahendid. Pindade puhastus- ja ttlemisprotsessid, meetodid. Pinnakattematerjalid (puit, looduslik kivi, kork, PVC, linoleum, keraamilised plaadid, betoon, vaipkatted jm). Erinevatest materjalist pindade hooldamine, phjalik puhastamine ja kaitsmine. Koristusmeetodid. Thtsamad tvahendid. Koristamise ldtehnoloogia. Koristustde planeerimine, jrgnevuse phimtted. Koristusmasinad, -materjalid ja varustus. Tolmuimejad ja prandahooldusmasinad, tphimtted, tarvikud. Otstarbekas tkorraldus. Varustuse korrashoid ja hooldamine. Numbritubadele kehtivad nuded. Tohutusnuded. Tuleohutusnuded, kliendi turvalisus ja ootused numbritoale. Korrastustde thtsus ja teostamine hotellis. Toateenija triietus, isikukaitsevahendite kasutamise vajadus ja reeglid. Koristuskru komplekteerimine. Numbritubade koristusviisid. Numbritubade ldkoristus, pevakoristus. Hotellitoa koristusskeemi ja lesannete jrjekorra koostamine. Alusplaan mbli ja varustuse hoolduseks, phinemine turvalisuse ja hgieeni standarditele. Ttamine ldkasutatavates ruumides. Pstpindade puhastamine. Prandate puhastamine. Treppide puhastamine. WC, sauna, duiruumi, spaa-ruumide puhastamine. Akende, uste, seinte, vaipade puhastamine erinevate meetoditega. Kigil juhtudel meetodi, tvahendite, puhastusainete valik. Ergonoomilised tvtted. Spetsiaalkoristused. Kliendiruumide korrastamine ja hubasuse loomine. Tekstiilide, triiete hooldus. Minibaari sisu ja minibaari titmise reeglid, arvestus ja kontroll- lehtede titmine. Kliendist mahajnud esemete kitlemise kord. Kliendile infomapi ja kirjatarvete komplekteerimine. Tehniliste rikete krvaldamise korraldamine numbritubades. Meeskonna poolt pakutavate teenuste kontrollimine/analsimine. Kontrollimise kriteeriumid. Raportite vormistamine erinevate tegevuste kohta. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: majapidamist olulisusust, eesmrke, lesehitust, tjaotust koost vajadust teiste osakondadega majapidamisosakonna teenindusstandardit majapidamisosakonna tlesandeid, ametinimetusi, personali omavahelisi suhteid, meeskonnatd hgieeninudeid seadmeid ja tvahendeid, nende korrashoidu logistikat, laomajandust majapidamistd puudutavaid dokumente mustuse tekkimist, liike ja ennetamist koristamise ldtehnoloogiat koristusmaterjale ja -varustust koristamise tphimtteid, -tarvikuid ergonoomilisi tvtteid numbritubadele kehtivad nuded tohutusnudeid, tuleohutusnudeid

 oskab

korrastustde thtsust ja teostamise olulisust hotellis pindade puhastus- ja ttlemisprotsesse, meetodeid pinnakattematerjale majapidamisteenuseid pesupesemine, triikimine, keemiline puhastus, rivaste parandus jne. erinevate majapidamistde teostamise tehnikaid kasutada triietust ja isikukaitsevahendeid tkohta ette valmistada varustust korras hoida ja hooldada koristusmeetodeid rakendada kasutada puhastusvahendeid valida ja ksitleda koristusmasinaid ja -varustust ttada ldkasutatavates ruumides pstpindu, prandaid, treppe, WC-d, sauna, duiruume, spaa ruume, aknaid, uksi, seinu, vaipu puhastada spetsiaalkoristusi teostada tekstiile ja triideid hooldada eemaldada plekke erinevatelt pindadelt ja materjalidelt pindu vahatada ja litada pinnakattematerjale phjalikult puhastada ja kaitsta koristada numbritube komplekteerida minibaari, infomappi, kirjatarbeid tagada kliendile turvalisuse kontrollida kaubavarusid, kaupa tellida ja vastu vtta planeerida ja ajastada koristustid tegutseda tehniliste rikete korral kontrollida ja analsida meeskonna poolt pakutavaid teenuseid vormistada raporteid erinevate tegevuste kohta

5. Hindamine Hinnatakse: teoreetilised testid (20%) praktilised lesanded (80%): o Puhastusainete lahused ja desinfitseerivad lahused, nende valmistamine o Erinevate pindade puhastamine (plekkide eemaldamine, vahatamine ja litamine) o Hotellitoa koristusskeemi ja lesannete jrjekorra koostamine o Koristuskru komplekteerimine o ldruumide koristus o Numbritubade pevakoristus o Numbritubade lpukoristus o Erinevate koristusseadmete kasutamine, tphimtted, tarvikud o Minibaari sisu ja titmise reeglid, arvestus ja kontroll-lehtede titmine

MOODUL 12 TOITLUSTUSOSAKONNA TOIMINGUD 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija mistab ettevtte tkorraldust kui htset tervikut. ppija oskab korrastada tootmis- ja teenindusruume, ttada ergonoomiliselt ja jrgida tohutusnudeid. ppija oskab valida ja kasutada ohutult ja sstvalt argieinete ja hommikusgilaua toitude valmistamiseks sobilikke meetodeid, seadmeid, vahendeid, neid hooldada, puhastada ning tunneb nudepesu aluseid. ppija teab men koostamise aluseid ja tootearenduse phimtteid. ppija tunneb toiduainete arvestuse, toitude ja einete hinnakujunduse phimtteid, oskab kalkuleerida tooraineid erinevatele hommikusgi roogadele. ppija omandab teadmised ja oskused toiduainete eelttlemis-, valmistamis- ja silitamisviiside kasutamisest. pilane omandab teadmised ja oskused serveerida etteantud juhendi jrgi hommikuski ja lihtsamaid eesti rahvustoite ning jooke, teab aktuaalseid toitumistrende. pilane omandab oskused hankida ja sstematiseerida toiduvalmistamise alast informatsiooni, ttlema seda kasutatavaks tootearenduses. pib majanduslikult ja sstlikult ttama, oskab td ajastada ja teha meeskonnatd. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid Toitlustamine ja Tkeskkond 3. ppesisu 12.1. TOITLUSTUSETTEVTTE T PLANEERIMISE JA KORRALDAMISE ALUSED Erinevat tpi toitlustusettevtete tkorralduse phimtted. Ruumide jaotus ja ldnuded nendele. Meeskonnat toitlustusosakonnas. T planeerimise phimtted. Kgit planeerimine. Ettevalmistustd. Tkoha korraldamine, tde jrjekord ja ajastatus. Tplaan. Igapevase t planeerimine. Vljastusleti tkorraldus. Buffet-laua teeninduse korraldamine. Laomajandus, toiduainete tellimine, kvaliteedi kontroll, dokumentatsioon. Inventuur. Taara- ja jtmemajandus. Sgikorra planeerimine: mende koostamise ldised alused, men koostamist mjutavad tegurid, toiduportsjoni koostamine. 12.2. TOITLUSTUSE SEADMETE PETUS Ettevalmistusseadmed. Ahjud. Pliidid ja praepannid. Grillseadmed. Baariseadmed. Kohvivalmistamisseadmed ja veekeetjad. Vljastusseadmed. Klmsilitusseadmed. Nudepesuseadmed. GN-nud. Viketvahendid. Seadmete ja tvahendite valik vastavalt sooritatavale tle. Seadmete ja tvahendite hooldamisel kasutatavad puhastusained ja tvahendid. Puhastusainete omadused, puhastusainete kasutamine (ohumrgid, enesekaitsevahendid, kasutuslahuste valmistamine). 12.3. KALKULATSIOONI ALUSED Hinnakujunduse alused majutusettevtte toitlustusosakonnas. Ettevtte psi- ja muutuvkulud. Toote hinna ja kvaliteedi suhe. Toiduainete kadude ja juurdetuleku arvutamine. Toiduainete kaalu- ja mahuhikud, nende teisendamine, toiduainete bruto- ja netokogused, vljatulek, kaonormide

arvutamine. Toiduainete kulu arvestus. Kalkulatsiooni koostamine. Omahinna arvutamine. Aruandlus toitlustusettevttes. Tellimus-nudelehe koostamine. 12.4. TOIDUVALMISTAMINE (sh praktiline t ppekgis) Hommikuskide liigid. Hommikusgi mens kasutatavad klmad ja soojad eelroad, suupisted, salatid ja vileivad, tangainetest, munast ja kohupiimast toidud, magustoidud, klmad ja kuumad joogid. Pagaritooted. Serveerimisvimalused, roogade esteetiline thendus. Hommikuskide serveerimine. Rahvusvahelised toidu- ja joogitrendid. Hommikusgilauale sobilike klmade ja kuumade toitude ning jookide valmistamine ja serveerimine. Argiroad. Argitoitudeks sobilike klmade ja kuumade toitude valmistamine ja serveerimisvimalused. Rahvustoidud, nende valmistamine ja serveerimine. Eesti rahvustoitude valmistamine ja serveerimine. Toitude kohandamine erivajadustega klientidele. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: t ajastamise thtsust ja meeskonnat osa tootmisprotsessis toitlustusettevttes; men koostamisel kasutatavaid phimisteid ja phimtteid; tkorralduse phimtteid vljastusletis, iseteenindusliinis, buffet-lauas; erinevateks toperatsioonideks vajalikke ning sobilikke seadmeid ja tvahendeid; ldjoontes suurkgis hommikusgi valmistamiseks kasutatavate seadmete ehitust, kasutamise vimalusi ja tphimtteid; tphimtteid nudepesuosakonnas; puhastusainete lahuste ja desinfitseerivate lahuste valmistamise phimtteid; tkoha korrastamise phimtteid; kalkulatsiooni phimisteid; kgiaruannete koostamise phimtteid; laomajanduse phimtteid; toiduvalmistamise ja teenindamise korraldamise phimtteid toitlustusettevttes; toitlustusettevtete ruumidejaotamise phimtteid ja ruumidele esitatavaid phinudeid; hommikuskide liike eestlaste toitumistavasid; aktuaalseid toitumistrende; tervisliku toitumise phimtteid toetavaid toiduainete valiku phialuseid ning tervislikke roogade valmistamisviise; oskab: tita suurkgi tootmise ja teeninduse tlesandeid juhendamisel; planeerida, jrjestada ja ajastada oma tpeva trhma liikmena; korraldada oma tkohta; teha meeskonnatd kgis ja teeninduses; kasutada oma t korraldamisel sstliku ja kuluteadliku t phimtteid; teha lihtsamaid kgiarvutusi; kasutada mende (toidukaartide) terminoloogiat; koostada trhma liikmena lihtsamaid einekorra ja hommikusgi mensid;

 hooldada ja puhastada suurkgi seadmeid ja tvahendeid (valida sobivaid tvahendeid, meetodeid ja vtteid) juhendi jrgi; kalkuleerida toiduainete kulu, arvestades toiduainete massi muutusi ttlemisel; lugeda lihtsamaid standardretseptuure ja neid vastavalt juhendile kohandada; kasutada igeid tvtteid; kirjeldada ja valmistada suurkgis hommikusgiks valmistatavaid roogasid ja jooke (eelroad lisanditega, suupisted, salatid, vileivad, tangainetest, munast ja kohupiimast toidud lisanditega, pudrud, puuvilja- ja marjasalatid, kompotid ja kissellid, lihtsad klmad ja kuumad joogid) etteantud juhendi jrgi; valmistada eesti rahvuslikke suppe, teravilja- ja kgiviljatoite, magustoite ja jooke etteantud juhendi jrgi; kohandada mend erinevate vajadustega klientidele; ttada majanduslikult ja sstlikult ning hgieeninudeid ja toiduohutuse nudeid jrgides; ttada meeskonnas; hankida, sstematiseerida ja tdelda toiduvalmistamise alast informatsiooni 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalik teadmiste test (20%); pimapp praktilistest tdest (30%) - juhtumiphised harjutuslesanded kgiarvutustest, tde planeerimisest, jrjestamisest, ja ajastamisest, hommikusgi mende koostamisest meeskonna tna; uurimust suurkgi viketvahenditest rhmatna; puhastusainete praktiline valik juhendi jrgi; erineva mahuga kalkulatsiooni praktilised lesanded individuaalse tna, ttamine meeskonna liikmena hommikusgi vi argieine valmistamisel. Argieine/hommikusk/hommikueine planeerimise kirjalik aruanne (tervisliku toitumise aspektist), praktilise t ppekgis kigus teostatud roogade tehnoloogilised kaardid omapoolsete tiendustega, enesehinnang; praktilised oskused (50%) praktilise t ppekgis kigus tjuhendite alusel tidetud ppelesandeid, meeskonna tna hommikusgi planeerimist ja teostamist lhtudes toidukorvist ja klientide vajadustest. MOODUL 13 TOITLUSTUSOSAKONNA TEENINDUSTOIMINGUD 4 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised ja oskused kliendi rahulolu saavutamiseks teenindussituatsioonis, oskab tulla toime erinevate riideedega toitlustusettevtetes teenindus- ja mgitoimingutega. pib paindlikult kasutama mgi- ja teenindamise phitehnikaid. Arendab meeskonnatoskust toitlustustoimingutes. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodul klienditeenindus

3. ppesisu 13.1.TEENINDUS- JA MGIT TOITLUSTUSES (sh teeninduspraktika ppekeskkonnas) Teenindus- ja mgitoimingute thtsus, thendus. Mgisituatsiooni etapid. Mgitehnikad. Tagasiside hankimise vimalused, anals, edastamine. Nuded sgiruumidele. Sgiruumide planeerimine. Lauad, lauapesu. Laua- ja serveerimisnud, sgiriistad ja serveerimisvahendid; ettevalmistustd sgisaalis. Laudade eelkatted. Teenindusprotsess. Eelroogade, pearoogade, jrelroogade serveerimise tvahendid, tehnika, tde jrjekord. Toitude serveerimine vaagnalt. Toitude serveerimine tava- ja banketiteeninduse puhul. Lihtsamate kuumade ja klmade jookide serveerimine. Veinide serveerimise tvahendid, tehnika, tde jrjekord. Arveldamine. Kassatoimingud. Teenindava personali tkorraldus, teeninduse- ja mgissteemid. Roogade serveerimisviisid, roogade vljapanek, roogade serveerimine. Standardsed sgikorrad ja nende teenindamine: hommikusgid, lunasgid, htueine, htusgid. Laudade paigutamine ruumi. Laudade lauapesuga katmise ja linade rakorjamise tehnilised vtted. Erineva kuju ja suurusega laudade katmine. Salvrttide voltimine. Kelnerirti voltimine ja kasutamine. Lauapesu hooldamine. Lauanud ja sgiriistad, klaasid, serveerimisnud ja vahendid ratundmine, sobivate vahendite valik, pesemine, poleerimine, ladustamine, transportimine. Nude kandmise vtted thjade toidunude, kuumade nude kandmine, portsjonite kandmine, serveerimisnude kandmine, kasutatud nude kandmine, kandiku kasutamine. Lauakatmine hommiku-, luna- ja htusgilaudade, pidulikud einete, banketilaudade, selvelaudade eelkatted, kigukatted vastavalt menle. Toodete ja teenuste esitlemine toitude, jookide ja mende esitlemine. Serveerimine - eelroogade, pearoogade, jrelroogade, lihtsamate klmade ja kuumade jookide serveerimise tvahendid, tehnika, tde jrjekord. Teenindus ja mk osaline, tielik teenindus sgilauas, selveteenindus, peoteenindus. Klientide vastuvtmine, lauda juhatamine, men esitlemine, nustamine, tagasiside hankimine. Teenindus hotellituppa. Arvlemine. Kassatoimingud. Kliendi probleemide lahendamine vastavalt teenindusstandardile. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: Kuidas vlja selgitada kliendi vajadusi ja ootusi; kliendi nustamise phimtteid; mgi- ja teenindamise phitehnikaid, erinevaid eelkatteid; veinide serveerimise phimtteid; kehtivaid maksevahendeid, isikut tendavaid dokumente; tagasiside vastu vtmise ja edastamise phimtteid; oskab: kasutada mgi- ja teenindamise phitehnikaid tavaprastes teenindussituatsioonides; paigutada ruumis sgilaudu ja selvelaudu, arvutada laudade vajadust; katta erinevaid laudu, voltida salvrtte ja kelnerirtte; valida vastavalt menle nud, sgiriistad, klaasid, serveerimisnud ja vahendid, arvutada nude vajadust vastavalt menle ja klaliste arvule; teha eelkatteid vastavalt menle; nude kandmise vtteid kes ja kandikul; serveerida eelroogi, pearoogi, jrelroogi;

 serveerida lihtsamaid klmi ja kuumi jooke; juhendaja abil planeerida ja teostada serveerimist selvelaudades, teemalaudades meeskonnas; esitleda tooteid ja teenuseid suuliselt ja kirjalikult sgisaalis, telefoni, telefaksi, posti, elektroposti teel; toimida teenindus- ja mgitoimingutes sstlikult ja efektiivselt. 5. Hindamine Hinnatakse: kirjalikud teadmiste testid (20 %); pimapp - teenindusprotseduuri kirjeldus tavateeninduses men alusel; laua eelkatte planeerimine vastavalt etteantud menle; selvelaua planeerimine vastavalt etteantud lesandele; ppekeskkonnas toimunud praktilise t raporti vormistamine vrkeeles, vrkeelsetest infoallikatest hangitud, tlgitud ja refereeritud kutsealased tekstid (20 %); praktilised oskused (60 %) - hommikusgi teeninduse, luna- ja htusgi, grupitoitlustamise ja vastuvttude planeerimist, teostamist ja analsi, men vormistamine arvutil nii eesti kui vrkeeles, enesehinnangu andmist; ppekeskkonnas praktiliste tlesannete titmist meeskonnas. MOODUL 14 MAJUTUSETTEVTTE LISATEENUSED 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija mistab erinevat liiki rituste korraldamise phimtteid, saab teadmised konverentsipaketi koostamise alustest. Mistab planeerimise olulisust, oskab teenindada erinevat liiki ritusi ning konverentse ning ttada meeskonnas. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodul klienditeenindus 3. ppesisu 14.1. KONVERENTSITEENUSED Misted: nupidamine, konverents, koosolek, pressikonverents, konventsioon jms. Lisateenuste, sh konverentsiteenus, korraldus. ritustetellimuste vastuvtmine. Teenindusstandardid. Konverentsiteenindus, konverentsiruumide paigutusvimlused ja selle korraldamine. Konverentsitehnika. Erinevate teenuste mk: arvutiteenused, kullerteenused, sekretriteenused, tlketeenused. Meelelahutusrituste korraldamine. rituse planeerimine ja teostamine lhtuvalt kliendi vajadustest ja soovidest (kohvipausid jmt kaasaarvatud). 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: majutuskohas pakutavaid lisateenuseid; rituste liike; rituste planeerimise aluseid; konverentsipaketi koostamise aluseid. oskab: vastu vtta tellimust rituse korraldamiseks; koostada konverentsipaketti;

 ette valmistada ruume erinevates stiilides rituste ja konverentside korraldamiseks juhise abil; ksitseda ja tks ette valmistada erinevat konverentsitehnikat. 5. Hindamine Hinnatakse: Kirjalike teadmiste test ( 20 %); Praktilise projektit lesande lahendamine (80 %) rituse korraldus- ning teenindusprotsess ja selle lbiviimine. MOODUL 15 KUTSEALANE INGLISE KEEL 4 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised enese vljendamiseks vrkeeles erialase terminoloogia piires. ppija mistab erialast infot selges tavaknes ja saab aru tekstidest, mis koosnevad tga seotud snadest. Oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval tga seotud teemal ja koostada lihtsat seostatud teksti ja ametikirju. ppija thtsustab korrektse keelekasutuse vajalikkust ametialases suhtlemises. Lpetamisel saavutab vrkeele taseme B1. 2. Nuded mooduli alustamiseks Vrkeeleoskused vastavalt A2 tasemele 3. ppesisu 15.1. INGLISE KEEL MAJUTUSES JA TOITLUSTUSES Korrektse suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse arendamine ja tiendamine. Kutsealase terminoloogia tundmine, kasutamine. Kutsealase suhtluskeele arendamine, tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades. Toitlustusettevtete tbid. Toidukorrad ja ajad. Hommikusgilaua komponendid. Philised roagrupid ja joogid. Laua- ja serveerimisnud. Eritoitumisvajadused. Kitumine restoranis: men tutvustamine, toitude ja jookide soovitamine, tellimuse vastuvtt, arveldamine, tagasiside ksimine, kliendikontakti lpetamine. Vabandamine kliendi ees. Kiituse ksitlemine. Toateenindus (Room service). Majutusettevtete tbid. Hotelli teenused. Erinevad toatbid ja nende sisustus. Toateenindaja snavara. Telefonisuhtlus. Infopringule vastamine. Tellimuse kinnitamine, muutmine, thistamine. Hotelli sisseregistreerimine. Lisateenuste tutvustamine ja mk. Tee juhatamine. Informatsiooni jagamine. Arveldamine. Hotellist vljaregistreerimine. Probleemide/kaebuste ksitlemine. Kitumine nnetusjuhtumite ja kliendi haigestumise korral. Oma riigi ja kodulinna tutvustus, vaatamisvrsused. Kultuuride ristumine. Konverentsiteenus. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja tlkimine. Talase informatsiooni hankimineajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: majutuse ja toitlustuse snavara konverentsiteenindusega seotud snavara kultuuridevahelisi erinevusi oskab

 toimida erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades vrkeeles; hankida erialast infot erialasest kirjandusest ja internetist inglise keeles; suhelda lihtsamatel olme-, eriala- ja pevateemadel inglise keeles; suhelda viisakalt klientidega inglise keeles; telefoniga suhelda inglise keeles; tutvustada majutus- ja toitlustusettevtete tpe ja teenuseid restoranis teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda vastuvtus teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda koostada lihtsamaid ametialaseid kirju erialase snavara piires teed juhatada lhidalt anda informatsiooni Eesti ja kodukoha vaatamisvrsuste kohta 5. Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) erialane terminoloogia; Praktilised oskused (70%): o Kuulamislesanded: majutustingimused ja pakutavad teenused, lisateenuste mk o Rollimngud: teenindamine restoranis, eritoitumisvajadused, kliendi infopring, tellimuse kinnitamine, sisse- ja vljaregistreerimine sh arveldamine, kliendi kaebuse ksitlemine, tee juhatamine, tintervjuu; o Juhtumi-uuring: konverentsi korraldamine; o Rhmat: kultuuride ristumine; o E-kirja kasutamine: kliendi infopring, tellimuse kinnitamine, konverentsi kutse. MOODUL16 KUTSEALANE SOOME KEEL 3 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised enese vljendamiseks vrkeeles erialase terminoloogia piires. ppija mistab erialast infot selges tavaknes ja saab aru lihtsamatest tekstidest, mis koosnevad tga seotud snadest. Oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval tga seotud teemal ja koostada lihtsat seostatud teksti. Thtsustada korrektse keelekasutuse vajalikkust ametialases suhtlemises. Lpetamisel saavutab vrkeele taseme A2. 2. Nuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. ppesisu 16.1. SOOME KEEL MAJUTUSES JA TOITLUSTUSES Korrektse suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse arendamine. Kutsealase terminoloogia tundmine, kasutamine. Kutsealase suhtluskeele arendamine, tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades. Toitlustusettevtete tbid. Toidukorrad ja ajad. Hommikusgilaua komponendid. Philised roagrupid ja joogid. Laua- ja serveerimisnud. Eritoitumisvajadused. Kitumine restoranis: men tutvustamine, toitude ja jookide soovitamine, tellimuse vastuvtt, arveldamine, tagasiside ksimine, kliendikontakti lpetamine. Vabandamine kliendi ees. Kiituse ksitlemine. Toateenindus (Room service).

Majutusettevtete tbid. Hotelli teenused. Erinevad toatbid ja nende sisustus. Telefonisuhtlus. Infopringule vastamine. Tellimuse kinnitamine, muutmine, thistamine. Hotelli sisseregistreerimine. Lisateenuste tutvustamine ja mk. Tee juhatamine. Informatsiooni jagamine. Arveldamine. Hotellist vljaregistreerimine. Probleemide/kaebuste ksitlemine. Kitumine nnetusjuhtumite ja kliendi haigestumise korral. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja tlkimine. Talase informatsiooni hankimine ajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: majutuse ja toitlustuse snavara oskab: toimida erinevates teenindussituatsioonides vrkeeles; hankida erialast infot erialasest kirjandusest ja internetist soome keeles; suhelda lihtsamatel olme-, eriala- ja pevateemadel soome keeles; suhelda viisakalt klientidega soome keeles; telefoniga suhelda soome keeles; tutvustada majutus- ja toitlustusettevtete tpe ja teenuseid; restoranis teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda; vastuvtus teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda; koostada lihtsamaid tekste erialase snavara piires; teed juhatada. 5. Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) erialane terminoloogia; Praktilised oskused (70%): o Kuulamislesanded: majutustingimused ja pakutavad teenused, lisateenuste mk; o Rollimngud: teenindamine restoranis, eritoitumisvajadused, kliendi infopring, tellimuse kinnitamine, sisse- ja vljaregistreerimine sh arveldamine, kliendi kaebuse ksitlemine, tee juhatamine; o E-kirja kasutamine: kliendi infopring. MOODUL17 KUTSEALANE VENE KEEL 3 n 1. Eesmrk Vrkeelte petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised enese vljendamiseks vrkeeles erialase terminoloogia piires. ppija mistab erialast infot selges tavaknes ja saab aru lihtsamatest tekstidest, mis koosnevad tga seotud snadest. Oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval tga seotud teemal ja koostada lihtsat seostatud teksti. Thtsustada korrektse keelekasutuse vajalikkust ametialases suhtlemises. Lpetamisel saavutab vrkeele taseme A2. 2. Nuded mooduli alustamiseks Vrkeeleoskus vastavalt A1 tasemele 3. ppesisu 17.1.VENEKEEL MAJUTUSES JA TOITLUSTUSES

Korrektse suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse arendamine. Kutsealase terminoloogia tundmine, kasutamine. Kutsealase suhtluskeele arendamine, tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades. Toitlustusettevtete tbid. Toidukorrad ja ajad. Hommikusgilaua komponendid. Philised roagrupid ja joogid. Laua- ja serveerimisnud. Eritoitumisvajadused. Kitumine restoranis: men tutvustamine, toitude ja jookide soovitamine, tellimuse vastuvtt, arveldamine, tagasiside ksimine, kliendikontakti lpetamine. Vabandamine kliendi ees. Kiituse ksitlemine. Toateenindus (Room service). Majutusettevtete tbid. Hotelli teenused. Erinevad toatbid ja nende sisustus. Telefonisuhtlus. Infopringule vastamine. Tellimuse kinnitamine, muutmine, thistamine. Hotelli sisseregistreerimine. Lisateenuste tutvustamine ja mk. Tee juhatamine. Informatsiooni jagamine. Arveldamine. Hotellist vljaregistreerimine. Probleemide/kaebuste ksitlemine. Kitumine nnetusjuhtumite ja kliendi haigestumise korral. Oma riigi ja kodulinna tutvustus, vaatamisvrsused. Kultuuride ristumine. Konverentsiteenus. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja tlkimine. Talase informatsiooni hankimineajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: majutuse ja toitlustuse snavara oskab: toimida erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades vrkeeles; hankida erialast infot erialasest kirjandusest ja internetist vene keeles; suhelda lihtsamatel olme-, eriala- ja pevateemadel vene keeles; suhelda viisakalt klientidega vene keeles; telefoniga suhelda vene keeles; tutvustada majutus- ja toitlustusettevtete tpe ja teenuseid; restoranis teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda; vastuvtus teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda; koostada lihtsamaid tekste erialase snavara piires; teed juhatada; lhidalt anda informatsiooni Eesti ja kodukoha vaatamisvrsuste kohta; 5. Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) erialane terminoloogia; Praktilised oskused (70%): o Kuulamislesanded: majutustingimused ja pakutavad teenused, lisateenuste mk o Rollimngud: teenindamine restoranis, eritoitumisvajadused, kliendi infopring, tellimuse kinnitamine, sisse- ja vljaregistreerimine sh arveldamine, kliendi kaebuse ksitlemine, tee juhatamine. o E-kirja kasutamine: kliendi infopring.

8. VALIKPINGUD
MOODUL 18 MAJUTUSTEENUSE TURUNDUS 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab alusteadmised turismiturundusest. pib tundma majutusteenuseid pakkuva ettevtte turundusmeetmestikku (toote/teenuse-, hinna-, turustus ja turunduskommunikatsiooni-, siseturunduse jne meetmeid). ppija mistab majutusettevtete turundustegevuse, analsimise ja planeerimise eesmrke. pib koostama majutusettevtte turundusplaani, analsima reklaamitd majutuskohas. Mooduliga taotletakse ppija histoskuste arendamist. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid: majanduse ja ettevtluse alused 3. ppesisu Turismiturundus. Turismitoote elutskkel ja klienditskkel majutusettevttes; erinevad turunduskanalid; lepingute slmimine reisibroode ja teiste partneritega; traditsioonilised turusegmendid majutuses; turismi ja majutusteenuste turunduskontseptsioonid. Majutusettevtte turundus. Majutusettevtte turundusvimaluste mratlemine, turunduse planeerimine, sihtturunduse arendamine, turunduse organisatsiooniline ehitus, majutuses kasutatavad erinevad tagasiside vormid, klientide rahulolu, kliendihaldus- ja lojaalsus-programmid, turundusmeetmestiku kujundamine, turundustegevused, infokanalid majutusettevttes ja vljaspool majutusettevtet. Turundust erinevaid kliendirhmi arvestades. Turundusplaani koostamine. Ettevtte turundustegevuse anals, praktiline turundusplaani sh turunduseelarve koostamine. Reklaam majutusettevttes. Reklaami eelarve koostamine, reklaamisnumi koostamine, brorid, kataloogid, reklaami ajastamine, organiseerimine, reklaami efektiivsus, reklaamiseadus, reklaami vaatlus Euroopas ja Eestis 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: turismiturunduse aluseid majutusettevtete turundustegevuse eesmrke majutusteenuseid pakkuva ettevtte turundusmeetmestikku (toote/teenuse-, hinna-, turustus- ja turunduskommunikatsiooni-, siseturunduse- jne meetmeid) majutusettevtete turundustegevuse analsimist ja planeerimist majutusteenuseid pakkuva ettevtte turundus- sealhulgas mgit korraldust ppija oskab: analsida majutusettevtte turundustegevust etteantud juhendi alusel koostada vabalt valitud majutusteenust pakkuva ettevttele turundusplaani analsida majutusettevtte reklaami Hindamine kirjalikud teooriateadmiste testid (30 %): hinnatakse terminoloogia ja mistete tundmist praktilised oskused (70%): praktilised lesanded kooli hotellis praktilise turundustegevuse korraldamine,

 kooli hotellis olemasoleva reklaami anals ja uue hooaja reklaami koostamine kooli hotellis kliendiksitluse koostamine, lbiviimine ja anals rhmatna turundusplaani koostamine rhmatna kooli hotellile, selle esitlemine.

MOODUL 19 TOITLUSTUSOSAKONNA TEENINDUSTOIMINGUD Vt. Moodul 13 MOODUL 20 RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab algteadmised organisatsiooni majandusvahenditest, majandusprotsesside arvestusest, dokumenteerimisest, bilansist, sularahata arveldustest, kassaoperatsioonidest ja aastaaruande koostamisest. petus toetab ppija histoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mtlemise, analsija suhtlemisoskuste arengut ning annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks kutsealapinguteks. 2. Nuded mooduli alustamiseks. Lbitud majanduse ja ettevtluse aluste moodulid 3. ppesisu 20.1. RAAMATUPIDAMISE ALUSED. Raamatupidamise seadus. Organisatsiooni majandusvahendid. Kontod miste, liigitus ja ehitus. Kirjendamisreeglid. Snteetiline ja analtiline arvestus. Majandusprotsesside arvestus. Kibemaks. Varustus- ja tootmisprotsess. Mgiprotsess. Dokumenteerimine. Bilanss. Arvestusregistrid. Aastaaruanne. Sularahata arveldused. Kassaoperatsioonid. Phivahendite arvestus. lesanded 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb: raamatupidamise seadusi organisatsiooni majandusvahendeid kontode mistet ja liigitust snteetilist ja analtilist arvestust majandusprotsesside arvestust ja arvestusregistreid kibemaksu olemust ja selle arvestamist organisatsiooni bilanssi aastaaruande koostamise aluseid kassaoperatsioone ppija oskab: koostada lihtsamat bilanssi kasutada arvestusregistreid 5.Hindamine: Teooria test - test raamatupidamisest ja arvestusest (40 %) praktiline test - majutusettevtte mgiprotsess ja selle dokumenteerimine (60%)

MOODUL 21 SNDMUSKORRALDUS 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab ige suhtumise, vajalikud teadmised ja oskused selleks, et ttada organisatsioonis, mille tegevuste hulka kuulub sndmuse korraldamine majutus- vi toitlustuskohas. ppija mistab sndmuskorralduse phimisteid ja protsesse. ppija oskab leida ja analsida tlesannete titmiseks vajalikku informatsiooni. Taotletakse, et ppija arendab analsi ja probleemide lahendamise oskust. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid: majutusettevtte lisateenused 3. pisisu 21.1. SNDMUSKORRALDUS. Sndmuse miste ning liigid, sh spetsiaalsndmused ja megasndmused. Tegurid, mis loovad erilisuse. Planeeritud sndmuste tpoloogia. Sndmusturism. Sndmuse organiseerijad. Sndmuse mjud sihtkohale, ettevttele. Sndmuse planeerimise protsess. Projekti planeerimine: kontseptsioon, tasuvusuuring, meeskond ja organisatsioon, toimumispaiga planeerimine, tegevusplaan ja elluviimine. Eelarve koostamine. Riskide juhtimine. Sndmuse toimumise hindamine ja anals. 4. Hinnatavad pitulemused pilane teab ja tunneb: sndmuste sh seminaride korraldamise vimalusi ja nudeid sndmuste/rituste korraldamise phimtteid sise- ja vlistingimustes planeerimise vajalikkust erinevate sndmuste korraldust Eestis pilane oskab: leida tootepaketi koostamiseks sobivaid koostpartnereid, teenuste pakkujaid koostada ja kalkuleerida sndmus/seminaripaketti erinevatest, sobivatest teenustest, lhtudes kliendi huvidest ja ootustest planeerida, kalkuleerida ning analsida sndmusega seotud tulusid ning kulusid kituda kliendisbralikult teenindussituatsioonides koostada ja kalkuleerida seminaripaketi lhtudes kliendi huvidest ja ootustest Hindamine test lbitud teemade kohta (20% kogutulemusest) praktiline t projekti teostamine/hindamine - tegevuse (seminar, sndmus) praktiline planeerimine, korraldamine, teostamine, analsimine, vormistamine (80% kogutulemusest)

MOODUL 22 RUUMIKUJUNDUS 1 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab alusteadmised vrvuspetusest, vrvide pshholoogilisest mjust ja kultuurilisest thendusest ning teadmised ja oskused kaasaegsest ruumikujundusest

majutusettevtetes. ppija omandab vrvide kasutamise oskusi ruumide kujundamisel ning visuaalsete efektide loomisel. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud moodulid: majutusettevtte lisateenused 3. pisisu 22.1. Vrvuspetus Sissejuhatus ainesse. Vrviaistingu teke, vrvitaju, vrvitajumise eriprad. Vrv ja vrvus. Vrvuste pshholoogiline mju. Vrvisemantika. Vrvuste liigitus. Phi- ja kontrastvrvused. Vrvuste harmoonia. Johannes Itteni vrviring. Vrvikombinatsioonid. Nansiharmoonia looduses ja linnakeskkonnas. Kontrastiharmooniad looduses ja linnakeskkonnas. Vrvus ja ruum. Vrvide emotsionaalne mju ruumis. 22.2. Ruumikujundus Loodus ja ruum. Ruumikujunduse lhtepunktid. Elustiilide mratlemine. Valgus ja valgustus ruumis. Hotellide valgustus ja valgustid. Tekstiil ja tekstiilkatted ruumikujunduses. Aknakatete liigid ja stiililine sobivus. Taimed elukeskkonnas. Ruumide floraalne dekoreerimine. Kunstiteosed ruumis, nende paigutus. Dekoorielemendid avalikes asutustes. Ruumikujunduse stiilid, misted. Traditsiooniline inglise stiil, prantsuse maamaja stiil, skandinaavialik stiil ruumikujunduses. Modernne linnastiil, vahemere stiil, etnograafilised stiilid eesti talupojastiil, idamaine, aafrika (safari), mehhiko jne. Kaasaegsed ruumikujunduse trendid. Majutuskohtade ruumikujundus. 4. Hinnatavad pitulemused ppija teab ja tunneb olulisemaid ruumikujunduse misteid tunneb vrvide pshholoogilisi omadusi ja semantilisi thendusi, vrvide sstematiseerimist tunneb ldjoontes olulisemaid rahvusvahelisi kujundusstiile; teab sisekujundusalast kirjandust; omab levaadet majutusasutuste sisekujunduse stiilivimalustest; teab lilleseadete valmistamise phimtteid; puuviljakorvide jmt valmistamine. ppija oskab eristada ja kasutada erinevaid ruumikujunduse materjale ja vahendeid; oskab koostada ruumikujunduse vrvilahenduse ja esemete asendiplaani; oskab planeerida erinevateks sndmusteks ruumikujundust; kujundada ruume erinevateks sndmusteks; ruume lillede ja taimedega dekoreerida. Hindamine: praktilised oskused (20 %) lilleseaded hotellis, numbritubadesse, klientide poolt tellitu titmine; praktilised oskused (80 %) - planeerib, korraldab ja teostab sndmuskorralduse mooduliga koosts planeeritud ruumikujunduse sh lilleseade.

MOODUL 23 ARVUTIPETUS 1 n Vt moodul 6 MOODUL 24 KUTSEALANE VRKEEL 2 n 1. Eesmrk petusega taotletakse, et ppija omandab teadmised enese vljendamiseks vrkeeles erialase terminoloogia piires. ppija mistab erialast infot selges tavaknes ja saab aru lihtsamatest tekstidest, mis koosnevad tga seotud snadest. Oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval tga seotud teemal ja koostada lihtsat seostatud teksti. Thtsustada korrektse keelekasutuse vajalikkust ametialases suhtlemises. Lpetamisel saavutab vrkeele taseme A2. 2. Nuded mooduli alustamiseks Vrkeeleoskus vastavalt A1 tasemele 3. ppesisu 17.1.VRKEEL MAJUTUSES JA TOITLUSTUSES Korrektse suulise ja kirjaliku suhtlemisoskuse arendamine. Kutsealase terminoloogia tundmine, kasutamine. Kutsealase suhtluskeele arendamine, tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades. Toitlustusettevtete tbid. Toidukorrad ja ajad. Hommikusgilaua komponendid. Philised roagrupid ja joogid. Laua- ja serveerimisnud. Eritoitumisvajadused. Kitumine restoranis: men tutvustamine, toitude ja jookide soovitamine, tellimuse vastuvtt, arveldamine, tagasiside ksimine, kliendikontakti lpetamine. Vabandamine kliendi ees. Kiituse ksitlemine. Toateenindus (Room service). Majutusettevtete tbid. Hotelli teenused. Erinevad toatbid ja nende sisustus. Telefonisuhtlus. Infopringule vastamine. Tellimuse kinnitamine, muutmine, thistamine. Hotelli sisseregistreerimine. Lisateenuste tutvustamine ja mk. Tee juhatamine. Informatsiooni jagamine. Arveldamine. Hotellist vljaregistreerimine. Probleemide/kaebuste ksitlemine. Kitumine nnetusjuhtumite ja kliendi haigestumise korral. Oma riigi ja kodulinna tutvustus, vaatamisvrsused. Kultuuride ristumine. Konverentsiteenus. Erialase teksti lugemine, refereerimine ja tlkimine. Talase informatsiooni hankimineajakirjandusest, erialasest kirjandusest, internetist. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: majutuse ja toitlustuse snavara oskab: toimida erinevates teenindussituatsioonides, sh pingelistes ja ohuolukordades vrkeeles; hankida erialast infot erialasest kirjandusest ja internetist vrkeeles; suhelda lihtsamatel olme-, eriala- ja pevateemadel vrkeeles; suhelda viisakalt klientidega vrkeeles; telefoniga suhelda vrkeeles;

tutvustada majutus- ja toitlustusettevtete tpe ja teenuseid; restoranis teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda; vastuvtus teenindusprotsessi erinevates etappides suhelda; koostada lihtsamaid tekste erialase snavara piires; teed juhatada; lhidalt anda informatsiooni Eesti ja kodukoha vaatamisvrsuste kohta;

5. Hindamine Hinnatakse Kirjalikud teadmiste testid (30%) erialane terminoloogia; Praktilised oskused (70%): o Kuulamislesanded: majutustingimused ja pakutavad teenused, lisateenuste mk o Rollimngud: teenindamine restoranis, eritoitumisvajadused, kliendi infopring, tellimuse kinnitamine, sisse- ja vljaregistreerimine sh arveldamine, kliendi kaebuse ksitlemine, tee juhatamine. o E-kirja kasutamine: kliendi infopring.

25 PRAKTIKA
25.1 HOTELLIRUUMIDE SH NUMBRITUBADE HOOLDUSE PRAKTIKA 8 n 1. Eesmrk Praktikaga taotletakse, et ppija omandab teadmised ja kogemuse praktikaettevttest kui organisatsioonist, omandab kogemused ja oskused majutusettevtte t planeerimisest ja korraldamisest, kokkupuutest tkeskkonnaga. Saab motivatsiooni kutsealaseks tks valmistumisel, rakendab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetsetes tsituatsioonides. Omandab teadmisi ja oskusi ttamiseks kutsealal, rakendab praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, arendab histoskust, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust. Omandab iseseisva t, planeerimise ja erinevate tde teostamise kogemusi. Prab svendatult thelepanu igapevasele thgieenile ja tohutusele, nende nuete titmisele. Saab meeskonnat kogemusi. Saab levaade ettevtte turundustegevusest. Omab levaadet majapidamisosakonna ning vastuvtu toimingutest. 2. Nuded mooduli alustamiseks enne hotelliruumide sh numbritubade hoolduse ja teeninduse praktikaperioodi on pilane lbinud majapidamiseosakonna t mooduli. 3. ppesisu 3.1. PRAKTIKA 3.1.1.PLANEERIMISETAPP. Eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. 3.1.2. HOTELLIRUUMIDE SH NUMBRITUBADE HOOLDUSE PRAKTIKA Korrastustde teostamine majutuskohas/hotellis. Ttamine ldkasutatavates ruumides. Numbritubade koristamine. Kliendiruumide korrastamine ja hubasuse loomine. Toateenija t teostamine. Triietuse, isikukaitsevahendite kasutamine. Koristuskru komplekteerimine. Numbritubade ldkoristus, pevakoristus. Hotellitoa koristusskeemi ja lesannete jrjekorra koostamine. Alusplaan mbli ja varustuse hoolduseks, phinemine turvalisuse ja hgieeni standarditele. Erinevatest materjalist pindade hooldamine, phjalik puhastamine ja kaitsmine. Erinevateks koristustdeks sobilike koristusmeetodite kasutamine. Thtsamate tvahendite kasutamine. Koristamise ldtehnoloogia omandamine. Koristustde planeerimine, jrgnevuse phimtted. Varustuse igapevane korrashoid ja hooldamine. Tohutusnuete ja tuleohutusnuete ning kliendi turvalisuse tagamine igapevats. Minibaari sisu ja minibaari titmise reeglid, arvestus ja kontroll- lehtede titmine. Kliendist mahajnud esemete kitlemise kord. Kliendile infomapi ja kirjatarvete komplekteerimine. Tehniliste rikete krvaldamise korraldamine numbritubades. Meeskonna poolt pakutavate teenuste analsimine. Kontrollimise kriteeriumid. Raportite vormistamine erinevate tegevuste kohta. 4. pitulemused

ppija teab ja tunneb: kutseala arengut mjuvaid faktoreid. ppija oskab: pstitada praktikaks isiklikke eesmrke; koostada materjale praktikale minekuks CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale; kasutada erinevaid kommunikatsioonivahendeid; kinni pidada kokkulepetest, osaleb aktiivselt ts, jrgib taegu, tidab korraldusi; kinni pidada eririietuse kandmise nuetest, hgieeni- ja ohutuse nuetest; rakendada teoreetilisi teadmisi erinevate majapidamistde teostamisel, koristusmeetodite, puhastusvahendite kasutamisel, numbritubade koristamisel, ldkasutatavates ruumides ttamisel; kasutada triietust ja isikukaitsevahendeid, tkohta ette valmistada, planeerida ja ajastada koristustid, varustust korras hoida ja hooldada, komplekteerida minibaari, infomappi, kirjatarbeid, tegutseda tehniliste rikete korral; vormistada raporteid erinevate tegevuste kohta analsida meeskonna poolt pakutavaid teenuseid pidada praktikapevikut, mis sisaldab seletusi ja analse; hinnata kriitiliselt oma praktikakogemusi arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi; mratleda eelnevate moodulite lbimise mju praktikale; hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed); suhelda efektiivselt juhendajaga, tunneb end meeskonnaliikmena; anda hinnangut oma koostvimele juhendaja, kaasttajatega, klientidega; pstitada eesmrke jrgnevaks praktikaks; hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust; vestelda ettevtte organisatsioonist, selle ttajatest, klientidest; kirjeldada praktikaettevtte organisatsiooni, analsida oma kutsealaseid oskusi; hinnata ja analsida oma praktilisi oskusi. 5. Hindamine Hinnatakse pimappi praktikaperioodi kohta ettevte - tagasisidet praktikakohast, praktika raportit (koostatud vastavalt juhendile) 60% ppija - praktikapevikut, eneseanalsi 20 % kool - raportit praktika planeerimise kohta (isiklikud eesmrgid, CV, avaldus, motivatsioonikiri, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale), praktika aruannete kaitsmine komisjoni ees 20%

25.2 TOITLUSTUSOSAKONNA TOIMINGUTE PRAKTIKA 8 n 1. Eesmrk Praktikaga taotletakse, et ppija omandab teadmised ja kogemuse praktikaettevttest kui organisatsioonist, omandab kogemused ja oskused majutus- ja toitlustusettevtte t planeerimisest ja korraldamisest, kokkupuutest tkeskkonnaga. Saab motivatsiooni kutsealaseks tks valmistumisel, rakendab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetsetes tsituatsioonides. Omandab teadmisi ja oskusi ttamiseks kutsealal, rakendab praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, arendab histoskust, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust. Omandab iseseisva t, planeerimise ja erinevate majutus- ja toitlustusettevtte tde teostamise, teeninduslesannete lahendamise, klientidega suhtlemise kogemusi. Prab svendatult thelepanu igapevasele thgieenile ja tohutusele, nende nuete titmisele. Saab meeskonnat kogemusi. Omab levaadet toitlustusosakonna toimingutest. 2. Nuded mooduli alustamiseks enne toitlustusosakonna toimingute praktikaperioodi on pilane lbinud toitlustamise alused, toiduvalmistamise teoreetilise ppe koos praktilise tga ppekgis ning toitlustusteeninduse mooduli. 3. ppesisu 3.1. PRAKTIKA 3.1.1.PLANEERIMISETAPP. Eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. 3.1.2. TOITLUSTUSOSAKONNA TOIMINGUD Praktiline kogemus majutus- vi toitlustusettevttes. Tkeskkonna, tturvalisuse, tohutuse, hgieeni reeglite jrgmine. Isikuomaduste ja kutseoskuste arendamine. Motivatsioon kutsealaseks tks. Teoreetiliste teadmiste rakendamine praktikas. Koost tkaaslaste ja juhendajaga. Praktilise kogemuse teel vimaldatud ppimisvimalused. Praktikapevik. Anals ja hinnang. Aruanne. KGIT PRAKTIKA. Toitlustuse t planeerimine ja korraldamine. Kgiseadmed ja tvahendid. Toidukauba tundmine, selle kvaliteedi hindamine ja tagamine. Lihtsamate einete ning hommikusgilaua toitude valmistamine ja serveerimine. TEENINDUSE PRAKTIKA. Praktiline kogemus hommikusgilaua ja toitlustusteeninduses. Teeninduse planeerimine, korraldamine ja teostamine. Kliendikeskne teenindamine. Toateeninduse teostamine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kutseala arengut mjuvaid faktoreid. ppija oskab: pstitada praktikaks isiklikke eesmrke;

koostada materjale praktikale minekuks CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale; kasutada erinevaid kommunikatsioonivahendeid; kinni pidada kokkulepetest, osaleb aktiivselt ts, jrgib taegu, tidab korraldusi; kinni pidada eririietuse kandmise nuetest, hgieeni- ja ohutuse nuetest; rakendada teoreetilisi teadmisi toitlustuse seadmetest ja tvahenditest, toiduainetest, hommikusgilaua toitude ja jookide valmistamisest ning serveerimisest, selle teeninduse planeerimisest ja t korraldamisest, kliendi teenindamisest; kasutada triietust ja isikukaitsevahendeid, tkohta ette valmistada, planeerida ja ajastada koristustid, varustust korras hoida ja hooldada komplekteerida minibaari, infomapp, kirjatarbeid, tegutseda tehniliste rikete korral; vormistada raporteid erinevate tegevuste kohta analsida meeskonna poolt pakutavaid teenuseid pidada praktikapevikut, mis sisaldab seletusi ja analse; hinnata kriitiliselt oma praktikakogemusi arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi; mratleda eelnevate moodulite lbimise mju praktikale; hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed); suhelda efektiivselt juhendajaga, tunneb end meeskonnaliikmena; anda hinnangut oma koostvimele juhendaja, kaasttajatega, klientidega; pstitada eesmrke jrgnevaks praktikaks; hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust; vestelda ettevtte organisatsioonist, selle ttajatest, klientidest; kirjeldada praktikaettevtte organisatsiooni, analsida oma kutsealaseid oskusi; hinnata ja analsida oma praktilisi oskusi. 5. Hindamine Hinnatakse pimappi praktikaperioodi kohta ettevte - tagasisidet praktikakohast, praktika raportit (koostatud vastavalt juhendile) 60% ppija - praktikapevikut, eneseanalsi 20 % kool - raportit praktika planeerimise kohta (isiklikud eesmrgid, CV, avaldus, motivatsioonikiri, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale), praktika aruannete kaitsmine komisjoni ees 20% 25.3 VASTUVTUT PRAKTIKA 8 n 1. Eesmrk

Praktikaga taotletakse, et ppija omandab teadmised ja kogemuse praktikaettevttest kui organisatsioonist, omandab kogemused ja oskused majutus- ja toitlustusettevtte t planeerimisest ja korraldamisest, kokkupuutest tkeskkonnaga. Saab motivatsiooni kutsealaseks tks valmistumisel, rakendab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi konkreetsetes tsituatsioonides. Omandab teadmisi ja oskusi ttamiseks kutsealal, rakendab praktikal saadud toskusi kutsealaste pingute thustamiseks, arendab histoskust, probleemide lahendamise ja suhtlemisoskust. Omandab iseseisva t, planeerimise ja erinevate majutus- ja toitlustusettevtte tde teostamise, teeninduslesannete lahendamise, klientidega suhtlemise kogemusi. Prab svendatult thelepanu igapevasele thgieenile ja tohutusele, nende nuete titmisele. Saab meeskonnat kogemusi. Saab levaade ettevtte turundustegevusest. 2. Nuded mooduli alustamiseks enne hotellit praktikaperioodi on pilane lbinud kik phipingud 3. ppesisu 3.1. PRAKTIKA 3.1.1.PLANEERIMISETAPP. Eneseanals, isiklikud reaalsed eesmrgid kutsealase praktilise kogemuse saamiseks. Vajaliku materjali koostamine praktikale minekuks CV, avaldus, motivatsioonikiri, lepingu slmimine, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tandjale. Tturvalisus ja tohutus tkohal. 3.1.2. HOTELLIT sh VASTUVTUT PRAKTIKA Majutusosakonna t. Vastuvtut. Vastuvtut seos ja koostoime teiste teenustega ja teenuste vahendus. Vastuvtuosakonna peamised tlesanded. Tgraafik. Teenindusstandardid. Ttamine vastuvtus kasutatavate ettevttesiseste infossteemidega. Vastuvtudokumentide tundmine ja ksitlemine. Tehniliste seadmete tundma ppimine ja kasutamine. Individuaal- ja rhmatellimustega tegelemine. Klastajate sisseregistreerimine, tubadesse jaotamine. Klastajasuhete korraldamine: ratamine, tellimuse muutmine, toateenindus, vrtesemete ja dokumentide hoidmine, kaebuste ja kiituste ksitlemine, saabuvate teadete edastamine jm. Klastajate tagasiside. Vljaregistreerimine. Jtkumgi harjutamine. Konverentsiteenindus. Lisateenuste mgivimaluste tundma ppimine. 4. pitulemused ppija teab ja tunneb: kutseala arengut mjuvaid faktoreid. ppija oskab: pstitada praktikaks isiklikke eesmrke; koostada materjale praktikale minekuks CV, avaldus, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale; kasutada erinevaid kommunikatsioonivahendeid; kinni pidada kokkulepetest, osaleb aktiivselt ts, jrgib taegu, tidab korraldusi; kinni pidada eririietuse kandmise nuetest, hgieeni- ja ohutuse nuetest; rakendada teoreetilisi teadmisi hotellits ning vastuvtuleti ts ttada teenindusstandardite jrgi, tutvustada phi- ja lisateenuseid, ksitleda ts kasutatavaid tehnilisi seadmed, vastata

suulistele pringutele, vastu vtta ja edastada klaliste teateid, edastada ettevttesisest informatsiooni, koguda ja edastada kliendilt saadud tagasisidet; vormistada raporteid erinevate tegevuste kohta analsida meeskonna poolt pakutavaid teenuseid pidada praktikapevikut, mis sisaldab seletusi ja analse; hinnata kriitiliselt oma praktikakogemusi arvestades enesele pstitatud eesmrke ja karjritaotlusi; mratleda eelnevate moodulite lbimise mju praktikale; hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed); suhelda efektiivselt juhendajaga, tunneb end meeskonnaliikmena; anda hinnangut oma koostvimele juhendaja, kaasttajatega, klientidega; pstitada eesmrke jrgnevaks praktikaks; hinnata tle asumise vimalusi, arvestades praktikakogemust; vestelda ettevtte organisatsioonist, selle ttajatest, klientidest; kirjeldada praktikaettevtte organisatsiooni, analsida oma kutsealaseid oskusi; hinnata ja analsida oma praktilisi oskusi. 5. Hindamine Hinnatakse pimappi praktikaperioodi kohta ettevte - tagasisidet praktikakohast, praktika raportit (koostatud vastavalt juhendile) 60% ppija - praktikapevikut, eneseanalsi 20 % kool - raportit praktika planeerimise kohta (isiklikud eesmrgid, CV, avaldus, motivatsioonikiri, leping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tandjale), praktika aruannete kaitsmine komisjoni ees 20% MOODUL 25 LPUEKSAM 1 n 1. Eesmrk Lpueksamil tendab ppija teadmiste ja oskuste terviklikkust, ssteemsust ja kasutusoskust, sotsiaalset valmisolekut teluks ja hoiakute vastavust ppekava eesmrkidele. ppija demonstreerib eksamil majutusettevtteks ttamiseks vajalikke suhtumist, teadmisi ja oskusi. ppija demonstreerib lpueksamil informatsiooni kogumise, ttlemise, analsimise ja edasi arendamise oskusi. 2. Nuded mooduli alustamiseks Lbitud kik eelnevad Hotelliteeninduse ppekava ld- ja phipingute moodulid vhemalt rahuldavale tulemusele. 3. ppesisu

Hotelliteenindaja lpueksam koosneb kolmest osast: teenuspaketi koostamine konkreetses majutusettevttes vastavalt etteantud juhendile, teooriaosast ja komplekssest praktilisest lesandest numbritubade hoolduses, toitlustusteeninduses vi vastuvtuteeninduses. Teooriaosas ksitletakse jrgmisi teemasid: tohutus ja ttervishoid, ohupetus, hgieen, klienditeenindus, majapidamist, vastuvtut ja kgitoimingud, toitlustusteenindus, kutsealane vrkeel. Eksam on vimalik hitada hotelliteenindaja I kutseeksamiga. 3.1. Teoreetiline osa koosneb kahest lesandest: Kodutna planeerida/koostada hotellitoode lhtuvalt kliendi vajadustest ja soovidest Teoreetiline test koosneb 20 - 40 valikvastustega-, lhi- ja struktureeritud ksimusest haarates 3.2. Praktiline osa vimaldab demonstreerida pilasel oma kutsealaseid oskusi. Praktiline eksam toimub hotelli vastuvtuletis, hotellitubades ja/vi restoranisaalis. Eksami sooritaja demonstreerib oma oskusi vastavalt eksamipileti lesannetele. Hotelliteenindaja eriala ppekava praktiline lpueksam on praktiline nelja osaline komplekslesanne. kirjaliku aruande/kodut esitlus - eelnevalt kodutna ette valmistatud. Esitlusel demonstreeritakse: o professionaalsust (sobiv riietus, hoolitsetud vlimus, kehahoid); o suulise info edastamist (hle tugevus, intonatsioon, grammatika); o esitluse sisu (alustamine, selgus, vljendamise lhidus ja tpsus, lpetamine). praktiliste oskuste lesanne - t vastuvtuletis, tellimuse tegemine, arve kirjutamine, telefonile vastamine vms. suhtlemislesanne rahulolematu kliendi teenindamine sh veaolukorra lahendamine. praktiline toakoristus/toitlustusteenindus - koostada kirjalikult tplaan tde teostamiseks, valida iged tvahendid toakoristuseks vi toitlustusteeninduseks. Tvtete igsust ja lpptulemust hinnatakse t sooritamise kigus.

4. pitulemused Lpueksami sooritaja lhtub oma ts klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja kitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. ppija tunneb teenindust majutusettevttes. Eriala lpetaja on valmis tks kutsealal, sh vahetustega t. Lpetaja teab, et klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, meeskonnatoskust, pingetaluvust, oskust oma td ratsionaalselt korraldada ning kiirelt ja sujuvalt siirduda helt tegevuselt teisele.

LISAD
LISA 1 PPEKAVAGA SEONDUVA PPEBAASI KIRJELDUS ppeklassid Antud ppekava jrgi koolitamiseks on koolil jrgmised praktilise ppe lbiviimise ruumid: Hotellid Mardi ja Kadri igasuguse hotellit, sh numbritubade hoolduse, vastuvtut, konverentsiteeninduse ppimiseks Kliente teenindavad kooli restoran, kohvikud - koos vastava sisustuse ja tvahenditega ppekgid koos vastava sisustuse ja tvahenditega Joogipetuse klass koos vastava sisustuse ja tvahenditega Raamatukogu iseseisva t osakaalu suurendamiseks, pilaste tde silitamiseks, petajate poolt koostatud metoodiliste materjalide silitamiseks

Arvutiklassid arvutiklass 305 on kasutusel ka Hotelinx broneerimisssteemi petamiseks ppematerjalid Hotelli- ja turismimajanduse pikud Restoraniteeninduse pikud Kulinaaria pikud petajate koostatud jaotusmaterjalid, nidised ja ppekonspekt Kooli majanduslikest vimalustest tingituna on kohustuslik pilasel ise muretseda triietused ja -jalanud praktilisteks tdeks Vajalikud seadmed Multimeediaprojektor Grafoprojektor Toitlustusettevtte seadmed Restorani- ja baariseadmed Paljundusmasinad Arvutid interneti hendusega Sidevahendid (telefon, telefaks) Kassaaparaadid, audio- ja videotehnika Koristusseadmed Kasutatav kirjandus jm. ppematerjalid Riigiteatajad- EV seadused Internet Toitlustuse alused Restoraniteenindus J. Tschohl Teeninduskunst S. Shumann jt.Koristaja ABC, 2000.a S. Lapp Puhastuspetuse traamat S. Lapp tohutuse konspekt Puhastustde juhi ksiraamat (Paide kutsekool) Kirjastus Ilo 2009

LISA 2 PETAJAD, SEOTUD PPEKAVAGA

Jrk Ees- ja perekonnanimi 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Aavik ile 2 Alas Janne 3 Arhipova Irina 1 4 Heero Lemmi 3 Ihalainen Jorma 2 2 Jrsk Kristine 1 7 Kahju Maie 1 Kakko Heli 9 1 Kiil Tiiu 6 petatavad ained Vastavus kvalifikatsiooninuetele (haridus, tienduskoolitus jms) Krgem, vanemkutsepetaja Keskeri, tehnik-organisaator Krgem, kutsepetaja Krgem, kutsepetaja, tehnoloogiainsener Kutsekesk , merkonoom Krgem, vene keele ja kirjanduse petaja Krgem, raamatukoguhoidja bibliograaf Keskeri Turismikorraldus Krgem, petaja Krgem , kutsepetaja, tehniktehnoloog Krgem, joonistamine, joonestamine ja tpetus, majutusealased tienduskoolitused Rakenduskrgem, turismi- ja hotelliettevtlus Krgem, tehnoloogiainsener

Toitlustusosakonna toimingud Kommunikatsioon/ asjaajamine Toitlustusosakonna toimingud Toitlustusosakonna toimingud Toitlustusosakonna teenindustoimingud Kutsealane vene keel Klienditeenindus / kultuurilugu Majanduse ja ettevtluse alused /turismimajanduse alused Kutsealane soome keel Toitlustusosakonna toimingud Tkorraldus majutusettevttes, majapidamisosakonna t alused, majutusettevtte lisateenused Hotellimajanduse alused, Klienditeenindus, vastuvtut, tkorraldus majutusettevttes Toitlustusosakonna toimingud Toitlustamine/toiduainete petus, Toitlustusosakonna toimingud Tkeskkond, Majanduse ja ettevtluse alused, tkorraldus majutusettevttes Majapidamisosakonna t alused Toitlustamine Toitlustusosakonna toimingud Majanduse ja ettevtluse alused Kommunikatsioon Klienditeenindus Kommunikatsioon / inglise keel, prantsuse keel

10. 8 Kiissa Taimi

11.

Kolk Anne

12. Koppel Marve 13. Kuris Helle

14. 1 Krblane Eeve 1

Krgem, vanemkutsepetaja, tehnoloogiainsener

15. 1 Lapp Sille 2 16. 1 Leimann Marge 3 17. 1 Mgi Jane 4 18. 1 Paakspuu Sirje 5 19. 1 Pree Sirje 8 20. 9 Randmaa Kersti

Krgem, kutsepetaja Krgem, tehnoloogiainsener Magister, ldtehniliste distsipliinide petaja Krgem, eesti keele ja kirjanduse petaja Krgem, pshholoogia petaja, metoodik Krgem, eesti keele ja kirjanduse petaja

21.

Tamsalu lle

Toitlustusosakonna teenindustoimingud , joogipetus Kommunikatsioon/ arvutipetus Valikpingud/ Vrvuspetus Tsuhted: iguse alused Toitlustusosakonna teenindustoimingud Tkeskkond Toitlustamine, Toitlustusosakonna toimingud Kommunikatsioon, Toitlustusosakonna teenindustoimingud

Kutsekesk, baaridaam Krgem, keemik, pedagoog Krgem ajaloolane Krgem, jurist Krgem, kutsepetaja Krgem endusteadus Krgem tehnoloogiainsener, kutsepetaja Krgem tehnoloogiainsener, vanemkutsepetaja

22. 2 Tilk Anne-Li 0 23. 2 Truuvrt Reet 8 24. 2 Ustel-Hallime Evi 2 25. 2 Valge Elfi 4 26. 2 Vasar Aina 5 27. 2 Vli Halliki 6 28. unpuu Maret

LISA 3 LPUEKSAMI KORRALDUS Eksam toimub Kuressaare Ametikooli Mardi hotellis Teoreetiline osa 1.Teoreetiline test toimub . kell 9.00 Kuressaare Ametikooli auditooriumis Sooritamiseks aega 1 tund Praktiline osa Praktilise eksami esimene osa toimub alates kell 11.00 (Kuressaare Ametikooli auditooriumis .) Praktilisele sooritusele eelneb kirjalik ettevalmistus 30 min. (korraga on ette valmistamas 4 eksami sooritajat) Sellele jrgneb oskuste demonstreerimine vastuvtuletis 10 15 min ja prast lunat toakoristus/toitlustusteenindus 30 min. Praktilise eksami esimene osa (3 lesannet) toimub vastuvtuletis. Eksami esimese osa lpp orienteeruvalt (12 sooritajat) 14.30 15.00 Lunapaus Praktilise eksami teises osas demonstreeritakse toakoristusoskusi/toitlustusteenindust (olenevalt eksamipiletist) ttehnikat ja lpptulemust vastavalt sooritaja poolt koostatud plaanile Sooritamise koht - Mardi hotell, kooli restoran Kass Selle osa hindamiseks jaguneb komisjon kaheks (kaks hindajat hotellis, kaks restoranis) Korraga demonstreerib oma oskusi kaks eksami sooritajat Sooritamiseks kuluv aeg ~1,5 tundi (15.30 - 17.00) Komisjon teeb kokkuvtteid 17.00 18.00 Tagasiside 18.00