Referaat

Hunt

2011

Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Leviala 3. Vlimus 4. Elupaik 5. Eluviis 6. Pesa ja pojad 7. Toidu hankimine 8. Kas tead,et.... 9. Kokkuvte 10. Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus
Hunt (Canis lupus) on kiskjaline (Carnivora), tpsemalt eldes koerlane (Canidae). Peale hundi elab koerlastest Eestis veel rebane (Vulpes vulpes) ja khrikkoer (Nyctereutes procyonoides). Ja loomulikult lippab nii linnas kui maal ringi loendamatu hulk kodukoeri (Canis familiaris) hundi lhimaid sugulasi. Koguni nii lhedasi, et mne teadlase arvates oleks igem koera ladinakeelseks nimeks kirjutada Canis lupus forma familiaris ehk siis hundi kodustatud vorm. Hundi "vlismaal" elavatest sugulastest tuleb kindlasti nimetada aakalit , koiotti ja segase sugupuuga dingot kik on koera ngu ja tegu loomad, kuigi elavad eri mandritel. Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsete lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Niteks vib hunt hambus ra viia terve lamba. Kindlasti on tuttav selline mte, et hunt on metsa sanitar, kes ktib haigeid vi vigaseid loomi ning piirab nriliste ja sraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt ppida julgust ja vastupidavust, eks tle vanasnagi: "Julge hundi rind on rasvane".

Leviala

Hunti vib Eestis kohata varjulistes etsades, rabades ja vsastikes Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Ta eelistab avaraid psastikega kaetud alasid, is vahelduvad etsasaludega. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kikjalt Lne-Euroopast hvitada. Hundid jid ela a ainult gedesse ja Ida-Euroopasse. Tnapeval nende levila Euroopas ei vhene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks vi alus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Phja-A eerika lunaosas ningigilu e ja -jga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kikjal Eestis tavaline. Eestis elas 2009. aasta seisuga u bes 270 hunti. Ini laste ngu aale susi otseselt ela a ei tiku, ent ta pole ka pelgalt sgava etsa asukas.

Tema eelistab soo- ning rabasaari ja tuulemurdusid.

Vlimus

Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm krge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud vlistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis krvad, viltused kollakad silmad ja hppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka nevad paremini kui teised koerlased. Koeratugudest on pris soele vlimuselt kige sarnasemad eskimo koerad ja ida-euroopa lambakoerad. Hunt on peamiselt loom, tema tegutsemisrtm vib varieeruda sltuvalt elupaigast ja aastaajast.

Elupaik

Elupaigana vldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed kttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti vib rohkem kohata vsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti ning pesa rajatakse veekogu rde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse pesa ise. Inimlaste lhedusse hunt elama ei asu, ent ta pole ka pelgalt sgava metsa asukas. Tema eelistab soo- ning rabasaari ja tuulemurdusid.

Eluviis

Hunti vib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja vsastikes. Kindlasti on tuttav selline mte, et hunt on metsa sanitar, kes ktib haigeid vi vigaseid loomi ning piirab nriliste ja sraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt ppida julgust ja vastupidavust, eks tle vanasnagi: "Julge hundi rind on rasvane". Hunt vib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid trjutakse karjast vlja surema vi sakse lihtsalt ra. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas vi paaridena. Karjades liiguvad hundid sgisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad vivad talvel hineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. Vahel on karjas ka juhtpaari ed-vennad, mnikord ka vrad. Tavaliselt on karjas kuni 3aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad tiskasvanuks ja kui nad pole haiged vi nrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub tpses reas. Tavaliselt on reas kige esimene ks juhtpaarist, kuid kui lumi on vga sgav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mni nn. tavahunt. Kik teised karjaliikmed astuvad tpselt juhi jlgedes, vaid siis, kui aetakse mnd looma taga vi on teel takistus, kaldutakse rajalt krvale. Tnu sellele on vga raske aru saada, mitu hunti on jlgi pidi liikunud. Vimuredel mngib huntide juures thtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikaplves. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad vi ka ksikud "mssajatest" noored isased vivad elutseda eraklikult. Hunt on monogaamne loom, paarid psivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Kokku saadakse sgisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist petada.

Pesa ja pojad

Koer on truu oma peremehele, hunt teisele hundile. Hunt on monogaamne loom, Juba mrtsi lpus jvad soed paiksemaks ning prduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse tuulemurd veekogu lheduses, vana rebase- vi khrikuurg. Susi vib urgu vajadusel enda maitse jrgi svendada. Jooksuaeg jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujvate jrglaste hulk sltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Tiinus kestab 62...75 peva. Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv vib ulatuda ka le kmne. Pojad snnivad mrtsis-aprillis pimedate ja suletud krvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 pevaselt. Umbes poolteist kuud saab pisipere phitoidusena piima, kuid juba prast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale viksemad loomad, murdmise petamiseks vib saak olla veel poolenisti elus. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jvhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba tiskasvanu suuruse. Sugukpseks saavad soed siiski alles teisel kolmandal eluaastal. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad sugukpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. Aastaselt Mduka arvukuse korral on hunt tasakaalustaja, kes hoiab nriliste ja haigete loomade arvu madala. Praegu on Eestis umbes 200 hunti. Eluiga tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela hunt kunagi 17-aastaseks. Vanurid trjutakse karjast vlja surema vi sakse lihtsalt ra. Vajadusel vivad hundid (niteks haavatud) olla paar ndalat ilma toiduta.

Toidu hankimine

Hunt on tpiline kiskja, kes taimtoitu tarvitab vhe. Talvel toitub vsavillem sralistest, jnestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel ktitakse koduloomi ning nrilisi, ra ei plata isegi putukaid ja linnumune. Sute puhul rgitakse sageli kannibalismist. See on kohastumine toidupuudusega: on aegu, kus eluinstinkt ei luba isegi liigikaaslasele armu anda saagiks langevad enamasti haiged ning viletsad loomad. Metsapeni jahivtted on vga eriilmelised ning sageli oskuslikku koostd nudvad. See annab aimu nende loomade suurest kohanemisvimest ja krgest intellektist. Kasutamist leiavad nii ajujaht, hiilimine, haarangud kui ka tagaajamised. Hunt vib spetsialiseeruda kindlale saakloomale, sealhulgas ka koerale. Soed kasutavad penide kttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja vtavad neid isegi jahil ajust maha. Muude koduloomade murdmine on pevakorras philiselt suvel, mil kergesti tabatavaid loomi kasutatakse ka kutsikate petamiseks. Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jlitada, sest on vastupidav jooksja. Ta vib korraga ra sa 10 kg liha, aga vib ka kmmekond peva jrjest nlgida. Tavaliselt sb hunt siiski pevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igahel on oma lesanne. Talvel toitub hunt sralistest, jnestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel ktitakse koduloomi ning nrilisi, ra ei plata isegi putukaid ja linnumune. Hunt vib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid kasutavad koerte kttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja vtavad neid isegi jahil ajust maha. Karjaline eluviis vimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, niteks ptru. Arvatakse, et pdra murdmiseks peab karjas olema Hulludest juttudest hoolimata on inimese rndamiseks vimeline vaid marutbine hunt. Teravalt likab inimesele krva soe ulgumine pesas, mida vib kuulda suve lpus pikesetusu ja -loojangu ajal. Hunti vib pidada omamoodi kehvade aegade indikaatoriks: nende arvukus kipub tusma just siis, kui inimestel pole aega seda jahiga reguleerida. Lisaks sndivusele on oma osa ka sisserndavatel loomadel. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta ktib haigeid vi vigaseid loomi ning piirab nriliste ja sraliste arvukust.

Kas tead, et ...

Huntidel on suur osa folklooris: loomamuinasjuttudes, muistendeis ja legendides. Muinasjuttudes on kuri hunt niteks "Punamtsikese", "Kolme prsakese" ja "Seitsme kitsetalle" loos.Rooma valitsejate legendaarne esiisa oli Romulus, kelle koos ta kaksikvenna Remusega kasvatas les emahunt.

Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana. Rudyard Kiplingi "Mowgli" jutustab poisist, kelle hundid les kasvatasid. Hundi nime on peetud tabuks, mistttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, vsavillem, hallivatimees, Pha Jri kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi laenatudsaksa keelest; oma nimetus oli 'susi'. Vanasti loodeti huntidest lahti saada snumise abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada: Metsa hulli, metsa halli, metsa ilusada isanda, metsa karvane kasuka! Kui sa kuuled minu jle ja mu kalli karja jle, pista pea psa`asse, nina nirki mtta`asse, ambad aja roika`asse, otsi muida oina`aida, katsu muida karjatseida, murra muida mullikaida!

Kokkuvte

Hunt on ks kodukoera esivanemaid. Koeratugudest on hundile vlimuselt kige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Vsavillem on peamiselt ise aktiivsusega loom, tema tegutsemisrtm vib varieeruda sltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas vi paaridena. Karjades liiguvad hundid sgisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad vivad talvel hineda ka suuremateks liitkarjadeks. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad vi ka ksikud "mssajatest" noored isased vivad elutseda eraklikult. Vimuredel mngib huntide ju ures thtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikaplves. On vlja arvutatud, kmmekond metssiga. et hunt sb aastas mmarguselt 40 kitse, peale selle

Toitumisterritooriumi suurus sltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km, avatud maastikel vib territooriumi suurus kndida le tuhande ruutkilomeetri. ksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade rnded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab viksemast maa-alast, talvel vib see oluliselt suureneda, sltudes saakloomade paiknemisest ja nende rnnetest. Susi on metsa sanitar, sest ta ktib haigeid ja vigaseid loomi ning piirab nriliste ja sraliste arvukust.Inimene on ldse ainus elusolend, keda hunt kardab. Hundijahti peetakse aastaringselt.

Kasutatud kirjandus

http://lemill.net/content/webpages/hunt http://www.hot.ee/m/metsloomad/page10.html http://www.annaabi.com/materjal-21855-hunt http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt2.htmhttp://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaw eb/0103/piret.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt

ENE A ja O