Professional Documents
Culture Documents
Kes On Insener, 2.osa
Kes On Insener, 2.osa
Kes On Insener, 2.osa
Kes on insener?
inseneri ettevalmistus, kutseoskusnõuded
ja kutsekvaliFikatsiooni taotlemine
suudab
tahab
2/2008
insenerikutse 13
Kutsekvalifikatsiooni
taotlemise eeldused TTÜ tehnika-, loodus- ja täppisteaduste
Töötaja kvalifikatsiooni hindamise eriala lõpetanute käekäik tööturul ja
alus ettevõttes on kutsestandard. Insene- tööandjate tagasiside
rikutse taotlemine on vabatahtlik ning
toimub taotleja avalduse alusel. Kristel Habicht, TTÜ karjääri
teenistuse peaspetsialist Tööandjate ootused ületavad päde-
Insener – IV tase vusi
Nõuded: eriala tehniliste seadmete,
tehnoloogia ja süsteemide tundmine ja T allinna Tehnikaülikooli (TTÜ) lõpetab
igal aastal üle 1500 üliõpilase, neist 2/3
tehnika-, loodus- ja täppisteaduste eriala-
Tööandjad peavad töölevõtmisel kõige
olulisemaks eesti keele oskust, isikuomadu-
si, töökogemusi, erialaõpet ning info- ja
kasutamine, oskus juhtida nende käitu
del. Enim rakendust leitakse ehituse, arhi- telekommunikatsiooni tundmist. Eriala-
ja remonti. Insener peab tundma teh-
tektuuri- ja inseneritöö ning nendega seo- teadmiste ja oskustega võrdselt tähtsusta-
nikat ja tehnoloogiat ning oskama
tud tehnilise nõustamise, samuti arvutite, vad tööandjad ka muid pädevusi nagu ar-
rakendada põhilisi erialateadmisi. teadus- ja arendustöö ning elektrienergia, vutioskus, sotsiaalsed oskused
Eeldus: gaasi- ja veevarustuse valdkonnas. (meeskonnatöö, läbirääkimise ja ajakasu-
» nelja-aastase tehnikaalase kõrghari- Kolmandik lõpetanuid töötab suurette- tusoskus), õppimisvõime ja kriitiline mõtle-
duse korral vähemalt üheaastane inse- võtetes (250 ja enam töötajat) ja sama mine.
neritöö kogemus vastaval erialal või palju keskmise suurusega (50–249 tööta- Tööandjate ootused ületavad kõiki baka-
» kolmeaastane tehnikaalane kõrghari- jat) ettevõtetes, neljandik on hõivatud väi- laureuseõppe lõpetanute pädevusi. Kõige
dus ja kolmeaastane inseneritöö koge- keettevõtetes. Ametipositsioonilt on ligi väiksem on erinevus arvutioskuse ja õppi-
pooled lõpetanutest keskastme spetsialistid misvõime puhul, kõige suurem aga sotsiaa-
mus vastaval erialal ning täienduskoo-
või tehnikud, viiendik töötab tippspetsialis- lsete oskuste ja kriitilise mõtlemise puhul.
litus.
tina ning 6% juhi, seadusandja või kõrgema Ootuste ja oskuste lahknevus võib tuleneda
Kehtivus: tähtajatu.
ametnikuna. oskuste madalast tasemest ja/või tööandja
Kolmandikule lõpetanutest pakuti töö- (liig)kõrgetest ootustest.
Diplomeeritud insener – kohta isiklikult, 12% leidsid pakkumise töö- Koostööst ülikooliga on tööandjad huvi-
V tase portaali vahendusel, 10% kasutas teisi tatud seoses oskusteabe jagamise ja prak-
Nõuded: eriala teoreetiliste aluste põh- meediaallikaid ning veel 10% võtsid töö- tika võimaldamisega. Õppekavade arendu-
jalik tundmine. Diplomeeritud insener andjaga ise ühendust. 16% vastanutest ses soovivad osaleda suuremad ettevõtted,
peab tundma tehnikat ja tehnoloogiat töötasid selles organisatsioonis juba kooli samuti avalik-õiguslikud organisatsioonid,
ning oskama loominguliselt lahendada ajal või sooritasid seal praktika. kel on olemas pikaajaline arengukava ja
Ülikooli ja eriala valikuga on tehnika-, loo- kitsalt spetsialiseeritud ametikohad ning
tehnikaalaseid probleeme.
dus- ja täppisteaduste erialade lõpetanutest oma nägemus Eesti ühiskonna arengust.
Eeldus:
rahul vastavalt 97% ja 92%. Vähem rahul
» viieaastane tehnikaalane kõrgharidus olid lõpetanud praktikavõimalustega, vaid
ja vähemalt kaheaastane inseneri- või 54% olid täiesti või pigem rahul.
teadustöö vastaval erialal ja vastav
täienduskoolitus või
» nelja-aastane tehnikaalane kõrgharidus, tavas valdkonnas erivolitustega kõr- aasta jooksul ning pidev kutsealane
akadeemiline lisaõpe vähemalt 20 AP gema tasemega diplomeeritud insener täienduskoolitus.
ulatuses, täiendkoolitus ning vähemalt Eestis.
2-aastane inseneritöö kogemus või Eeldus: diplomeeritud inseneri V Euroinsener
» inseneri IV taseme kutsekvalifikat- taseme kutsekvalifikatsiooni omamine, Euroinsener on Euroopa Liidus, Pär-
sioon, akadeemiline lisaõpe vähemalt täiendav kaheaastane iseseisev insene- sia lahe maades ja mitmetes Euroopa
20 AP ulatuses, täienduskoolitus ning ritöö või teadus- ja arendustegevuse riikides tunnustatud insenerikutse, mis
täiendav kaheaastane inseneritöö kogemus samal erialal viimasel viiel antakse samade põhimõtete alusel nagu
kogemus. aastal. Peab pidevalt täiendama oma Eesti volitatud inseneri kutse. Euroinse-
Kehtivus: tähtajatu. erialaseid teadmisi ja oskusi. Taotleja neri kutset annab Euroopa rahvuslike
peab olema olnud vähemalt 2 aastat inseneriühenduste föderatsioon (FEANI),
Volitatud insener – V tase Eesti Inseneride Liidu vastava eriala- föderatsiooni liikmeks oleva rahvusliku
Nõuded: oskus projekteerida uusi seltsi liige. inseneriühenduse ettepanekul. Eesti
seadmeid ja süsteeme ja/või kasutada Kehtivus: 5 aastat. inseneriühendusi esindab FEANI-s Eesti
teaduslikke mudeleid ja meetodeid Volitatud inseneri kutse pikendamise Inseneride Liit.
erialaste probleemide lahendamiseks, eelduseks on vähemalt kaheaastane
samuti suutlikkus juhtida projekte ja töö vastaval eri- ja ametialal viimase 5 Lisainfo: Kutsekvalifikatsiooni
inimgruppe. Volitatud insener on vas- Sihtasutus (www.kutsekoda .ee)
2/2008