Klassikalised ppimisteooriad.

ppimise biheivioristlikud ksitlused ja nende rakendamine koolis

ppimine on
Indiviidi suhteliselt psiv muutumine, mis on saavutatud kogemuse tulemusena Seoste loomine
Uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise kitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Suhteliselt psiv varasemast kogemusest sltuv muutus kitumises vi kitumuslikus potentsiaalis

Biheivioristlik lhenemine. Assotsiatiivne ppimine: stiimulite ja/vi reaktsioonide seostamine

uute kitumisviiside omandamine vanade kitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega uued seosed seosed kitumise ja keskkonna vahel vanade seoste modifitseerimine ja asendamine uutega

Klassikaline tingimine: Ivan Pavlov (1849-1936)

tingimatu refleks (prilik & kaasasndinud): seos tingimatu stiimul (eluliselt oluline) --------> tingimatu vastus
tingitud reaktsioon (kogemuse kaudu omandatav): seos tingitud stiimul (algselt neutraalne, kuid kutsub esile orienteerumisreaktsiooni) ---------> tingitud vastus (reaktsioon)

ppimine on seose kujunemine tingimatu ja tingitud stiimuli vahel. ppimisel on oluline tingimatu & tingitud stiimulite koosesinemine = seose sarrustamine (kinnitamine)

Klassikalise tingimise seadusprasused

Seoste tugevnemine (omandamine) Kustumine Iseeneslik taastumine ldistamine Stiimulite eristamine Krgema taseme tingimine

 Biheiviorism

John B. Watson (1878-1958), USA

Give me a dozen healthy infants, well formed, and my own special world to bring them up in, and Ill guarantee to take any one at random and train him to become any type of specialist I might select doctor, lawyer, artist, . Even beggarman and theif, regardless of his talents. (1925)

Vike Albert ja valge rott

Klassikaline tingimine koolis

pilane passiivne, ei pea (ei saa) ise midagi teha! Orientatsiooni/suhtumise kujundamine koolis, klassis, erinevates tundides Struktureeritud pevakava thtsus Koolihirm Thtis protsessi algus

Instrumentaalne/operantne tingimine
E.Thorndike (1874-1949)
Vliskeskkonna mjutegurid, mis kitumisaktile jrgnevad, mjutavad kitumist tulevikus
Tagajrje seadus (the law of effect): kui tegevusaktile jrgneb soovitud tulemus, siis on sellise kitumise esinemine tenosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga viksem

Reaktsiooni seostamine tagajrjega: S--->R

Harjutamise seadus (the law of exercise): vastuse kordamine viib stiimul-reakstioon seoste tugevnemisele

Instrumentaalne/operantne tingimine B.F.Skinner (1904-1990)

Kitumist saab muuta (ppimine toimub), kui kitumise tulemustega manipuleerida
Ttada vlja tasude-karistuste ssteem Kasutada igale ppijale sobivaimaid tasusid
Otsi parimat sarrustajat!

Instrumentaalse tingimise seadusprasused

Positiivne ja negatiivne sarrustamine (kinnitamine) (reinforcement) Karistamine: viib vastuse mahasurumisele Kustumine, ldistamine ja eristamine: vt eelnev Sarrustuse hilinemine Osalise sarrustamise efekt, sarrustamise skeemid (tasustamise kavad) (Skinner, 1957)

Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid kindel, muudetav

Nt teatud arvu tde eest saab hinde

Intervallskeem: sarrustatakse esimest vastust teatud ajavahemiku jrel kindel, muudetav

Nt kontrolltd kindla ajavahemiku jrel vi suvalisel ajal

Operantne tingimine klassiruumis

Kordamise ja harjutamise lethtsustamine Kiituste ja karistuste ssteemi rakendamine
Ksimus--vastus--noomitus/kiitus

Teadmiste jaotamine osadeks vastavalt pilase arengutasemele Rhk faktide petamisel pitakse mehaaniliselt

petaja ja pilase osa ppimisel

petaja petab, kontrollib ja annab tasasisidet petaja vastutab pilase ppimise eest! pik petaja

ppija

Thtsus koolis tnapeval?

Eripedagoogika Individuaalsed ppekava Sarrustajad philiselt verbaalsed, materiaalseid ja sdavat vhem (kuid siiski!) Kitumise modifitseerimine, kitumisteraapia Thelepanu alt vljas: inimesed tahavad mista (miks?)

A. Bandura

Keskkond

Kitumine

Isiksus

Kesskond muudab (vormib) inimese tunnetusprotsesse, need mjutavad (tekitavad) uusi kitumisviise

Sotsiaalne ppimine. Mudelite abil ppimine Imiteerimine, jljendamine - thtis ppimise viis imikutel ja hiljem Sarrustamise teel ppimine aeganudev, paljud kitumisviisid pitakse ilma selleta, jljendades teiste kitumist ppimine on kognitiivselt vahendatud vime tegutsemiseks

A. Bandura
Katsed BOBO nukuga (1963)

Inimesed ei imiteeri kitumist, vaid pivad ldprintsiibi, st mitte imiteerimine vaid mudelite alusel ppimine

Mudelite alusel ppimise faasid

Thelepanu Meeldejtmine Jljendamine Motivatsioon

Mudelite alusel ppimine koolis

pilased jljendavad mudelit, kui tunnetavad edu saavutamise vimalusi petajad kui mudelid Kaaslased kui mudelid

Konstruktivistlikud ppimise ja petamise ksitlused

Jean Piaget (1896-1980)

Shveitsi Bioloogia, zooloogia Filosoofia, tunnetusteooria Vline tegevus ja ka mttetegevus alluvad loogilisele ssteemile, loogika tekib spontaansete tegevuste phjal
Loogilisi strukutuure saab kasutada vlise tegevuse (liigutused) ja mttetegevuse kirjeldamisel Mtlemine on interioriseeritud tegevus; mlemat saab kirjeldada sama skeemi alusel

Phiideed
Oluline intellektuaalne, kognitiivne areng Geneetiline seletus: pshilisi protsesse saab mista ja seletada uurides nende arengut Intellekti struktuur muutub arengu kigus, individuaalne areng, oluline aktiivne tegutsemine Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed) Vt Raamatut Harris & Butterworth Arengupshholoogia alused

Arenguprotsessid
Areng toimub kahe protsessi assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Assimilatsiooni (sarnastumise) korral muudab inimene vliskeskkonnast saabuvat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tmea olemasolevasse tunnetusstruktuuri Akommodatsiooni (kohandamise) korral muudab inimene oma tunnetusstruktuure nii, et need oleskid koosklas uute kogemustega Arengus on thtis tasakaalu saavutamine tuleb saada lahti ssteemisisestest vastuoludest ja ebakladest.

Rakendusi koolis
Aktiivppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, ppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud petamismeetodid Kaaslastega suhtlemise olulisus grupitd Arengutasemele vastav petus. Lapsed ei arene, kui 1) neile ei petata vajalikke eelteadmisi uue omandamiseks, 2) ei anta kogemusi, mis oleksid vastuolus nende hetke teadmistega Teadmisi ei saa hinnata vaid testidega. Informatiivsed on lapse vead.

Jerome Bruner (1915)

Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi getaltpshholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lhenemine, Vgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi koolipetuse vastu 1980 jj Kultuuri mju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon

Jerome Bruner
Keskkonna info vastuvtmine ja muutused selles (thelepanu, valikud) Arenguga suureneb valikuvime Areneb enesele selgitamise vime Last tuleb petada (kodu-lasteaed-kool) Arengu vtmeksimuseks on kne

Teadmiste esitamise viisid ja tasemed

Tegevus, tegevuslik esitamisviis Kujundid, ikooniline esitamisviis Smbolid, smboliline esitusviis Protseduuriline, episoodiline, semantiline mlu Oluline haarata ppimisel kiki tasemeid ppimine vtab aega, et info saaks eri tasemetel mber kirjutatud

Scaffolding - juhendamine
Areng toimub tiskasvanute juhendamisel Scaffolding juhendaja kui tellingud; abistatakse last lesannete lahendamisel Kui laps areneb ja oskab lesannet ise lahendada, tmbub tiskasvanu tagasi Bruner: seal, kus enne oli vaatleja, on nd osaleja

Tiskasvanu lesanded juhendamisel

Luua situatsioone, anda lesandeid Lihtsustada lesannet sellisele tasemele, et laps suudaks seda lahendada (lesande struktureerimine) Tekitada ja hoida lapses huvi Silitada eesmrgi poole liikumine (motiveerida last, suunata tegevust vastavalt) (ka strateegia pakkumine) Juhtida thelepanu erinevustele saavutatu ja eesmrgi vahel Kontrollida ja vhendada lapse revust ja hirmu Nidata parimat lahendusviisi (modelleerimine) Anda jrjest suuremat vastutust lapsele

Avastuspe

Koolis luua situatsioonid, mis vimaldavad avastuste tegemist (hpoteeside pstitamist, katsetamist, analsimist) Thtis silitada pilaste motivatsiooni Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tstavad motivatsiooni Otsene petamine pole efektiivne

Spiraalne ppekava
Iga ainet saab petada igale ppijale teatud tasemel intellektuaalselt ausal viisil Ausus: teooria suhtes (teooria lihtsustamine, aga mitte moonutamine) ja inimese suhtes (ppijale thenduslik, seotud tema eelnevate teadmiste ja kogemustega) Arvestada kolme teadmiste esitamise vimalust ja lapse arengu taset Thtis petada struktuuri, mtteviisi, mitte ainult fakte

Robert Siegler
Sndinud 1949 Chicago ppis majandust, huvi pshholoogia vastu tnu huvitavale tajuppejule Kliinilisest pshholoogiast kognitiivse arengu uurimise juurde Laste mtlemise areng, ppimine Strateegiate kasutamine, uute loomine, vanadest loobumine

Protsessi uurimine
Hinnata mingite nitajate muutumist (arengut) ajas. Mikrogeneetiline meetod (Siegler & Crowley, 1991) Mtmist teostatakse ajavahelikul muutuse algusest kuni stabiilse seisundini Mtmiste tihedus on vrrelduna muutuste perioodi pikkusega krge Intensiivne ksikute katsete kaupa anals on suunatud selgitamaks protsesse, mis tingivad kvantitatiivseid vi kvalitatiivseid muutusi.

 Mtlemine on heterogeenne Laste mtlemises on suurem variatiivsus. peavad sageli valima, missugust lahendusviisi kasutada laste kitumises on suuremad muutused kui teooriad ennustavad Vanusega muutused kasutamise sageduses, juurde uued misted ja strateegiad

1. Selgituste osa ppimisel

Selgitused: nitavad phjus-tagajrg seoseid kirjeldused sellest, miks, kuidas juhtus selgitavad kuidas lahenduseni juti ja miks nii tehti Ekspert-algajate td

Siegler: mikrogeneetiline eksperimentaalne petus

5-aastastele tpilised jvuslesanded: 3 gruppi: lihtne tagasiside (vastus oli ige-vale) selgitus oma lahenduskigule ja tagasiside ige vastus ja selgitus eksperimentaatori igele vastusele (mis sa arvad, kuidas ma seda teadsin?) ppimine toimub paremini kui eelnevalt olemas mtlemise variatiivsus ppimine efektiivsem kui pilased peavad otsima seletusi igetele vastustele

Kuidas aitavad pilaste-poolsed selgitused ppida?

Sund selleks suurendab tenosust, et pilased ldse selgitusi otsima hakkavad. Suureneb selgituste sgavus. Eelneva tulemusena suureneb lapse enda poolt kasutatavate strateegiate hulk. Suureneb juurdeps nii efektiivsetele kui mitte-efektiivsetele strateegiatele. Suureneb lesandega seotus (motivatsioon, lesande mtestatus)

ppimise efektiivistamine
ppimine efektiivsem kui olemas eelnev mtlemise/teadmiste variatiivsus Eelteadmiste teadvustamine efektiivne mitmes mttes Aeg aruteludeks (grupitd, klassiarutelud) Otsida seletusi igetele lahenduskikudele ja vastustele Otsida seletusi valedele lahenduskikudele ja phjendada nende mitteadekvaatsust
rhutada vigade thtsust

Teadmised pikemate teemadena Kordamine ja mitmetes seostes kasutamine

ppimise sotsiaalne kontekst

Kontekst: raamistik, mis mbritseb nhtust ja annab selle adekvaatseks hindamiseks vahendid Teadmiste omandamine pole individuaalne, vaid seda saab mista vaid laiemas kontekstis (teadmiste sotsiaalne konstrueerimine) Situatsioonid (kool, klubi, kodud) Valdkonnad (koolis ppeained: fsika, keemia, ajalugu) Kultuur, huvigrupid, hiskond (nt teadlased, nende knekasutus) Heterogeensus (mtlemises, ppimises jne) ppida kontekstispetsiifilisi teadmisi (oskusi..) + oskust neid igesti kasutada + mista seoseid, ssteemi (st letada eelnevad vastuolud)

James Wertsch

Vgotski, Bahtin, Lotman, Tulviste Erinevad keskkonnad nuavad erinevat keelekasutust Uuringud ema-laps koostst (scaffolding), ajalooteadvusest, koolikeele arengust

Erinev keelekasutus
Bahtin: kneanrid Kneanr iseloomustab knekasutuse situatsioone; iga keelekasutuse sfr ttab vlja lausungite suhteliselt psivad viisid st kneanrid St keelekasutus erinevates keskkondades, gruppides on erinev (kool, klubi, teadlased, lipilased, tlised jne). Igas keskkonnas teatud kneanr privilegeeritud, mille kasutamist tuleb ppida

Triistade kogu (tool kit)

Materiaalsed triistad Mentaalsed triistad Triistade kogu tiustub ja muutub lapse arenedes Kui laps satub uude keskkonda, pib ta kasutama sealseid triistu. Ta omandab siinkasutatava uue knezanri, mille lisab triistakogusse. Vanad triistad jvad alles, st uus areneb vanade krvale. Arengu kigus omandab laps uusi knezanre ning ka oskuse eristada, millal mingit zanri kasutada

Koolikeel. Formaalse juhendamise zanr

I Teaduslikus ts kasutatav keel

Vgotski jrgi teadusmisted, teaduslik mtlemine Abstraktsed klassifikatsioonid Tpsed definitsioonid Formaal-loogiline jreldamine Vlised nitajad: selleprast et, kuigi, teaduslikud vljendid

Teaduskeele kasutamise petamine

Show and tell time (laavatki nide) Abstraktsete definitsioonide ppimine

Mis on unelaul? See aitab meil magama jda Aga mis ON unelaul? See on laul. Jah (R.Watson)

Teaduskeele kasutamise petamine Ksimuste esitamine

Heath (1981): kultuurilised erinevused ksimuste esitamises ja kirjakeele kasutamises

Ksimused, millele vastus ksijal teada koolis eelistatavad Mujal: analoogia, jutustamise alguses kasutatav
Kas sa tead Johni koera? Mis temaga juhtus?

raskused kooliksimuste mistmisel Jutustused (narratiivid) vs koolitekst

petaja ka pilase knelemise erinevused

pilase ja petaja kne jul on suur vahe (power difference) Suur osa petaja lausungitest on direktiivid, mida pilane peab jrgima. pilane kasutab direktiive harva Direktiivid pole alati ksud, ka ksimused vi deklareerivad laused. lesanne: suunata laste kognitiivseid protsesse. Lhimal arengutasemel ppimine I R E (Mehan)

Sobivad ja mittesobivad teemad

Teemad, millest rkida, piiratud Niteks:

Mu vend ajas habeme maha Oi kui huvitav. Kuidas sa lahendasid seda viimast matemaatika lesannet?

Sellised jutud enamasti kas tunni alguses vi lpus See viib kooli- ja tavasfri eraldumisele koolikontekst vs tavakontekst

petamismeetodid

petamismeetodeid klassifitseeritakse erinevalt

pilase aktiivsus vs petaja aktiivsus pilase eelteadmiste osa (olematu .... Olemas ka vikestel lastel) pilase ja kaaspilaste osa (individuaalne vs grupis, keskkonnas)

petamine ja petamismeetodid ppimise eesmrk? kuidas petada; erinevate eesmrkide saavutamiseks tuleb erinevaid petamismeetodeid kasutada Kas kooliharidus on muutunud kehvemaks vi hiskonna vajadused on muutunud teistsugusteks (pheppimiselt mistmisele ja kasutamisele, allumiselt iseseisva, loova mtlemisele)

Klassikaline jaotus
Traditsioonilised meetodid (bihevioristlikud): petaja teadmiste jagaja, pilane vastuvtja (petajakesksed)
Loeng Katsed ja nitvahendid Ksitlemine Vestlus Iseseisev t Kodutd Arvuti kasutamine

Alternatiivsed, konstruktivistlikud meetodid: pilane on teadmiste konstrueerija Arvestatakse teadmiste, oskuste, hoiakute ja uskumustega, mis pilastel olemas Individuaalkonstruktivism (iseseisev t)
Iseseisev t tunnis Kodutd Pikaajalised projektid IKT kasutamine

Sostiaalkonstruktivism (grupitd)
Ksitlemine ja vestlus Rhmat Klassidiskussioon ja ajurnnak Ekskursioon IKT kasutamine grupits Filmid, multimeedia Rollimngud