Kontrollt 30.

11(Reklaamipshholoogia) Mjustamispshholoogia vtted: Pshholoogiline mju reklaamisnumi vastuvtu tulemusena ilmneb peamiselt kolmel erineval moel: 1)Reklaam teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kttesaamise vimalustest, mille jrele inimesel on juba nagunii vajadus-siin vahendab reklaam vajadust ja selle rahuldamist. 2)Reklaam mjutab inimest valima olemasolevate erinevate enam-vhem vrdsete omadustega toodete vi teenuste vahel, millest inimesele tepoolest kasu viks olla- siin suunab reklaam vajadust. 3)Reklaam kujundab inimese varem temas mitte olnud hoiakuid ja arvamusi, sundides teda muutma esialgseid valikuid vi ihaldama objekte/teenuseid, mida ta eelnevalt ei ihaldanud- siin tekitab vi muudab reklaam vajadust vi selle rahuldamise viisi. Mnel juhul manipuleerib reklaam inimesega selliselt, et ta hakkab tarbima vi kasutama midagi, mida tal tegelikult ldse vi mitte eriti tarvis polegi. Sellises reklaamitegevuses pimuvad mjustava kommunikatsiooni kaks phiaspekti. Informeeriv ja veenmist lbi viiv aspekt. Mjustamisvtted: Tutvusefekt- Muude asjaolude vrdsuse korral usutakse rohkem vi eelistatakse rohkem tuttavat isikut vi teabeallikat. Subjektiivse te reegel- Inimese suhtumiste,kavatsuste, tegevuse ja tdemuste muutmist saab loota vaid sel juhul, kui mjustatav inimene jb uskuma, et saadud teave on tene vi ausalt esitatud. Assotsiatsiooniefekt- Kui kaks vi enam inimest, nhtust vi inimrhma on varem olnud ajalises vi ruumilises seoses, siis tekib nende vahel subjektiivselt tajutud phjuslik vi htekuuluvuse seos. Mingem isiklikuks- Selle demagoogiavtte kasutajad lhtuvad eeldusest, et kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht vi tegevis. Apeleerimine kaastundele vi inimeste abivalmidusele- Selle taktika kasutamist pshholoogilises mjustamises reedavad sageli snad``vajatakse teie abi``,``toetagem edumeeset ritust``jne. Mjutamise iseloomule osutab just apellatsiooni asjakohasus, mitte aga apellatsioon kui selline. Meie tundele ja enamusele apelleerimine- Selle vtte puhul on mehhanism pris lihtne- see, kes ei hine antud seisukohaga vi otsusega, samas kui enamus vi ldsuse nustumine on selge, asetab ennast ldsuse hulgast vlja vi jb vhemusse. Lihtsate liigenduste kasutamine- ldjuhul vldivad inimesed pshhilist pinget. Mida rohkem on mingi nhtuse vi asjaolu kirjeldamisel liigendusi,

eeltingimusi, tpsustusi jms, seda suurem on tenosus pshilise pinge ja arusaamatuse tekkimiseks. Apeleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile- Inimese krvale klab magusalt tema saavutuste, ande, tkuse nimetamine, juba paljas tema nime mainimene. Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla- Teabe edastajale ebasoodus info vi seisukoht jetakse vlja, seda ei edastata vi selle sisu moonutatakse. Siltide kleepimine ja tabavate vljendite kasutamine oponentide kohtaIsegi kui selgub, et sdistus vi iroonia olid alusetud, jb inimesele vi grupile sellest sildi liimimisest ometi midagi klge. Positiivne programm- Mjusam, soliidsem ja efektiivsem on olla millegi poolt kui millegi vastu. Selle asemel, et kritiseerida, on parem teha varjatud kriitikat sellega, et esitatakse omapoolne lahendus Hoiakute loomine snavaliku abil- Erinevalt siltide kleepimisest on siin tegemist hoiakute loomisega arutletava probleemi vi hinnatava nhtuse suhtes. See tehnika pakub palju vimalusi. Teemade valikuline kasutamine, lhtudes nende sobivusest mjustaja enese uskumustega- Teiste snadega eldes tuleb rkida seda, mida ise usutakse, ja pda vltida rkimast seda, mida ei usuta. Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat- Kui sellega ei saa piirduda, siis tuleb uusi siduda inimeste jaoks ihaldavate teemadega ja seostada vrtustega, mille silitamisest nad on huvitatud. Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab- Kui see on mingil phjusel hdavajalik, siis tuleb sellest ette hoiatada vi muuta esituslaadi vi vormi Ei tohi liialdada uue vi ootamatuga- Kui uus vi ootamatu on vltimatu, siis tuleb eelnevalt luua soodus seisund. Mjustava isiku aktiivsuse seadus- Kui inimesel tahetakse kujundada uusi hoiakuid vi seisukohti, siis omandab ta need kergemini ja psivamalt juhul, kui mingil moel ise aktiivselt nende vljattamises vi vahendamises osaleb. Vastandusefekt- Juhul, kui propageeritaks seisukohta A ja vastandatakse see seisukohale B, siis efekt suurem juhul, kui esitatud on ka B ning kui inimesed jlgivad nii argumentatsiooni kui ka vastuargumentatsiooni. Teadliku vastuseisu efekt- Mjustuse edu sltub suurel mral sellest, kas mjustava isiku pshholoogilise vastuseisu mehhanismid kivituvad vi mitte. Teabekanali vi infoallika sobiv valik- Inimene usub rohkem mingit teavet ja jrgib meelsamini mjustusi, kui need prinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiiikast vi harjumusprasest allikast.

Mjustatavuse sltuvus inimese edukusest- Edukamad inimesed on ldiselt vhem mjustatavad, vhemedukamad inimesed rohkem mjustatavad. Printsiip``vlisoht liidab``- Mingisuguse vlisohu teadvustamine, grupi phivrtuste rnnatavuse tdemine, vljaspoolt tulenevate hvarduste teatavakstegemine liidab grupiliikmed, nii et omavahelised lahkhelid unustatakse vi jetakse krvale. Emotsionaalne lesktmine- Kui mjustajale on loogiline lhenemine ning jrjekindlad argumendid ja faktid kahjulikud, asub ta enamasti emotsioone les ktma. Jaga-ja-valitse printsiip- Mjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mlestusi, arvamusi, suhtumist. Mjustav grupp sisaldab erinevate omadustega inimesi, teatud huvide mittekokkulangevust. Kui mjutaja suudab inimesesiseste tunnetushikute vi grupisiseste vrtuste-suhtumistearvamuste osas vastuolusid nidada vi tekitada, siis mjustavus suureneb. Sammu vrra eespool kimine- Mjustaja on edukas siis, kui ta mttes neb ette mjustavate reaktsioone, neil tekkivaid mtted vi argumente ning ehitab pma mistuses les neid arvestades ja ennetades. Jme efekt- Edukal mjustajal on alati midagi varuks. Ta ei ki kohe kiki kaarte lauale. Eriti soodus on see, kui tema varud tulevad ilmsiks justkui kogemata, nii,et keegi ei saa kahtlustada nende sihilikus varjamises vi ette planeerimises. Mjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vltimine vi arvestamine- Igal knealusel, koosolekul vms on oma parim aeg, koht, kestus. Kike seda vi suurt osa sellest saab ette nha ja planeerida vastavalt kommunikaatori vi kohtumise korraldaja vajadustele ja huvidele. Edukas mjustaja tunneb hsti mitteverbaalse suhtlemise reedleidestid,miimika, riietus,vlimus jne- kik on kasuks mjustava kommunikatsiooni edastamisel ja mjustavatelt pshholoogilise tagasiside saamisel. Edukas mjustaja on sageli lbi lugenud Dale Carnegie bestselleri ``Kuidas vita spru ja mjustada inimesi`` Aususe mulje loomine- Kui keegi tahab luua muljet, et ta on absoluutselt siiras, siis vib ta vaikselt vi justkui saladuskatte all rkida mjustatavale ka millesti ebasoodsast. Pshholoogilise vastuseisu letamine- Loomaks muljet, et vgisi vi sihilikult ei soovita inimest enda soovi kohaselt kituma panna, vib pda jtta snades inimesele valikuvabaduse.

Jala ukse vahele pistmine- Nustumine mingi sooviga vi ettepanekuga saavutatakse nii,et esialgu saavutab mjustaja vikese jrelandmise, mis avab tee thtsamatele jrelandmisele. Uksega nkku lmine- See tehnika eeldab seda, et nustumine saavutatakse siis, kui esialgu on saavutatud mittenustumine suurema palve vi soovitusega. Isegi sent aitab- Mjustamistehnika mte seisneb selles, et kui teil nnestub palve vi ettepanek rtada thise, mittemrkimisvrse toimingu rsse, saavutate nustumise kergemini. Lk allapoole vd- Mjustamisvte on suunatud jllegi millegagi nustumise saavutamisele: esialgu ei elda vlja vi ei nidata kiki mjustava suhtes ebasoovitavaid asjaolusid ning saavutatakse phimtteline nusolek. Alles seejrel lisatakse paratamatud lisatingimused. Maitsmistehnika- Kik, kes on kinud turul, teavad seda vtet suurepraselt. Et midagi saada, tuleb kigepealt anda- See mjustamistehnika on levinud uute inimeste vrbamisel vi kaasatmbamisel teatud sotsiaalsesse gruppi vi mjusfri. Thelepanu juhtimine kige silmatorkavamale tunnusele- Inimesed teevad jreldusi teiste inimeste ja mitmesuguste nhtuste kohta kiiresti, ja teinud esimese jrelduse, loobuvad sageli edasimtlemisest. Hirmuapellatsioonide kasutamine- snumis sisadub otsene vi varjatud hvardus vi hoiatus, et kui snumi vastuvtja ei jrgi reklaamija soovitusi, vib ta tekitada endale fsilust vi moraalset kahju. Teabe vastuvtu hirimine- Teabeesitaja enda poolt eesmrgiga vltida teabe esitajale ohtlike teemade phjalikumat ksitlemist toimib eelkige siis, kui teabe esitajasse on positiivsed hoiakud. Robert McGarvey liigitab mjustavad jrgmisteks tpideks: Mtlejad-nendega tuleks talitada tasa ja targu, kasutada palju andmeid oma argumentide toetuseks, tugineda loogikale. Skeptikud- Loevad soovitused, usladusvrne hkkond.Enne silmast silma kohtumist on kasulik seada sisse head suhted mjustatava tkaaslaste vi tuttavatega, teha eelluuret. Kontrollijad- Esitada tuleb vga usaldusvrne, loogiliselt lesehitatud teave ning jda lootma, et kontrollija veenab ennast ise. Karismaatilised tegelased- Mjutada nende kujutlusvimet ning lasta neil olla iseseisvad. Jrgijad- Mjutavad toetavad esinemised ning viited, oluline on soovitajate kasutamine.

Kige sagedamini kasutavateks veenmisvteteks, mis on iseloomulikud tpilisele kommertsreklaamile on: Toetusesinemine, kus kuulus vi mjukas isik vidab,et kasutab vi hindab reklaamitavat toodet krgelt Rollimudelit vi referentgrupi liidrit meenutava isiku poolt tehtud propaganda, kus tarbija teeb loogiliselt phjendamatu spontaalse jrelduse, et samamoodi talitades muutub ta mudelisiku vi liidriga sarnasemaks vi plvib liidrite tunnustuse. Apeleerimine glamuurile vi seksile, kus seksapiilset isikut nidatakse toodet kasutamas. Kampa kuulumise vi plaanvankri efekt, milles reklaam annab mista, et kik kasutavad seda toodet vi teevad niimoodi. Manipuleerimine tekspidamiste ja teabega, kus reklaam annab mista midagi, mis ei vasta tegelikkusele. Huumoriapellatsioon, kus tnu koomiliste,lbustae,naljakate olukordade kujutamisele tarbija jlgib reklaami kui etendust, mistttu ka reklaamitav saab rohkem thelepanu ja osalusmra Muusika kasutamine, kus hetkel moes oleva vi vga tuntud vanema aja muusika esitamine reklaami kontekstis tmbab thelepanu ja loob soodsama emostsionaalse suhtumise Thelepanu tmbava ja huvitava graafilise lahenduse vi pildimaterjali kasutamine, mistttu ka reklaamitav saab rohkem thelepanu ja osalusmra Tooteedustuse vi konkursside kasutamine, kus reklaamis kuulutatakse lisaks reklaamitavale tootele vi teenusele vlja osavtt spetsiaalsest vistlusest, mistttu tarbija vib olla sunnitud auhinna, preemia vi boonuse saamiseks tarbima kaupa, mida ta muidu ei tarbiks. Mjustamispshholoogias on oluline teada ka neid reegleid ja tegureid, mis aitavad mista mjustusele vastupidavate pshholoogiliste kaisteseisundite tekkimist ja kujundamise reeglit. Siin on klassikaliseks tks William McGuire ksitlus nn. Inokulatsiooni vi kaitsepookimise efektidest. Tuleb vlja,et kui olemasolevaid hoiakuid ja tekspidamisi ohustavate erinevate tdemuste vi seisukohtade suhtes pole eelnevat teavet, vib neil olla suurem mju hoiakumuutustele vrreldes olukordadega, kus ohustavat teavet esitatakse mdukalt enne selle sihiprast tugevat mju.

Misted Ainuomane lubadus- reklaamipshholoogia printsiip, mille kohaselt iga reklaam peaks vlja tooma reklaamitava kauba vi teenuse unikaalse, ainult temale omase omaduse vi klje, mille tttu tarbija just reklaamitavat omandades alati midagi vidab

Ajastamine- reklaamitegevuse tunnusjoon vi vte, mis nitab, kui sageli, kui regulaarselt ja millega kaasaskivalt reklaame potentsiaalsele tarbijale esitatakse. Alalvine taju- meeleelundeile mjuvate rritajate ja rritajate komplekside pshholoogiline ttlus inimese poolt selliselt, ei inimene ise sellest teadlik ei ole. Alapealkiri- lisaks pealkirjale reklaamiteates kasutatav teine pealkiri, mis vib paikneda pjipealkirja kohal, all vi teksti sees. Alateadlikud jreldused- tunnetusprotsessid, mille abil inimene juab mingile seisukohale teatud objektide vi asjaolude kohta, ilma et suudaks teadlikult jlgida neid loogilisi/intellektuaalseid operatsioone, mis sellele seisukohale viisid. Album- telereklaami tootmisel kasutatav abivahend reklaamiteate esialgse kondikava ahalisruumiliseks esitamiseks, telerekaami makett. Allika ustavus- nitaja, mis mdab seda, mil mral reklaamiteadet edastavat kommunikatsioonikanalit usaldatakse teabe teprasuse seisukohalt. Apellatsioon- vajadus, motiiv vi tunnetushik, millele reklaamiteade on suunatud ja mille eesmrgiks on saavutada vastuvtja kitumise vastavus reklaamija eesmrkidele. Argumendi kvaliteet- reklaamiargumendi kvaliteet tuleneb argumendis sisalduvate phjenduste, faktide ja toetusmaterjali asjakohasusestm seostes reklaamitava olulisemate ja tarbijatele sisusliselt thtsamate omadustega. Audio- kuuldavalt esitatavad reklaamiteate elemdid. Audiovisuaalne rida(AV)- reklaamis vi muus nhtavalt ja kuuldavalt edastatud teabelevis pildimaterjali ja audiomaterjali teateelemntide snkroniseeritud ja vastavalt valmistajate kavale les ehitatud jrgnevus Brndi(margi)ekviteet- brndi nimetuse kaudu ning selle imago toel tootel vi teenusel kujunev mginitajates arvestatav lisavrtus, mis annab juurde ja silitab margilojaalseid tarbijaid ning mis ei ole taandatav toote/teenuse tehnilistele vi funktsionaalsetele omadustele Bumerangiefekt- olukord, kus teabe edastaja saavutab soovitule vasupidise tulemuse Cherchez le creneau(Otsi auku)- reklaamipshholoogias ja marketingis: strateegia, mis seisneb selles, et uue toote juurutamisel ptakse leida selliseid toote omadusi, mis on hteaegu vimalikult lhedal tururuumi iseaalsele, tarbija poolt eelistatavaimale kohale ja nii kaugel kui vimalik vistlevate markide asukohast selles ruumis. Degustreerimistehnika- mjustamisvte, mis seisneb selles,et tarbijale antakse toodet vi teenust proovida, lootuses, et seejrel ta valibki selle margi ning jb sellele lojaalseks. Demostratsioon- telereklaami liik, kus nitadakse toote td v kasutamist. Dogmaatiline snum- lihtne, kergestimistetav vide reklaamiteates, mis esitatakse mrgaraval kohal vaieldamatu fakti vormis Ebaaus reklaam- reklaam, mis phjustab tarbijale igustamatut moraalset vi fsilist kahju vi mis rikub avaliku elu reegleid. Ebahtlane ajastamine- reklaami esitamine ebaregulaarsete ajavahemike tagant, eesmrgiga esile kutsuda muutusi tpilises ostutsklis Edustamisele ajastamine- reklaami esitamine reklaamija poolt organiseeritud edustustegevuse toetuseks, eesmrgiga suurendada lbimki just edustuse ajal Eelistusturustus- strateegia, mille jrgi firma annab teatud hulgikaupmehele vi turustajale eeliseid mgiks mingis geograafilises piirkonnas, eesmrgiga silitada prestiiikast imagot ja soodsaid hindu Ekstreemumite seadus- seadusprasus, mille kohaselt pikema ajavahemiku tagant jvad paremini meelde nii tugevalt positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone/tundmusi esile kutsunud reklaamiteated vi nende momendid, mitte aga neutraalsed

Elustiilitehnika- telereklaami tp, milles keskendutakse eelkige sihtauditooriumi elustiilile, mitte niivrd spetsiifilistele tooteeelistele Elutseen- reklaami tp, kus reaalset elusituatsiooni kujtavas lavastuses proovitakse reklaamitavat toodet ja see saab tegelaste ette kerkinud probleemi edukaks laenduseks Enamiku illusioon- reklaamitegevuses ja marketingis levinud viga, mis seisnev arvamuses, et edukas toode vi teenus on selline mis sobib enamikule inimestest FCB maatriks- meetod tootekontseptsiooni loomiseks ja toodete ning markide klassifitseerimiseks, mida kasutatakse turu segmenteerimisel ja toodete ja reklaami positsioneerimisel. Markide liigitamine phineb kahel alusel: kas inimesed toetuvad oma ostuvalikustes mistusele vi tunnetele, kas toode kujutab endast inimesele suhteliselt thtsat vi vhethtsat eset. Firmamrk- kaubamrk, mida kasutatakse kigi vi enamiku antud firma toodete thistamiseks ja firma identifitseerimiseks Firmanimi- nimetus, mille all firma osaleb ritegevuses Flechi arvestus- kirjaliku teate loetavuse mtmise meetod, mis phineb lauset moodustavate snade hulga, eesliidete ja sufiksite hulga ja autoriviidete hulga arvessevtmisel ning vljendub mingi arvuna nullist sajani. Funktsionaalne autonoomia- nhtus, mis seisneb mingi objekti vi toimingu vrtustamise seetttu, et ta oli enne kasulik, ehkki enam seda pole Haavlipssimeetod- reklaamistrareegia, mille puhul teavet tootest/teenusest ja selle omadustest suunatakse ilma valikuta kigile tarbijatele Haloefekt- reklaamipshholoogias:pshholoogiline efekt, mis seisneb selles,et ks vi paar parima ldmulje jtnud reklaami hinnatakse parimaks ka kigi vi enamiku ksiktunnuste osas, ehhki see tegelikult ei pruugi olla igustatud Hedoonilised elamused- reklaamipshholoogias: reklaami vastuvtja seisundi tundeelamuslik klg, mille on phjustanud reklaamiteates sisalduvad mnu-,meeldivus vi meelelahutuslikku tunnet esile kutsuvad tunnused. Hind-kvaliteet reklaamipshholoogias ja marketingis ksitletav tekspidamine, et kallimad kaubad on kvaliteetsemad Hinnaga ``koorimine``- reklaamis ja marketingis kasutatav hinnakujundusstrateegia, mis kujundab uuele tootele suhteliselt krge hinna, selle kaudu leiab tarbijad, kes on valmis krget hinda maksma, ja seejrel kui toode on lbi lnud, alandab hinda. Hoiak reklaamiteatesse(Aad)- eelsoodumus vi valmisolek reageerida soodsalt vi ebasoodsalt teatud reklaamiteatele mingil selle teate esitamise hetkel Hooajaline ajastamine- reklaami ajastamine vastavalt hooajalistele ostuharjumustele nii,et maksimaalne reklaamiaktiivsus langeb maksimaalsele tarbimisperioodile Hdlause- firma vi tooe jaoks standardne vide, mrksna, kneknd vi silt, mida kasutatakse reklaamis, mgisituatsioonides vi firma ttajate patrotismi tstmisel Idee- ettekujutus sellest, mismoodi konkreetses reklaamis teostada reklaamistrateegiat. Identifitseerimine- samastamine, pshholoogiline protsess, mille toimel vi mille kaudu isik hakkab pidama ennast kuuluvaks teatud vrtusi jms kandva inimrhma hulka Imago- sotsiaal-reklaami-ja mjustamispshholoogias: mjustava teate poolt vi tarbija kogemuste phjal loodud tervikkujutlus toote vi firma omadustest, nende isiksusest ja olemusest Imitatsioon(nukk)- bror vm mitmelehekljelise reklaamimaterjali laialilaotus, kavand ehk makett, mis on leheklg leheklje haaval kokku oandud tpselt nii, nagu valmismaterjal lpuks vlja peaks ngema

Indutseeritud erinevused- toodete eristatavad tunnused, mis on teaduslikult loodud ainuomase pakendi, otstarbe, levitamisviisi, turustamisviisi ja reklaami abil Joone jtkamine- tootja taktika, mis seisneb selles, et mingi juba eduka margi suhtes tarbijatel olemasolevaid rekatsioone ldistada ja le kanda uuele vi seni edutule margile teistest tootekategooriast Jrgnevuskoha efekt- pshholoogiline seadsuprasus, mis seisneb selles,et jrjestikku esitatud rritajatest jvad esimesed ja viimased paremini meelde kui keskmised. Kahepoolne reklaamiteade- mjustav teade, mis esitab nii head kui ka ebasoodsadfaktid vi argumendid reklaamitava kohta. Kannatlik reklaam- reklaam, milles ptakse luua toote imagot vi kujundada nime tuttavlikkust eesmrgiga mjutada reklaami vastuvtjaid ostma kindlat marki mingil tulevasel ajahetkel, kui nad viibivad teatud toodet turustavas mgikohas vi seda sptetsiaalselt otsivad Kaubamrk- mis tahes sna, nimi, smbol vi nende kombinatsioon, mida tootja vi kaupleja kasutab Kaubasmbol- inimesed, linnud,loomad vms, mida kasutatakse toodete reklaamimisel Kollatiivsus- tajutavate rritajate, niteks kujundite,jooniste jms koondtunnus, mille vljendusmimra saab mta selliste subjektiivsete hinnangute alusel nagu keerulisus, ootamatus jne. Koolektiivimrk- mrk vi smbol, mille otstarbeks on thistada kuuluvust mingisse organisatsiooni selle organisatsiooni liikmena Kommertsreklaam- reklaam, mis edustab vi propageerib kaupu, teenuseid vi riideid eesmrgiga teenida tulu Kommunikatsioonikanal- vahend, mille kaudu reklaamija edastab ma teateid sihtauditoorimuile vi valitud vastuvtjale Kompressorkne- tehniline meetod, mis vimaldab kuuldavat knet ajas kokku suruda, ilma et selle mistetavus vheneks Kontekst- teavet vastu vtva subjekti seisukohalt see vahetu mbrus, muud objektid ja rritajad, mis kne all olevat teadet mbritsevad. Eristada tuleb: reklaamiteate-sisest K, vlist K, reklaami vastuvvtja tunnetusssteemi hikuid, sotsiaalset K Kontrastiprintsiip- taju ja thelepanu seadusprasus, mis seisneb selles, et inimesed kalduvad mrkama ja tajuma ennekike neid rritajaid, mis kannavad endas erinevust muust vi mingit muutust Kordus- oluline reklaamiteate esitamise tunnus. Millest sltuvad paljud reklaami pshholoogilise mju seadusprasused Korporatiivreklaam- mitte kommertsreklaami meetoditel reklaamitegeus, mille eesmrgiks on tsta vi parandada firma reputatsiooni, tuntust ja ldist muljet nig avardada tarbijaskonna teadvust firmat puudutava osas. Kulumine- reklaami mjuvuse vi meeldivuse vhenemine selle korduval esitamisel Klin- muusikaline kommertsreklaam, eetrilevireklaami meloodinile osa vi video, milles tavaliselt esineb lulu vormis mgisnum vi hdlause Krgproovi printsiip- kommunikatsioonikanalite kasutuse planeerimise meetod, mis phineb nn rikkaima leiukoha esmakavandamise printsiibil Kivitusele ajastamine- reklaamikasutuse planeerimine selliselt,et peamine jupingutus ajastatakse kampaania avalgina Krsitu reklaam- reklaam, mille abil ptakse esile kutsuda lugeja vi vaataja kohest regeerimist lekutsele

Laialilaotus- reklaamiteate osade ja elementide korrastatud kujundus ja/vi pliiatsikavand milles paigutus, mtmed, ldmulje lubavad eelnevalt kontrollida tulevase reklaamiteate eeldatavat mju ja sisse viia korrektiive Latentsed efektid- reklaamiteate mju vastuvtja seisundile ja kitumisele, mis avaldub viibivalt, edasilkmatult ajas ja/vi varjatult Logotp- reklaamija vi toote nime eriline kujund, mis esineb allkirja rollis ka reklaamis Loomekokteil- need reklaamitegevuse elemendid, mida reklaamija kasutab ja kontrollib selleks,et saavutada reklaami eesmrke Lbilgihind- hinnakujundusstrateegia, milles algul kasutatakse madalaid hind, et saavutada kohest kauplemist ning lbimki ja tungida tooteturule Magus aeg- televisioonisaadete intensiivsema vaatamie ajavahemik pevas, mis arenenud tstusmaades langeb kella 20-23vahele Manipuleeriv reklaam- reklaam, milles kasutatakse selliseid pshholoogilise mjustamise vttid, mis vastavalt reklaamija kavatsustele panevad vastuvtja kituma reklaamijale sobival moel, kuid vastu mjustatava enda loomupraseid suundumusi Margihoiak-hoiak vi suhtumine tootesse/marki Margikujutlus- imago vi ettekujutus, mis inimesel on mingist margist vi brndist Margilojaalsus- tarbija otsustus vi harjumus pidevalt antud marki tarbida, kuna ta tajub,et sellel margil on temale sobivad amadused vi sobiv kvaliteet, mis vastavad antud margi hinnale Margiteadvus- reklaamipshholoogia teoreetiline miste, mis vljendab seda, kuivrd tarbija tunneb reklaamitavat toodet vi teenust, suudab seda hinnata, kergesti ra tunda Margi-ttlusstarteegia- reklaami vastuvtja poolt teostatav pshholoogiline teabettlus, kus keskendutakse reklaamitava margiga seises olevale teabele ja suhteliselt vhem reklaami teostuslikule kljele Margivline tstusstrateegia- reklaami vastuvtja poolt teostatav pshholoogiline teabettlus, kus keskendutakse reklaami teostuslikule/meelelahutuslikule kljele vi lihtsalt mrgitakse seda reklaami, ilma et reklaamitav margi omadusi oluliselt teadvustatakse Mark,brnd- kindla nime kaudu identifitseeritav toode vi tootesuund, mis on vlja lastud kindla tootjapoolt Mittekommertslik reklaam- reklaam, mille sponsoriks vi tellijaks on heategevuslik organisatsioon ning mille eemrgiks on propageerida mindit ideed Mnemotehniline vte- praktilis-pshholoogiline vte mlu parandamiseks vi meeldejtmise hlbustamiseks Modell- isik, keda kasutatakse reklaamiteate loomisel pildimaterjalis mingi stseeni tegelasena, mingi rolli kandjana Nelja P seadus- eduka turustustegevuse tagamiseks on tarvis arvestada ja lbi melda vhemalt nelja valdkonda kuuluvaid ksimusi-toode,hind, turustus ja reklaamikohad ning edustustegevus Nustumine- reklaami vastuvtja nustumine reklaamiargumentidega Onomatopoeetiline tekst- reklaamipshholoogia vte, mis seisneb selles, et reklaamiteate mjukuse ja atraktiivsuse suurendamiseks kasutatakse snu vi snavara, mille klajlejndab loodus-vi loomulikke hli/helisi Osalus- reklaami vastuvtja pshholoogiliste ressursside rakendamine reklaamiteates sisalduva teabe vastuvtule ja ttlemisele, mis sltub inimese huvist, oskusest, vimest, vimalustest ja teadmistest ning situatsiooni eriprast

Osalusmr- ulatus ja phjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote omaduste kohta kivate videte ja vihjete analsimisega Pealkiri- reklaamisjuhtival kohal asuv snakombinatsioon vi lause, mille lesandeks on tmmata vastuvtja thelepanu. Peategelane- modelli poolt kehastatav tegelane piltreklaamis vi videos, kes tmbab esmathelepanu Peibutis- reklaamiteate element vi klg, mille otstarbeks on tekitada vastuvtja huvi,thelepanu Pelga esituse efekt- pshholoogiline efekt, mis seisneb selles,et muude tinimuste vrdsuse koral eelistatakse objekti, mida isikule on juba varem nidatud Perifeerne mjustamiskanal- reklaami vastuvtja teabettlusmehhanismid, mis vahelduvad reklaamiteates sisalduva teabe pshholoogilist vastuvttu tingimustes, kus ksikasjaliku keskendunud ttluse tenolisus on madal Perioodiline ajastamine- reklaamiteadete ajastamine nii, et need esitatakse htlaste ajavahemike tagant ilma hooajale vm mitteregulaarsetele tunnustele reageerimata Pilgupdja- reklaamielement, mille lesandeks on tarbija thelepanu tmmata Positsioneerimine- toote mtteline paigutamine tooteruumi.Viis, mille abil toode saavutab tarbija teadvuses oma positsiooni. Pshhograafika- Individuaalsete pshholoogiliste erinevuste vljaselgitamisel ja kasutamisel phinev meetod tarbiakitumise ennustamiseks. Tarbijate jaotamine turusegmentidesse pshholoogiliste omaduste, eelkige vrtuste, isiksuseomaduste ja elustiili phjal Pshholoogiline geograafia- subkultuuride eristamine geograafilise tunnuse alusel, silmas pidades nende elustiile, vrtusi jt pshhograafilisi tunnuseid Pshholoogiline vastuseis-pd silitada vi taastada pshholoogilist vabadust vastusena tundele, et see on ohus vi kaotatud Phitekst-reklaamiteate kandev snaline osa, mis koosneb pealkirjast ja reklaamisnumi teksti snastusest Psiosalus- reklaami vastuvtja omadus vi seisund, mis seisneb pidevas huvis ja valmisolekus mrgatamingi margi, toote vi firma reklaami ja seda pshholoogiliselt tdelda Reklaam- Ebaisikuline teabeedastus, mis on mjustava iseloomuga ja mille sisu jutustab toodetes, nende omadustestm teenustest vi ideedest eesmrgiga neid tarbima panna, nendega nustuda vi neid meeldivaks/omaseks teha Reklaamiargumendid-vited,tendused, phjendused ja demostratsioonid, mis sisalduvad reklaamiteates ja mille ostarbeks on mjutada reklaami vastuvtjat kituma vastavalt reklaamija eesmrkidele Reklaamiefektid- mjud vi tagajrjed, mida reklaam kutsub esile vahetult vi teatud viivisega ning mis ilmnevad reklaami vastu vtnud inimese seisundite, pshholoogiliste omaduste vi kitumisaktide muutustes Reklaamija- isik vi organisatsioon, kes reklaamiedastuse algatab ja/vi kelle tooteid/teenuseid reklaamitakse Reklaamikanal- teabelevi ssteem ja vahend, mille kaudu rekaami edastatakse Reklaami liigid- reklaam liigitub mitmeti, sltuvalt kommunikatsioonikanalist, mida reklaamija kasutab(trkireklaam ajalehes, ajakirjades,palaktitel,kuulutustel, raadireklaam,televisioonireklaam,filmirekaalm,reklaamikirjad,reklaamiritused,sponsorlus,rek laamkingid,mehhaaniline reklaam, vaateaknareklaam,transiitreklaam jne) Reklaamisagedus- mt vi nitaja selle kohta, kui sageli ja millisel moel ajaliselt laneerituna reklaame esitatakse

Reklaamipshholoogia- tarbijapshholoogia ja turundusega piirnev pshholoogia haru, milles ksitletakse reklaami loomisega, vastuvtmise ja mjumisega seoses olevaid seadusprasusi inimese omaduste, seisundite, pshhiliste protsesside ja suhtlemise kohta Reklaami phimtteline struktuur- reklaami kui teabeedastuse vi spetsiifilise teadeteliigi leseshitus, mille elemendid esinevad kigis reklaamiteadetes, kigi reklaamiliikide puhul Reklaami phimttelised elemnedid- enamiku reklaamide lesehituslikud osad, milles realiseeritakse reklaami idee ning milles kajastub reklaami phimtteline strukuur:pealkiri,visuaal,phitekst,logo Reklaamittlus- pshholoogilised protsessid, mille vahendusel reklaami vstu vttev isik omandab,ttleb,silitab ja kasutab reklaamiteates sisalduvat teavet, reageerib sellele Reklaamkink- hea tahte vljendusena meldud mitte kallis, kuid praktiline kinkeese, mis kannab endab firma vi toote nime vi logot Reklaamsnum- see, mida reklaamija potentsiaalsele tarbijale elda tahab Reklaamteade- lplikult vormistatud suhteliselt iseseisev terviklik teabeksus, millel on oma fsiline kandja ning mida edastatakse teabelevissteemide kaudu reklaamija eesmrkidest lhtudes Reklaamiteate aspektid- he vi teise erivaldkonnaga seostunud kljed vi tunnused reklaamiteates Reklaamivide- reklaamiteate poolt esile kutsutud vide, mille sisuks on arvamus, hinnang vi kommentaar reklaamiteate kui sellise, tema vormistuse ja/vi meelelahutusliku apekti kohta ning mis leitakse vastuvtja pshholoogilisel uurimisel ja reklaami analsimisel Retsipient- teate vastuvtja Sertifikatsioonimrk- smbol vi lhend, mis loob vastutuse toote pritoli, kaupleja idenditeedi vi kvaliteedi suhtes, garanteerib selle Sihtauditoorium- inimrhm, kellel reklaamiteade on suunatud vi meldud Situatiivne osalus- reklaami vastuvtjat iseloomustav pshholoogiline seisund Suur idee- eriti hsti nnestunud reklaamiidee, mille tunnusjooneks on llatav,mjuv,originaalne ja meeldejv reklaam, mis on loodud selle suure idee alusel Suvamrgid- ldisest snavarast leitud snad, mida kasutatakse toote nimena ja millele ei ole otsest seost toote olemusega, vlja arvatud see,et nad annavad tootele identideedi ja aitavad luua toote imagot Snumi ttlusstrateegia- reklaamiteates sisalduva snumi ttlemise pshholoogiline eripra Smbolism- reklaamiteates ja firmamrkide kujundamisel sageli kasutatav suund-smbolite kasutamine imago loomiseks, vastuvtuks sobiva pshholoogilise seisundi esilekutsumiseks, toote/teenuse thenduse ja assotsiatiivsete seoste aktualiseerimiseks, mletavuse parandamiseks ja retsipiendi alateadvuse kaudu pshholoogilise mju saavutamiseks Sstemaatiline ttlus- reklaamiteate snumi pshholoogilise ttluse strateegia, kus toetatutakse arule, loogikale, argumentidele ja kus ttlus toimub teadvustatult, thelepanu tiel osalusel Tarbijaruum- toote ideaalvarjandi kohta kivate tarbijapoolsete tekspidamiste ja arvamuste geomeetriline esitusmeetod Tavahinnad- hinnakujunduses ja reklaamis kasutatav pshholoogiline vte, mille puhul eeldataakse, et toote kalliduse suurusjrgu mramisel orjenteerub tarbija eelkige hinna esimestele numbritele(4999.-) Teabetihe keskkond- elu-ja tegevustingimused, mida iseloomustb rmiselt suur hulk inimeseni judvat informatsiooni

Teenusmrk- nimi vi smbol, mis thistab teenust Terviklikkus- reklaamielementide koosklaline, harmooniline esinemine reklaamiteates Testimoniaal- toote vi teenusega rahulolevate kodanike vi kuulsate isikute kasutamine reklaamis toodet toetavate avalduste vi tunnistuste andmiseks Toote elutskkel- jrjestikused etapid toote elus, millest muuhulgas sltub toote turustamise ja reklaamimise viis Tootekontseptsioon- vrtuste pakk, mis on tootesse juurutatud ning mille eesmrgiks on rahuldada tarbija mitmesuguseid funktsionaalseid, sotsiaalseid, pshholoogilisi, majanduslikke jm vajadusi Tooteomane vide- reklaamiteate poolt esilekutsustud vide, mis sisaldab arvamust,hinnangut vi kommentaari reklaamitava toote vi teenuse ja selle omaduste kohta ning mis leitakse vastuvtja ja reklaamitpide pshholoogilisel uurimisel Tooteruum- mingi tooteliigi raames reaalselt kttesaadavate markide kohta kivate tarbijapoolsete tekspidamiste ja arvamuste geograafiline esitlusmeetod Tsentraalne mjustustee- reklaami vastuvtja pshholoogilised teabettlusmehhanismid, mis vahendavad reklaamiteates sisalduva teabe vastuvttu tingimustes, kus ksikasjaliku keskendunud infottluse tenosus on krge Tururuum- tooteruumi ja tarbijaruumi kokkusobimisel tekkiv kontseptuaalne ruum ning sellel vastav geomeetriline esitlusviis Turu segmenteerimine-reklaamipshholoogias ja turunduses kasutatav meetod, mis seisneb jrgnevas: tarbija rhmade jaotamine mtestatud segmentideks eesmrgiga mrata ra, millised alarhmad on potentsiaalselt kasulikud tarbijad. Toodete kujudamine ja loomine vastavalt nende segmentidele. Reklaamitegevuse ja muu edustuse suunamine nendele alarhmadele Uinumisefekt- mjustava teate toime vastuvtja arvamustele ja hoiakutele selliselt, et vahetult teate jrel leiab aset vike muutus ning alles aja mdudes mju suureneb Ustavus- ustavust mdab see, kui vrd teate vastuvtjad tajuvad teates sisalduvaid viteid vi konstateeringuid tele vastavate ja usaldatavatena Utilitaarsed tundeelamused- tundeelamuslikud seisundid ja reaktsioonid, mida phjustab tdemus objekti praktiliselt kasulikest omadustesy ja vljavaadetest objektiga seoses kasu saada, midagi tulemuslikult teha Vahetud efektid- mjuri vi toimeteguri esitamisel vi kohe esitamise jrel ilmnevad mjud inimese vi inimrhma kitumisel, seisunditele vi pshholoogilistele protsessidele Valuvaigisti-vaimustus- reklaamipraktikas sageli juurdunud pd jtta inimesele arusaam, just nagu saaks mis tahes emotsionaalset vi kehalist hda leevendada vi krvaldada sobiva arstimi sissevtmisel Vastuvtja- Kommunikatsiooniteate sihtbjekt, kellele teade on suunatud ja kes seda pshholoogiliselt ttleb Vihje- reklaamiteates esinevad tunnused. Mrgid, fraasid, mille funktsiooniks on nappide vahenditega, ilma phjalikult lahti seletamata ning vastuvtja spontaansete pshholoogiliste teabettlusmehhanismide tle toetudes edasi anda reklaamisnumi sunnitlust, olemust, apellatsiooni ning kaasa aidata vatuvtja identifitseerimismehhanismide kiirele tssellitamisele Vintpssimeetod- fokuseeritud reklaamimeetod, mis seisneb esialgses arvamuste liidrite vi valitud gruppide leidmises ja vljaarendamises ning seejrel tootespetsiifiliste reklaamide suunamises nendele Visuaal- pilt vi pildimaterjal reklaamiteates

Vormitasakaal- reklaamiteates tiuslik graafiline smmeetria, kus mlema klje vastavad graafilised elemnedid saabutavad vrdse optilise kaalu Vormivline tasakaal- reklaamiteate elementide visuaalselt tasakaalustatud esitusviis, kus efekt saavutatakse erineva suuruse, kuju, vrviintensiivsuse vi tumedusega elementide paigutamisegaoptilisest keskpunktist erinevale kaugusele Vlusnad- reklaamipraktikas pealikirjades ja phitekstis kasutatavad snad, millel on tavalisest suurem toime vastuvtjale ning suuremad eeldused saavutada positiivne efekt Vrdlev reklaam- reklaam, milles videtakse oma kaubal vi teenusel olevat vistlejaga vrreldes teatud eeliseid hepoolne reklaamiteade-teade, milles esitatakse ksnes reklaamitava head, positiivseid kljed ilma nrku klgi mainimata mberpaigutamine(repositsioneerimine)-jupingutused tarbija tekspidamiste ja arvamuste muutmiseks meetodidega, mille abil saab toote omadusi lasta paista erinevatena nendest omadustest, mis tootel tegelikult on, vi mis tal olid eelnenud perioodil, vi siis osutada nendele omadustele, mida tarbija ei ole taibanud mrgata