SISUKORD 1 2 3 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 ENERGIA JA T ..............................................................................................................4 ENERGIA JVUSE SEADUS ..........................................................................................4 ENERGIA VORMID (LIIGID) ...........................................................................................5 4.

1 MEHAANILINE ENERGIA ...................................................................................................5 4.2 KEEMILINE ENERGIA ........................................................................................................6 4.3 SOOJUSENERGIA ...............................................................................................................7 4.4 ELEKTROMAGNETILINE ENERGIA .....................................................................................7 4.4.1 Kiirgusenergia.........................................................................................................7 4.4.2 Elektrienergia..........................................................................................................7 4.5 TUUMAENERGIA ...............................................................................................................8 5 6 ENERGEETIKA MISTE ..................................................................................................8 PRIMAARENERGIAALLIKAD ........................................................................................9 6.1 KTUSED .........................................................................................................................9 6.1.1 Tahked ktused......................................................................................................10 6.1.2 Vedelad ktused.....................................................................................................11 6.1.3 Gaasilised ktused.................................................................................................12 6.2 KTUSTE ISELOOMUSTUS ...............................................................................................14 6.3 TUUMAKTUS ................................................................................................................15 6.4 TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD ......................................................................................16 6.4.1 Pikesekiirgus .......................................................................................................17 6.4.2 Hdroenergia ........................................................................................................17 6.4.3 Tuuleenergia..........................................................................................................18 6.4.4 Geotermaalenergia................................................................................................18 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ENERGEETIKAS ENAMKASUTATAVAD MISTED JA MTHIKUD...........18 SOOJUSLIKUD MTHIKUD ....................................................................................26 ELEKTRIJAAMADE LIIGITUS .....................................................................................26 ENERGIAMUUNDUSED ELEKTRIJAAMADES.....................................................29 ELEKTRIENERGIA LEKANNE ..............................................................................33 ELEKTRIENERGIA JAOTAMINE.............................................................................35 KASUTATAVAD PINGESSTEEMID.......................................................................35 ENERGIASSTEEMID.................................................................................................37 ENERGIASSTEEMIDE JUHTIMINE......................................................................39 AUTOMAATIKA JA TELEMEHAANIKA ENERGIASEADMETE JUHTIMISEL 41 1

17 17.1 17.2 17.3 18 19 20 21

AUTOMAATIKA VRKUDES, AVARIIVASTANE KAITSE ................................42 RIKKED ELEKTRISSTEEMIS ...........................................................................................42 RELEEKAITSE JA AUTOMAATIKA ....................................................................................43 LEPINGEKAITSE............................................................................................................44 MTMISED .................................................................................................................45 KESKKONNAOHUD.....................................................................................................45 LPETUSEKS ................................................................................................................47 ENERGEETIKA TULEVIKUST..................................................................................48

Sissejuhatus Kogu inimkonna ja eraldi iga inimindiviidi eksistentsiks ning arenguks on mdapsmatult vajalikud kolm asja (kui neid tinglikult asjadeks nimetada): aine energia info.

Tpsemalt eldes on nendeks ainevahetus, energiavahetus ja infovahetus. Igasugune inimese vahekord mbruskonnaga on kige ldisemas mttes alati taandatav nimetatud kolmele mistele: Ainevahetus seisneb toidu omastamises ja seedejkide ning muude keha jkproduktide eemaldamises. Energiavahetus seisneb toidus sisalduva energia omastamises ja selle arvel inimkehas tekkiva soojusenergia eemaldamises. Osa energiat kulub ka fsilise tna, igasuguse fsilist judu nudva liikumise nol. Ekslik on arvata, et inimene vajab ka soojusenergiat. Inimkeha temperatuur on valdavalt krgem mbruse temperatuurist ja seetttu kandub soojusenergia alati inimkehalt mbruskonda, vlja arvatud piiratud aja jooksul nt saunas vi troopikas, kui keskkonnalt kandub soojus inimkehale.Kuid pikema aja jooksul see ei ole vimalik. Infovahetus seisneb kigi meelte vahendusel saadavates aistingutes, millest ajus kujunevad vastavad infokogused ning inimese poolt kne, kirja, estide ja miimika abil mbruskonnale (sh teistele inimestele) edastatavas infos. Igasugune inimtegevus on tegelikult aine-, energia- ja infovahetuse tulemus erinevate objektide vahel, kus heks objektiks vib olla inimene. Enamikel juhtudest need vahetused ei esine ksikuna, vaid on omavahel tihedalt seotud, kuid siiski eristatavad, kuigi igal ksikul juhul saab vaadelda hte neist domineerivana. On oluline mrkida, et aine-, energia- ja infovahetus ei toimu mlemas suunas heaegselt. Nii aine, energia kui ka info salvestub teatud ajavahemikuks mnes objektis, sh ka inimkehas. See ajavahemik vib olla vga pikk. Nimetatud kolme asja inimese osalusega seotud vahetuse sobiva toimimise eesmrgil juhib inimene vliskeskkonnas mrksa suuremaid kolme asja liikumise ja salvestamise protsesse. Enamus inimese poolt kasutatavast energiast kulubki just selleks. Nimetagem energia kasutamist tstuses, transpordis, ruumide ktteks, info edastamiseks, valgustuseks (vt ka Elektrienergia lekanne). Jrgnevalt vaadeldakse peamiselt keskkonnas esinevaid energiavahetusega seotud looduslikke ja tehislikke protsesse. Inimkonna kigi vajaduste rahuldamiseks on vajadus energia jrele muude seas olnud ning jb heks kige olulisemaks ja kiiremini kasvavaks. Seoses energia ressursside piiratusega ja sellega kaasnevate probleemide keerukusastme kasvuga suureneb energia osathtsus maailmamajanduses veelgi. Sellest tingituna on viimasel ajal kasvanud kogu maailmas nudmine ka haritud energeetikaala spetsialistide jrel. Samal ajal on vga oluline, et iga vhegi haritud inimene saaks aru energeetikasse puutuvatest igapevaprobleemidest ja sellel alal vastuvetavatest otsustest, oskaks energiaressursse mistusepraselt ja ratsionaalselt kasutada. Selleks on kasulik meenutada keskkoolikursuse fsika ja keemia neid osi, mis puudutavad td, energiat, soojust ja elektrit. Seejuures ei ole kesolevas kirjutises kinni peetud jrjepidevusest fsikakursuse elektrotehnikat puudutavates ksimustes, esitatud on 3

vaid energeetikasse puutuvad olulisemad teemad. Vhem on puudutatud teooriat ja vlditud keerulisi valemeid. Jrgnev ongi phendatud kige selle meenutamiseks ja huviliste abistamiseks energeetikat ksitlevate ksimuste lahtimtestamisel, aga ka selleks, et teha oma valikuid vimalikus osalemises energiaprobleemide lahendamisel kvalifitseeritud spetsialistina. Kesolev tekst peaks aitama ka paremini aru saada Eesti Energia AS-i kodulehekljel esitatust. Mis siis on energeetika? Enne, kui vastata ksimusele energeetika kohta, on oluline meenutada mningaid misteid, ilma milleta ei ole vimalik energeetikat puudutavates ksimustes tit selgust saada.

Energia ja t Fsikalises mttes on energia fsiliste objektide (osakeste, kehade, vljade) liikumise ldine mt, kitsamas mttes suurus, millega saab mta objekti vimet teha td, nt panna midagi liikuma, tsta mingi keha temperatuuri, gaasi rhku vi muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat vime tinglikult nimetada t varuks. Mehaanikas on t vrdne energia kuluga, mida kulutatakse materiaalse keha (materiaalse punkti) nihutamisel teatud teepikkusel, letades seejuures teatud mehaanilist judu. Teisisnu: ju poolt tehtud t on vrdeline ju suurusega ja tema mjumise jooksul nihutatud materiaalse keha (materiaalse punkti) poolt lbitud vahemaa pikkusega. A = F l, kus A on tehtud t daulides [J], F on kehale mjuv jud njuutonites [N] ja l on ju mju ajal keha poolt lbitud vahemaa meetrites [m]. Td tehakse alati teatud aja jooksul. Energia ja t on he ja sama nhtuse kaks eri tahku ja nende mthikud on samad. T tulemusena muutub ks energialiik mneks teiseks energialiigiks.

Energia jvuse seadus Energia vib esineda vga mitmesugusel kujul vi erinevas vormis. Vib rkida energia erinevatest liikidest. Aegade jooksul on vaieldamatult tehtud kindlaks, et mistahes suletud ssteemis toimub kigi protsesside tulemusel he energialiigi muutumine teiseks selliselt, et ssteemi koguenergia jb muutumatuks. Selles vljendub energia jvuse seadus. Tpsemalt ksitledes tuleb rkida massi ja energia ekvivalentsuse seadusest, mille kohaselt iga fsikalise ssteemi mass m ja energia E on omavahel jrgmises seoses: E = m c2, kus E on energia daulides [J], m on ssteemi mass kilogrammides [kg] ja c on valguse kiirus meetrites sekundis [m/s]. (c = 3 108 m/s). See thendab, et iga fsikalise ssteemi siseenergia muutusele E vastab ssteemi teatud massi muutus m. See seadus seob energia jvuse seaduse massi jvuse seadusega, nidates vahekorda, kuidas mass vib muutuda energiaks ja vastupidi. Sellised muutumised ei 4

ole tavalistes protsessides mrgatavad. Need vivad olla arvestatavad vaid vga suurte judude (nt tuumajudude), vga suurte kiiruste (valgusekiirusele lhedaste kiiruste) vi vga suurte masside (nt galaktikate ja nende kogumite) juures. Tavaliste, maapealsete protsesside juures piisab ainult energia jvuse seaduse arvestamisest. Seega energia vib vaid muuta oma liiki vi kanduda ssteemi helt objektilt teisele, kuid energia hulk he suletud ssteemi piires ei muutu, ta ei kao ega teki juurde. Energia jvuse seadus vljendab hte looduse kige ldisemat olemust: hes kindlas ssteemis on energiat just nii palju kui seda on, kui just vljastpoolt sinna energiat juurde ei anta. Energia vib vaid muuta oma asukohta vi vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii mrkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise vi kadumisega. Lhemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) vi asukohta. Niteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud mbritsevasse keskkonda vi kiirgusenergia nol kiirgunud maailmaruumi. Ette rutates tuleb elda, et kui rgitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise vi tekitamisega, vaid ikkagi he energialiigi muutmisega teiseks. Kui rgitakse energia kadudest, siis tuleb seda mista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub mbritsevasse keskkonda. Ilmselt ei ole siinjuures vaja selgitada, et seetttu ei saa ehitada masinat, mis toodaks otseses mttes energiat. Jrelikult ei ole vimalik igavese jumasina (igiliikuri, perpeetum mobile) loomine. 4 4.1 Energia vormid (liigid) Mehaaniline energia Mehaanilise energia all meldakse fsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat. Kui materiaalne keha psib paigal, aga talle mjub mingi jud, siis eldakse, et sellel kehal on teatud hulk potentsiaalset energiat. Tepoolest, kui see keha vabastada teda paigalseisus hoidvatest tketest, vib see keha liikuma hakates hakata tegema td. Juks, mis kehale mjub, vib olla niteks maakera klgetmbejud (nimetakse ka gravitatsioonijuks vi raskusjuks). Niteks, kui maapinnalt on tstetud mass m krgusele h (eeldades, et selles vahemikus raskuskiirendus g on praktiliselt konstantne), on selle massi potentsiaalne energia: Wp = m g h, kus Wp on potentsiaalne energia daulides [J] m on mass kilogrammides [kg] ja h on krgus meetrites [m]. Nitena vib siin tuua ka krge paisu taga seisvat veemassi, millel on teatud potentsiaalne energia. Veemass on vimeline tegema td niipea, kui avatakse lsid (siibrid) ja alla voolav vesi paneb kima veeturbiini abil elektrigeneraatori vi vesiratta abil veskikivid. Potentsiaaset energiat, kus on tegemist raskusjuga, vib nimetada gravitatsioonienergiaks, sest raskusjud on ju tegelikult gravitatsioonijud. Kui mingi materiaalne keha liigub (tavaliselt on taustssteemiks Maa, mille suhtes liikumist mratakse), siis omab see keha kineetilist energiat. Kineetiline energia on vrdeline keha massiga m ja keha liikumiskiiruse v ruuduga. Mne 5

teise taustssteemi suhtes, mis niteks Maa suhtes liigub, omab see kineetiline energia muidugi teist vrtust. Liikuva keha kineetiline energia mratakse jrgmiselt: Wk = , kus Wk on kineetiline energia daulides [J] m on mass kilogrammides [kg] ja v on keha kiirus meetrites sekundis [m/s]. Seega niteks kaks korda suurem auto omab liikumisel sama kiirusega ka kaks korda suuremat kineetilist energiat. Kuid kaks korda kiiremini sitev sama suur auto omab juba neli korda suuremat energiat. Analoogiliselt omab kineetilist energiat ka iga prlev keha, kusjuures prleva keha kineetiline energia on vrdeline tema prlemise nurkkiiruse ruuduga. Peale selle on prleva keha kineetiline energia vrdeline selle keha inertsmomendiga J (inertsmoment sltub selle keha massist ja geomeetrilisest kujust):

J Wk = , kus 2
2

J on prleva keha inertsmoment kilogramm korda meeter ruudus [kgm2] , on prleva keha nurkkiirus radiaani sekundis [rad/s].

Selleks, et panna seisva elektrimootori, generaatori vi turbiini rootor prlema vajaliku prlemiskiirusega, tuleb rootorile anda tema kivitamisel, st. tema prlemiskiiruse tstmisel nullist kuni tkiiruseni, teatav hulk energiat. Seega omab iga prleva elektrimootori, generaatori vi turbiini rootor teatava kineetilise energia, mida saab mrata eeltoodud valemiga. Muidugi peab selleks teadma rootori inertsmomenti. Mehaanilise energia hulka kuulub ka akustiline energia, mis on helilaines huosakeste liikumise kineetiline energia. Akustilist energiat toodab niteks raadio klar, muundades vimendist tuleva helisagedusega elektrienergia akustiliseks energiaks. 4.2 Keemiline energia Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis vib vabaneda ainete hinemise- vi lagunemisprotsessis sltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Neid aineid nimetatakse ktusteks. Lihtsaim nide on ssinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon huhapnikuga, milles ssinik hinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena ssihappegaasi (CO2). See on plemine. Selles reaktsioonis eraldub energia soojusena ssinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb tavaliselt intensiivselt, leegina. Samuti toimub vesiniku (nii puhta kui ka aine koosseisu kuuluva) hinemine hapnikuga, kus uue ainena tekib vesi (H2O) auru nol, ja eraldub soojusenergia. Reeglina toimuvad kik plemisprotsessid meid mbritseva keskkonna temperatuurist tunduvalt krgematel temperatuuridel. Plemisprotsessi kivitamiseks (alustamiseks) on 6

algul vaja tsta nende ainete temperatuuri sttimistemperatuurini - protsessi alustamiseks peab toimuma aine stamine. 4.3 Soojusenergia Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapratus liikumises ja omavahelistes prkumistes ktketud energia. Lhemalt eldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on prkumised, seda suurem on aine (sise)energia soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Huvitav on siinjuures mrkida, et (nagu sissejuhatuses juba eldud) inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. Soojusenergiat vajame kodudes ainult toidu valmistamisel ja inimkehas toidu keemilise energia muundumise tulemusena tekkiva soojusenergia rajuhtimiseks sobiva toahu temperatuuri loomisel. Kogu ruumide ktteks kasutatav soojusenergia kaob alati lbi seinte, ventilatsiooniavade ja korstna vliskeskkonda. Muidugi kasutatakse soojusenergiat suuremal mral tstuses ja teistes majandusharudes mitmesuguste tehnoloogiliste protsesside juures. Elektromagnetiline energia Elektromagnetiline energia esineb sisuliselt elektromagnetvlja energiana. Mittemuutuva elektromagnetilise vlja energia vljendub nii elektrivlja kui ka magnetvlja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise vlja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Viimast nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika philiseks objektiks. Vhemal mral kuulub energeetika objektide hulka ka alalisvoolu energia.

4.4

4.4.1 Kiirgusenergia Kiirgusenergia (tpsemalt - elektromagnetilise kiirguse energia) on vahelduva elektromagnetilise vlja energia, mis levib elektromagnetlainete nol. See on elektromagnetlainete kiirgus. Siin mistetakse elektromagnetilist kiirgust kige laiemas mttes. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sltuvalt elektromagnetlainete sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nhtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, rntgenikiirguseks, gamma-kiirguseks. Nimetatud kiirgused on siin toodud vahelduva elektromagnetlainete sageduse tusvas ehk lainepikkuse vhenevas jrjekorras. Kiirgusliikide piirid ei ole tpselt mratud ja nad vivad osaliselt kattuda. 4.4.2 Elektrienergia Elektrienergia on madalsagedusliku elektromagnetilise vlja energia, mis madala sageduse tttu (tstussagedus Euroopas 50 Hz vi 60 Hz USA-s) praktiliselt kiirguse nol ei levi. Seetttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete abil. Kasutatakse ka vljendit elektrienergia transport, kuid see ei iseloomusta mistet kige paremini. 7

Inimtegevuse iga ala on seotud mingisuguse energiakuluga. Tstuses, transpordis (NB! siin on vljend transport igati iges thenduses), teeninduses, pllumajanduses, kodumajapidamises ja igapool mujal on lpptulemuse vi eesmrgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist td, muuta vi silitada temperatuurireiimi, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi, vimendada signaale jne. Kigeks selleks on vaja suurel hulgal energiat, mille liikidest tnapeva arenenud maailmas on kige levinum, kige mugavamalt kasutatav elektrienergia. Elektrienergia on sellise domineeriva koha vitnud kigepealt sellega, et teda saab lihtsalt muuta teist liiki energiaks. Samal ajal on elektrienergia oma olemuselt paljudele inimestele kllaltki salaprane, raskesti mistetav ja arusaamatu. Elektrienergia on juhtmete kaudu edastatava elektrivoolu poolt phjustatud vahelduva magnetvlja energia ja juhtmetevahelise elektrilise pinge poolt phjustatud vahelduva elektrivlja energia hine koguenergia. Elektrienergia on phimtteliselt sarnane elektromagnetilise kiirgusenergiaga, ainult selle erinevusega, et siin toimub selle vahelduva elektromagnetilise vlja suunamine metallist juhtmete abil. Tegelikult levib elektrienergia juhtmeid mbritsevas ruumis elektromagnetilise vljana.Tavaksitluses on siiski piisavalt korrektne, kui tleme, et elektrienergia levib juhtmete kaudu elektrivooluna. 4.5 Tuumaenergia Tuumaenergia (aatomienergia) all mistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lhestamisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) hinemisel vabanevat energiat (termotuumaenergia). Viimati nimetatud hinemisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, sest see on vimalik ainult vga krgel temperatuuril (le 10 miljoni C). Viimasel ajal on inglise keele mjul hakatud kasutama selle reaktsiooni nimetusena ka fusioon vi fuusio. Aatomituumade lagunemisel eralduv energia on mitme suurusjrgu vrra suurem kui mistahes aine sama koguse plemisprotsessis eralduv energia. Raskete aatomituumade lhestamisel phinevat energia tootmist kasutatakse aatomielektrijaamades. Veelgi suurem energia kogus eraldub aga kergete aatomituumade hinemisel. Psiva energia saamine kergete aatomituumade hinemise teel on tehniliselt praegu veel lahendamata.

Energeetika miste Energeetika on majandus- ja teadusharu, mis tegeleb kige sellega, mis teeb vimalikuks ktustes sisalduva energia viimise tarbijateni tarbijate poolt soovitud vormis, nutava kvaliteediga ning neile kige sobivamas kohas ja vajalikul ajal. See thendab, et antud tingimustes majanduslikult mistliku hinnaga saadaolevas energiakandjas (ktuses, vees, tuumaktuses) sisalduv energia muundatakse sobivaks energialiigiks (valdavalt elektrienergiaks, vhemal mral soojusenergiaks) ja edastatakse see tarbijale. Mnikord ksitletakse ktuseenergeetikat eraldi. Selle all mistetakse ktuste kaevandamist, nende transporti ja jaotamist. Sel juhul ksitletakse elektroenergeetikat eraldi. Siis mistetakse selle all ktuses sisalduva keemilise energia muundamist elektrienergiaks ja selle edastamist tarbijatele. Vib elda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse 8

tarbijale le tarbija juures, tarbija poolt soovitud aja jooksul ja temale vajaliku vimsusega ja kvaliteediga. See thendab, et energeetikaettevte, mis mb tarbijale elektrienergiat, peab igal ajahetkel tootma elektrienergiat tpselt nii suure vimsusega, kui tarbijad parajasti just vajavad (muidugi kadude vrra rohkem kui tarbijate koguvimsus on). Tnapeva energeetika ei vimalda elektrienergiat arvestatavates kogustes salvestada ja lattu koguda. Energeetika mttes vga vikeses maastaabis on see siiski vimalik, nt elektrienergia salvestamisel tavalise auto akusse see on ju vike elektrienergia ladu. Kesoleval ajal on aga intensiivistunud uuringud akude erimahtuvuse (energiamahtuvus massihiku kohta) tstmise osas eesmrgiga kasutada neid autodel phienergiaallikatena. Energeetikas akudel siiski tulevikus suurt rolli ei ole. Laiemas mistes haarab energeetika endasse nii elektroenergeetika, soojusenergeetika kui ka ktuseenergeetika. See, millise energeetikaharuga on tegemist, sltub sellest, milliseid energia muutumise piire vaadeldakse. Kesolevas kirjutises ksitletakse energeetika miste all peaasjalikult elektroenergeetikat, puudutades vaid vajaduse korral ktuse- ja soojusenergeetika ksimusi. 6 Primaarenergiaallikad

Primaarenergiaallikateks nimetatakse neid energiaallikaid, mille tekkimises pole inimkond osalenud vi ei osale. Neid omakorda vib jagada taastuvateks ja mittetaastuvateks energiaallikateks, nimetatakse ka taastuvateks ja mittetaastuvateks energiateks. Peab kohe tlema, et praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks on pikese kiirgusenergia, millest maale saabub psivalt livike osa. Sageli nimetatakse seda lihtsalt pikeseenergiaks. Selle tulemusel on tekkinud ja tekivad kik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida ksitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena. Tavaliselt loetakse taastuvateks energiaallikateks selliseid energiaallikaid, mis uuenevad pidevalt pikese kiirgusenergia arvel. Mittetaastuvateks energiaallikateks loetakse aga selliseid, mille taastumine pikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga vrreldes tunduvalt kauem vi mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. Tavaliselt on taastuvate energiaallikate kohta eldud selleprast, et pikese energiaallikaks on termotuumareaktsioon, milles energia vabaneb kergete aatomituumade hinemise arvel. Kuigi neid kergeid aatomituumasid jtkub miljoniteks aastateks, ei ole nende kogus siiski lpmatu. Seega on pikeseenergia phimtteliselt samuti mittetaastuv. Inimhiskonna jaoks aga vib pikeseenergiat lugeda siiski ammendamatuks. 6.1 Ktused Ktuste energia kujutab endast salvestunud pikeseenergiat. Sltuvalt ktusest vib see salvestumine olla toimunud kmneid (puit) kuni miljoneid (kivissi, nafta) aastaid tagasi. Ktuseid, mis on formeerunud miljoneid aastaid tagasi surnud loomadest ja taimedest, nimetatakse fossiilktusteks, nendeks on kivise-, plevkivi-, maagaasi- ja naftaproduktid. 9

Sageli rgitakse biomassist kui ktuseliigist. Boimassi all mistetakse igasugust taimestikku, selle ttlemissaadusi vi jtmeid, mille niiskusesisaldus on prast kasvuperioodi viidud pletamiseks sobivalt madalaks. Siia kuuluvad puiduhake ja -jtmed, saepuru, psastaimed, pilliroog, phk, turvas jne. Liialdamata vib lugeda biomassi hulka igasugust mitte kauges minevikus looduses tekkinud orgaanilist ainet. Vt. joonis nr 1.- on alles lk-l 13 Nagu juba mainitud, on ktuste puhul tegemist ainetega, mille keemilistes seostes olev energia vib vabaneda mingi keemilise reaktsiooni (plemise) tulemusena. Ktuste energeetiliselt oluliseks iseloomustavaks suuruseks on nende kttevrtus, mis on ktuse massihiku (tahkete ja vedelate ktuste puhul) vi mahuhiku (gaasiliste ktuste puhul) tielikul plemisel vabanenud energiahulk. Tnapeval energeetikas kasutatavad ktused on kik orgaanilise pritoluga maavarad vi nende ttlemise saadused. Viimaseid (orgaanilise ktuse ttlemissaadusi) ei saa muidugi liigitada primaarenergiaallikateks, sest need on saadud teliste primaarenergiaallikate ttlemise tulemusena. Mistet tuumaktus ksitletakse edaspidi, sest tuumaktuse puhul ei ole tegemist plemisega, kuigi lekantud thenduses seda sna (plemine) sageli ka kasutatakse. Seetttu ei ole ka ige tuumaktust vaadelda ktusena tavalises mttes. Energeetikas kasutatavate ktustena tulevad kne alla jrgmised ktused: 6.1.1 Tahked ktused Puit (kttepuud, puidujtmed, puiduhake, energiavsa jms.). Puit on ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihaseenergia teadlikult kasutama. Puidus sisalduv keemiline energia muudeti ja muudetakse ndki soojusenergiaks, mida kasutatakse peaasjalikult ktteks, toiduvalmistamiseks. Kunagi kasutati puidu pletamist ka mehaanilise energia saamiseks, nt auruvedurites. Tnapeva energeetikas otsitakse vimalusi puidu kasutamiseks energeetilistel eesmrkidel vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine osutub kas liialt kalliks vi siis looduskaitselistel kaalutlustel. Eesktt otsitakse vimalusi puidujtmete kasutamiseks, kuid tsist td tehakse ka nn energiavsa kasvatamise uurimisel. Energiavsana kasvatatakse kiireltkasvavaid puittaimi, mille 2-3 aastaseid puitunud vrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. Perspektiivis on energiavsa vimalik kasutada ka elektrienergia tootmiseks. Kivissi Kivissi on ks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi ktuseid. Kivissi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes rgsete taimede lasunditest, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Taimede koostises olnud ainetest on kivises aegade jooksul silinud peamiselt ssinik (kuni 95% kivisest), vhemal mral teisi plevaid aineid. Plemisel muutub kivises olev keemilise energia soojusenergiaks. Kivise kvaliteet, st eriti tema kttevrtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub plemisel tuhana), sltub suurel mral leiukohast. Kivise eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinitajad on tavalistest kivisesortidest mrksa krgemad. Pruunssi 10

Pruunssi on samuti taimse pritoluga, kuid kivisest mrksa noorem ja tunduvalt madalama kttevrtusega. Pritolult on pruunssi kivise ja turba vaheline nn siirdeaste. Plevkivi Plevkivi on miljonite aastate jooksul merephja sadestunud madalamate elusorganismide kivistunud jnused, mis sisaldavad kllaldasel mral orgaanilist ainet (orgaanilise aine osa sisaldab ssinikku 60 - 80 %, vesinikku 6 - 10 %). Plevkivi kvaliteet on madalam kui kivi- vi pruunsel, omades madalat kttevrtust ja vga suurt mitteplevat mineraalosa osathtsust (umbes pool kogu plevkivist). Hoolimata plevkivi suurtest varudest maailmas, kasutatakse seda energeetilistel eesmrkidel vrdlemisi tagasihoidlikult eelkige madala kttevrtuse tttu. Paljud plevkivivarudest rikkad riigid eelistavad primaarenergiaallikatena kasutada teistest riikidest sisseveetavat kivistt vi maagaasi. Eestis on philiseks energeetiliseks ktuseks kujunenud siiski plevkivi. Sellel on nii ajaloolised phjused kui ka see, et muude ktuste suuri varusid Eestis ei ole. Turvas Turvas on veekogudes kasvanud taimestiku surnud ja phja settinud osised, mille vanust loetakse sadade ja tuhandete aastatega. Vib elda, et turvas tekib juurde ka tnapeval. Kinnikasvavad jrved on selle tunnistajaks. Tingituna vikesest tihedusest on turba kttevrtus madal. Suur niiskusesisaldus loob lisaprobleeme tema kuivatamisega. Vike tihedus ja tagasihoidlik kttevrtus lubavad turvast kasutada ainult kohaliku ktusena. Turba ttlemise tulemusena (vastava tehnoloogiaga kokkupressimisel) saadav turbabrikett on ahjuktusena kodumajapidamises kasutatav, energeetilise ktusena praegu mitte. Siiski kasutati mdunud sajandil kuni 1960ndate aastateni Eestis Ulilas ja Turbas ka turvast elektrijaamades ktusena. Muu tahke ktus Tahke ktusena tulevad kne alla veel phk, pilliroog ja teised kiireltkasvavad mittepuittaimed ning olmeprgi. Nende igahe pletamiseks ettevalmistamisega ja pletamisega on seotud palju probleeme, kuid taastuva ktusena tulevad need tulevikus kindlasti arvesse. 6.1.2 Vedelad ktused Nafta ja naftasaadused Toornafta, mis on kigi naftasaaduste lhtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jnustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tstuslikul ttlemisel saadakse muude naftasaaduste krval mitmeid vedelaid energeetilise ktusena kasutatavaid ktuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nhtud kasutamiseks siseplemismootorites. Energeetilise ktusena ei tule kne alla, v. a ksikutel juhtudel ajutise ja vikese vimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus. 11

Diiselktus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka viksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste ktuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sageli vikesaarte diiselelektrijaamades, kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei igusta. On reeglina odavam kui bensiin, kuid teatud turusituatsioonis vib diiselktuse hind muutuda bensiini hinnaga vrreldavaks. Kerge ktteli on sarnane diiselktusega ja need on omavahel asendatavad. Kasutatakse ahjuktusena (muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske ktteli ehk kttemasuut on nafta ttlemisel prast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelktus. Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Kui kerged vedelktused on reaalsetel temperatuuridel hsti voolavad (pumbatavad), siis kttemasuut (lhidalt masuut) on tunduvalt "paksem" ja vajab pumpamiseks eelnevat kuumutamist, eriti talvetingimustes. Tahkete ktuste destillaadid Eelnimetatud vedelktustega sarnaseid energeetilisi ktuseid vib saada ka tahkete ktuste ttlemisel-utmisel (destilleerimisel). See tuleb kne alla vaid siis, kui erikaalutlustel teiste ktuste kasutamine ei ole otstarbekas. Eestis on Narva lhistel Eesti Elektrijaama territooriumil plevkivi mberttamise tehas. Seal toodetav (plevkivi utmisel saadav) li sobib kasutamiseks nii viksemates katlamajades soojuse tootmiseks kui ka Eesti Elektrijaamas. See toodang moodustab vaid vikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest ktusest. Tahkete ktuste destillaatide hulka vib lugeda ka taimse pritoluga vedelaid ktuseid. Piiratud huvi ktustena kujutavad vilja ja muude trklist sisaldavate taimede ttlemisel saadav etanool (etlalkohol ehk viinapiiritus) ja litaimedest saadav li siseplemismootorite ktusena. Energeetikas need olulist thtsust ei oma. 6.1.3 Gaasilised ktused Looduslik gaas (maagaas) Maagaasi pritolu on sna lhedane nafta pritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb philiselt metaanist. Gaasileiukohtades tidab maagaas poorseid kivimeid ja themikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis, USA-s seal, kus naftaleiukohadki. Eestis maagaasileiukohti tstuslikus mttes ei ole. Vhesel mral on leitud maagaasi Keri ja Prangli saartel ning mnes kohas Phja-Eestis. Tarbijateni viiakse maagaas magistraaltorujuhtmete ja jaotusvrkude kaudu. Magistraaltorujuhtme pikkus vib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Energeetilise ktusena on maagaas kige loodussbralikum - tema pletamisel ei j tuhka ning plemisproduktides olevate keskkonnaohtlike ainete sisaldus 12

on minimaalne. Kasutatakse energeetilise ktusena seal, kus muude ktuste kasutamine on kallim vi raskendatud (eelkige loodushoiu seisukohalt). Eestis kasutab energeetilise ktusena osaliselt maagaasi Iru Elektrijaam Tallinna klje all. Eestis kasutatakse Venemaalt saadavat maagaasi, mille varustuse ootamatu katkemise korral on vimalik kasutada Ltis asuvat looduslikus maaaluses hoidlas hoitavat reservi. Vedelgaas Vedelgaas koosneb philiselt propaanist ja butaanist ning on keemiatstuse (naftattlemise) produkt. Kuigi tegemist on ktusega, mida transporditakse ja hoitakse vedelal kujul, saab vedelgaasi kasutada (pletada) prast aurustamist vaid gaasilises olekus. Seetttu vaadeldakse teda ikkagi gaasilise ktusena. Vedelgaasi kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina seal, kus soovitakse just gaasktust, kuid puudub vimalus maagaasi kasutamiseks. Tehisgaasid Tehisgaasidest tulevad kne alla kamberahjugaas ja generaatorigaas. Tehisgaase saadakse tstuslikul teel tahkete ktuste ttlemisel kamberahjudes vi erilistes gaasigeneraatorites. Kasutatakse ktusena mitmes tstusharus, ka majapidamisgaasina, kuigi tnapeval majapidamistes on enamasti asendunud maagaasi kui odavamaga. Energeetiliseks otstarbeks tehisgaase praktiliselt ei kasutata. Enne gaasimagistraali ehitamist Venemaa maagaasi transportimiseks Eestisse toodeti plevkivist kamberahjugaasi Kohtla-Jrvel. Selle gaasiga kui majapidamisgaasiga varustati Kohtla-Jrve krval Tallinna ja Leningradi (praeguse Peterburi) kodusid. Kaasnev gaas Kaasnev gaas on muude keemiliste protsesside krvalsaadus, peamiselt naftaleiukohtades saadava nafta (kohati soovimatu) krvalsaadus. Sageli pletatakse kasutult, et mitte lasta vabalt keskkonda, kus ta reostaks loodust rohkem, kui tema plemisproduktid. Enamasti kasutatakse vajadusel energeetilise ktusena naftaleiukohtade vahetus lheduses. Harvemini kasutatakse koos vi analoogiliselt tavalise maagaasiga. Biogaas Biogaas ehk krimisgaas on orgaanilise aine krimisel tekkiv gaas. Koosneb umbes 2/3 metaanist ja 1/3 ssihappegaasist. Saadakse orgaanilise aine suure sisaldusega olme- ja loomakasvatusjtmete kritamisel kinnises anumas vi muus ruumalas. Kasutatakse viksemates majapidamistes majapidamisgaasina. ksikutel juhtudel orgaanilise aine suurte kogumite juures (prgimed, loomakasvatus-suurfarmid jms.) vidakse kasutada ka energeetilise ktusena kohaliku vajaduse katmiseks soojatootmisel, vikestes elektrijaamades soojuse ja elektri koostootmisel vi ka mootoriktusena elektrienergia reservgeneraatori kitamiseks.

13

Term otuum aenergia

PIKE

Kiirgusenergia

ca 8 m inutit

Ssivesinikke sisaldav taim estik Fotosntees

M adalam ad elusorganism id

Km ned aastad

Sajad ja tuhanded aastad

M iljonid aastad Maagaas Nafta

Kivissi Puit Turvas Pruunssi Plevkivi

Energia esineb k e e m i l i s e

energiana

Joonis nr 1 Ktuste tekkim ine planeedil M aa

6.2

Ktuste iseloomustus Energeetika seisukohalt kige olulisemaks ktuste iseloomustavaks nitajaks on energiasisaldus. Seda iseloomustatakse ktuse massihiku (gaasilistel ktustel ruumihiku) plemisel eralduva soojusenergia hulgaga. Nimetatakse seda nitajat kttevrtuseks ehk eriplemissoojuseks, mille mthikuks on tahketel ja vedelatel ktustel MJ/kg (megadauli kilogrammi kohta) rahvusvahelises mthikute ssteemis (SI) vi kcal/kg (kilokalorit kilogrammi kohta) varem kasutatud mthikute ssteemis. Gaasiliste ktuste kttevrtuse mthikuks on vastavalt MJ/m vi kcal/m normaaltingimustel, s.o gaasi temperatuuril 0 C ja rhul 1 atm ehk 760 mm Hg. Tahkete ktuste puhul on peale orgaanilise osa oluline ka nende koostises olevate mitteplevate mineraalainete sisaldus (plemisel jrelejva tuha hulk), tahkete ja vedelate ktuste puhul on oluline ka nende tihedus. Vedelaid ktuseid, eriti kttemasuuti, iseloomustatakse ka viskoossuse ja selle sltuvusega temperatuurist, mis on oluline nende pumpamisel madalatel temperatuuridel. Kikide ktuste puhul on loodushoiu seisukohalt rmiselt thtis nende vvlisisaldus. Ktuste pletamisel tekib neis sisalduva vvli plemisel vvligaas (SO2), mis atmosfris hinedes veeauruga moodustab vvlishappe (H2SO3). Tagajrjeks on happevihmad. Erinevate ktuste vrdlemiseks kasutatakse mistet tingktus. Tingktuse ehk leppektuse all mistetakse arvutuslikku ktust, mille kttevrtuseks on 7000 kcal/kg ehk rahvusvahelises mthikute ssteemis 29,3 MJ/kg. Sellele vastab keskmiselt hea kivise kttevrtus.

14

Ktuste kttevrtused Tahked ja vedelad ktused Ktus Puit Kivissi Pruunssi Plevkivi Turvas Bensiin Diisliktus Kerge ktteli Kttemasuut Kttevrtus MJ/kg 10,5 - 15,1 20.9 - 32,7 8,4 - 23,0 6,3 - 18,4 6,3 - 19,7 43,5 - 46,1 41,0 - 44,0 ~42,0 39,4 - 41,4 kcal/kg 2500 - 3600 5000 - 7800 2000 - 5500 1500 - 4400 1500 - 4700 10400 - 11000 9800 - 10500 ~10000 9400 - 9900 Mineraalaine sisaldus (tuhk) % 0,3 - 1 1 - 30 5 - 45 40 - 80 1 - 20 -

Gaasilised ktused Ktus Maagaas Generaatorigaas Plevkivi-kamberahjugaas Naftakrvalgaas Biogaas 6.3 Kttevrtus MJ/m kcal/m 29,3 - 37,7 7000 - 9000 3,8 - 11,7 900 - 2800 13,8 - 15,5 3300 - 3700 33,5 - 62,8 8000 -15000 20 - 25 4800 - 6000

Tuumaktus Tuumaenergia ehk aatomienergia allikaks on raskete aatomite (uraani ja plutooniumi) teatavad isotoobid, mida nimetatakse ka tuumaktusteks. Korrektselt vttes pole need ktused ei ole, sest siin pole tegemist plemisega. Arvestades sellega, et nendes raskete aatomite isotoopides sisalduvat energiat kasutatakse samamoodi kui tavaliste ktuste energiat, loetakse neid siiski ka ktusteks. Selliste raskete aatomituumade lhustumisel vabaneb energiat umbes 2 miljonit korda rohkem kui sama koguse (massi) nafta plemisel. Tuumaenergia teise allikana nhtavas termotuumareaktsioonis, st kergete tuumade hinemisel vabanev energia on veel paarsada korda suurem. Selleks on sobivad vesiniku raskemad isotoobid deuteerium ja triitium. Energeetikas on seni kasutusel tuumaenergia, mida saadakse raskete aatomituumade lhustumisel juhitava tuumareaktsiooni nol. Termotuumareaktsiooni juhtimine ei ole seni inimkonnale olnud jukohane ja seetttu pole see tnapeval energeetika seisukohalt energiaallikana veel kasutatav. Kahetsusvrselt on mlemate tuumareaktsioonide kasutus leidnud koha relvastuses tuumapommide nol. Thtede, sh ka pikese energiaallikaks on kerged aatomituumad, mille hinemisel termotuumareaktsioonis vabanev tohutu hulk energiat. See on vimalik vaid thtedel valitsevates tingimustes. Kuigi neid kergeid aatomituumasid on thtedel lplik kogus, 15

jatkub neid miljoniteks vi isegi miljarditeks aastateks. Vaatamata sellele vaadeldakse pikeseenergiat ikkagi omaette energiaallikana nagu ka eelpool mainitud. Joonisel nr 2 on nidatud tuumaktuse mass vrreldes teiste Eestis kasutatavate energeetiliste ktuste massidega vrdse energiasisalduse juures, milleks on valitud kodumajapidamises he kuu elektrienergia kulu arvestatav suurus 100 kWh.

40,00 35,00 30,00 25,00

kg 20,00
15,00 10,00 5,00 0,00 Plevkivi Kivissi

4,5 mg

Kttemasuut Tuumaktus

Joonis nr 2 Ktuse mass, milles on energiat 100 kWh

6.4 Taastuvad energiaallikad Taastuvateks energiaallikateks on philiselt pikese kiirgus otse kiirgusenergiana vi looduse poolt mneks teiseks energialiigiks muudetud vormid nagu: pikese kiirgusenergia hdroenergia tuuleenergia humasside kineetilise energia nol eelvaadeldud energiaallikatest puidus (ja ka turbas) sisalduv keemiline energia ookeanide soojusenergia tinglikult vib taastuvaks energiaallikaks lugeda ka geotermaalenergiat.

Tele au andes on kikides ktustes, ka nendes, mida ei loeta taastuvateks, sisalduv keemiline energia tegelikult pikeselise pritoluga. See on varasematel aegadel pikesekiirguse toimel bioloogiliste protsesside (fotosntees) tulemusel salvestatud pikeseenergia (kiirgusenergia). Samuti on ka tuuleenergia ja ookeanide soojusenergia teisenenud pikeseenergia. Taastuvatest energiavormidest on vaid geotermaalne energia muu pritoluga. Arvatakse, et geotermaalenergia on maa tuumas krge rhu all toimuvate tuumareaktsioonide tulemus. 16

6.4.1 Pikesekiirgus Pikesekiirgus on olnud ja on inimkonna ajaloo jooksul praktiliselt muutumatu. Maa mbruses on pikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. Tegelikult maapinnale langeva pikese kiirguse intensiivsus sltub paljudest asjaoludest nagu kellaajast, ja peva vaheldumisest, pilvisusest, hu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. Suur osa pikese kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi maailmaruumi vi neeldub atmosfris. Seetttu on see osa pikesekiirgusest, mida maapinnal viks kasutada, palju viksem. Pikesekiirguse ajalise muutumise tttu ei ole vimalik teda energiaallikana kasutada tarbijale vajalikul ajal, sel aga puudub see energiaallikas tielikult. Pikeseenergia kasutamine tuleb kne alla koosts teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui pike ei paista vi kui tarbijate vajadus on suurem kui pikesekiirgus konkreetse seadme abil anda suudab. Otsese pikesekiirguse kasutamine energiaallikana tuleb energeetilises mttes kne alla nendes maakera piirkondades, kus enamikul ajal aastast on pilvitu ja kus pikesekiirte tee lbi atmosfri on lhim, st. ekvaatorile lhedastel laiuskraadidel. Pideva energiavarustuse kindlustamiseks vajab pikesekiirgus siiski igal juhul lisaks reservenergiaallikat. Vhesel mral kasutatakse pikesekiirgust tiendava soojusenergiaallikana pikesepatareide nol (peamiselt sooja veega varustamiseks) ka teistes maailma piirkondades muude ktuste kokkuhoiu eesmrgil. 6.4.2 Hdroenergia Hdroenergia ehk vee-energia on vee potentsiaalne ja kineetiline energia. Enamik kasutusel olevast hdroenergiast on jgede hdroenergia. Selleks kasutatakse jele sobivasse kohta ehitatud paisu taha kogutud veemassi potentsiaalset energiat. Vesi juhitakse hdroelektrijaama paisu taga oleva vee nivoost madalamal asuvatele veeturbiinidele, kus vesi annab oma energia (vee potentsiaalse energia muutumine vee kineetiliseks energiaks) turbiinile ja koos turbiiniga elektrigeneraatori rootorile kineetilise energiana. Generaatoris muundatakse see energia elektrienergiaks. heks ajalooliselt vanemaks hdroenergia kasutusaladeks oli tema kasutamine vesiveskites, kus muundatuna mehaaniliseks energiaks kasutati vilja jahvatamiseks ja muudeks mehaanilist energiat nudvateks tdeks. Vhemal mral on kasutusel loodete (tusu-mna) energia. Kasutatakse kuu klgetmbejust tingitud ookeanivee tusu ja mna ajal olevat ookeanipinna tasemete vahet. Loodete energia kasutamine pidevaks energia saamiseks on vimatu loodete perioodilisuse tttu (periood 12 tundi ja 25 min). NB! Tegelikult ei ole loodete energia prit pikeselt, vaid see on hoopis gravitatsioonivlja muutuste energia. Meenutagem, et tus ja mn on ju tingitud kuu klgetmbe ju muutustest, mis sltub maa prlemisest ja seetttu ookeani veemasside ja kuu vahelise kauguse muutumisest. Veelgi vhem leiab kasutust lainete energia, sest energeetiliselt mistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Lainete energiat tuleks koguda mere kllaltki suurelt pindalalt. Ka on lainete energia kasutamise vimalus ajaliselt vga ebahtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse merel vi vikesaartel olevate vikesevimsuseliste objektide varustamiseks koosts elektriakumulaatoritega. 17

6.4.3 Tuuleenergia Tuuleenergia on energeetilises mttes taastuvatest energialiikidest hdroenergia jrel tnapeval ks perspektiivsemaid. Kasutatakse piirkondades, kus tuulekiirus on valdavalt kllalt suur. Puuduseks on tuulekiiruse ajaline ebahtlus. Tuuleenergia omab olulist rolli fossiilktuste energeetilistel eesmrkidel pletamise vhendamisel. 6.4.4 Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana vi muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia on kasutatav kohtades, kus krge temperatuuriga nn. termaalvesi asub maapinnale kllalt lhedal, mis teeks selle energia kasutamise tasuvaks. Kasutatakse Islandil, Filipiinidel, Kamtatkal jm. Energeetikas enamkasutatavad misted ja mthikud Kuigi eelpool juba kasutati mitmeid energeetikas kasutatavaid misteid, on otstarbekohane nende ja muude energeetikas kasutatavate mistete lahtimtestamine koos mthikute selgitamisega. Seda enam, et igapevases elus on rahva knekeeles ja ajakirjanduses levinud vr arusaam mitmest mistest ning sageli esineb ka mthikute phimtteliselt vale kasutamist. Nagu energia ja t mratlustest vib jreldada (vt. eespool), mdetakse energiat ja td samades mthikutes. Rahvusvahelises mthikute ssteemis SI on energia ja t mthikuks daul ja seda (mthikut) thistatakse thega J. ks daul on energia, mis kulub mingi keha nihutamisel 1 meetri vrra juga 1 njuuton. Kuna daul on ka vrdne tga, mida tehakse vimsusega ks vatt (W) he sekundi (s) jooksul, siis vib dauli nimetada ka vattsekundiks (thistatakse Ws). See thendab, et 1J = 1Ws. Daul on igapevases elus kasutamiseks vga vike hik. Praktikas on energia ja t mtmiseks kasutusel mittessteemne hik kilovatt-tund (thistatakse kWh). Thises thendab k kordajat 1000 ja h ajahikut tund (tunnis on teatavasti 3600 sekundit). Jrelikult on kilovatt-tund 3600000 ehk 3,6 miljonit korda suurem hik kui daul. Veelgi suuremate energiate mtmisel on kasutatavateks mthikuteks megavatt-tund (Mwh), gigavatt-tund (Gwh) ja teravatt-tund (TWh). (Vt mthikute kordsete suuruste thistuse tabelit allpool). Kilovatt-tundides mdetakse niteks meie kodudes kasutatud elektrienergia hulka ja selle mtmiseks kasutatakse elektrienergia arvestit. Energeetika algaastatel nimetati seda seadet voolumtjaks, mis sisuliselt on aga ebaige nimetus. 7

18

Mthikute kordsete suuruste thistus (energeetikas enamkasutatavad kordsed) Nimetus tera giga mega kilo milli Kordsus 1012 109 106 103 10-3 This T G M k m Nited teradaul - TJ gigakalor - Gcal, gigavatt-tund - GWh megaherts - MHz, megaoom - M kilovatt kW, kilomeeter - km millioom - m, millimeeter - mm

Vimsus on t intensiivsuse mt, see on hes ajahikus tehtav t vi hes ajahikus energia muundamise mr mneks teiseks energialiigiks. Vimsusest saab rkida kui t intensiivsusest, energia muundamise, edastamise vi tarbimise intensiivsusest hel ajahetkel. Samuti kasutatakse vimsuse mistet iseloomustamaks elektritarviti elektrienergia muundamise vimet teist liiki energiaks. Niteks eldakse, et triikraua vimsus on 1000 vatti, kuigi see triikraud on parajasti pakendis ja ei tarbi midagi. See thendab seda, et kui see triikraud llitatakse elektrivrku, hakkab see tarbima elektrienergiat vimsusega 1000 vatti, mille muudab soojusenergiaks. Vimsuse (thistuseks on P) mthikuks on vatt (thistatakse W). Niteks ks taskulambipirn kasutab pledes vimsust umbes 1W. Suuremate vimsuste korral kasutatakse suuremate kordsetega mthikuid - kilovatti (kW) ja megavatti (MW) (vt mthikute kordsete suuruste thistust). Nii on kirjeldatud triikraua vimsus 1kW. Elektrienergia tarbimisest kilovatt-tundides vib rkida ainult mingi ajavahemiku jooksul, vimsusest vattides vi kilovattides aga mingil ajahetkel. Seeprast ei tohi omavahel segi ajada vastavaid mthikuid kilovatt-tunde ja kilovatte. Kilovatttund on (elektri)energia mthik, kilovatt aga vimsuse mthik (energia muundamise, edastamise vi tarbimise intensiivsuse mthik). Pinge on elektriliste potentsiaalide vahe, mille mjul vool lbib vi vib lbida mingit keskkonda, keha, aparaati, juhet jne. Pinge thistuseks on U. Pinge mthikuks on volt, hikuthistus V. Pinge kahe punkti vahel on mratav energiaga, mis on vaja kulutada elektrilaengu hiku viimiseks hest punktist teise. Sageli tuuakse selgituseks vrdlus erinevatel krgustel asuvate veebasseinidega ja vrreldakse elektrilist pinget nendes basseinides oleva vee nivoode krguste (seega rhkude) vahega. hendades basseinid kanaliga (toruga) hakkab vesi kanalis voolama ja voolab seda intensiivsemalt, mida suurem nivoode (krguste) vahe on. Samuti on ka elektriliste potentsiaalidega. Mida suurem on nende erinevus (vahe), seda suurema hooga voolab elekter nende punktide vahel. Oluline on vahet teha alalispinge ja vahelduvpinge vahel. Alalispingeks loetakse sellist pinget, mis ei ei muuda oma polaarsust, st seda, et sellise pinge tulemusena tekkiv vool kulgeb ahelas ainult hes suunas. Vahelduvpinge muudab aga perioodiliselt oma polaarsust, st et sellise pinge tulemusena tekkiva voolu suurus ja suund on ajas perioodiliselt muutuv. Alalispinget kasutatakse peamiselt vikesevimsuseliste elektritarvitite (taskulambid, sidevahendid, automaatikaseadmed jms.) toiteks, kus pingeallikateks on mitmesugused keemilised elektrielemendid vi -patareid, akud vi alaldid ja alalisvoolugeneraatorid.

19

Nii alalis- kui ka vahelduvpingeallikate pinget koormuseta olekus nimetatakse elektromotoorseks juks (emj), mida thistatakse E. Pingeallika koormamisel osutub selle pinge emj-st viksemaks nn sisepingelangu vrra. Energeetikas kui majandusharus kasutatakse peaaegu eranditult vahelduvpinget, mille suurus muutub siinusfunktsiooni jrgi sagedusega 50 (Ameerikas 60) korda sekundis (vngete arv sekundis). Rkides vahelduvpinge vrtusest peetakse silmas vahelduvpinge efektiivvrtust. Efektiivvrtus on siinuselise (siinusfunktsiooni jrgi muutuva) vahelduvpinge he (vi tisarvu) poolperioodi ruutkeskmine vrtus. Efektiivvrtust thistatakse samuti, kui alalispinge puhul U. U = 0,707 Umax kus Umax on siinuselise vahelduvpinge maksimumvrtus. Vahelduvpinget kujutatakse graafiliselt vektorina, mis prlemisel nurkkiirusega = 2f kujutab projektsioonina vertikaalteljele pinge hetkvrtuse ajalist muutumist. Sagedus on igasuguse harmoonilise vnkumise korral vngete arv ajahikus. Sagedust thistatakse thega f ja tema mthikuks on herts hikuthistusega Hz. Sagedus on ks herts, kui mingi suurus muutub perioodiliselt nii, et tema mistahes vrtus kordub iga sekundi jrel (ks kord sekundis). Elektrivool ehk lihtsalt vool on elektrilaengute korrastatud liikumine lbi mingi keskkonna, niteks lbi juhtme. Voolu suurus, mida nimetatakse voolutugevuseks, on mratav elektrilaengute hulgaga, mis lbib konkreetset keha, aparaati, seadet vi vaadeldavat (juhtme) ristliget hes ajahikus. Voolu thistatakse thega I. Voolutugevuse hikuks on amper, hikuthistus A. Oluline on vahet teha alalisvoolu ja vahelduvvoolu vahel. Alalisvoolu all mistetakse sellist elektrivoolu, mille puhul elektrilaengud liiguvad elektriahelas pidevalt hes suunas. Vahelduvvool on selline elektrivool, kus voolu suurus ja suund on ajaliselt perioodiliselt muutuv. Nagu eelnevastki vib jreldada, on energeetikas tegemist vahelduvvooluga, sest igat elektritarvitit, mis llitatakse vahelduvpinge vrku, lbib vahelduvvool. Rkides vahelduvvoolu vrtusest peetakse silmas vahelduvvoolu efektiivvrtust. Vahelduvvoolu efektiivvrtus on siinuselise vahelduvvoolu he (vi tisarvu) poolperioodi ruutkeskmine vrtus. Efektiivvrtust thistatakse samuti, kui alalisvoolu puhul I. I = 0,707 Imax kus Imax on siinuselise vahelduvvoolu maksimumvrtus. Nagu pingegi puhul, kujutatakse vahelduvvoolu graafiliselt vektorina, mis prlemisel nurkkiirusega = 2f kujutab projektsioonina vertikaalteljele voolu hetkvrtuse ajalist muutumist. Kikides elektriseadmetes on vool (sh enimalt lubatav vool) heks kige olulisemaks nitajaks.

20

Elektriline takistus Elektriline takistus ehk lihtsalt takistus on suurus, mis iseloomustab aine vi juhi takistavat vi pidurdavat toimet (elektri)energia edastamisele. Takistus on elektrijuhi omadus, mis sltub selle materjalist, mtmetest ja tavaliselt ka temperatuurist. Takistuse thiseks on R. Takistuse mthikuks on oom, mille thiseks on kreeka tht oomega . Vahelduvvooluahelais tehakse vahet aktiivtakistuse, reaktiivtakistuse ja nivtakistuse vahel. Alalisvooluahelas reaktiivtakistusest ja nivtakistusest rkida ei saa. Thisega R thistatakse just aktiivtakistust, mis esineb alalisvooluahelas ksinda. Seda nimetatakse ka oomiliseks takistuseks (kuigi ka reaktiiv- ja nivtakistust mdetakse ikkagi oomides). Thisega X thistatakse reaktiivtakistust, kusjuures see vib olla induktiivne reaktiivtakistus, ehk lihtsalt induktiivtakistus, siis thistatakse see XL, vi mahtuvuslik reaktiivtakistus, ehk lihtsalt mahtuvuslik takistus, siis thistatakse see XC. Reaktiivtakistus on nende takistuste absoluutvrtuste vahe: X = XL XC Seega vib ka tinglikult lugeda induktiivtakistust positiivseks reaktiivtakistuseks ja mahtuvuslikku takistust negatiivseks reaktiivtakistuseks. Induktiivtakistust omavad igasugused poolid ja mhised. Mida rohkem keerdusid ja mida suurema ristlikega on rauda sisaldavast materjalist mhise sdamik, seda suurem on induktiivtakistus. Mahtuvuslikku takistust aga omavad elektrilised kondensaatorid. Mida suurema mahtuvusega on kondensaator, seda viksem on mahtuvuslik takistus. Laskumata sgavamale elektrotehnika teooriasse vib nitena tuua, et vahelduvvooluahelas on aktiivtakistuse ja reaktiivtakistuse jrjestikhenduse korral kogutakistus, mida nimetatakse nivtakistuseks (this Z), vljendatav jrgmiselt: ehk Energeetikas omab takistus olulist thtsust kikides elektrienergia muundus- ja edastuselementides, sest aktiivtakistus on see elektrijuhi omadus, millest sltub kaduma mineva (loe: mittesihipraselt soojusenergiaks muutuva) energia kogus. Voolutugevuse elektriahelas mrab ra ks elektri philine seadus Ohmi (loe: oomi) seadus: Kahe punkti vahel olevas elektriahelas (juhtmes, elektritarvitis jms.) voolava elektrivoolu suurus (voolutugevus) on vrdeline nende punktide vahel oleva pingega ja prdvrdeline nende punktide vahelise elektriahela elektrilise takistusega: I = U / R, kus I on voolutugevus amprites (A), U on pinge voltides (V), R on takistus oomides ().

21

Seaduseks, mis mrab ra soojuseks muutuva elektrienergia hulga on JouleLenzi seadus. Soojusenergia Ws (erinevates vljaannetes thistatakse ka A, Q, E jm.), mis tekib mingis elektrilist takistust R omavas kehas, takistis, juhtmes, elektritarvitis jne., kui seda lbib teatud suurusega vool I teatud aja t jooksul, on mratud valemiga: Ws = I R t , kus Ws on (soojus-)energia daulides (J), I on vool amprites (A), R on takistus oomides () t on aeg sekundites (s). Oluline on siinjuures thele panna seda, et see elektrilist takistust omavas kehas, takistis, juhtmes, elektritarvitis jne. soojuseks muutuv energiahulk on vrdeline voolutugevuse ruuduga. Jrelikult, kui juhet lbiv vool suureneb 3 korda, suureneb juhtmes soojuseks muutuva energia hulk 9 korda jne. Veelkord vimsusest Alalispinge ahelas on vimsus vrdeline pinge ja vooluga ehk valemiga vljendades P = U I, kus P on vimsus vattides (W) U on pinge voltides (V) I on vool amprites (A). Vahelduvpinge vrgus (-ahelates) vljendatakse pinge ja voolu korrutisega nivvimsust. Nivvimsuse hikuks on voltamper (VA). S = U I, kus S on nivvimsus voltamprites (VA) U on pinge voltides (V) I on vool amprites (A). Siin ja edaspidi meldakse vahelduvpinge vrgus (-ahelates) indeksita thistatud pingeid ja voolusid nende efektiivvrtustena. Vimsust, mis on ksitletav t intensiivsuse mduna (vimsus, mis teeb tegelikult td, salvestub keemilise energiana, muutub soojuseks vi muuks energialiigiks, nagu alalispinge korral), nimetatakse vahelduvpingevrgus aktiivvimsuseks. Aktiivvimsust thistatakse thega P nagu alalispinge ahelates lihtsalt vimsust. Aktiivvimsus on ldjuhul viksem kui nivvimsus vi rmisel juhul sellega vrdne. Aktiivvimsuse ja nivvimsuse suhet nimetatakse vimsusteguriks ja thistatakse cos . Seega cos = P / S ja P = S cos ehk P = U I cos , kus 22

S on nivvimsus voltamprites (VA) P on aktiivvimsus vattides (W) U on pinge voltides (V) I on vool amprites (A) cos on vimsustegur. Vimsustegur on pinge ja voolu vektorite vahelise nurga koosinus. Mida induktiivsem on koormus, seda suurem on nurk pinge ja voolu (vektorite) vahel, seda suurem on ka vool, mis on vajalik sama (aktiiv)vimsuse edastamiseks (eeldades, et pinge on muutumatu). Suurema voolu korral on aga kaod lekandeliinis ka suuremad (vrdelised voolu ruuduga). Siit jreldub, et on kasulik suurendada tarbija juures vimsusteguri cos vrtust. Kuna aktiivvimsus on nivvimsusest viksem, siis peab nivvimsus koosnema veel millestki. Selleks on nn. reaktiivvimsus, mida thistatakse Q ja selle mthikuks on varr ehk voltamper-reaktiivne (var). Nivvimsus, aktiivvimsus ja reaktiivvimsus on seotud jrgmise valemiga: kus S on nivvimsus voltamprites (VA) P on aktiivvimsus vattides (W) Q on reaktiivvimsus varrides (var). Reaktiivvimsus on vrdne induktiivvimsuse QL ja mahtuvusvimsuse QC absoluutvrtuste vahega: Q = QL - QC , kus QL = I 2 XL ja QC = I 2 XC Tinglikult loetakse induktiivvimsust (induktiivset reaktiivvimsust) positiivseks reaktiivvimsuseks ja mahtuvusvimsust (mahtuvuslikku reaktiivvimsust) negatiivseks reaktiivvimsuseks. See thendab seda, et tarviti, mis omab induktiivset iseloomu, tarbib aktiivvimsuse krval ka reaktiivvimsust ja tarviti, mis omab mahtuvuslikku iseloomu, toodab reaktiivvimsust. Enamus elektrienergia tarbijatest on induktiivse iseloomuga (omavad induktiivtakistuslikku iseloomu), sest kik elektrimootorid omavad mhiseid ja seega ka induktiivset reaktiivtakistust. Siit jreldub, et vimsusteguri cos suurendamiseks tarbija juures tuleks tarvitiga paralleelselt llitada sobiva suurusega elektriline kondensaator, mille reaktiivvimsus oleks enam-vhem sama suur, kui tarviti poolt tarbitav reaktiivvimsus. Seda nimetatakse vimsusteguri parendamiseks. Tulemusena vheneb tarbijani minevas liinis vool ja vrdeliselt voolu ruuduga ka vimsuskaod liinis. Kolmefaasilises pingessteemis on vimsus (aktiivvimsus) mratav jrgmise valemiga: P = 3 U I cos , kus 23

P on vimsus vattides (W) U on liinipinge voltides (V) I on liinivool amprites (A) cos on vimsustegur. Kui alalispinge korral andis pinge ja voolu korrutis vimsuse, siis vahelduvvoolu puhul annab pinge ja voolu korrutis nivvimsuse. S=UI S= 3UI hefaasilises ssteemis kolmefaasilises ssteemis, kus

ja

S on nivvimsus voltamprites (VA) U on pinge liinijuhtmete vaheline ehk liinipinge voltides (V) I on liinivool amprites (A). Joonisel nr 3 on esitatud niteid pinge- ja vooluvektorite kasutamise kohta erinevate koormuste korral ja vimsusteguri parendamise selgitamiseks. Seejuures vaadeldakse voolu koosnevana aktiivkomponendist ehk aktiivvoolust Ia ja reaktiivkomponendist ehk reaktiivvoolust Ir. Viimane koosneb induktiivsest reaktiivvoolust IL ja mahtuvuslikust reaktiivvoolust olles viimaste absoluutvrtuste vahe: Ir = IL - IC . Tinglikult vib lugeda, et induktiivne reaktiivvool on positiivne ja mahtuvuslik reaktiivvool negatiivne. Seejuures kogu vool on: ehk a) aktiivkoormus (koormus omab ainult oomilist ehk aktiivtakistust), pinge ja voolu vektorite vaheline nurk on 0. Koormustegur on maksimaalne (cos = 1,0). Selliseks koormuseks on niteks triikraud vi elektripliit. b) induktiivkoormus (koormus omab ainult induktiivtakistust), pinge- ja vooluvektorite vaheline nurk on 900. Koormustegur on 0. Selliseks koormuseks on niteks mingi raudsdamikuga jmedast traadist (mittearvestatavalt vikese aktiivtakistusega) mhis. c) mahtuvuslik koormus (koormus omab ainult mahtuvustakistust), pinge- ja vooluvektorite vaheline nurk on 900. Koormustegur on 0. Selliseks koormuseks on niteks elektriline kondensaator vi spetsiaalselt selleks ehitatud elektrimasin snkroonkompensaator. Nendes vektordiagrammides on: U pinge voltides (V) I kogu vool amprites (A) Ia aktiivvool amprites (A) Ir reaktiivvool amprites (A) IL induktiivne reaktiivvool amprites (A) IC mahtuvuslik reaktiivvool amprites (A) cos vimsustegur. d) induktiivse iseloomuga aktiivkoormus (segakoormus, mis omab nii aktiiv- kui ka induktiivtakistust), pinge- ja vooluvektorite vaheline nurk on vahemikus 0 < < 900. Koormustegur on vahemikus 1,0 > cos > 0. Selliseks koormuseks on niteks enamus elektrimootoreid. e) vimsusteguri parandamine. Induktiivse iseloomuga aktiivkoormusele on paralleelselt hendatud mahtuvuslik koormus (kondensaator), mille vool IC vhendab reaktiivvoolu Ir = IL ja sellega ka summaarset voolu I toitvas liinis, kus 24

I1 on summaarne vool enne kondensaatori hendamist I2 on summaarne vool prast kondensaatori hendamist.

U Ia

IL
=0 cos = 1,0 = 90 cos = 0
0

IC
= 90 cos = 0
0

a
U

b
U

2 IC Ia I Ir=IL d e Ia I2

I2 < I1 I1 IL

Joonis nr 3. Niteid pinge- ja vooluvektorite kasutamise kohta erinevate koormuste korral ja vimsusteguri parendamise selgitamiseks

25

Soojuslikud mthikud Temperatuur on soojusnhtuste phisuurus. Temperatuur iseloomustab mingi keha (tahke vi vedela aine vi gaasi kogumi) soojusenergia taset, mitte hulka. Mida intensiivsem on aineosakeste (molekulide) korrapratu soojuslik liikumine, seda krgem on aine temperatuur. Temperatuuri mthikuks on kraad, kusjuures on kasutusel mitu erinevat temperatuuriskaalat. Rahvusvahelises mthikute ssteemis on kasutusel temperatuuri absoluutne skaala ehk Kelvini skaala. Igapevases elus ja kodumajapidamises kasutatakse Celsiuse skaalat, Ameerikas aga Fahrenheiti skaalat. Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade he kraadi vrtused on hesuurused, kuid erinevus on selles, et Celsiuse skaala nullpunkt asub Kelvini skaala 273 kraadi juures ja Kelvini skaalal puuduvad negatiivsed temperatuurid. Kelvini skaala jrgi on temperatuur null kraadi (absoluutne null), kui aineosakeste (molekulide) korrapratu soojuslik liikumine on tielikult lakanud, st aine molekulid on liikumatud. Temperatuuri mthikuid thistatakse vastavalt Kelvini kraad - K ja Celsiuse kraad - C. Jrelikult on j sulamistemperatuur Kelvini kraadides 273 K ja vee keemistemperatuur 373K. Samuti vime telda, et absoluutne nulltemperatuur Celsiuse skaalal on miinus 273C. Teiseks oluliseks suuruseks soojustehnikas on rhk. Mistetavalt saab rhust juttu teha ainult vedelikes ja gaasides. Rahvusvahelise mthikute ssteemis SI on rhu mthikuks paskal hiku thistusega Pa. ks paskal on rhk, mida avaldab jud ks njuuton hele ruutmeetrile. Hoolimata sellest, et rahvusvaheline mthikute ssteem on ka Eestis eelistatuim, on igapevases elus jnud kasutusele rhu mthikuna ka atmosfr hiku thistusega atm, mis on vrdne 760 mm krguse elavhbesamba rhuga ehk keskmise hurhuga maapinnal. Tehnikas kasutatakse ka rhuhikut tehniline atmosfr hiku thistusega at, mida avaldab jud ks jukilogramm (kgf) hele ruutsentimeetrile. Seejuures on 1 atm = 1,02 at. Praktikas loetakse neid vrdseks ja rgitakse lihtsalt atmosfrist. Paskal on atmosfrist umbes 105 korda viksem hik. Kasutatakse ka mthikut baar [bar] 1 bar = 105 Pa. Praktiliselt loetakse atmosfri vrdseks baariga. Seega sageli kasutatav megapaskal MPa 10 atm. Kuigi rahvusvahelise mthikute ssteemi SI kohaselt on energia mthikuks daul, on soojusenergia mtmiseks veel kasutusel ka kalor hiku thistusega cal. 1 cal = 0,24 J. Seejuures on kalor vrdne energiahulgaga, mis on vajalik he grammi vee temperatuuri tstmiseks he kraadi vrra. Rahvusvahelise mthikute ssteemi SI energia hiku dauli J vrdlus teiste kasutusel olevate mehaaniliste, soojuslike ja elektriliste energia mthikutega on nidatud jrgnevas tabelis. Energia ja t mthikud erinevates mthikute ssteemides Mthik 1J 1 kgf x m 1 kcal 1 kWh J 1 9,81 4,19 .103 3,6 .106 kgf x m 0,102 1 4,27102 3,67105 kcal 2,3910-4 2,3410-3 1 8,6102 kWh 2,7810-7 2,7210-6 1,1610-3 1

Elektrijaamade liigitus Elektrijaamu vib energiamuunduste liigi alusel liigitada kolme suurde rhma: 26

soojuselektrijaamad hdroelektrijaamad tuuleelektrijaamad. Eraldi vib vaadelda otsemuundusseadmetega elektrijaamu ja erinevate elektrijaamade liikide kombinatsioone.

9.1 Soojuselektrijaamad Soojuselektrijaamades saadakse elektrienergiat soojusenergia muundamise teel elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel. Soojusenergia saamise viisi jrgi liigitatakse soojuselektrijaamu omakorda kasutatava primaarenergia jrgi: orgaanilisel ktusel (kivissi, plevkivi, masuut, gaas, turvas jms.) tuumaktusel (aatomielektrijaamad) geotermaalenergial pikese kiirgusenergial ookeanivee soojusel ttavateks elektrijaamadeks. Enamlevinum soojuselektrijaama liik on orgaanilisel ktusel ttav elektrijaam, kus ktuse pletamisel saadav soojus (soojusenergia) antakse katelagregaadis (katlas) le veele-veeaurule. Aurus sisalduv soojusenergia muundatakse auruturbiini vahendusel mehaaniliseks energiaks, mis elektrigeneraatoris lpuks muundatakse elektrienergiaks. Selliseid soojuselektrijaamu nimetatakse ka auruturbiinelektrijaamadeks. Eestis toodetakse 95% elektrienergiast orgaanilisel (fossiilsel) ktusel plevkivil ttavates Narva elektrijaamades Balti Elektrijaamas ja Eesti Elektrijaamas. Need on maailma suurimad plevkivielektrijaamad. Ettekujutuse nende mtmetest annavad mned jrgmised faktid. Balti Elektrijaama peahoone pikkuseks on ca kolmveerand kilomeetrit, Eesti Elektrijaama katelagregaadi krgus on vrreldav Tallinnas asuva vlisministeeriumi hoone krgusega, korstnate krgus on aga veerand kilomeetrit. Teiseks soojuselektrijaama liigiks turbiinis kasutatava energiakandja jrgi on gaasiturbiinelektrijaam. Gaasiturbiinelektrijaamas kasutatakse ktusena tavaliselt gaasilisi, harvemini vedelaid ktuseid. Nende pletamine toimub rhu all ja ktuse plemisel saadav soojusenergia antakse plemisgaasidele, mis ilma veeauru vahenduseta otse kitavad turbiini (gaasiturbiini). Kuna plemisgaaside temperatuur on mrksa krgem kui veeaurul, siis on gaasiturbiinile esitatavad nuded samuti hulga rangemad ja vastavad seadmed ka kallimad. Seetttu kasutatakse gaasiturbiinelektrijaamu ainult eriolukordades, peamiselt seal, kus on sageli vaja turbiini kiiret kivitamist. Reeglina kasutatakse gaasiturbiinelektrijaama turbiini(de)st vljuvaid veel vrdlemisi krge temperatuuriga plemisgaase tavalise auruturbiinelektrijaama tsklis. Soojuselektrijaamade olulise grupi moodustavad tuumaelektrijaamad (aatomielektrijaamad). Need erinevad orgaanilisel ktusel ttavatest elektrijaamadest selle poolest, et neis saadakse soojusenergia tuumareaktorist (aatomireaktorist), kus tuumaktuse radioaktiivse lagunemise tulemusel saadav soojusenergia antakse spetsiaalsete soojusvahetajate kaudu veele-veeaurule. Edasine energiamuunduste kik on sama, mis tavalises orgaanilisel ktusel ttavas elektrijaamas. Tuumaelektrijaamade probleemiks on vimalike avariide korral keskkonna saastamise suur oht. Meenutagem Ternobli juhtumit. Eraldi liigi soojuselektrijaamadest moodustavad soojuselektrijaamad, kus ktuse keemiline energia muundub soojusenergia vahendusel mehaaniliseks energiaks siseplemismootorites, valdavalt diiselmootorites. Nimetatakse diiselelektrijaamadeks. 27

Edasine energia muundumine toimub neis nagu teistes soojuselektrijaamades elektrigeneraatorites. Eestis enne merekaablite paigaldamist mandrilt Saaremaale varustasid elektriga Saaremaad ja Hiiumaad just diiselelektrijaamad. Siseplemismootoritega elektrijaamu kasutatakse seal, kus muu ktuse kohalevedu on raskendatud. Toodetava elektrienergia hind on neis tunduvalt kallim kui teistes elektrijaamades. Neid kasutatakse ka vikesevimsuseliste liikuvate (teisaldatavate) elektrijaamadena. Ookeanivee soojusel ttavaid elektrijaamu energeetikas praktiliselt ei kasutata. Kuigi ookeani pinnakihtides on salvestatud soojusena tohutul hulgal pikesekiirguse energiat, ei ole temperatuuride vahe ookeani pinna- ja svakihtide vahel piisavalt suur, et kasutada seda efektiivselt elektrienergia tootmiseks. Ka tekitab raskusi vajaliku soojusenergia kogumine suurelt ookeani pinnalt. 9.2 Hdroelektrijaamad Hdroelektrijaamad liigitatakse: jgede vee-energiat kasutavateks (paisuelektrijaamad ja derivatsioonielektrijaamad) loodeteelektrijaamadeks (tusu-mnaelektrijaamad) laineteelektrijaamadeks. Valdavas enamikus on hdroelektrijaamad ehitatud jgedele. Erinevus paisu- ja derivatsioonielektrijaamade vahel seisneb selles, et paisuelektrijaamades on elektrijaama hoone ehitatud paisu sisse vi selle vahetusse lhedusse. Sellised on tasandikujgedele ehitatud elektrijaamad. Derivatsioonielektrijaamade puhul asub aga elektrijaama hoone paisust eemal ja vesi juhitakse elektrijaama hoones asuvatesse hdroturbiinidesse kas torustike, tunnelite vi kanalite ja rhutorude kaudu. On kasutusel paljudel mestikujgedel. Loodeteelektrijaamu (tusu-mnaelektrijaam) saab ehitada vaid ookeanirannikule, kus on tusu ja mna ajal ookeanivee tasemete vahe suur ja kus on sobivaid lahtesid, mida mida saab tammiga sulgeda. Muus osas ttab loodeteelektrijaam sarnaselt tavalise hdroelektrijaamale (paisuelektrijaamale), ainult selle vahega, et see ttab kahes suunas ja vaheaegadega (kahel korral pevas). Laineteelektrijaamu, mis on vikese vimsusega, on ehitatud vaid kohtades, kus teiste elektrjaamaliikide kasutamine on olnud raskendatud vi majanduslikult ebaotstarbekas, enamasti meres asuvate ksikute objektide energiavarustuseks. Omaette grupi hdroelektrijaamade seas moodustavad pumpelektrijaamad ehk nagu varem nimetati - hdroakumulatsioonielektrijaamad. Pumpelektrijaamad on meldud energia salvestamiseks vee potentsiaalse energiana ja selle energia hilisemaks kasutamiseks. Sisuliselt koosneb pumpelektrijaam elektriliselt kitatavast pumbajaamast (pumpadest), mis pumpab vee krgemalasuvasse veehoidlasse, ja tavalisest hdroelektrijaamast, mis vajadusel kasutab seda vett (vee potentsiaalset energiat) elektrienergia tootmiseks. Enamasti on pumpelektrijaamades veeturbiin ja elektrigeneraator ehitatud nii, et neid saab kasutada vastavalt veepumbana ja elektrimootorina. 9.3 Tuuleelektrijaamad Tuuleelektrijaamades toimub tuule kineetilise energia otsene muundamine elektrienergiaks. Tnapeval on enamlevinud rhtsa vlliga tiiviktuulemootoriga (tavaliselt 3 labaga) tuuleelektrijaamad. Tuuleelektrijaam vajab tuulevaikuse korral pideva energiavarustuse tagamiseks reservi mne muu elektrijaama liigi vi 28

energiassteemi (vt tagapool) nol. Ehitatakse tavaliselt mitmest tuuleelektrijaamast koosneva tuuleelektrijaamapargina kohtades, kus enamiku ajast valitsevad tugevad tuuled, enamasti rannikualadel nii mandril kui ka vees. Omab thtsust teistes elektrijaamades kasutatavate fossiilktuste kokkuhoiu mttes. 9.4 Otsemuundusega elektrijaamad Otsemuundusega elektrijaamades toimub elektrienergia tootmine ilma traditsiooniliste soojusenergiat mehaaniliseks muundavate soojusjumasinate (auru- vi gaasiturbiinid, siseplemismootorid) vahenduseta. Energia otsemuundusega elektrijaamad ei ole tnapeval (veel) kuigivrd levinud, sest paljud neis kasutatavatest energiamuunduse phimtetest on majanduslikult efektiivse lahenduseta ning kasutatavad vaid piiratud tingimustes ja erijuhtudel. Otsemuundusega elektrijaamadest tulevad kne alla jrgmisi seadmeid kasutavad jaamad: magnethdrodnaamiline generaator ktuseelement termoelektrongeneraator fotoelement termoelement. Energeetika seisukohalt on kesoleval ajal enim perspektiivsed magnethdrodnaamiline generaator ja ktuseelement. Otsemuundusega elektrijaamades kasutatavate energiamuunduste phimtetega vib lhemalt tutvuda vastava teatmekirjanduse abil. On huvitav mrkida, et Eestis on tehtud uurimistid magnethdrodnaamilise generaatori alal Kohtla-Jrve Elektrijaamas. 10 Energiamuundused elektrijaamades

29

Nagu eelnevast selgunud, on selleks, et primaarenergiast saada elektrienergiat, vaja elektrijaamades teha mitmeid energiamuundusi. Maailmas enamlevinud elektrijaamaliigiks on soojuselektrijaam, milles toimuvate energiamuunduste lhem kvalitatiivne ja kvantitatiivne vaatlemine on kasulik - toodetakse ju absoluutne enamus ka Eestis tarbitavast elektrienergiast soojuselektrijaamades. Energiamuundused soojuselektrijaamades toimuvad jrgmistes etappides: 1. Elektrijaama katelagregaadi (katla) koldes pledes muutub ktuses sisalduv keemiline energia plemisgaaside soojusenergiaks, kusjuures teoreetiliselt vib see protsess toimuda 100%-lise kasuteguriga. Tegelikkuses on see kasutegur alati viksem, sest mingi vike osa ktusest jb plemata tingituna ktuse mittekllaldasest segunemisest huga (nn plemishuga) ja osa soojusest lahkub ka suitsugaaside ning tuhaga. 2. Kuumade plemisgaaside soojusenergia lekandmine katelagregaadi vee- ja aurutorustikus (nimetatakse katla kttepindadeks) ringlevale veele-veeaurule. See protsess ei saa kunagi toimuda 100%-lise kasuteguriga, sest soojuse lekanne saab toimuda ainult kuumemalt kehalt jahedamale. Kuigi katelagregaatide ehitusel on kasutatud tehnilisi lahendusi soojuslekande efektiivsuse suurendamiseks, lheb osa plemisgaasides sisalduvast soojusenergiast suitsugaaside nol sna otseses mttes korstnasse. Vike osa plemisgaaside soojusenergiast lheb kaduma ka lbi katelagregaadi seinte, sest nende soojusisolatsioon ei saa olla absoluutne. Tnapeva katelagregaadid vimaldavad ktuses sisalduvat keemilist energiat muundada aurus

Soojusenergia Keemiline energia

Korstnasse

Mehaaniline energia

Elektrienergia

Jahutusveega

Ktus

Katel

Turbiin

Generaator

Katla kasutegur on 90 - 95%, 5 - 10% energiat kaob suitsugaasidega korstna kaudu. Turbiini lbinud aurus sisaldunud energiast kaob kondensaatori kaudu jahutusveega 40 - 45%. Turbiini enda kasutegur on 70 - 85%. Generaatori kasutegur on kuni 99%. Kogu elektrijaama kasutegur on seega 35 - 48% (Generaatorist vljuva energia suhe ktuses sisalduvasse keemilisse energiasse)

Joonis nr 4 Energiamuundused soojuselektrijaamas

sisalduvaks soojusenergiaks 90 - 95 %-lise kasuteguriga. 3. Energeetilises mttes ks olulisemaid energiamuundusi on auru soojusenergia muundumine auruturbiinis mehaaniliseks energiaks. Siin ei saa kuidagi mda minna hest soojustehnika (fsika) fundamentaalsest seadusest - termodnaamika teisest seadusest. Kui termodnaamika esimene seadus ksitleb energia jvuse seadust 30

termodnaamika vaatevinklist, siis termodnaaamika teine seadus ksitleb soojusenergia mehaaniliseks energiaks muundumise kvantitatiivset seadusprasust. Kui mehaanilist energiat vib soojusenergiaks (soojuseks) muundada tielikult (100%), siis vastupidine muundamine - soojusenergia muundamine mehaaniliseks energiaks tielikult vimalik ei ole. Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi), mis ringleb energiamuundusprotsessis katla, turbiini, aurukondensaatori, katla vahel, osaleb nn termodnaamilises ringprotsessis. Protsessi kigus antakse energiat katlas veele-veeaurule soojusenergia nol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia nol, kuid sellest protsessist vljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatoris soojusenergia nol, mis tegelikult lheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma. Ideaalse ringprotsessi (nn Carnot ringprotsess - loe: karnoo) puhul mravad kaduma mineva energia koguse protsessi siseneva keha (auru) ja protsessist vljuva auru temperatuurid absoluutse temperatuuriskaala jrgi (absoluutsed temperatuurid). Carnot ringprotsessi kasutegur on vljendatav valemiga: = 1 - T2 / T1 , kus T1 on protsessi siseneva auru temperatuur ja T2 protsessist vljuva auru temperatuur. See on soojusenergia mehaaniliseks energiaks muutmise kasuteguri teoreetiliselt maksimaalne suurus. Tegelikkuses ei ole protsessid ideaalsed ja seetttu on tegelike protsesside kasutegur Carnot ringprotsessi kasutegurist madalam. Teoreetiliselt soojusenergia mehaaniliseks energiaks muundamise maksimaalselt vimaliku kasuteguri piiri mravad ra eelnimetatud temperatuurid. Kui tnapeva katla- ja turbiiniehituses kasutatavad materjalid vimaldavad kasutada seadmeid, kus lekuumendatud auru temperatuur ulatub 570 - 5800C-ni, mis absoluutse temperatuuri skaala ehk Kelvini skaala jrgi on 273 kraadi vrra krgem ehk T1 = 843 - 8530K. Protsessist vljuva auru temperatuur prast turbiini saab olla veidi rohkem, kui elektrijaamas kasutada oleva jahutusvee temperatuur. Lugedes selle vrdseks 100C-ga, saame selleks temperatuuriks absoluutse temperatuuri skaala jrgi T2 = 2830K. Jrelikult tnapeva katla- ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundada krgema kasuteguriga kui = 1 - 283 / 853 = 0,67. Nagu juba eespool mainitud, osutub tegelik kasutegur veelgi madalamaks sltuvalt ktusest, katla konstruktsioonist ja sellest, kui tiuslikke turbiine kasutatakse. Selles energiamuundusprotsessis paratamatult kadumaminev (soojus)energia on sageli ajendanud ajakirjanikke, poliitikuid ja teisi kriitilise meelega isikuid tegema asjatundmatut kriitikat. Ksimus on siin vaid fundamentaalsete loodusseaduste mittetundmises. 4. Auruturbiini poolt arendatava mehaanilise energia muundab elektriliseks energiaks elektrigeneraator. Tnapeva soojuselektrijaamades kasutatakse eranditult kolmefaasilisi vahelduvvoolugeneraatoreid, millistes energiamuunduse kasutegur ulatub sltuvalt koormusest kuni 99%-ni. Energia muunduste kik soojuselektrijaamades on nidatud joonisel nr 4.

31

Joonisel nr 5 on nidatud ktuse energia kasutamine Eesti plevkivil ttavates elektrijaamades.

Ktuse keemiline energia

100 %

Kaod pletamisel (mittetielik plemine, tuhaga lahkuv ja korstnasse minev soojus jm.)

14 %

Kaod jahutusveega

Muud (mehaanilised kaod, kaod torustikes ja generaatoris)

42 %

12 %

Elektrienergia

33 %

Joonis nr 5 Ktuse energia kasutamine soojuselektrijaamas

Kuigi loodusseadustest mda hiilida ei ole vimalik, on leitud vimalusi soojuselektrijaamade efektiivsuse tstmiseks. ht sellist vimalust kasutatakse elektrija soojusenergia koostootmisejaamades (nimetatakse ka kombineeritud tootmisega elektrijaamaks, koostootmisjaamaks, soojus-elektritsentraaliks, soojuseja elektrijaamaks, termofikatsioonelektrijaamaks jms). Sellistes jaamades ei lasta auru prast turbiini vimalikult madala rhu ja madala temperatuuriga kondensaatorisse, kus jahutusveega lheb suur osa soojusest kaduma, vaid suunatakse soojustarbijale sobival temperatuuril soojusvahetisse, mille kaudu antakse soojusenergiat soojatarbijatele. Turbiine, millest osa vi kogu seda lbinud aur kasutatakse soojatarbijatele soojusenergia andmiseks, nimetatakse vasturhuturbiinideks. Vasturhuturbiinideks seeprast, et neis turbiinist vljuv aur on krgema temperatuuri ja rhuga kui kondensatsioonelektrijaamas kondensaatorisse juhitav aur. Selline elektri- ja soojusenergia kombineeritud tootmine vimaldab oluliselt tsta elektrijaama kasutegurit, sest see hulk energiat, mis tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonielektrijaamas) lheks kondensaatori kaudu kaduma, kasutatakse kombineeritud tootmisega soojuselektrijaamas suures osas soojusenergia andmiseks soojatarbijatele. See on aga siis vimalik, kui koostootmisjaamale sobivas lheduses on kllaldaselt soojusenergia tarbijaid. 32

11 Elektrienergia lekanne Kuigi eespool on mainitud, et kige mugavamalt kasutatav energialiik on elektrienergia, tuleb siiski tdeda, et tegelikult muundatakse elektrienergia tarbija poolt ikkagi kohe mingiks teiseks energialiigiks. Elektrienergia muudetakse elektrimootorite vahendusel mehaaniliseks energiaks, kttekehades soojusenergiaks, valgustites kiirgusenergiaks (valguseks). Klab harjumatuna, kuid inimene tarbijana elektrienergiat tegelikult otseselt ei vajagi. Kuigi tarbija vajab mingit muud liiki energiat, rgitakse ikkagi elektrienergia tarbijast ja mdetakse ning makse talle energiat elektrienergiana. Elektrienergiat vajatakse sisuliselt energia lekandmiseks teatud vahemaa taha elektrijaamast tarbijani. Enamikel juhtudel asuvad elektrijaamad energiatarbijatest kaugel. Selleks on mitmed objektiivsed phjused - energiaallika ettemratud asukoht (hdroelektrijaam), primaarenergiana kasutatava ktuse ebaratsionaalne transport kauge vahemaa taha (turvas, plevkivi) vi keskkonnaohutuse nuded. Tarbijad asetsevad aga peaaegu kikjal. Siiski on otstarbekas suuremate tarbijakogumike juurde, kus on vaja ka soojusenergiat ktteks, ehitada koostootmisjaamad. Sobiva ktuse korral korvab jaama suurem efektiivsus ktteliigi valikust ja transpordist tulenevad lisakulud. Nagu selgub, on peale kasutamismugavuse (elektrienergia lihtne muundamine teisteks energialiikideks) just elektrienergiat suhteliselt lihtne le kanda suurtele kaugustele. Sageli kasutatakse selle tegevuse iseloomustamiseks vljendit elektrienergia transport. Energeetikute keelepruugis kasutatakse rohkem vljendit elektrienergia lekanne vi elektrienergia edastus, kuigi sisuliselt oleks kohasem rkida energia lekandest vi edastusest elektri(energia) vahendusel. Teiste energialekande variantidena on tuntud gaasi ja nafta lekanne ehk transport (magistraal)torustike kaudu ja igasuguste ktuste transport traditsiooniliste transpordivahenditega. ldlevinud viis on suurtes kogustes kivise ja nafta transport meritsi. On kasutatud ka kivisetolmu transportimist torustiku kaudu koos veega (suspensioonina). Korrektne oleks muidugi rkida energiakandjate lekandest. Kigi nende energiatranspordiliikide puhul on tegemist keemilise energia kandjate transpordiga. Energia edastamisest rkides tuleb perspektiivse liigina rkida nn vesinikenergeetikast. Selle all meldakse sellist energiamuunduste ahelat, kus mistahes primaarenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mille kandjaks on puhas gaasiline vesinik. Energia edastamine toimuks siis torujuhtmete kaudu energia tarbimiskohta, kus seda kasutataks ktusena. Edasine muunduste ahel oleks sama mis ktuste juures. Lisaks saaks vesinikku kasutada ka transpordivahendite siseplemismootorites, kus praktiliselt ainsaks probleemiks on piisavalt suure ja tugeva vesinikupaagi ehitamine. Praegused lahendused vimaldavad vesinikktusega transpordivahendeid he laadimisega sita vhem kui bensiini- vi diiselktusega. Tuumaktuse transpordi puhul aga ei ole isegi kohane transpordist rkida selle mahu viksuse tttu. Kui jtta krvale soojusenergia lekande torustiku kaudu, siis muud energia transpordiliigid omavad vheolulist rolli. Niteks oleks vga raske ette kujutada energia lekannet kauge vahemaa taha mehaanilise energiana kilomeetritepikkuse prleva vlli abil... Tulevikuteaduse osaks jb energia lekanne kiirgusenergia vahendusel. See tuleb ilmselt kne alla energia lekandel maavliste objektide vahel, neilt maale vi vastupidi. Loodus on selle probleemi aga lahendanud - praktiliselt kogu maakeral kasutatav energia on le kantud pikeselt maale kiirgusenergia nol. 33

Energialekande variantide vrdlusel tulevad esile elektrienergia lekande eelised: lekanne ei vta praktiliselt mingit aega, ei ole vaja energiakandja lisavaru, mis viibib transpordil. Energialekande mistahes variandi korral tuleb selleks teha kulutusi (transpordikulud). Elektrienergia lekandel kasutatakse nende kohta enamasti energiakao mistet. Elektrienergia kadude puhul on tegemist loodusseadusega, mille tundmine vimaldab kadusid igesti arvestada ja vimaluste piires neid vhendada. Tiesti olematuteks energiakadusid kahjuks teha ei saa. Elektrienergia lekandel juhtmete (elektrienergia lekandeliinide) kaudu elektrivoolu nol on phiksimuseks juhtmetes paratamatult kaduma mineva energiahulga vhendamine. Vastavalt Joule-Lenzi seadusele muutub elektrienergia lekandeliinide juhtmetes osa lekantavast elektrienergiast soojuseks vrdeliselt liini juhtmete elektrilise takistusega (aktiivtakistusega) ja juhet lbiva voolu ruuduga (vt jaotis 7). Jrelikult on kaks vimalust selle kadumamineva energiakoguse vhendamiseks: 1. vhendada juhtmete elektrilist takistust 2. vhendada juhet lbiva voolu tugevust. Juhtme takistuse vhendamiseks kasutatakse juhtmematerjalidena vimalikult vikese eritakistusega metalle vaske vi alumiiniumi. Kuigi kige viksema eritakistusega metall on hbe, ei tule hbeda kasutamine elektriliini materjalina kne alla tema krge hinna tttu. Viimasel ajal on hakatud eelistama rohkem vaske, mille eritakistus on viksem kui alumiiniumil. Teiseks teeks juhtme takistuse vhendamiseks on juhtme ristlikepinna suurendamine ehk jmedama juhtme kasutamine. Sellel vimalusel on teatud piirid, sest vga jmedate juhtmete kasutamisel muutub kasu energia kokkuhoiust viksemaks kui kahju kulude suurenemise tttu liini ehitamisel suureneks ju materjalikulu nii juhtmetele kui ka liini mastidele, mis peaksid kandma mrksa raskemat juhet. Mrksa efektiivsem elektrienergia lekandeliinides kadumamineva energiakoguse vhendamiseks on voolutugevuse vhendamine. Kuna lekantav vimsus (energia ajahikus) on vrdeline nii pinge kui ka voolutugevusega, siis sama vimsuse lekandmiseks mingi arv korda krgemal pingel saab seda teha sama arv korda viksema voolutugevusega. Kuna aga energiakadu (vimsusekadu) liinis on vrdeline voolutugevuse ruuduga, siis on selline viis energiakadude vhendamiseks eriti thus. Seeprast kasutatakse elektrienergia lekandmisel tarbijapingest tunduvalt krgemaid pingeid. Sltuvalt lekantava vimsuse suurusest ja lekande kaugusest on igale olukorrale majanduslikult sobiv pinge, igemini pingete vahemik. Need pinged on standardiseeritud maailma kigis riikides ja enamikus neist langevad nad suuruselt kokku. See vimaldab kallite elektriseadmete tootmisel ja kasutamisel rahvusvahelist koopereerumist. Eestis on kasutusel elektriliinide nimipinged 6 kV, 10 kV, 15 kV, 20 kV, 35 kV, 110 kV, 220 kV ja 330 kV. Mujal maailmas on kasutusel ka krgemad pinged. Kuna tavaliselt loetakse pinget le 1kV (s.o 1000 V) krgepingeks, siis nimetatakse selliste pingetega liine krgepingeliinideks ja vastavalt omavahel hendatud liine koos alajaamadega krgepingevrguks. Seadmete komplekse, kus toimub pinge tstmine vi alandamine, nimetatakse alajaamadeks, kus kige olulisemaks seadmeks, mis vimaldab pinget tsta vi alandada, on transformaator ehk lihtsalt trafo vi jutrafo (eristamaks seda muudest, nt mtetrafodest). Siinjuures on oluline meenutada, et trafo vljundvool (sekundaarvool) on sisendvoolust (primaarvoolust) sama palju kordi viksem, kui palju kordi on vljundpinge (sekundaarpinge) suurem sisendpingest (primaarpingest), ja vastupidi pingetalandaval trafol. Alajaamades toimub elektrivrgu hargnemine, sealt saavad alguse ja neis lpevad kik lekandeliinid. Alajaamades on ka kikide liinide ja trafode llitusseadmed ja vastav juhtimis-, automaatika- ja releekaitseaparatuur (vt edaspidi). 34

Alajaamades, kust algavad vi kus lpevad alalispingeliinid, peavad olema veel krgepingelised alaldus- ja vaheldusseadmed, mille nimetustes kajastub nende lesanne. Krgepingeliste alaldus- ja vaheldusseadmete kasutamine on saanud tnapeval vimalikuks ainult tnu pooljuhttehnika arengule. Krgepingevrku nimipingega 110 kV ja enam ksitletakse phivrguna, madalama nimipingega vrke jaotusvrguna. Jaotusvrgu hulka kuuluvad ka madalpingeliinid kuni tarbijateni (vt Elektrienergia jaotamine). Energiakaod lekandeliinides on tarbijate juures tuntavad enamasti nimipingest madalama pingena (pingekadu). Siinjuures on huvitav mrkida, et krgepingevrgus vib krgemate nimipingetega lekandeliinide lpus mningate reiimide puhul pinge olla isegi krgema kui liini alguses. See sltub liini induktiivtakistuse ning liini ja maa vahelise elektrilise mahtuvuse (sellest tingitud mahtuvusliku takistuse) vahekorrast. Teatud juhtudel kasutatakse energia lekandeks ka krget alalispinget, mis vib ulatuda isegi krgemale kui miljon volti (1000 kV). Alalispinge lekandeliine kasutatakse suurte vimsuste lekandmisel eriti kaugele vi henduste loomisel eri riikide vi energiassteemide vahel (vt ptk 14). Tnapeva energeetika arengu taseme juures jvad energiakaod phivrgus 2 - 3 % tasemele. 12 Elektrienergia jaotamine Elektrienergia tarbijad vajavad elektrit pingel 220 V (Eurostandardi jrgi 230 V) ja 380 V (400 V). (USA-sse reisijatel on kasulik teada, et seal on kodutarbijatel nimipingeks 115 V). Need pinged kuuluvad madalpinge hulka ja vastavaid liine ja vrku nimetatakse madalpingeliinideks ja -vrguks. Teatud territooriumil elektrienergia jaotamisel tarbijate vahel kasutatavat elektrivrku nimetatakse jaotusvrguks. Jaotusvrgus kasutatakse krgepingeliine pingetel 35, 20, 15, 10 ja 6 kV ning tarbijatele kige lhemas osas madalpingeliine pingel 380/220 V, sageli nimetatakse seda ka 0,4 kV pingeks. Viimast osa jaotusvrgust nimetatakse madalpingevrguks. Kuna lekandeliinide ja -vrgu ning jaotusvrgu vahe on suhteliselt tinglik, siis mnel juhul vib ka 110 kV liine lugeda jaotusvrgu osaks. Jaotusvrgu alajaamadest saavad alguse kik madalpingejaotusvrgu liinid, mis lpevad reeglina tarbija juures. Energiakadude suurus jaotusvrgus, hoolimata iga-aastasest vhenemisest, ulatub 10%-ni. Tuleb eraldi mrkida, et peale tehniliste kadude, mis on mratud vrgu parameetrite ja koormustega, lisanduvad nn kommertskaod. Kommertskaod sltuvad sellest, et kadusid arvestatakse vrku siseneva energia ja mdud energia vahena. Seetttu lhevad energiakaona kirja ka maksujuetute tarbijate tasumata ning varastatud energia. 13 Kasutatavad pingessteemid Igapevases knepruugis kasutatav vljend vahelduvvool ei ole alati korrektne. See on ige ainult siis, kui energiat parajasti tarbitakse. Kui elektritarviti on vlja llitatud, siis pole ka voolu, kuigi niteks seinakontaktis (vahelduv)pinge on. Nagu eespool mainitud, kasutatakse energeetikas eranditult 50 Hz sagedusega vahelduvpinget (Ameerikas on sagedus 60 Hz, mis praktiliselt ei takista Euroopa jaoks ehitatud elektritarvitite - raadiote, pardlite jms - kasutamist Ameerikas). Energeetikas kasutatavad pingessteemid on kolmefaasilised. Kolmefaasiline ssteem thendab seda, et on nagu hendatud kokku kolm vahelduvvoolu ahelat. Igas nendest ahelatest vahelduvpinge (ja ka -voolu) hetkevrtused oma perioodilistes 35

muutustes hilinevad eelmise ahela pinge muutustest 1/3 perioodi vrra. Iga sellist ahelat nimetataks faasiks. Kui kolme eraldi vooluahela jaoks on reeglina vaja kokku kuus juhet, siis kolmefaasiline ssteem vimaldab asendada nendest kolm juhet he juhtmega ja teatud tingimustes (kui igas neist kolmest ahelast on hesuurune vool, hesugune koormus) ldse loobuda neljandast juhtmest. Seetttu on kolmefaasilistel liinidel kasutusel kas kolm (krgepingeliinidel) vi neli juhet (madalpingeliinidel). Teatud juhtudel vib elektriliinidel olla ka rohkem juhtmeid, kuid need omavad muud otstarvet (sellest edaspidi). Sageli on samadele krgepingeliini mastidele paigutatud kaks paralleelset liini ehk ahelat (kaheahelane liin). Siis on liinijuhtmete arv vhemalt kuus pluss muud otstarvet omavad juhtmed (ks vi kaks juhet). Nagu eldud, on energeetikas valdavalt (vlja arvatud mned kodutarbijad ja vikesevimsuselised elektritarvitid) kasutusel kolmefaasiline pingete (ja vastavalt ka voolude) ssteem. Niteks saadakse kolmefaasiline ssteem kolmest hefaasilisest ssteemist generaatori mhiste vastava hendamise teel. hefaasiliste ssteemide algpunktid hendatakse kokku nullpunktiks 0. Nullpunkti ja iga hefaasilisese ssteemi lpp-punktide A, B ja C vahel olevaid pingeid nimetatakse faasipingeteks Uf (UA, UB, UC), punktide A, B ja C vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks Ul (UAB, UBC, UCA), vt joonis nr 6. Smmeetrilise kolmefaasilise ssteemi korral on liinipinge 3 korda suurem faasipingest, st Ul = 3 Uf. Kolmefaasilise kolmejuhtmelise elektriliini iga juhtmepaari vahel on liinipinge, iga juhtme ja maa (vi nulljuhtme) vahel aga faasipinge. Maa vahel seeprast, et trafode nullpunktid on reeglina hendatud maaga. On aga ka neljajuhtmelisi liine (madalpingel), kus neljas juhe on hendatud maaga. Siis esineb faasipinge teiste juhtmete (liinijuhtmete) ja nulljuhtme (vi maa) vahel. Kui hefaasilises ssteemis kujutatakse graafiliselt vahelduvpinget vrgusagedusega prleva pingevektorina, siis kolmefaasilises ssteemis on neid vektoreid kolm, mis on omavahel nihutatud 1/3 perioodi ehk 1200 vrra. eldakse, et nendevaheline faasinihe on 1200.
B

36

A UAB UA

120
UCA UC C

120

120

UB UBC B

Joonis nr. 6 Kolmefaasilise ssteemi pingevektorid

14 Energiassteemid Rohkem kui 100 aastat tagasi rakendati USA-s elektrienergia tootmisel, lekandel ja jaotamisel selline ssteem, kus elektrijaamad olid hendatud omavahel lekandeliinide kaudu elektrilisse paralleeltsse. Tekkis elektrienergia lekandeliinide vrk, kus liinid ei hargnenud ainult tarbijate suunas, vaid vrgu erinevate hargnemispunktide vahel olid ehitatud ka pikhendused, mis kujutasid samuti tavalisi lekandeliine. Samasuguseid pikhendusi hakati ehitama ka madalama pingega jaotusvrgu osas. Sellist elektrijaamade ja liinide ssteemi hakati nimetama energiassteemiks. Tnapeval mistetakse energiassteemi all elektrienergia ja ka soojuse tootmise, edastamise ja tarbijatele jaotamise ssteemi, mis koosneb htsest elektrivrgust ja sellega hendatud elektrijaamadest (ka termofikatsioonielektrijaamadest) ning mida juhitakse tsentraaalselt. Seejuures vib soojuse tootmine ja jaotamine olla htse energiassteemi osa vi iseseisev ssteem. Kui energiassteemis puudub soojuse tootmise ja edastamise osa - puuduvad termofikatsioonielektrijaamad vi see on ebaoluline, nimetatakse energiassteemi elektri(energia)ssteemiks. NB! Mitte segi ajada suurenergeetikasse mittekuuluvate vikeste objektide (masinad, autod jms.) elektrissteemidega. Energiassteemi philesanne on tarbijate katkematu varustamine kvaliteetse elektrienergia ja soojusega vimalikult optimaalses reiimis. Elektrienergia kvaliteedi all mistetakse seejuures sageduse vastavust standardsele (meil 50 Hz) ja pinge vastavust tarbija juures tarbija standardsele nimipingele, aga ka pinge hetkevrtuste muutumist vastavalt siinusfunktsioonile. Soojusenergia ehk lihtsalt soojuse kvaliteedi nitajaks on soojuskandja (vee vi auru) rhk ja temperatuur. Kuna elektrenergia edastamine toimub praktiliselt hetkeliselt (elektrivoolu kulgemise kiirus juhtmetes on sna lhedane valguse kiirusele), siis peab elektrienergia tootmine vastama igal hetkel tarbimisele. Et energiassteemi koormus (st tarbijate poolt tarbitav vimsus) muutub peva, ndala ja kuude jooksul suurtes piirides, tuleb elektrienergia tootmist ja energiassteemi reiimi pidavalt reguleerida ja muuta. 37

Energiassteemi tootmise, lekande ja jaotamise reiimi juhtimine (operatiivdispetijuhtimine) peab tagama energiassteemi optimaalse t. See toimub elektrijaamade agregaatide igeaegse kivitamise ja seiskamise, reiimiparameetrite ja vrgu elektrilise skeemi muutmise teel. Seejuures loetakse energiassteemi td optimaalseks, kui energiassteemi kikides osades tehtavate kulutuste summa on minimaalne. Arvestatakse kulutusi ktusele nii treiimis kui ka agregaatide kivitamisel (katelde sissektmisel elektrijaamades) ja elektrienergia kadusid lekandeja jaotusliinides. Teisest kljest tuleb optimaalse reiimi mramisel arvestada ka vimalikke kahjusid, mis vivad tekkida mingi agregaadi vi liini rikke tttu tst vljalangemisel. Vrreldes eraldittavate elektrijaamadega, millel puudub htne (pikisidemetega) elektrivrk, omab energiassteem palju eeliseid, mis olidki energiassteemide tekkimise phjuseks. Nendeks eelisteks on: viksem vajalik vimsusreserv, htlasem koormusgraafik, suurem tkindlus, energia parem kvaliteet, vimalus otstarbekamalt kasutada energiaressursse ja seadmeid, vimalus ehitada vimsamaid (reeglina he vimsushiku kohta odavamaid) elektrijaamu jms. Energiassteemi eelised on seda suuremad, mida suuremal territooriumil ta paikneb ja mida vimsam ta on. Seeprast ptakse energiassteeme hendada omavahel ja elektriliinide abil moodustada niimoodi hendatud energiassteeme. Reeglina on igal riigil oma rahvuslik energiassteem, suurtel riikidel vib neid olla ka rohkem. Baltimaade rahvuslikud energiassteemid on hendatud Baltija hendatud energiassteemi, viimane on hendatud aga Venemaa htse energiassteemiga. Seeprast on Eestis ja kigis Baltimaades samasugune sagedus kui Venemaal (tpsemalt eldes - samasugune krvalekalle standardsest 50Hz-lisest sagedusest), sest sagedust reguleerib siin Venemaa htne energiassteem. hendatud energiassteemide puhul on sageduse reguleerimise lesanne tehniliselt peaaegu mdapsmatult pandud suurimale (vimsaimale) energiassteemile. Phjamaade rahvuslikud energiassteemid on omavahel hendatud energiassteemi Nordel. Samuti on olemas 13 Lne-Euroopa hendatud energiassteem, USA ja Kanada hendatud energiassteem jt. Reeglina on energiassteemide vahelised hendused ehitatud vimsate lekandeliinide nol. Kui eraldi ei nimetata, siis on tegemist ikka tavaliste kolmefaasiliste vahelduvvooluliinidega. Sellisel juhul on muidugi hendatud energiassteemis hesugune sagedus. Alati ei ole erinevate rahvuslike energiassteemide sagedused hesugused. Energiassteemid saavad aga olla vahelduvvoolu korral paralleelts ainult siis, kui nende sagedused on tpselt samad. Erinevates riikides valitsevad sageduse tpsuse suhtes kllalt erinevad nuded. See teeb vimatuks nende riikide rahvuslike energiassteemide paralleelt vahelduvvoolul. Lahendus on leitud sel teel, et erinevate energiassteemide vahele on ehitatud alalisvooluliinid. Energiavahetus erinevate energiassteemide vahel toimub siis nii, et energia saatja pool muudab vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldamine), vastuvtja poolel aga muudetakse alalisvool vahelduvvooluks vastuvtva energiassteemi sagedusel (vaheldamine, inverteerimine). Enamikel juhtudest on mlemal poolel vimalus voolu alaldamiseks ja vaheldamiseks, see thendab, et energiat saab edastada mlemas suunas. Selline lekandelli on Soome ja Venemaa energiassteemide vahel, sellist ehitatakse merekaablina ka Eesti ja Soome vahele.

38

Maksimaalvimsus MW

1500 1000 500 0 113 141 169 197 225 253 281 309 337
Pevad Joonis nr 7 Energiassteemi aastane koormusgraafik

15 Energiassteemide juhtimine Energiassteemi juhtimine (operatiivdispetijuhtimine, dispeterjuhtimine, operatiivjuhtimine) toimub tsentraliseeritult vastava juhtimiskeskuse poolt, millele vivad alluda hierarhilise skeemi kohaselt viksemate piirkondade ja linnade elektrivrkude juhtimiskeskused. Viimaseks lliks operatiivjuhtimises on nn operatiiv-vljasidubrigaadid, kes viivad kohtadel ellu juhtimiskeskuste poolt langetatud otsuseid, mida kaugjuhtimise teel vi automaatselt teostada ei saa. Kuigi energiassteemide juhtimisel on inimt kasutamine mdapsmatu, arendatakse operatiivjuhtimisel jrjest enam automaatika- ja telemehaanikavahendeid, milles tnapeval otsustava osa on endale vtnud kaasaegne arvutustehnika (infotehnoloogia). Energiassteemi juhtimise aluseks on eeldatav elektrienergia tarbimine, mis mratakse tarbijatega slmitud lepingute ja pikaajalise kogemuse phjal koostatud koormusgraafikute phjal Koormusgraafik kajastab tarbija vi teatud tarbijate grupi elektrienergia tarbimise (tarbitava vimsuse) muutumise graafikut vaadeldava aja jooksul (pev, ndal, kuu). Joonisel nr 7 on toodud energiassteemi he aasta tegelik koormusgraafik. Selles on kujutatud iga peva maksimaalne koormus. Koormusgraafikuid vib vastavalt vajadusele koostada peva, ndala, aasta kohta. Seejuures pevased ja ndalased koormusgraafikud erinevad oluliselt aastaaegade likes. Planeeritava tarbimise koormusgraafikud koostatakse tarbijate energiakasutuse pikaajalise jlgimise analsi phjal. On mistetav, et igal tarbijagrupil on erinev koormusgraafik. Niteks tnavavalgustuse koormusgraafikus on koormus keskendunud pimedale ajale, st tundidele, kodutarbija oma hommiku- ja eriti htutundidele, linna elektritranspordi oma pevasele ajale jne. Koormusgraafikud vimaldavad planeerida kllaldase tpsusega igaks ajahetkeks vajaliku jaamade genereeriva vimsuse, st tsolevate katelde ja 39

365

29

57

85

turbogeneraatorite arvu ning nende plaanilisi remonte, aga samuti vastava vimsuse edastamiseks vajaliku elektrivrgu konfiguratsiooni (ts olevad liinid ja trafod). Koormusgraafikutes eristatakse kahte olulist osa: baaskoormuse ja tippkoormuse osa (vt. joonis 7). Baaskoormuse katmiseks kasutatakse nende jaamade vimsusi, mille koormuse muutmine on raske vi ebakonoomne. Tippkoormuse katmiseks sobivad elektrijaamad, mille koormust saab lihtsamini muuta vi mille turbiinide (ja katelde) ajutine vljallimine vib toimuda kiiresti ja ilma suurte energiakadudeta. Baaskoormuse katmiseks sobivad aatomielektrijaamad, suure vimsusega soojuselektrijaamad. Viimaste hulka kuuluvad ka Eestis Narva elektrijaamad. Tippkoormuse katmiseks on sobivad hdroelektrijaamad ja gaasiturbiinelektrijaamad.

1400 1200 1000 800 600 400 200 0 1 3 5 7

Koormus MW

Tippkoormus

Baaskoormus

11

13

15

17

19

21

Kellaaeg

Joonis nr 8

Koormusgraafik

Koormusgraafikute alusel planeeritakse ka seadmete remonte ja hooldust. Arvutuste teel mratakse vastavate tsolevate seadmete optimaalne komplekt (millise elektrijaama millised katlad ja turbogeneraatorid, millised liinid ja trafod elektrivrgus). Ka remontide ja hoolduse optimaalne aeg on samal teel mratav. Siinjuures on oluline mrkida, et soojuselektrijaamade turbiinide ja katelde tsse- ja vljallimine on alati seotud teatud energiakadudega. Turbiinide kivitamisel tuleb neile tprlemiskiiruse saavutamiseks anda vajalik kineetiline energia, mis hiljem vljallimisel lheb lihtsalt kaduma. Veelgi suuremad energiakaod esinevad katelde sissektmisel, st vajaliku aururhu ja -temperatuuri saavutamiseks. Ka see energia tuleb katla vljallitamisel hajutada keskkonda. Elanikud suurte soojuselektrijaamade lheduses on vahetevahel kuulnud jaama poolt reaktiivlennuki mirgele sarnast heli see ongi auru vljalaskmisega (loe: katla vljallitamisel energia keskkonda hajutamisega) kaasnev akustiline efekt. Eriti suur on see energiakadu siis, kui katel tuleb vlja llitada vi llitub automaatselt vlja mingi rikke tagajrjel tiskoormuselt. Elektrijaamade seadmete plaaniline sisse- ja vljallimine arvutuste teel mratud reiimi saavutamiseks toimub tavaliselt energiassteemi juhtimiskeskusest (dispeteri poolt) antud suulise korralduse nol vastava elektrijaama juhtimiskeskuse ttajale. Suund on ka selle operatsiooni tegemisele telemehaanika vahenditega juhtimiskeskusest. Elektrivrgus tehtavad liinide ja trafode sisse- ja vljallitamised viiakse lbi enamasti telemehaanika vahenditega ilma personali osavtuta, vastava vimsuslliti sisse- vi vljallimise teel. Alalise valvepersonaliga alajaamade arv on tnapeval kahanenud miinimumini. Kahjuks ei ole kik alajaamad veel 40

23

telemehaniseeritud ja ega iga vikest alajaaama pole ka vajagi telemehaniseerida. Sellistes alajaamades viib llimisi lbi juhtimiskeskusest antavate korralduste phjal operatiiv-vljasidubrigaad, kes teenindab elektrivrku teatud territooriumil. Energiassteemide juhtimisel on oluline tarbijate varustuskindluse tagamine. Tarbijate varustuskindluse tagamine algab juba elektrivrgu projekteerimisest, millega nhakse ette selline elektrivrgu konfiguratsioon, mis kindlustaks tarbijale toite vimalike genereerivate vimsuste, liinide ja alajaamaseadmete avariiliste vljallitumiste korral. Siin peetakse silmas kahe(vi enama-)poolset toidet, reservtoiteallikaid jms. Seejrel lasub phirhk selles ksimuses energiassteemi operatiivjuhtimisel, mis peab pidevalt tagama sobiva ssteemi reiimi. Vastutusrikaste tarbijate korral annab maksimaalseima varustuskindluse sltumatu elektrienergiaallikas tarbija enda juures, nt automaatselt kivituv diiselelektrigeneraator.
16 Automaatika ja telemehaanika energiaseadmete juhtimisel Energeetikas (silmas on peetud eelkige energiassteemi) on paljude seadmete ja reiimide juhtimine meldamatu ilma automaatikata. Etteantud parameetrite alusel on automaatselt reguleeritavad: elektrijaamade katelde ja turbiinide peaaegu kogu tegevus generaatorite koormuse (vimsuse) hoidmine etteantud tasemel pinged elektrijaamade generaatorite vljunditel, enamike alajaamade trafode vljundil, elektrivrgu erinevates slmpunktides kogu energiassteemi sagedus. On selge, et automaatselt reguleeritav suurus on ikkagi personali poolt ette mratud vastava automaatregulaatori seadistamisega. Vastutusrikastes kohtades toimib automaatika siiski valvepersonali jlgimisel. Siinmainitud tegevuste ja phisuuruste krval on elektrijaamas tohutu hulk muid suurusi, mida reguleeritakse vastavalt katla, turbiini vi generaatori automaatikaseadmete poolt. Seejuures moodustab elektrijaama katlaautomaatika koos turbiini vastavate automaatika- ja kaitseseadmetega omaette soojusautomaatika kompleksi, mille kit toimub suhteliselt eraldi elektriseadmete automaatikast ja kaitseseadmetest. Peale eelmainitute on elektrijaamas veel palju muid seadmeid ja ssteeme, mille ttamine ilma automaatikata on meldamatu, nimetagem siin ktuse transpordi ja ettevalmistuse ning vee keemilise puhastuse ssteeme, tuharastust, jahutusvee kasutust jms. Kuigi paljude energeetikaseadmete juhtimine toimub automaatselt, on suur osa seadmeid, mida juhib otseselt personal. Enamiku juhtimiskeskuse poolt langetatud otsuseid liinide, trafode, generaatorite sisse- vi vljallitamiseks viib tide operatiivpersonal. See toimub otseselt llitusoperatsiooni(de) teostamisega alajaamas vi elektrijaamas vi telemehaanikavahenditega juhtimiskeskusest. Vahe on selles, et otsesel llitamisel alajaamas vi elektrijaamas toimub vastava lliti ajami juhtimisahela sissellitamine (vi vljallitamine) ttaja poolt kohapeal, telemehaanikavahendite kasutamisel antakse aga ajami juhtimisahela sissellitamiseks (vi vljallitamiseks) ksklusi sidekanali kaudu. Seejuures vib kskluse andmine toimuda kuitahes kaugelt. Sidekanal vib olla milline tahes side-, traatsideliin, raadiokanal vi tavaline elektrilekandeliin, mis on varustatud spetsiaalsete seadmetega, et heaegselt kanda le nii elektrienergiat kui ka infot (llitamisksklused, telefonikned, mtriistade nidud vms). Varem kasutati selleks aparatuuri, mida nimetati tihendusaparatuuriks. See thendas seda, et krgepingeliini juhtmete kaudu edastati samaaegselt elektrienergiaga (kasutades vastavaid krgsagedusdrosseleid liinijuhtmetes ja krgepingelisi sidekondensaatoreid) krgsageduslikku moduleeritud signaali, millesse olid kodeeritud llitusksklused, telefonikned vi mtriistade nidud. Tnapeval minnakse le 41

kiudoptilistele kaablitele, mis vivad olla monteeritud isegi liinijuhtme sisse, ja mida kasutatakse nagu tavalisi kaasaegseid sideliine. Arvestades energeetikas kasutatavate seadmete suurust ja krget hinda, peab nende kaitse rikete vastu olema maksimaalselt tkindel. Kuna releekaitse, automaatika ja telemehaanika t on otseselt sltuv sidekanalite ja -vahendite tkindlusest, siis on energeetikas peaaegu kikjal vlja kujunenud oma sidessteem. Enamikel juhtudest kasutatakse energeetikas lalmainitud oma sidekanaleid, mis ei ole sltuvad leriigilisest vi mnest muust (niteks eravalduses olevast) sidessteemist.
17 Automaatika vrkudes, avariivastane kaitse 17.1 Rikked elektrissteemis Rkides riketest elektrissteemis tuleb eelkige silmas pidada, et kasutatavate krgepingete puhul vib tekkida pinge lelk ilma, et krvalise esemega saaks pinge all olevaid elektriseadmete osi puudutadagi. Asi seisneb selles, et krgepinge puhul muutub elektrivlja tugevus krvalise keha ja elektriseadme pinge all oleva osa vahel nende vahekauguse vhenemisel teatava piirini nii suureks, et toimub hu elektriline lbilk. Seda vib kujutada vlgu minimudelina. Vlgu otsene toime lpeb sekundi murdosaga. Elektriseadmete puhul muutub aga lbilk elektrikaareks, milles voolutugevus ja vastavalt ka kogu lhisvooluahela vimsus on vga suur, ja mis vib kesta kuni elektriahela vljallitamiseni. Seega vib iga elektriline lbilk ja sellest tekkiv psiv elektrikaar eralduva suure energia ja krge temperatuuri tttu phjustada suuri purustusi ja tulekahju. Kuna lhisvool lbib ka generaatoreid, trafosid, liine, mis on ettenhtud lhisvooludest mrksa viksemate koormusvoolude juhtimiseks, siis phjustavad lhisvoolud ka neis lubamatut kuumenemist, mis vib phjustada nende seadmete rikke vi hvimise. Kuumenemise krval vib paljudel juhtudel tugev lhisvool phjustada voolukandvatele osadele suuri mehaanilisi judusid, mis vivad elektriseadmeid purustada ja sellega tekitada tiendavaid kahjustusi. Krgepinge lelgi ja lhise phjustab ka inimese vi looma liigne lhenemine pinge all olevatele krgepingeseadmetele. Reeglina lpeb see inimesele vi loomale raskete pletushaavadega, sageli ka surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahendita ei ole vimalik teada, kas elektriseade on pinge all vi mitte. Seeprast on vraste inimeste viibimine krgepingeseadmete territooriumil ja nende lheduses otsese ohu tttu inimelule kategooriliselt keelatud. Samuti peavad kik krgepingeseadmed olema mehaaniliselt tkestatud (tarastatud, asuma suletud ruumis jms.) vltimaks juhuslike inimeste (laste) ja loomade juurdepsu. Rikkeid elektriseadmetes vivad phjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele, loomade sattumine elektriseadmetesse, pinge all olevaid osi toetavate vi kandvate isolaatorite ja elektriliinimastide mehaanilised rikked vi vananemine, trafodes isolatsioonina kasutatava trafoli kvaliteedi halvenemine vi niiskuse sattumine lisse ja palju muud. Rikete vimaluse vhendamiseks on energeetikas rakendatud range organisatsiooniliste meetmete ssteem. Krvuti sellega on ka tehnilisest kljest rakendatud range kord, mis hlmab nii elektrilise isolatsiooni kvaliteedi ja seadmete tkorras oleku pidevat kontrolli kui ka krvaliste esemete juhtmetele vi nende lhedale sattumise vimaluse vhendamist (puude ja vsa likamine 42

liinide all ja lheduses, range kontroll tde le liinide lheduses, kaevetde jlgimine krgepingekaablite lheduses jms.). Kik see on seotud elektriohutuse ksimustega, mis on igasuguste tde tegemisel elektriseadmetes vi nende lheduses inimese elu ja tervise seisukohalt esmase thtsusega. On vajalik, et iga inimene teaks: igasugune energeetiline elektriseade peidab endas ohtu. Eriti ohtlikud vivad need olla niiske vi vihmase ilmaga vi kui mni neist on ilmselt rikkes (juhe lebab maas, ilmsed mehaanilised vigastused jne.). Kikidel ilmsetel rikkejuhtudel on iga inimese otsene kohus teatada sellest kohe energeetikafirma esindajatele.
17.2 Releekaitse ja automaatika Hoolimata kikidest eelnimetatud abinudest ei ole vimalik rikkeid elektrissteemis siiski tielikult vltida. Samuti ei ole vimalik vltida ksikute energiaseadmete lekoormusi, mis vivad tekkida real ettengematutel juhtudel. lekoormuse (liigkoormuse) all mistetakse energiaseadme sellist reiimi, mille juures seadet lbiv vool letab seadme nimivoolu ehk seda maksimaalset voolu, millele seade on projekteeritud ja mis on seadmele kestvalt lubatud, ilma et seade rikneks vi hviks. Selleks, et vltida vi minimiseerida kahjusid, mis vivad tekkida lhistest, lekoormustest vi muudest ebanormaalsetest reiimidest energiaseadmetes, on kasutusel laiaulatuslik tehniliste vahendite kompleks, mida nimetatakse (energiassteemi) releekaitseks ja automaatikaks. Releekaitse lesandeks on energiaseadmes tekkinud lhise vi liigkoormuse korral llitada vlja energiaseade (ja vimalikult ainult see), kus on tekkinud lhis vi mida vib kahjustada liigkoormus. Peale selle on releekaitse lesandeks tegutsemine veel mitmete teiste energiassteemile kahjulike reiimide korral, et tagada tarbijatele hireteta energiavarustus ning ennetada rikkeid. Vga oluliseks nudeks releekaitsele on see, et lhise korral tuleb vimalikult kiiresti vooluahel katkestada (seade vlja llitada), nagu juba eespool juttu oli. Kuigi lhisvool lbib kiki energiaseadmeid alates elektrijaama generaatorist, (sh mitmeid transformaatoreid, liine, lliteid) peab releekaitse olema kllalt tark ja vlja llitama ainult lhise tekkimise kohale kige lhema lliti vi llitid, kui on tegemist kahepoolse toitega. Selle kohta eldakse, et releekaitse peab ttama selektiivselt. Oluline on ka see, et releekaitse teeks vahet seadet lbivate voolude suuruste vahel. Releekaitse ei tohi reageerida seadet lbivatele koormusvooludele, peab aga reageerima lhistele ja lekoormusele, seejuures kummalegi neist erinevalt. Samuti ei tohi releekaitse reageerida kaugemate lhiste puhul, vi reageerima nendele siis, kui lhisekohale lhim kaitse mingil phjusel ei reageeri. Siis peab reageerima kauguselt jrgmine kaitse. See thendab, et releekaitse peab omama erinevat tundlikkust seadet lbivate lhis- ja liigkoormusvoolude suhtes. Energiaseadme lekoormuse puhul ei ole releekaitse philesandeks tingimata antud seadme vljallitamine, sest kik energeetilised seadmed on ehitatud nii, et nad taluvad teatud vikest lekoormust teatud kindla aja jooksul. lekoormuse korral vib releekaitse anda operatiivpersonalile signaali seadme lekoormatuse kohta, anda kskluse reservliini vi -transformaatori tssellitamiseks ja vaid teatud (sobivalt mratud) ajavahemiku jrel (kui personal ei ole selle aja jooksul midagi ette vtnud koormuse vhendamiseks) anda kskluse seadme vljallitamiseks. Reservseadme sissellitamisel on tegemist juba nn reservillitusautomaatikaga. 43

Teiseks enamlevinud automaatikaks energiassteemis on taasllitusautomaatika (endise nimetusega korduvllitusautomaatika). Peamiselt vliselektriseadmetes tekkivatest lhistest on enamus phjustatud liikuvatest esemetest vi loomadest-lindudest. Tekitanud lhise, kukuvad need esemed (loomad-linnud) tavaliselt maha vi plevad ra, sltuvalt eseme suurusest ja iseloomust. Tekkinud elektrikaar aga jb plema, kuni releekaitse poolt seadet pole vlja llitanud. Praktika on nidanud, et valdaval enamikul juhtudest on lhise phjus krvaldunud (ja elektrikaar kustunud) kohe prast seadme vljallitamist releekaitse poolt. Seetttu on enamik elektriseadmeid, eriti liinid varustatud nn taasllitusautomaatidega, mis llitavad seadme uuesti sisse prast releekaitse poolt selle lhise tagajrjel vljallitamist. Kuna energiaseadmete taassissellitamine toimub enamasti sekundi murdosa jooksul, jb selline energiatoite katkestus tarbijatele tavaliselt mrkamatuks. Taasllitusautomaatika edukus vib ulatuda 90%-ni. Energiassteemis on kasutusel veel mitmeid automaatssteeme ehk automaatikaid, millest vib nimetada tarbijatele otseselt tunnetatavat pingereguleerimisautomaatikat ja koormuse vhendamise automaatikat. Pingereguleerimisautomaatika on seadmete kompleks, mis muudab alajaamades transformaatorite lekandetegurit selliselt, et tagada tarbijate juures normidele vastav pinge. Koormuse vhendamise automaat on meldud energiassteemi stabiilse t tagamiseks juhul, kui teatud piirkonnas tarbitav vimsus letab teatud lubatava vimsuse maksimaalse piiri, mille tulemusel energiassteem vib hakata lagunema osadeks. See vib toimuda ka sageduse lemrase languse vltimiseks. Koormuse vhendamise automaadi tegutsemise tulemusena llitatakse vlja mitmeid liine vastavalt eelnevalt mratud jrjekorrale. Jrjekord on mratud lhtuvalt nende liinide poolt energiaga varustatavate tarbijate suurusest ja thtsusest. Kuigi sellised automaadid on rmiselt vajalikud ja on tvalmis, ei ole nad viimasel ajal Eestis phjuse puudumise tttu nneks ttanud. Energeetikas kasutatav releekaitse ja automaatika haarab endasse tunduvalt rohkem, kui siin kirjeldatud.
17.3 lepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevates allikatest prit lepingete (liigpingete) vastu. lepinge on ohtlik seetttu, et kikide energeetikaseadmete isolatsioon on projekteeritud ttama seadme nimipingel, arvestades teatavat varu. Kui aga seadmesse satub sellest piirist krgem pinge, tekib elektriline lbilk vi lelk, mis vib rikkuda seadme prdumatult. Ohtlike lepingete allikateks vivad olla vlgu otsene sisselk elektriliini vi lahtise alajaama seadmetesse, liinides indutseeritud lepingeimpulsid vlgu sisselgi korral lhedastesse objektidesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja vljallitamiste tekkivad lepingeimpulsid, krgemapingelise liini juhtme langemine madalamapingelisele liinile vi seadmele jms. lepinge vib phjustada ka suure vimsusega tarbijate ootamatu vljallitumine, koormuse jrsk langemine. Alajaamade seadmete ikesekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga ikesekaitsetrosse, mis on monteeritud liinidele liinijuhtmetest krgemale. Need on meldud vlgu otsese sisselgi kaitseks. Indutseeritud lepingete vastu on kasutusel nn lepingelahendajad, mis lepingeimpulsi saabudes juhivad selle maasse, impulsi mdudes aga muutuvad 44

isolaatoriks. Sellised lepingelahendajad kaitsevad alajaamade ja tarbijate elektriseadmeid liinide kaudu tulevate lepingeimpulsside vastu.
18 Mtmised Energiassteemi juhtimise, releekaitse ja automaatika, konoomika ning energia mgi seisukohalt on rmiselt thtis voolude, pingete, vimsuste ja energia kllaldase tpsusega mtmine. Krgepingeseadmetes ei tule kne alla nimetatud suuruste otsene mtmine mtriistade hendamise teel mdetavatesse ahelatesse. See thendaks lhise tekitamist nagu eelpool kirjeldatud krvaliste esemete lhendamisel krgepingeseadmetele. Nimetatud suuruste mtmiseks krgepingeahelates kasutatakse krgepinge- ja madalpingeahelate eraldamiseks nn mtetrafosid pingetrafosid ja voolutrafosid. Mtetrafod on vga tpse ja psiva lekandeteguriga transformaatorid, mille primaarmhis on krgepingeahelas ja sekundaarmhis madalpingeahelas, kusjuures nendevaheline isolatsioon vastab kasutatavale krgepingele. Seetttu kujutavad krgepingeahelates kasutatavad mtetrafod omaette krgepigeseadmeid ja nende mtmed on dikteeritud praktiliselt ainult kasutatava (krge)pinge poolt. Mtetrafod on pingetrafod ja voolutrafod. Pingetrafode lekandetegurid on valitud nii, et krgepinge poole nimipingele vastab madalpinge poolel pinge 100 V ja vastava seadme nimivoolule vastab voolutrafo sekundaarpoolel (madalpingepoolel) vool 5A. Muidugi on nende mtetrafode sekundaarmhistega hendatud mteriistad gradueeritud, arvestades mtetrafode lekandetegureid, krgepingeahelais esinevate suuruste jrgi, mida tegelikult tahetakse mta. Paljudel juhtudel kasutatakse voolutrafosid ka madalpingeseadmetes, peamiselt siis, kui tarbija poolt tarbitav vool osutub oluliselt suuremaks kasutatavate mteriistade maksimaalnidust vi nimivoolust, milleks tavaliselt on 5 A. Ka kik releekaitse- ja automaatikaseadmed on krgepingeseadmetes hendatud mtetrafode kaudu. Sltuvalt eesmrgist, milleks ht vi teist suurust mdetakse, peavad mtetrafod ja mteriistad omama kllaldast tpsust ehk nagu tehnikas eldakse olema vastava tpsusklassiga. Mteriista (ja ka mtetrafo) tpsusklass nitab kui mitu protsenti (hes vi teises suunas) mteriista lppnidust vib vea suurus olla. Elektrienergia arvestite puhul nitab tpsusklass erinevust protsentides arvesti poolt nidatud ja tegelikult tarbitud energiahulga vahel.

Tarbija poolt kasutatud elektrienergia mtmine on viimane energiamuunduste ahelas alates primaarenergiast kuni tarbijale kttetoimetatava elektrienergiani ja tarbija poolt selle kasutamiseni. elektrienergia kasutamine on igal juhul tegelikult tarbija poolt muundamine elektritarviti abil mnda muud liiki energiaks.

toiming pikas sobival kujul Tarbija poolt elektrienergia

19 Keskkonnaohud Energeetika, nagu igasugune teine majandusharu avaldab ka teatud negatiivset mju keskkonnale, keskkonnale, milles me elame, millest toitume ja mida tahame nautida. Et mitte korrata nukogudeaegsest hoolimatust suhtumisest tingitud raskeid vigu ja raskesti parandatavaid keskkonnamjutuste tagajrgi, tuleb energeetikas ja selle arendamisel hoolikalt arvestada keskkonnamjutuste vltimise vi vhendamise vimalusi. Millega siis tuleb energeetikas arvestada? Millisel moel siis mjutab energeetika meie planeedi keskkonda?

1.Kigepealt paiskavad soojuselektrijaamad maa atmosfri fossiilsete ktuste pletamise tulemusena tohutul hulgal heitmetena ssihappegaasi ehk ssinikdioksdi 45

(CO2), sest enimkasutatavates fossiilktustes on suurim osa keemilisest energiast talletatud ssinikku, mis pledes annabki ssihappegaasi. Ssihappegaas tekitab atmosfris kasvuhooneefekti, mis mjutab kogu maakera kliimat soojenemise suunas. See on see ssihappegaas, mis miljonite aastate eest, kui maakera kliima oli palju soojem, seoti pikeseenergia ja fotosnteesi abil tolleaegsesse taimestikku, millest on tekkinud praktiliselt kik fossiilsed ktused (vt. joonis nr 1). Seni ei ole leitud efektiivset ssinikdioksdi heitmete kahjutustamise meetodit. Idee ssinikdioksdi lagundamiseks ssinikuks ja hapnikuks ei tule kne alla energiamahukuse tttu (se pletamise prdprotsessina nuaks see sama palju energiat, kui se pletamisel saadakse). Ka mte veeldada ssinikdioksd ja matta sgavale maakoorde oleks probleemide lkkamine tulevaste plvede kaela veeldatud ssinikdioksd aurustuks maakoore temperatuuri juures igal juhul ja lpuks juaks kindlasti maapinnale ja atmosfri. Siinjuures ei saa aga puidu ja teiste kiireltkasvavate taimede pletamisel tekkivat ssihappegaasi lugeda kahjulikuks heitmeks, sest see seotakse pikeseenergia poolt uute taimede kasvamisel enam-vhem samas koguses uuesti taimestikku. 2.Teiseks oluliseks negatiivseks mjuks fossiilsete ktuste pletamisel on nendes sisalduva vvli plemisel tekkiv vveldioksd (SO2), mis vihmapiiskadega hinedes moodustab vvlishappe (H2SO3). See hape, mis koos vihmaga (happevihmad) sajab maa taimestikule, tekitab metsa- ja pllukultuuridele raskeid kahjustusi, mille ravimine looduse enda poolt vib vtta aastakmneid. Mned kitsamal territooriumil kasvavad tundlikumad taimeliigid vivad hoopiski hvineda. 3.Soojuselektrijaamade heitmetest on lmmastikhendid taimestikule vetise mjuga, kuid kllalt suure kontsentratsiooni korral phjustavad need veekogudes mittesoovitavat taimestiku vohamist, rikkudes sellega liigilist kooslust. Eestis plevkivijaamade lmmastikhendite heitmed on nneks tunduvalt viksemad, kui kivistt pletavates jaamades ja seetttu olulist keskkonnaohtu ei kujuta. 4. Suure tuhasisaldusega ktuste puhul (nagu Eestis plevkivi) on kahjulikuks heitmeks korstnate kaudu suurele territooriumile kanduv lendtuhk, mis mjub kahjustavalt igasugusele elavale ja elutule loodusele, rikub seadmeid, hooneid, saastab tnavaid, parke jne. Plevkivi lendtuhk phjustab inimestel hingamisteede ja kopsuhaigusi. Lendtuha hulka vhendatakse mitmeastmeliste suitsufiltrite abil, millest viimases astmes kasutatakse tavaliselt suure efektiivsusega elektrifiltreid. Eestis ktusena kasutatava suure tuhasisaldusega plevkivi juures ei suuda isegi elektrifiltrid kogu tuhka vlja filtreerida. Eesti suurte plevkivielektrijaamade elektifiltritega kinniptud tuhk on aga kasulik tooraine krgekvaliteetse tsemendi tootmiseks. le veerandsajandi seisab psti sellise plevkivituhktsemendi baasil tehtud betoonist Tallinna teletorn. Plevkivituhka kasutatakse ka happeliste muldade neutraliseerimiseks. Phiosa tuhast ladustatakse elektrijaamades tuhavljadele. Eesti elektrijaamades toimub tuha transport jaamast tuhavljale hdraulilisel teel, kusjuures transpordiks kasutatavat vett kasutatakse korduvalt, ilma lisaveeta. Seejuures on kasutatav vesi muutunud leeliseliseks ja tohutult mrgiseks. rmiselt ohtlik on, kui see vesi pseb tuhavlja settebasseinist ringlusest vlja (mida siiski on varasemal ajal ka juhtunud) ja mrgitab muid veekogusid. Eestis on seetttu ohustatud suurima vooluhulgaga Narva jgi. 5. Ei saa mda vaadata ka keskkonnaohtudest, mis on seotud ktuste kaevandamisega (Eestis plevkivi kaevandamise kahjud phjaveele, pinnavormidele, maakasutusele jne.). Seni ei ole kaevandamisest tingitud ohte hinnatud kllalt tsiselt,
46

eriti mju phjavee taseme langusele ja seoses sellega asemele tungivast mereveest tingitud phjavee sooldumisele. 6. Kondensatsioonelektrijaamade reostuse hulka tuleb lugeda ka soojusreostust jahutusvee nol, sest vga suur osa jaama kateldes pletatud ktuses sisalduvast energiast lheb soojusenergiana jahutusveega paratamatult loodusse, rikkudes vljakujunenud tasakaalu taimestikus. Sageli muudetakse see osaliselt kasulikuks ja kasutatakse ra, niteks kalakasvatuses. 7. Aatomielektrijaamadel kll puuduvad sellised heitmed, mis vljuvad tavaliste soojuselektrijaamade korstnatest, kuid see-eest kujutavad olulist probleemi elusale loodusele kasutatud tuumaktuse ohtlikud radioaktiivsed jgid. Nende radioaktiivsuse vhenemine poole vrra (poolestusaeg) ulatub sadadesse aastatesse ja need tuleb ju peita kuhugi, kus need inimkonnale ei saa ohtlikuks mitmete sadade aastate jooksul. Ka nende transport radioaktiivsete jkide spetsiaalsetesse hoidlatesse on ohtlik tegevus. Samuti ei saa ka tielikult vlistada avariiohtu, mille tulemusel vib tekkida globaalse mastaabiga katastroof. Ternobli kogemus on juba olemas. 8. Hdroelektrijaamade mju keskkonnale (eriti tasandikujgedele ehitatud jaamade korral) vljendub eelkige suurte maa-alade taimestiku (ja mitte ainult taimestiku) hvimises tekkiva paisjrve kohal. Oluline on mju ka kalade elureiimile, sest nende rnne kudemiskohtadesse osutub vimatuks vi vga tugevasti hirituks. 9. Ka tuuleelektrijaamad ei ole ohutud keskkonnale. Kne alla tuleb (rnd)lindude hukkumine nende sattumisel jaamade tiivikute tpiirkonda. Ka phjustavad prlevad tiivikud madalsageduslikku hu vnkumist, mis hirib inimeste kuulmist, kui jaamad asuvad inimasustuste lheduses. Tuuleelektrijaamade kogum (park) vtab tavaliselt enda alla suure territooriumi, mille kasutamine muudel eesmrkidel osutub vimatuks vi vhemalt tugevasti raskendatuks. 10. Ohtu keskkonnale kujutab ka elektrilekanne krgepingeliinid ja alajaamad. Lisaks liinide ehituseks ja kiduks vajalike liinikoridoride rajamisele ja hooldamisele, mis seab piiranguid maa-alade kasutusele ja tekitab kahju kujunenud looduskooslusele, avaldab elanikele ja muule elusloodusele teatud mju ka krgepingeline elektrivli. Otsest ohtu inimeste ja loomade eludele kujatavad avarii korral krgepingejuhtmete kukkumine inimestele vi inimestega kokkupuutes olevatele esemetele. Ka maha kukkunud pinge all olev liinijuhe ohustab inimelu isegi teatud mnemeetrilises kauguses maha langenud liinijuhtmest. Otsestele ohtudele lisandub alajaamades ka mra, mille allikaks on trafode undamine ja hk-vimsusllitite ttamisega seotud tugevad akustilised efektid, mis on vrreldavad kahuripaukudega. Ohtu kujutab ka trafodes isolatsiooniks kasutatav trafoli, mis avariiolukorras vib sattuda pinnasesse ja reostada phjavett.
20 Lpetuseks Energeetika on iga riigi majanduse ks tugitalasid. Ilma tkindla elektrienergiavarustuseta pole tnapeval meldav mingi majandustegevus ega kski tegevusala. Riigile on oluline, et kogu rahvast haaravad tegevusalad, nagu nt energeetika, toimiksid minimaalsete kulutustega. Sama oluline on see ka riigi igale elanikule, sest lppude lpuks kaetakse kik kulutused energia tootmiseks ikkagi elanike kui lpptarbijate poolt. 47

Igapevane praktika on nidanud, et mistahes lpp-produkti hind on seda krgem, mida rohkem vahendajaid on selle toote valmistamisel, transportimisel, mmisel. Seeprast on paljudes riikides energiatootmine koondunud he vi paari firma ktte alates primaarenergiallikatest ja lpetades tarbijale vajaliku energia mgiga. See firma kuulub tavaliselt riigile, kuid ei ole vlistatud ka eraomand Tnapeval, turumajanduse tingimustes peetakse otstarbekaks jaotada elektri tootmine, lekanne ja jaotamine eraldi rihingute vahel. Seejuures moodustab energiassteemi phiosa lekandevrk (phivrk), mille heks phifunktsiooniks jb energiassteemi tehniline juhtimine. Avatud elektrituru tingimustes vivad eraldi rihingutele kuuluvad elektrijaamad lekandevrgu kaudu ma elektrit enda ja tarbija vahel slmitud lepingute alusel mistahes tarbijale, tasudes lekandevrgule lekandekulud, mida tegelikult tehniliselt ei ole vimalik tpselt mrata. Need mratakse kokkuleppeliselt. Kuigi kesolevaga on ksitletud peamiselt elektroenergeetika ksimusi, on siin oluline mrkida, et sjamainitut arvestades peaks Eesti Vabariigi tingimustes vaatlema elektroenergeetikat koos ktuseenergeetikaga (plevkivienergeetikaga), sest need koos moodustavad praegu htse plevkivile tugineva energeetilise vrtusketi, mis kujutab tervikut praeguses energiamuutuste ahelas. Eestis muid tsiseltvetavaid primaarenergiaallikaid peale plevkivi praegu ei ole. Alternatiivsete primaarenergiaallikate kasutamine tuleb Eestis kne alla ainult seal, kuhu rahvuslik energiassteem ei ulatu vi sellega liitumine osutuks kallimaks alternatiivsete primaarenergiaallikate kasutamisest. Teadaolevalt ei ole maailmas riike, kes vivad endale lubada leriigilises ulatuses krvuti ttavaid konkureerivaid (alternatiivseid) energiassteeme, mis likvideeriks energeetikas he firma monopoolse seisundi. Elektroenergeetika olemusest tingituna on tema monopoolne seisund Eestis loomuprane, sest meie riigi jukuse ja tarbijate arvu juures ei ole mistlikku phjendust konkureeriva energiassteemi loomiseks. See ei thenda sugugi seda, et mningatel juhtudel ja teatud tingimustes ei oleks majanduslikult sobiv kasutada ka teisi primaarenergiaallikaid, eelkige elektri ja soojuse koostootmiseks, kuid see peaks toimuma ikkagi elektri osas energiassteemi koosseisus. Muude variantide puhul oleksid kulutused igal juhul suuremad. Siinjuures on oluline meelde tuletada, et elektri ja soojuse koostootmine on summaarselt eraldi tootmisest alati tunduvalt odavam. Vastava alternatiivset primaarenergiat kasutava koostootmisjaama omandiline kuuluvus ei pruugi olla sama, kui kogu energiassteemi kuuluvus.
21 Energeetika tulevikust Seoses traditsiooniliste fossiilsete ktuste (nafta, kivissi, pruunssi, maagaas) kasutusklblike varude lppemisega maailmas lhemate aastakmnete jooksul on tulevikus vaja neile leida asendusktuseid. Nendeks vivad olla plevkivi ja asfalt (looduslik bituumen), mille varud on mitmetes maades suured. Seni pole neid maailmas praktiliselt kasutatud (vlja arvatud plevkivi Eestis), sest oli lihtsam ja odavam kasutada traditsioonilisi fossiilseid ktuseid. Eesti on olnud selles osas vikeseks erandiks. Seetttu vime igusega olla uhked selle le, et Eesti teadlastel ja praktikutel on maailma parim oskusteave plevkivi kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Samal ajal on selge, et ka plevkivi- ja asfaldivarud on ikkagi piiratud. Seeprast on maailma teadlaste peathelepanu suunatud termotuumareaktsiooni (kasutatakse ka uudissnalisi termineid fusioon, fuusio) juhitavaks muutmisele. Praegu rajatakse mitme suurriigi hise tna Prantsusmaal vastavat rahvusvahelist katseseadet, mis peaks valmima aastaks 2015 ja mille tulemusena loodetakse termotuumareaktsiooni abil tstusliku energiatootmiseni juda paarikmne aasta jooksul. Peab aga tlema, et 48

viimase 30-40 aasta jooksul on pidevalt ennustatud, et tstusliku energiatootmiseni juhitava termotuumareaktsiooni abil jutakse umbes 50 aasta jooksul. Hoolimata sellest, on selge, et siin peitub maailma energeetika tulevik, sest on kindlaks tehtud, et termotuumareaktsioonil vabanev energia, mis on vrdne 1000 liitri nafta pletamisel saadava energiaga, saadakse 75 mg deuteeriumist ja triitiumist, millest viimane saadakse 225 mg liitiumist. Selline kogus deuteeriumi sisaldub 2 liitris vees ja vajalik kogus liitiumi mnes kilogrammis pinnases. Seega on selles peituva primaarenergia varu praktiliselt piiramatu ning sellega inimkonna energiavajadus rahuldatud praktiliselt igaveseks. Fossiilktuste kasutamise vhendamise eesmrgil arendatakse taastuvenergiaallikate kasutamist. ks thelepanuvrsemaid on tuuleenergia kasutuse areng. Tuuleenergia ja pikesekiirgusenergia tulevad kne alla aga siiski muu ktuse kokkuhoiu mttes. Nende kasutamisel ainuksi elektrienergia tootmiseks pole mingit garantiid, et tarbimise maksimumi ajal ei ole tuulevaikus vi paistaks pike. Jrelikult koormuse katmise mistes peab nendele energiaallikatele olema 100% reservallikaid. See thendab, et koormuse maksimumile peab vastama muude energiaallikate vimsus. Muidugi on maailmas piirkondi, kus puhuvad pidevalt kllalt tugevad tuuled, kuid ikkagi ei taga see elektrienergia varustuskindlust. Ka kige pikeselisematel ekvatoriaalaladel ei ole isel ajal pikeseenergiat kuskilt vtta. Pealegi on pikeseenergia muundamine elektrienergiaks tnapeval energeetika eesmrke silmas pidades suhteliselt keeruline ja ka kallis. Taastuvate energiaallikate seas pannakse rhku bioenergia laiemale kasutamisele, mis ei riku tasakaalu atmosfri koosseisus ssihappegaasi osas. Eestis tuleb energeetika tulevikku vaadelda kahes osas, sest lhitulevikus ei ole ilmselt plevkivienergeetikale samavrset asendajat leida, kui mitte arvestada plevkivi kui primaarenergiaallika asendamist Venemaa maagaasiga. Plevkivi asendamine maagaasiga tooks kaasa vga suure riski sattuda majanduslikku ja poliitilisse sltuvusse naaberriigist. Seetttu tuleb esimeses osas leida vimalused plevkivi ratsionaalsemaks, vhem keskkonnaohtlikuks kasutamiseks energeetilise ktusena. Seda suunda praegu arendatakse, ehitades Narva elektrijaamades tolmplevkivi pletamisega katlad mber keevkiht-pletamisega kateldeks. Teine osa tulevikust kujutab tuule- ja vee-energia kasutamist elektrienergia tootmiseks. Nagu eelpool mainitud, ei saa need muutuda ressursside piiratuse tttu Eesti energeetika philiseks energiaallikaks. Tsiselt tuleb aga vtta tarbimiskeskustes, kus on piisavalt soojusenergiatarbijaid, koostootmisjaamade ehitamist, mis kasutaksid ktusena kohalikku bioktust (turvast, hakkepuitu, vib-olla ka phku, roogu jms) omaette vi niteks koos maagaasiga, mille tarnete lakkamisel ei jks jaamad siis ktuseta. Energeetika tuleviku ennustamine on riskantne nagu igasugune teine tuleviku ennustamine. Kuid teades energia ja energeetika phitdesid, on igahel vimalus natuke reaalsemalt hinnata sellekohast teavet ja teha endale vajalikke jreldusi sltumata poliitilistest tmbetuultest ja majanduslike huvigruppide poolt levitatavast infost.

49