Nii Bulgakov kui Goethe kujutavad jumalat passiivse krvalseisjana ja kuradit aktiivse tegutsejana.

Vene kirjanik annab jumala esindajatele (inglitele) negatiivseid joonigi - ks neist osutub krgetest ideaalidest hoolimata rumalamaks ja viklasemaks kui Woland, kes esindab kuratlikke jude. Wolandi arvukas kaaskond testab, et kuradil on mitu ngu. Saatanat saatvasse seltskonda kuulub niteks Peemot, kes kujutab prgudeemoni laiska, kuid kavalat klge. Elu ja surma le otsustab snge ja endassesvenenud Abodonna. Wolandile endale jb keskne osa, mille thtsust viks vrrelda mistuse olulisusega inimesele. Prgugvrst on sama mitmeklgne kui iga ksikisik. Kumbki kirjanik ei pea kuraditki kikvimsaks - suutes valitseda aega ja ruumi, jb ta siiski vimetuks mne indiviidi mistuse ees. Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" pab Woland maagiat rakendades manipuleerida lihtinimese pshikaga. Kuradil nnestub tekitada inimese mttemaailmas vaid lhiajalist segadust ja mistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lhtudes. Mefistofelese peamiseks eesmrgiks nib olevat hukutada ja seejrel endale saada inimhingi. Ta on oma ohvriks valinud targa ja haritud Fausti, kes otsib oma elus tde. Ta on lbi uurinud kik teadused, kuid pidanud nendes pettuma. Nad slmivad omavahel kokkuleppe, mille kohaselt Mefistofeles saab Fausti hinge siis, kui mees on leidnud Saatana abiga elu mtte. Siingi pab Kurat kasutada oma eesmrgi saavutamiseks inimeste nrku klgi ja pahesid (nagu rahaahnus ja joomine),kuid Fausti puhul need lpuks ikkagi ei mju.

Fausti tasand: Woland musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste npitsprillidega ning he kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, vlimuse jrgi veidi le neljakmne, suu kver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga ks teisest krgem. Teda peeti vlismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on vga kahtlane mees, kik kes temaga kokku puutuvad lhevad hulluks. Ta oskab vluda asju ja teha ennengematuid tegusid. Mulle nagu tundub, et ta nagu karistaks inimesi. Tema kitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kiki. Meister meister kirjutab raamatut Pontius Pilatusest.Viiakse hullumajja, lootusetult armunud Margaritasse.Enne hullumajja viimist annab oma sstud Margariita hoolde. Virutab vtmepundi ja saab hullumajast tulema.Tnuks,et Margarita korraldas Wolandi balli,viis Woland nad taas kokku, andis neile nende raha, isikutunnistused ja isegi pletatud Meistri novelli toob pevavalgele tiuslikus seisundis.Woland vtab aga maalt lahkudes Meistri endaga kaasa, ja margariita soovib samuti kaasa tulla.Margariita ja Meister jv<ad igavesti kokku. Margarita Nikolajevna- Meistri armuke kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli prast mures oli.Peale niduse maitsta saamist muutub ta pisut, ent tema soovid jvad endiselt samaks-olla koos meistriga. Latenski kirjanuduskriitik,kellest sltub,kas Meistri novell antakse trkki vi mitte. Ivan poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomni varjunime all. Ta on 23 a. lakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli vga kahtlane. Prast seda muutus tema kitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle vlismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri jrglane. Idee: eneseteostus.

Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma krgi ja ennasteksponeeriva hoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rhmitus) keskealine, pisut matsakas esimehele omaselt vga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.rkab hel hommikul les ja avastab et on alla kirjutanud ndalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korterihistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad nii Berlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta vtab Wolandilt vastu 400 rubla altkemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoil viiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrisse telegramme,siis Rimski ksib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asja uurida.Varenuhhat aga hvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb seda siiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on vga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse htul klastab teda Varenuhha vaim, kuid rimski saab pgenema ja jookseb rongijaama. Bengalski konferansjee, tse, rmsameelne mees, teatri teadustaja.Ei ole rahul,kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab.

Idee: nidatakse ebaausaid ametnike,altkemaksuvtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste vikseid ja thiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjriredelil tusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest.

Igavikulisuse tasand: Jeasua esitletud kui tavaline mees,kes ei erine sugugi teistest, kui siis on vaid pisut moraalsem, on ta loodud jeesuse eeskujul, on temaga ka palju hist,aga ka paju erinevat. Meistri raamatu tegelane. Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator, novelli kige piinatum tegelane.Pprast Jesua ristilmist ksib ta valvata Jesuat reetnud meest,et Jesua jrgiajd talle midagi ei teeks.Hiljema aga selgub,et ta lasi ise Jesua reetja tappa. Levius Matteus Jeesuse jnger, kirjamees kes jrgneb Jesuale ja kirjutab les tema teod, ei tee seda aga just kige suurema tpsusega. Juudas raandja jnger,kes hiljem tapetakse. Bar-Raban vabaks lastud vang, rvel-mrvar, ritab korraldada mssu ja ritas tappa Pilatust.

Muinasjutuline,tinglik tasand: Woland Woland, ehk Kurat, impulsiivne tegelane, tuleb maa peale end lbustama ja inimesi naeruvristama. Tihti kipub oma karistustega le pingutama aga ritab siiski mingil mral iglust luua. Azarello Wolandi kaaskonna kige julmem ja elam liige.Vike, laiad lad, kihv, vastik ngu, tulipunased juuksed, silmal kae. Ta eelistab pigem fsilist rnnakut ohvri lollitamisele ja temaga mngimisele.

Korovjov Wolandi tlk,vahel nimega Fogott. Pikk, khn ja irvitav, npitsprillidega,millel ks klaas katki. Wolandi ks kaaskondlastest kes suurema osa tema asju ra ajas (niteks hotellitubade hankimine jms) Kass Peemot Inimekeelt knelev,vurrud uljalt ieli ja kahel jalal kndiv must,suur kass, aitab Wolandil "karistusi" tide viia, Niteks musta maagia etendusel rebis Bengalskil(teatri teadustaja) pea otsast( ja prast vist pani selle valepidi otsa tagasi). Peemot kib ja lbustab ennast ka aegajalt omal jul,narrides inimesi, kskord pidutses mingite politseinikega. Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti. Kohtub Varenuhhaga.Tegu veel he Wolandi kaaslasega. Idee: paisatakse segi meile mistetavad aeg-ruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide jrgi tema vimuses olevate aeg-ruumi dimensioonide alusel. Lhidalt viks sisu kokku vtta jrgmiselt.hel peval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse.Kohe tema saabumise hetkest on kik pea peale pratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lhevad hulluks.Phimtteliselt ongi kogu esimene osa tidetud kirjeldustega, kuidas erinevad inimesed mustkunstnikuga mingil moel kohtuvad ja selletttu peaaegu alati hte hisesse punkti (selleks punktiks on hullumaja) juavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mne viksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab hte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hlgamisest rgitakse natukene raamatu alguses.Kogu lejnud lehepinna koos vikeste krvalepigetega hlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on tis smboleid, mitmetimistetavusi, pstab Meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai pstetud. Bulgakov ei nustunud muudatustega, mis Venemaal kahekmnendatel-kolmekmnendatel lbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta ngi selle allakiku. listati valesid muusasid, valesid vrtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, tis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma lbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Seega on inimmaailm siiski kige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on vimalik ja teline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruvrne nuda tendit selle kohta, et ta orika nol Saatana ballil osales. Ainus vajalik testus - kskik, mille kohta - on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi igus seda teiselt vtta. "Meister ja Margarita" nitab tetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmistus, kui talle liiga palju vimalusi anda.