Vaimulikud ordud Eestis 13 saj. hakati Liivimaad nimetama Maarjamaaks.

Esimesena vramaalastest rndasid siia mungad, valides karmi ja okkalise tee. See oli paik , kus vaimu teenimine nudis eraldatust, vlise asemel svimist asjade telisse loomusse. Klooster thendas tsivilisatsiooni. Viimane omakorda ti kaasa armastuse kunsti ja arhitektuuri vastu.. Mungad kujundasid maailma, mida tnepeval tunneme lne kultuurina. Esimesed, kes siia saabusid olid tsistertslased, 12- 13 saj. usureformaatoritele heiastus maailm kui abstraktse otsimise tde, puhastatud mitte ksnes lemrasest, vaid kogu visuaalsest smboolikast. kskik kuhu viis hallide munkade tee, kandsid nad sdames hte ja sama veendumust seda mis nende kirikud muutis rmuseni lihtsaks ja seejuures llatavalt sarnaseks. Tsistertslaste vormirepertuaari kuulusid rasked monumentaalsed seinad ning konsoolidele toetuvad vlvid, mis kui madalad pilved muutsid taevase ruumi maisele kttesaamatuks. Munkade laotud mrid on paljad ja haljad, vabastatud kigest lemrasest. Rahvast kelle elutde on sndidnud tsistertslastest mjutatuna, kannavad kuskil sdamesopis umbusku nii kirikus kui vljaspoolm seda valitseva vale, piltide ja kogu kirju ja loogikareeglitega lpuni seletamatu visuaalse smboolika vastu. Eestimaale on tsistertslased jtnud nhtava jlje, tsistertslaste vormikne mida paljuski kordasid ka neilt kiviraiumis- ja ehitamisoskuse prinud dominikaani mungad, kujundab siinse arhitektuuri sgavama kihi ja identiteedi allika. (Tsistertslased rajasid kloostrid nii Krknasse kui Padisele). Maarjamaa kloostrid on nagu kindlused ja kindlused ritavad tita kloosrtri vaimset rolli. Kogu ruumimju nikse olevat suunatud kige olulisemale valgusele , mida Phjamaades on alati olnud napilt, ksnes suve pikeselistel pevadel titus ruum metafsilise valgusega. Gooti aken smboliseriv paradiisi. Roos seevastu pidi meenutama ordut ennast, maad kuhu klooster rajati, kui ka seal valitsevat mentaliteeti rkimisel on hbeda, vaikimisel aga kulla hind. Ordud ei olnud vaid meestekesksed, 1249 alustasid kloostri rajamist Tallinna lhedale naistsistertslased, olles ise ehitustdes osalised.... Nunnad ravitsesid ja pidasid hoolt vaeste eest, leebelt aga visalt oskasid nad kindlustada mehekeskses hiskonnas oma positstioone, tsistertslasi soosis Liivimaa Ordu, kloostri kui kasvatusasutuse ja varjupaiga eest seisid hea nii rtelkond kui hansa. 1631 avas Rootsi kuningas Gustav Adolf naistsistertslaste kloostrihoones gmnaasiumi, mis tegutseb tnaseni... Kui tsistertslased linna loodeosas veel nri ja mduridvaga iendasid, olid dominiiklased (domin canes issanda koerad) juba kohal. Erinevalt tsistertslastest, kes te jlil siirdusid tsivilisatsioonist eemale, rajasid dominiiklased oma kloostrid otse selle keskele, parem veel, kui kuskile linna ssdamesse, kuhu vis massiliselt koguneda ja vendade vrvikaid riitusi jlgida. Dominiiklased seadsid endale eesmrgiks jutlustamise ja vahetu suhtlemise kogukonnaga: klooster seisis noga tsivilisatsiooni poole. Mustad mungad ppisid selgeks kohaliku keele, selgitasid

usutdesid nii knes kui pildis. Nad seisid kiriku vastuvaidelamatu autoriteedi ja tema sisemise puhutse eest, eesmrgiks valgustada pimedaid hingi kikjal, kus leidus kahtlejaid, pannes rhlku mitte fsilisele tle vaid ppides kasutama sna judu ja retoorikakunsti seadusi. Kirik pidi endast kujutama piltjutustust kirjaoskamatule - Dominiilaste kirik oli Tallinna suurim, nende vitraaid kige kirkamad, altarid tellitud kuulsatelt vlismaa meistritelt ordu prisosaks oli ultuur, nende raamatukogu oli linna vanim ja suurim.Erinevalt vanematest ordutest kus kloostrielu thendas vastuvaidlematut allumist hiselu reeglitele kus elati ja tegutseti histes ruumides eeldas dominiiklaste filosoofia vimalust eraldumiseks. Palve nudis kontemplatiivset svenemist, igale mungale oli eraldatud kamber... Dominiiklased olid targad, see aga thendas vaimset leolekut, mis kohati vis esile kutsuda krkuse ja lepitamatuse segu. 1524 murdis rahvahulk kloostrisse, purustas hinnalised altarid, pildid ja raidkirjad, mustad mungad aga sunniti linnast lahkuma. Kolams ordu, kes Eestimaal ristiusu tde kuulutas, olid frantsiskaanid. Assisis oma emakloostri ehtianud vennad lhtusid phiteesist jumala sna peab olema arusaadav igahele, sealhulgas ka kige vetimale koguduse hulgast. Kirik peab tulema ra skolastikute ja kaupmeeste hulgast ning prduma inimese poole otse. Krged vlvid ja kunsti elitaarne keel ksne hirivad keskendumist.Fransiskaanid olid kohal nii Tartus, Rakveres kui ka Viljandis, paraku on kahes esimesena mainitud linnas asunud kloostrid tnaseks maa pealt kadunud, Viljandis kerkib kunagine frantsiskaani kirik aga esile oma pimestavvalgete seinte sras, moodustades sellega kontrasti lhedusse jvate ordulinnuse punastele telliskivimridele.