Allan Martinson: tean palju paremaid viise rikkaks saada

Tehnoloogiainvestor Allan Martinson tleb, et Eesti innovaatilises tehnoloogiaettevtluses on viimastel aastatel tekkinud arvestatav hulk energiat, vrskeid talente ja lennukaid startup-ettevtteid. Aga nende koorekiht liigub paratamatult Eestist vlja, sest siin pole piisavalt tjudu ega piisavalt pinget.

OD: FOT SER RUU LO K VAL

4 10. august 2011

Toivo Tnavsuu
Eesti Ekspress

artinson istub oma City Plaza kontori laua taga ninapidi arvutis ja klbistab klahve. Siit lks just teele tpakkumine hele ameeriklasele, kes peaks asuma ametisse hes Martinsoni startup-ettevttes. Kas ta tuleb ookeani tagant Eestisse? Martinson muigab ja tleb, et vib-olla tuleb rmal hoopis siit ookeani taha kolida. See on Eesti startupluse argipev! Kuidas selle Eestist kolimisega on. Vahepeal levisid kuuldused, et Peep Pldsamm tahtvat kolida oma juhitava modemitehnoloogiarma Modesat USA lnerannikule, sest Eestisse pole vimalik tippspetsialiste tle tuua. Ma arvan, et sa peaksid rkima Hardi Meybaumiga (peakorteri USA-sse Bostonisse viinud inseneride Facebooki GrabCAD-i juht T. T.). Neil on Eestis seitse inimest ja palju vaidlusi selle le, kus need inimesed ieti asuma peaksid. Miks ei ole Eesti startupettevtete sbralik kant? Ma ei saa elda, et ta pole sbralik, kuid mingist hetkest alates on siin piirid ees. See on dini arusaadav, kuna turud ja tjud on mujal. ks minu Silicon Valley sber tles selle kohta hsti, et ainuke phjus Eestist high techri teha on see, et sa vga tahad seda just Eestist teha. Konkurentsieeliseid Eesti ei anna, pigem tekitab probleeme: ajavahe, kaugus turgudest, infovli, ligips kvalitseeritud tjule ja ehk peamisena alateadliku vrdlusmomendi puudumine, mis mujal paremini kannustab. Vlja kujunenud masinavrgid, nagu Skype, jvad kindlasti siin edasi tegutsema. Aga kui Eestist alanud startup tahab siin suureks kasvada, siis on see vga raske. Siin saad teha oma pereri, mis ei pruugi olla isegi pelgalt lokaalne, aga see oleks rohkem lifestyle business. Aga kui tahad ehitada teliselt suurt high tech-rmat, siis on Eesti puhtalt matemaatilistel ja objektiivsetel phjustel probleemne koht. Ja sinna pole midagi parata, me ei hakka ju maailma siia tooma! U m b e s aasta eest kisid vlja

visiooni, et Eestisse viks tuua 100 000 krgelt haritud spetsialisti Ma vin ju palju asju rkida, aga esimene poliitik, kes sellise loosungiga vlja tuleb, lakse maha. Ngin hiljuti ht huvitavat statistikat innovaatiliste keskkondade analsi. Seal oli vrreldud eri linnu ja klastreid, analsitud, kui palju neist tuleb startupe, patente jms. Tuleb vlja, et kaks korda suurem linn ei anna mitte kaks korda paremat tulemust, vaid palju enam. See on eksponentsiaalne skaala. Inseneride ja ettevtjate arvu kahekordistamine Eestis vib tuua neliseitse korda parema tulemuse. Kui Silicon Valleys on kakskolm miljonit inimest, kes kik tegelevad tehnoloogiatstuses, siis nendevaheline snergia on sadu kordi suurem kui Eestis, kus elab kokku alla kahe miljoni inimese ja need ei tee kaugeltki kik sama asja. See seletab, miks rmad liiguvad klastritesse kokku lmitstus Hollywoodi, nantststus New Yorki jne. Meie jaoks, kes me siin innovaatilist majandust arendada ritame, on see siis paratamatus? Pris heselt seda vtta ei saa. Internet teeb mnguvljaku tasasemaks, andes uusi suhtlusvimalusi. Aga ldiselt on see paratamatu tde kll. Iga kord, kui ma Silicon Valleys kin, olen tiesti teises infovljas. Ma kitun teistmoodi, mtlen teistmoodi ja mu t efektiivsus on kolm korda suurem. Eesti on jube kihvt koht, mnus elupaik. Siin on hea elukvaliteet, elu suhteliselt odav ja loodus vga ilus. Aga ta on ka uinutavalt pingevaba, veidi nagu maal vanaema juures. Seal on tore suve veeta, aga t jaoks tahaks linna minna. Startupettevtja jaoks jb Eestis orast tagumikus vheks. Mis ora see on? See on see ora, et kellega end vrdled ja milline infovli sinu mber on. Inimene on sotsiaalne loom ja tahab kellegagi suhestuda, kuhugi kuuluda ja kellegagi end vrrelda. Siin annan rilehele intervjuud, kin suveritustel ja suhtlen spradega. Siin on mu peamine sotsiaalne roll olla eestlane. Aga Silicon Valleys suhestun teistega eelkige kui rahvusetu professionaal. Siin ja seal on vga erinev, mida ma loen ja jlgin, kellega end vrdlen. Isegi lgastumine on neis paigus erinev. Mis Skypei Eestis hoiab? Seda pead sa Sten Tamkivilt ksima. Eesti Skype on suur, 300400 inimesega arendusorganisatsioon, kus on oma vljakujunenud struktuur ja protsessid. Seda pole vimalik lihtsalt tkkideks lahti vtta ja kusagil mujal uuesti kokku panna. Oleks tal 30 vi 100 inimest, oleks tal ka palju

suurem manverdamisruum. Samas on loogiline, et Microsoft ostis Skypei selleks, et temaga raha teenida. Ja raha saab temaga teenida siis, kui Skype integreerida muude Microsofti toodetega ja panna talle Microsofti mgivrk taha. Kui see kik, millega Skype peaks integreeritama majandustarkvarad, X-boxid, Windows Mobile jne asub vljaspool Eestit, siis on suur tenosus, et ka Skypei arenduse raskuskese liigub Eestist vlja. Skypei arenduskeskus jb siia veel pikaks ajaks, otsuseid tehakse aga aina enam mujalt. Mis sind ja sinu ettevtteid Eestis hoiab? Ma liikusin Baltikumist tsisel tasemel vlja sna hilja kuusseitse aastat tagasi. Mul on Eestis lhedased inimesed ja siit kahe lennutunni raadiuses hulk thelepanu vajavaid ettevtteid. Aga kui praegu alustaksin nullist, hoiaks mind siin palju vhem asju. Kindlasti ehitaksin siis oma elu teistmoodi les. Perfektne eluviis oleks 50 : 50 ehk pool ajast siin, pool USA lnerannikul. Umbes nii elab Baltikumi edukaima startupi GetJari asutaja leedukas Ilja Laurs.

www.wuerth.ee
val tekib koolkond, mis hakkab ksteiselt mtu vtma. Eestis on selles vallas 3050 inimest, kes omavahel tihedalt suhtlevad ja ksteist aitavad ja ka heas mttes torgivad. Kuidagi on see punt judnud arusaamisele, kuidas startup-bisnist teha: kuidas riplaani kirjutada, kuidas ingelinvestoreid kaasata ja kuidas Ameerikasse minna viimasel ajal on palju traalimist Ameerika vahet, kogu aeg on kolm-viis rmat seal , kuidas Seedcampi vi TechStarsi vita ning oma asju AngelListi panna. Eestlased on kolmel aastal jrjest Seedcampi vitnud: esimesena Erply, siis GrabCAD, nd Leedu-Lti-Eesti projekt Campalyst. Ksimus on selles, kui paljud neist nd jrgmisele tasemele juavad minna ja niteks tsta korraliku roundi riskikapitali vhemalt miljon eurot vi dollarit. Kui seda ei suudeta, on oht joosta ressursi taha kinni. Eestis on vaid umbes tuhat inimest, kes on oma professionaalsete oskuste ja huvidega vimelised selles valdkonnas kaasa lma. Jrelikult ei jtku neid inimesi kigile rmadele. Kui suurt rolli on mnginud ritus Garage48 ja selle stitavad eestknelejad Ragnar Sassiga eesotsas? Garage on kihvt ritus ja kindlasti on tal oma mju, umbes nagu Peep Vainu motivatsioonikoolitustel. Aga siinne startupmaastik on rohkem kui he inimese teene ja paljud pole olnud nii nhtavad. Niteks seesama Hardi Meybaum, aga ka Jri Kaljundi, Rain Rannu, Erply poisid jt. Aga nagu sa tled, pole oluline mitte see, kui palju siit rmasid tuleb, vaid kui palju siit suuri tegijaid kasvab. Kuivrd jtkusuutlikuks hindad praegust olukorda? Esimene jupp startupi elutsklis on selles mttes lihtne, et pole vaja vga palju ressursse. Paarikolme inimesega saad vlja ttada esimese prototbi, leiad esimesed kasutajad ja pid seda hsti presenteerima. Aga sealt edasi lheb kik juba raskemaks. Kolme-nelja inimese asemel pead tle vtma 3040 inimest, tstma uued roundid raha ja hakkama kivet tekitama. Alguses on sul miljoni dollari ri, siis kmne miljoni ja siis loodetavasti saja miljoni. Need on tiesti erinevad trepiastmed, millest tuleb les ronida. Aga olgem ausad, enamik puhtalt eestlaste tehtud startupe pole maailmas kmme miljonit eurot kivet teinud, kui vib-olla Fortumo vlja arvata. Tihti tekib olukord, kus on vga hea idee, mis tehakse esimese suure hinaga ra ja hakkab isegi tle. Kuid siis on vaja ettevttesse mnedere, spetsialiste ja mgiinimesi, keda Eestist ei leia. Siis on valida, kas hakata neid siin vaikselt katse ja eksituse meetodil vlja petama vi minna kusagile, kust neid saab poole tunniga tle vtta. Loomulikult eelistatakse teist varianti. Kas sulle ei tundu, et hurraaga startupide tegemine ttab endale Eestis justkui vastu? Tehnoloogia- vi internetirile on hakanud mtlema inimesed, kel pole kogemusi ega potentsiaali. Levib selline ratsa-rikkaks-mentaliteet. Enamik inimesi, kes endale startupi teevad, ei mtle minu arvates ratsa rikkaks saamisele. Ma tean palju paremaid viise, kuidas rikkaks saada. Startupi tegemine on ks kehvemaid viise rikkaks saamiseks. Mnel see nnestub, kuid enamik ei ne oma elus kunagi miljonit dollarit. Vi veelgi enam vib-olla alguses nevad, aga lpuks on see ra sulanud. Keegi andis hiljuti head nu startupi tegemiseks: ra tee! Enamiku startuperite jaoks on motivatsioon mitte raha, vaid see, mida nad maailmale pakuvad. Emotsionaalne auhind on see, et sind mainitakse kusagil. Et sul on 100 000 kasutajat ja saad pevas sada kirja, kus kiidetakse sinu teenust vi toodet. See on teinekord thtsamgi kui miljon dollarit. Hiriv on Eestis olnud seegi, et startup-ettevtluses tstetakse liialt esile motivaator nimega fun ning vhem rgitakse riplaanist, turuanalsist ja muust sellisest. Asi, millest tihti aru ei saada, on see, et startup ei ole tavaline ettevte. ks guru on elnud, et startup on tiesti eriline ettevtlusvorm, mille eesmrgiks on ellu jda ja oma rada leida tie-
10. august 2011 5

Eestist Eesti on kihvt koht, aga ta on ka uinutavalt pingevaba. Enda projektidest Mnes kohas tuleb natuke vastu tuult ujuda, mnes kohas ltsub tuul tagant.
Mis on sind Eesti startupmaastikul viimasel ajal llatanud? Siin on tekkinud tiesti arvestatav koolkond noori rmajuhte. Spordis on nii, et noortekoondisest tulevad talendid, kes vidutsevad juunioride seas. Nad ei ole veel olmpiamngude tasemel, kuid noorte hulgas on nad tegijad. Midagi sellist nen praegu ka Eesti startup-ettevtluses. Meil on vga tugev noortekoondis. Kusagil mujal Ida-Euroopas pole sellist kontsentratsiooni noori ettevtjaid, kellel on ideed ning kes teevad prototbid ja neist produktid. he statistika kohaselt olime Kesk- ja Ida-Euroopas mullu riskikapitali investeeringutelt kolmas ja see valdkond kasvas meil aastaga ligi viiekordseks. Seda statistikat ma ei vaataks, sest seal on mitmeid ksitavusi. Esiteks ei ki see ainult high tech-sektori kohta, vaid sinna on arvestatud sisse ka niteks jtisetstus. Teiseks on ebaselge, kas seal kajastuvad vaid Eestisse mujalt tehtud investeeringud vi ka need, mida Eesti kaudu niteks Leetu tehakse. Kust on Eestisse tekkinud need vrsked noorettevtjad? See on jllegi nagu spordis. Vhehaa-

 liku selgusetuse tingimustes.

Startupi, mis pole veel saavutanud kindlat jalgealust, tuleb juhtida ja manageerida tiesti teistmoodi kui kpset ettevtet. Usk ja fun on siin vga thtis instrument. Seeprast pole ka niteks neil riplaanidel, mida EAS nuab, mingit sisulist mtet. Enne product market ti (ehk mille toode vi teenus ja nende sihtgrupp on alles kujunemas T. T.) vid paberil veenvalt ra testada, et see ri toob miljard eurot aastas vi et ta lheb vltimatult pankrotti. Kik need stsenaariumid on vimalikud. Seega ei olegi vaja ksida kseeritud prognoose, vaid pigem vaadata, kas ettevtja tegelikult saab oma turust aru, kas ta on professionaalne ja motiveeritud, kas ta oskab rimudelit kiiresti muuta jne. Ja ikkagi vid kindel olla, et see kik lheb lpuks kmme korda muutmisele. Kas praegust arengut arvestades vime pris kindlalt vita, et mingit erilist startupide maad Eestist ei saa ja innovaatilised tehnoloogiarmad siin tooni andma ei hakka? Ma siiski loodan, et hakkavad. Skype ja Playtech olid ka viis seitse aastat tagasi startupid. Nende phiasutajad polnud kll eestlased, aga vime nende le olla uhked kll. Mlemad mjutavad praegu Eesti majandust olulisel mral. Sealt tulevad miljonid eurod maksutulu. Kui Skype 2005. aastal esimest korda mdi, oli Eesti poiste poolt teenitud raha vrdne umbes he protsendiga Eesti SKT-st. Mni teine riik ajab praegu tikutulega heprotsendilist majanduskasvu taga! Nii et ma ei ne htki phjust, miks ei viks tnastel Eesti startupidel olla tulevikus meie majanduses vga tugev roll. Ja siin tekib Iisraeliga sarnane ettevtluskompott? Isegi ameerikalik, kus tna moodustavad 40 protsenti SKT-st rmad, mida on omal ajal toetanud riskikapital. Aga alles me jreldasime, et Eesti olud sellist ettevtlust ei soosi! Eesti on siiski sna avatud ja dnaamiline riik ja siinne hoiak pris hea. Meie suurim probleem on see, et oleme vikesed ja maailma tippkeskustest kaugel. Igasugused liigutused nende kahe asja parandamiseks on end vrt. Niteks ma olen kindel, et lennuhenduste parandamine toob vingelt tagasi. Vib-olla mitte kohe, aga mne aasta prast. Eesti viksust saab sellega parandada, et teha hiskond avatumaks. Et inimesed harjuksid edasi-tagasi liikuma. Et me ei kaotaks talente, vaid talentidel tekiks 50 : 50 eluviis. Selle asemel et talente kigest just tagasi Eestisse kutsuda, kus nad pole efektiivsed ei too ju Eestisse korraga kolme tippdirigenti, sest neil pole siin midagi teha , selle asemel viks meil olla suund, et Eesti talendid elaksid poole ajast siin. Teeksid siia oma suvekodud
6 10. august 2011

ja maksaksid siin makse. Ajaksid grilli taga teiste talentidega juttu ja sgiseks lheksid jlle maailma tle. See oleks palju realistlikum. Tpselt samamoodi ei peaks ka startupe kramplikult Eestis hoidma. Kuivrd Eesti startupide snnimaana silma paistab? Maailma suurima riinglite vrgustiku AngelListi asutaja Naval Ravikant on vhemasti neljas-viies intervjuus elnud, et Euroopast tulevad kvaliteetsed startupid kahest kohast: Londonist ja Eestist. Kusjuures see hinnang ei phine sellel, et inimene armastab Eestit, vaid on tiesti statistiline, sest AngelListist kib lbi tuhandeid startupe. M i s o n s i n u l e m m i kstartupid Eestis? GrabCAD on vga hea nide. Toimetab suhteliselt niivaldkonnas on inseneride Facebook ehk tbrs, projekteerimisplatvorm ja suhtluskeskkond. Kui mina sellest riideest esmakordselt kuulsin, ei tundunud see ldse seksikas. kski lihas mu nos ei liikunud. Aga nd on nad vitnud SeedCampi ja saanud enam kui miljonidollarilise investeeringu vga tugevatelt tegijatelt. See nitab, et ks inimene, antud juhul Hardi Meybaum, vib saavutada vga palju, kui ta on asjad igesti kima pannud. Hardi pole mingi supergeenius ja rgib ka inglise keelt nurgelise eesti aktsendiga, aga vaatad talle otsa: silm srab! Ned, et see on tiesti dedicated person! Ta vttis aasta tagasi oma kolm asja ja heotsapileti USA-sse, kus tema valdkonnas kib elu. Hakkas helistama, tviitima, meilima ja

abi paluma ning tegi seda piisavalt professionaalselt. GrabCAD on hea nide sellest, et startup vajab eelkige energiat ja suhtlemisoskust. Kiki programme niikuinii ksi valmis ei kirjuta, kiki rahasid ksi ei tsta, kigist kige targem niikuinii pole. Aga thtis on suuta endale ligi tmmata asju, mida sul endal pole. Tarkusi, teadmisi, turusisendit, kliente jne. Nii et peab olema vankumatu usk oma asja. Ainuke asi, mida sa ei saa juurde ppida vi osta, on sisemine energia. Sa siis soovitad minna Ameerikasse ja visata seal nged vette? Minemisel ja minemisel on vahe. Vib harrastada riturismi, vib minna td tegema. EAS ja Tehnopol tegid mullu Eesti ettevtjatele Silicon Valley tuuri ja enne ksiti, kes kellega kohtuda tahab. Legend rgib, et ks toiduainetstuse firma tahtis kohtuda Steve Jobsiga, et vahetada kogemusi ettevtte juhtimise vallas!

Toetamisest eldakse, et riik pole hea omanik. Aga kus on eldud, et hea kinkija? rist Tehnoloogiaettevtlus on ri, kus nooremad mehed vluvad vanemaid.

Selliseid ekskursante, kes tahavad lihtsalt suhelda, kuid kel pole kindlat sihti ja oma visiooni pakkuda, kib Silicon Valleys palju. Nad kohtuvadki mingite inimestega, kes rgivad tarku snu puhtas inglise keeles. See tekitab thtsa tunde. Aga enamikul juhtudel ritatakse neile lihtsalt midagi ma, olgu siis advokaadi- vi kinnisvarateenust. Tegelikke kohtumisi ei saa nii kunagi. Sinu stoori on su peamine kapital, kui sul pole raha ega kliente. GrabCAD-i, Erply vi GetJari puhul tulid mehed metsast vlja gedate stooridega, mis inimestele meeldisid. Vi nagu eldakse: tehnoloogiaettevtlus on ri, kus nooremad mehed vluvad vanemaid mehi. Kuidas suurendada Eestis natukenegi seda talentide hulka, mida sellised ettevtted vajavad? Kige rohkem vajame ettevtlustalente, energilisi inimesi, kes kivitaksid asju. Programmeerijaid ja disainereid on lihtsam leida. Neid saab osta, aga energiat ja suhtumist osta ei saa. mberkaudsetes riikides Venemaal, Skandinaavias, Ltis, Leedus ja Ukrainas on palju aktiivseid inimesi. Meil tuleks melda, kuidas nad Eestisse asju ajama tuua. Praegu niteks saab Eestis rma asutada vhem kui poole tunniga. Miks mitte aga pakkuda vimalust asutada Eestis tehnoloogia-startup isegi siis, kui sa Eestis ei ela? Et noored ettevtjad saaksid kiiresti ja odavalt asutada Euroopa Liidus firma, millele tuleb kaasa mentorlusprogramm, vike star-

8 mtet
Allan Martinson,
AUGUST 2011

1.
Kui tahad ehitada teliselt suurt high tech-rmat, siis on Eesti puhtalt matemaatilistel ja objektiivsetel phjustel probleemne koht. Ja sinna pole midagi parata, me ei hakka ju maailma siia tooma!

2.
Kui see kik, millega Skype peaks integreeritama majandustarkvarad, X-boxid, Windows Mobile jne asub vljaspool Eestit, siis on suur tenosus, et ka Skypei arenduse raskuskese liigub Eestist vlja.

3.
Siin on tekkinud tiesti arvestatav koolkond noori rmajuhte. Spordis on nii, et noortekoondisest tulevad talendid, kes vidutsevad juunioride seas. Nad ei ole veel olmpiamngude tasemel, kuid noorte hulgas on nad tegijad. Midagi sellist nen praegu ka Eesti startup-ettevtluses.

4.
Tihti tekib olukord, kus on vga hea idee, mis tehakse esimese suure hinaga ra ja hakkab isegi tle. Kuid siis on vaja ettevttesse mnedere, spetsialiste ja mgiinimesi, keda Eestist ei leia.

5.
Selle asemel et talente kigest just tagasi Eestisse kutsuda, kus nad pole efektiivsed ei too ju Eestisse korraga kolme tippdirigenti, sest neil pole siin midagi teha , selle asemel viks meil olla suund, et Eesti talendid elaksid poole ajast siin. Teeksid siia oma suvekodud ja maksaksid siin makse.

6.
Toetused peaksid olema suunatud sellele, et nad vimalikult kiiresti saaksid ideid katsetada, valede ideedega vimalikult kiiresti lbi kukkuda ja siis ritada ige asjaga uuesti alustada. Praegune ssteem on aga suunatud lbikukkumise pikendamisele.

7.
Wall Streetil juhtub ldse viimasel ajal imelikke asju. Mina nende vendade ktte oma raha enam ei annaks.

8.
Eesti on jube kihvt koht, mnus elupaik. Aga ta on ka uinutavalt pingevaba, veidi nagu maal vanaema juures.

diraha, toetus ja promo. Nii saaksime startuperid mbruskonnast Eestisse kokku imeda. Tule meile, saad kesta? Jah, vrtust ka kesta sisse. Koolitust, abi, veebiaadressid, pangaarved, vib-olla mingi maksueelis... Mis thendus on sinu jaoks riiklikul programmil Startup Estonia? Kui keegi teaks, mis see tpselt on... See on see, et kui algul rgiti, et programmi suurus on 58 miljonit krooni, siis startuperid hrusid ksi: igale mehele miljon! See poleks ldse paha mte. Kuidas oled rahul Eesti ettevtlustoetustega ja Arengufondi tga? Arengufond on viimastel aastatel olnud sisuliselt ainus fond, kes kohapeal high tech-ettevtetesse on raha pannud. Skypei poiste Ambient Sound Investments on sel aastal Eestisse teinud vaid he investeeringu ja mullu ei teinud htegi. Minu firma MTVP on liikunud pigem ettevtlusesse endasse tagasi. Nii et Arengufond areneb, kuid paratamatult on ta riigirma koos kaasneva kompotiga. Aga mis EAS-i puutub, siis praegune toetuste ssteem ei ole startupide jaoks kohane. Startupi puhul on mravaks kiirus. Toetused peaksid olema suunatud sellele, et nad vimalikult kiiresti saaksid ideid katsetada, valede ideedega vimalikult kiiresti lbi kukkuda ja siis ritada ige asjaga uuesti alustada. See elutskkel lihtsalt kib katse ja eksituse meetodil. Praegune ssteem on aga suunatud lbikukkumise pikendamisele. Ei saa olla nii, et raha saad selleks, et teha midagi, millel pole vrtust. Aga teed ikka edasi, sest oled nii oma avaldusse kirja pannud. Olen Soomes ninud olukorda, kus elatakse rahulikult vikeses Tampere linnas, kaks korda paremini kui varem palgatd tehes, ja saadakse Tekesilt grante, et teha kolm aastat asja, millest kellelegi tolku pole. See on sotsiaalprogramm! Toetuste taotlemisel pole riplaanil mingit mtet. Kik terve mistusega inimesed saavad aru, et ma ei saa kirjutada riplaani, kui ma isegi ei tea, mis mu toode hakkab olema. igem oleks see, kui riik realiseeriks toetused omakapitali kaudu ehk saaks toetuse eest rmas kaasosanikuks. eldakse, et riik pole hea omanik. Aga kes on elnud, et riik on hea kinkija? Toetused peaksid olema ka manageeritud erakapitali poolt, erakapitalil phinevate riskifondide, ingelfondide, inkubaatorite vi akseleraatorite poolt. Seda on teinud paljud meie mberkaudsed riigid, aga mitte Eesti. Kuidas su enda investeeringud elavad? Mul on kaheksa-heksa rmat ning lisaks nustan veel kahtekolme. Tegeleme-toimetame. Siin on esindatud kogu skaala rmadest, kus on sada miljonit dollarit kivet, ja neist, kes alles arendavad oma toodet. Mnes kohas

tuleb natuke vastu tuult ujuda, mnes kohas ltsub tuul tagant. Millega neist enim rahul oled? Cherry.ee-ga? Cherry on puhas pikukeiss, kuidas mujal ennast testanud kontseptsioon kiiresti ja hsti Balti turule kopeerida. Maailma mastaabis on Cherry aga ks sajast sarnasest ettevttest, kes end kiiresti eri piirkondades kloonisid. Balti karikas kuulub talle, aga maailmameistrivistlustel on teised suurused. Kui vrtuslik on Cherry? Seda ei oska me enne elda, kui rma on mdud. Laias laastus on sarnaste ettevtetega tehtud maailmas tehinguid vrtusega: ks-kaks korda kive. Cherry kive on umbes 12 miljonit eurot aastas. Keda sa veel oma portfellis esile tstaksid? Sel aastal avatud kohtingusait Flirtic on end Eestis testanud ja kasvab ka Venemaal. Oleme neil ndalatel seda avamas ka Suurbritannias. Flirticul on unikaalne kontseptsioon. See on esimene online-kohtingusait nii-elda Facebooki plvkonnale, kes on harjunud avatusega ja tahaksid pigem klikkida kui kirjutada. Kui kik vanad kohtingukeskkonnad on nagu automgikataloogid, siis meie viime inimesi omavahel kokku. Kurat.com ritab muuta viisi, kuidas inimesed uudiseid tarbivad. InvisibleCRM toodab kliendisuhtlusprogramme, mida praegu kasutab juba sadakond rmat, neist pooled Fortune500 edetabelis. Novi Disk on Vene arvutimnguturu ks kahest liidrist ja sisenes mobiiliaplikatsioonide turule. Nii et tegemist jtkub. Millistele projektidele ja valdkondadele kavatsed tulevikus rohkem energiat ja raha kulutada? Inimene ei jua fsiliselt tegeleda rohkem kui teatud hulga projektidega korraga. Seetttu on minu eesmrk otsast midagi ma ja siis mni uus rma asemele ehitada. Mida varasemas staadiumis firmad, seda kihvtimad. Mned sellised lhema poole aasta jooksul tenoliselt mu orbiidile maanduvad. Rgitakse uuest veebimullist. Kas sinu arvates hakkab see tekkima? Mingi mull on kll. Mned startupid on saanud liiga krge hinnataseme. Klassikalise nitena pole niteks Color.com siiani suutnud oma toodet sdavaks teha, kuid temasse investeeriti 40 miljonit dollarit 200 miljoni dollarilise vrtuse pealt, ilma et selleks oleks htki fundamentaalset phjendust. Ka paljude brsile linud rmade hinnatase on liiga krge. Aga see pole mitte Silicon Valley mull, vaid Wall Streeti mull. Need ettevtted on aga kpsed ja jvad igal juhul ellu, on nad siis noteeritud vi ei ole. Erinevalt dot.com-i ajast, kui brsile viidi Powerpointi presentatsioone! Wall Streetil juhtub ldse viimasel ajal imelikke asju. Mina nende vendade ktte oma raha enam ei annaks. Aga tehnoloogiatstus on elujuline. 1
10. august 2011 7