Toidumessil videti kaks poodiumikohta

infoleht
S
Esmaspev, nr 4
7. november 2011

elmisel ndalal Tallinnas toidumessil korraldatud kutsevistlustel lks meie koolil vga hsti - vitsime kaks poodiumikohta. Kolmapeval vitsid pagari eriala kolmanda kursuse ppijad Erik Tks ja Martin Vaher teise koha pagarite kutsevistlusel. Kahe peva jooksul vistlusel Noor teenindaja 2011 osalenud Evelin tt-tti vitis samuti teise koha. Pagaripilasi juhendas Helgi Vait ning teenindajaid lle Tamsalu. Kolmapeval klastasid toidumessi ja jlgisid kaaspilaste vistlemist ka meie toitlustuse ning majutuse eriala pilased.

Taavi Tuisk

Pagarivistluse kodutks tuli teha rukkileiba.

Ametikool hakkab kaasajastama teeninduserialade ppebaase

ihtasutus Innove haldusotsusega sai rohelise tule Kuressaare Ametikooli projektitaotlus teeninduserialade ppebaaside kaasajastamiseks. Haldusotsus on oluline, sest annab kinnituse selle kohta, et meie taotlused ja kavatsused on heaks kiidetud ning saame alustada projekti tegevuste elluviimist, so erinevate hangete ettevalmistamine ja lbiviimine, rkis ametikooli haldusdirektor Arvo Kereme. Projekti Teeninduserialade ppebaasid rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti phiraskus on linna ppehoones paiknevate toitlustuse ja majutus- ning iluteeninduse erialade pperuumide renoveerimisel. Lisaks teostatakse remonttid ka ppehoone teooriaklassides, trepikodades ja koridorides ning ehitatakse mber petajate tuba. Ehitustegevuste kigus panustatakse ka tuleohutusele ja turvalisusele. Paralleelselt renoveerimistdega soetatakse erinevat sisseseadet, millega tiendatakse olemasolevat pTAAVI TUISK

Lisaks disaini ppetkodadele ehitusele, mis on linna ppekompleksis kigile nha, algavad ametikoolis ERF toel ka ettevalmistused teeninduserialade ppebaaside kaasajastamiseks jrgmisel aastal.
pebaasi vi vahetatakse vlja amortiseerunud inventar. Projekti kogumaksumus on 370 896,61 eurot, millest EL-i vahenditega kaetakse 309 tikooli Upal asuvad tkoda080,50 eurot. Kooli eesmrk on, et pea- de- ja ppehooned. Projekti mised ehitustd saaksime Ettevtluserialade ppebaas tehtud 2012. a suvisel kooliva- raames alustati le-eelmisel ndalal uute pperuumide raheajal, lisas Kereme. ERF vahendite toel on jamist linna ppekompleksis viimase kolme aasta jooksul asuvate vanade lao- ja vimlakaasajastatud ning moodsa hoonete asemele. sisseseadega varustatud ameTaavi Tuisk

2 infoleht WorldSkillsi kohtunikut thendas pikki tpevi ja vaidlusi

-8. oktoobrini korraldati Londonis lemaailmsed noorte kutsemeisterlikkuse vistlused WorldSkills 2011. Osales ligi tuhat vistlejat 51 riigist ja pealtvaatajaid kis hinnanguliselt le 200 000. Eesti vistlejad osalesid kaheksal eriala kmne vistlejaga. Koka vistlusel osales Krestina un Haapsalu Kutsehariduskeskusest. Igale vistlusele kus osaleb vistleja, on vimalus igal riigil vimalus saata kohale ka ks ekspert, kelle kohustuseks on ka vistlustel hindamine. Kuressaare Ametikool on koordineerijaks koka erialal ja WorldSkillsi eksperdiks on Marge Leimann (loo autor). Kokavistlus oli kige osalejaterohkem. Osales 33 noort ning visteldi kahes vahetuses. Kahel erineval peval tuli valmistada erinev neljakiguline men. Hindajad sitsid kohale enne vistlejaid. Vistlus toimus Exeli messihallis, mis asub endiste laevadokkide piirkonnas. Hoone on ligi 900m pikk ja hest kohast teise liikumine vtab aega. Kokkade vistluspaik oli halli alguses ja restoran, kus lunat sime, halli teises otsas. Nii tuli arvestda suure ajakuluga. Kui vistluste ajal oli paus lhike, tuli rahul olla vileivaga vistluskohas.

5.

Pikad tpevad
Meie Londonisse saabudes kis alles hoogne ehitust. Selleks, et viksime teha oma ettevalmistusi, tuli tohutuse eesmrgil kanda ohutusvesti ning turvakingi. Tpevad olid harjumatult pikad. Arutati lbi ja pandi paika tpsed hindamiskriteeriumid, abistati organisaatoreid tkohtade

komplekteerimisel. Kuna koos oli inimesi erinevatest riikidest, siis lksid vaidlused vahel pris gedaks. Lahenduseks oli alati hletamine - enamuse otsus oli mrav kigile. Vistlus oli pingeline. Toidud pidid valmis olema igel ajal. Hilinemine andis miinuspunkte ja peale 15-minutist hilinemist valmistatut enam hindamisele ei vetud. Toitu tuli valmistada paljude kohtunike silme all. Eksperdid olid jaotatud trhmadesse, kellel igahel oma lesanded. Osad jlgivad hgieeni ning sstlikust, teised ttehnoloogiat, kolmandad kraadivad esitatud toitude temperatuuri ning kaaluvad portsjonite kaalu vastavust juhendile. Osa eksperte on aga suletud ruumis ning teostavad pimehindamist st nad ei tea kelle toitu hindavad. Kuna koos on erinevad rahvused kellel on ka erinevad toidu valmistamise tavad siis on palju eri arvamusi. Mina pidin hele kaaseksperdile testama, et porgandipree on kgiviljalisand, mitte trkliserikas lisand, sest phjamaad ei lisa preesse kartulit. Ka kultuurid on erinevad ja nii mnelegi idamaa mehele oli arusaamatu, et ka naised on eksperdid ning teevad restoranis sa. Vistluse vitjad avalikustati lpetamisel. Kokavistlusel kuldmedalit said 538 punktiga yvind Be Dalelv Norrast ja Ben Murphy Suurbritanniast. Krestina jagas 516 punktiga 12.-14. kohta koos Taiwani ja Vietnami vistlejaga. See Eesti noorkokkade parim koht. Enesehinnangut tstis ka see et Prantsusmaa vistleja ji meist taha poole.

Loo autor ja Krestina un rahvusvahelises seltskonnas.

Vistlustel paistsid paljud vistlejad silma just krme tegutsemisega ja kiire mtlemisvimega. WorldSkillsi vistlus on raske ja pingeline ning nuab vistlejalt suurepraseid erialaoskusi ja suurt pingetaluvust. Londonis toimunud vistlus nitas, et meie noored kokad on oma toskustega vrdvrsed konkurendid kigile maailmamaadele. et pperhmas ppis rahvusvaheline seltskond. Konkurss kooli on suur ja sisse saavad parimad. Seda testas ka vestiblis asuv karikate ja auhindade vljapanek. Teine hisritus oli pidulik htusk parlamendihoones. Meie kllakutsujaks oli sealne peakokk. Hoones olid ranged turvanuded. Meid pildistati, saime kaela koodiga kaelakaardi, seejrel valgustati lbi kotid ning lbisime turvavrava. Hoone sisemus avaldas muljet. Oleks nagu ajas sajandeid tagasi linud. Lihtne oli silme ette kujutada kuninga liikumist nendesse ruumidesse. Sgisaalis ootas meid peakokk, kes tervitas ja juhatas lauda. Kuninglik tunne oli istuda vapiga toolile ja vaadata vapiga toidunusid. Men oli koostatud toitudest, mida pakutakse ka pidulikel vastuvttudel. Toidud olid naturaalsete puhaste maitsetega ja klassikalise valmistusviisiga, ainult eelroas oli kasutatud molekulaarkgi tehnikat. Kaks ndalat Londonis andsid vimaluse tutvuda londonlaste kiire eluviisi ja toitudega, sai suhelda eri rahvusest toitlustusspetsialistidega vistluse ajal ja teha pingelist hindamistd.

Jamie Oliveri kool

Enne vistlusi organiseeriti ritusi ka ekspertidele, et tutvustada Inglise kgisaladusi. Toimus klastuskik Londoni kolledisse, mis on linna ks vanimaid toitlustuskoole ja kus on ppinud Jamie Oliver. ppeklasse oli erinevate ppelesannete jaoks ja kige rohkem tekitas elevust lihakk kus piti lihakehade tkeldamist. Seintel olid erinevad skeemid, kuidas eeltdelda erinevaid kodu- ja metsloomi ning linde. Ruumi keskel olid t tegemiseks suured soolaga kaetud puitlauad. Paljudele oli llatuseks et sool on hgieeni eesmrgil. Koolil on ka vike vanaaegses stiilis kujundusega pperestoran, kus meile korraldati kuumade suupistetega vastuvtt. Vastuvtt oli he pperhma projektit. Kgis oli nha,

Marge Leimann

infoleht

Kuressaare Ametikooli ajaleht. Toimetaja: Taavi Tuisk, tel 45 24 607, 51 622 34 Infoleht ootab kaastid aadressil teabejuht@ametikool.ee

infoleht 3 Innovatsioonikonverents Haapsalus

eptembri lpus avanes rikorralduse pilastel vimalus osaleda Haapsalus toimunud innovatsioonikonverentsil Innovation SEEDS. Konverents oli rahvusvaheline, osalesid erinevatest riikidest prit ppejud ja seega olid kik esitlused inglise keeles. Kogu reis kestis kokku kolm peva, mille kestel ei pidanud keegi kordagi igavust tundma, sest pevad olid vga hsti ja sisutihedalt korraldatud. Esimene pev mdus lgastavalt. Konverentsi klastajatele oli korraldatud jahiga vike mereretk, loomulikult koos laulu ja pikeseloojanguga, ning Haapsalu linna tutvustus, sea hulgas ka ekskursioon Haapsalu linnuses. Seejrel kosutav htusk kaldarsel Promenaadi hotellis. Teine pev algas konverentsiga Haapsalu kultuurikeskuses, kus esineti mitmete vga innovaatiliste mtete ja ideedega. Meile jagati praktilisi triistu, niteks kuidas juhtida ajurnnakuid nii, et meeskond mtleks innovaatiliselt. Teiste hulgas vtsid sna ka Tallinna likooli Haapsalu Kolledi direktor Janno Kriis-

Innovatsioonikonverentsil kisd Karmen Johanson, Mikk Meikas, Raigo Rtsep, Joosep Juhkam, Mihkel igemeel ja Tiiu Salus.
ka ja tuntud raadiohl ja TL Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port. Peva teine pool muutus rikorralduse pilaste jaoks veelgi pnevamaks, sest klastati mitmeid erinevaid ettevtteid, sealhulgas tehti ringkik meie bimiskohas FRA Mare SPAs. Kisime Nedholmis, mis tegeleb puidust tarbe-ja kunstiesemete tootmisega ning vga arenenud ja moodsa tehnoloogiaga Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses. Kolmandal peval nnestus meil klastada TL Haapsalu kolledit, mille missioon on toetada lne regiooni arengut kvaliteetse koolitus-,

uurimis- ja arendustegevuse kaudu. Seejrel suundusime Nurme vabrikusse, mis on mblusettevte, mille eesmrgiks on pakkuda kvaliteetseid ja ilmastikukindlaid vabaajarivaid igas vanuses inimestele. Konverentsiga seotud ettevtete klastus lppes Haapsalu kutsehariduskeskuses, mis on Eesti ks noorim kutsekool. Kigile osalenud pilastele oli kogu reis vga meeldejv, arendav ja inspireeriv. Kaasa veti palju kasulikku ja mitmeid eredaid mlestusi.

Mikk Meikas -1-10

Heade Kodanike Koolis kis 20 pilast

Mis on 12-tunni ettevte?

uressaare Ametikooli MT-21 ja MT-22 ning P-3 pilasid osalesid 17. oktoobril Haapsalus korraldatud ettevtlusppeprogrammis. Kokku oli osalejaid kolmest kutseppeasutusest. Programm kestis 12 tundi ja oli kindlasti uusi kogemusi pakkuv, kuigi jah vsitav. Meie kooli pilastest leidis mitmel korral ramrkimist Annifriida Arge. 12-tunni ettevte on ettevtlusppe programm, mis on suunatud noorte ettevtlikkuse ning loovuse arendamisele. Laager algas lhikese ettevtlusteemalise loenguga ning

loovlesannetega. Seejrel pstitati osalejatele lesanne vi probleem, millele nad hakkasid gruppides lahendust leidma. Rhmajuhtide suunamisel viidi lbi ajurnnak ning loodi jrkjrgult plaan (toode/ teenus, turundus, finantsid) lahenduse elluviimiseks. Protsessi kigus said noored juhiseid ja tagasisidet ekspertidelt. Peva lpuks esitasid osalejad oma ideed riile, kes valis vlja parima. Koolitus oli osalejatele tasuta. Ettevtluslaagrit rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Urmas Lehtsalu

allinnas toimus 27. oktoobrist kuni 29.oktoorini Heade Kodanike Kool, mille raames kuulasid 101 eesti ja vene koolide pilast ra juhtivad riigitegelased ning ttasid koos riigikogulastega lbiviidaval istungil vlja uued alused kodakondsuse andmiseks. Kuressaare Ametikoolist nnestus konverentsil osaleda 20 noorel. Kolmepevase konverentsi kige olulisem osa oli riigikogu klastamine ja nitliku istungi lbiviimine koos fraktsioonide esindajatega. Istungi eesmrk oli ppida demokraatia reaalset toimimist ja juda ka konkreetsete tulemusteni milline peaks noorte meelest olema Eesti kodakondsuse andmise reglement 21. sajandil Tegemist polnud pelgalt venelasi puudutava ksimusega, vaid jrjest suureneb ka sissernne teistest riikidest.

Praegune kodakondsuse seadus on 20 aastat vana ning ei esinda enam tnapevaseid vrtusi, emotsioone ega uut plvkonda ning tekitab pigem vrandumist, foorumil ritatati leida eesti ja vene noorte arusaamadest hisosa hiskonnakorralduse ja otsuste osas ning lahendused antakse le Riigikogu vastavale komisjonile. Heade Kodanike Kooli programm toimus peamiselt Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis ning ka Indrek Tederi ja Jri Ratase juhtimisel riigikogu hoones. Esmakordselt toimuval ritusel esinesid keskkoolipilastele lisaks arvamusliidritele ka riigimehed Juhan Kivirhkist Sven Mikseri, Mart Laari ja suursaadikute Michael C. Polti ja Christian Matthias Schlagani.

Urmas Lehtsalu

4 infoleht Sotsiaalt erialade ppesuuna tegemistest

ktoobrikuu on sotsiaalt ppesuunale tegevusterohke, sest hoo on saanud kik juba varasemalt planeeritud projektid ja tegevused. Kigest jrgemda: Meie ppesuunal on pikaajalised suhted partneritega mujalt Euroopast, kes planeerivad oma ppijate praktikaid Kuressaares. Nii judsid 3. oktoobril meile kolm Norra ppijat, kes praktiseerivad Kuressaare Kesklinna eralasteaias Naerusuu, Pargi lasteaias ja eralasteaias Kige suurem sber. Ees seisab histegevus Kuressaare Vikelastekodu lastega. Praktika Kuressaares lppes 28. oktoobril, kuid jtkus Tallinna lastehoius Hingelind. 5. oktoobril asendasid meie lastehoiu ja hooldusttaja eriala 1. aasta ppijad kahes lasteaias paariks tunniks petajaid jt ttajaid, et nad saaksid rahulikult thistada petajatepeva, teades, et lapsed on hoolsates ktes. ppijad oli eelnevalt rhmadesse jagatud, igal rhmaliikmel ette valmistatud laul, luuletus, mng vm tegevus, mida siis hiselt prooviti ellu viia. Saadud kogemus aitab ppijaid saada kiiremini lastega tegelemisel n. jrje peale ja koolis pitav haakub paremini igapevase praktilise tga. 9-10. oktoobril toimus ppesuuna petajate koolitusreis Tartu Tervishoiu Krgkooli, kes sel sgisel thistab oma 200 snnipeva. Hooldusttaja ja lapsehoidja ppekavades on suur osa tervishoiu moodulitel. Koolituse eesmrgiks oli tutvuda lapsehoidja ja hooldusttaja eriala ppekorralduse ja nha, milliste meetoditega petatakse praktilisi endusoskusi. Meie erialade tervishoiu mooduleid petavad oma ala praktikud Kuressaare Haiglast, petamisoskused tulevad kogemustega ja pidevas omava-

helises koosts. Omakeskis nimetasime selle reisi inspiratsioonikoolituseks, sest lisaks huvitavatele eriala tundidele ja koosolekule, vaatasime phapeva htul ka Vanemuise teatri etendust Helisev muusika. Peaosas on sdelev Hanna-Liina Vsa. Sellisena - laul huulil ja head mtted peas, me sealt ka tagasi tulime. 9.- 14. oktoobrini toimus ppesuuna jrjekordne tkoosolek projekti HETA ECVET raames. Lisaks koosolekule olid meie partnerid Soomest ka staeerimas Kuressaare Haigla Hooldekodus ja Hooldus endus keskuses. Novembri aluses lhevad kolm sotsiaalhoolduse teise aasta ppijat Meeli Allik, Kaire Toomson ja Ave Vli Soome praktikale. Praegu tehakse viimaseid ettevalmistusi praktikale minekuks, jnud on veel pedagoogiline ettevalmistus ja mnede dokumentide vormistus. Novembri lpus toimub projekti raames vljattatud kriteeriumide alusel praktika hindamine praktikaasutuses. Soome pilased tulevad praktikale Kuressaarde mrtsis-aprillis. 17 - 18. otktoobril osalesime juba uue projekti PRO Caring esimesel koosolekul Espoos Omnia koolis. Uut projekti vib pidada HETA-ECVETi vikeseks pojaks, kus meie phihuvi on seotud lastet mooduli vljattamisele. Meie ppesuuna petajaskond vikesearvuline, mistttu on projektis osalemine vimalus nha paremini eriala- ja tiskasvanu ppimise/petamisega seotud arenguid. Projekti tegevustena on planeeritud eakate- ja lastet moodulite kirjeldamine, praktiline testimine partnermaal. Viimase teostamiseks peame jrgnevaks Leonardo projektide taotlusvooruks esitama projekti. Selle rahastamise korral saame saata neli ppijat

Itaaliasse praktikale. Kuna lhiaastatel minnakse ka Eestis le uuele kvalifikatsiooni ssteemile, loodame juba eelnevalt panustada hulga taega, et uue ssteemiga paremini haakuda. 2. nov toimus meie ppesuunas Saare maakonna alushariduse-, sotsiaal-ja tervishoiu asutuste praktikajuhendajate seminar/marlaud. Loodetavasti saame seejrel ka pakkuda juba praktikajuhendajatele koolitust.

Aasta kolleegid: Kerli Pihel ja ile Aavik

eede htul kuulutati vlja ametikooli tnavuste kolleegipreemiate saajad, kelleks olid Kerli Pihel ja ile Aavik. Aasta kolleegi tiitel kuulutati vlja Kuressaare Linnateatris korraldatud ametikooli direktori vastuvtul, kuhu olid kutsutud kooli ttajad. Kerli Pihel ttab ametikoolis sotsiaalpeadgoogina, ile Aavik toitlustuse ppesuuna juhtpetajana. Vastavalt tiitli statuudile valitakse igal aastal ttajate ettepanekute phjal vlja kaks aasta kolleegi: ks pedadoogiliste ning teine mittepedagoogiliste ttajate hulgast. Lisaks tunnustas ametikooli direktor vastuvtul neid ametikooli ttajaid, kes aasta jooksul oma heade tegudega on silma paistnud.

Kai Rannastu

teated

oolie vastuvttu ei toimu:

10., 11., 18., 24., 25. november; 1., 2., 15., 16. detsember. Olen ppimas.

Marje Jrgenstein

Taavi Tuisk

mis toimub?
7.-12. nov Hollandis Haagis Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT aastakoverents, kus kokavistlusel osaleb Anni-Regina Tammsalu (KP42) ja teenindajate vistlusel Kaspar praus (KP1-10). 8. nov kell 9.15-10.00 ruumis K5 vlismaal ppimise teemaline infotund. 10. - 12. nov tarbekunsti kolmandate kursuste ppijad osalevad Tallinnas Mardilaadal, mis on Eesti suurimaid ksitlaatu. 11. nov antakse Lilith Vilipusele (KP31) Tallinnas le Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tnavune stipendium. 12. nov phikoolijrgsete esmakursuslaste vanematele suunatud lapsevanemate koosolek.

nemad on ra
7.-12. nov Neeme Rand, Sirje Ellermaa, Ave Paaskivi, ile Aavik, Maime Koppel ja Marella Kakkum Hollandis Haagis AEHT aastakonverentsil. 7. nov Meelika Viir ja Klaarika Muul Tallinnas PivotPoint koolitusel. 7.-8. nov Maila Juns-Veldre ja Anna Sui Tallinnas koolitusel. 7.-9. nov Thea Treu Tallinnas pedagoogikakursusel. 10.-11. ja 22.-23. nov Halliki Vli Tallinnas moodulmeeskondade koolitusel.