+6/%2.

/6

Sndis 27. mrtsil

. a Tallinnas.
Marie vanemad olid
koolipetaja Friedrich
Under ja Leena Under
(sndinud Kerner).
Nad olid hiidlased,
aga vahetult enne
Marie sndi kolisid
Tallinna.
Marie ppis nelja
aastaselt lugema ning
hakkas aastaselt
luuletama.
Tema esimesed
luuletused olid
saksakeelsed.
Under kis aastatel
Cornelia
Niclaseni nelja, hiljem
viieklassilises saksa
ttarlaste erakoolis.
'abal ajal kirjutas
ta luuletusi saksa
keeles.
Aastatel
2 ttas
ajalehe ,Teataja"
toimetuses.
Aastal2
abiellus ta eesti
raamatupidaja Carl
Eduard Friedrich
Hackeriga ning
noorpaar kolis
Kutisnosse Moskva
relinna.
Neil oli 2 last.
Aastal prdus
Under tagasi Eestisse
ja tegutses kutselise
kirjanikuna peamiselt
Tallinnas.
Aastast avaldas
luuletusi
ajakirjanduses.
. aastal kohtus ta
Artur Adsoniga, kes
hakkas tema
kirjatoimetajaks.
Adson kogus Marie
luulematerjali kokku,
et avaldada esimene
luulekogu. Aastal
2 lahutas Marie
Carl Hackerist ning
abiellus Adsoniga. Artur Adson ja Marie Under
Soomes, 2
Artur Adson ja Marie Under perekonnaga oma kodus
Marie Under kuulus
isiklikku tundeluulet
viljelevasse
rhmitusse "Siuru".
Marie oli rhmituse
esimees, keda kutsuti
printsessiks.
Ta saavutas
luuletajamaine
esikkoguga "Sonetid",
mis ilmus 7.
aastal.
"Siuru" , 7
lemises reas seisavad vasakult:
kunstnikud ) Peet Aren, 2) Otto
Krusten
Alumises reas istuvad vasakult: )
Friedebert Tuglas, 2) Arthur
Adson, ) Marie Under, ) August
Gailit, 5) Johannes Semper ja )
Henrik 'isnapuu
Siurulasi, /7/. 'asakult: Henrik 'isnapuu,
August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas,
Artur Adson.
Sonett keskaegsest
itaalia kirjandusest plvnev
luulevorm, mis koosneb
vrsist. taalia sonetis
grupeeruvad 2 nelikvrssi
ja 2 kolmikvrssi, inglise
sonetis jrgneb
nelikvrsile kaksikvrss.
Klassikaliselt sonetilt nuti
klavat, puhast, selget ja
snonmiderikast keelt.
Under on eesti
suurimaid lrikuid.
Tema sisendav ja
tundeid tis looming
kujutab elujanuselt
armastust ja loodust.
Hilisem, mtisklevam
luule juurdleb elu
valguse ja varjupoole
le.
. aastal pgenes
Under Rootsi. Seal
kirjutatud vrssides vib
tunda koduigatsust.
Underi thtsaimad kogud
on hiskondlikke
vahekordi eritlev "Hl
varjust" (27) ja
looduslrikat sisaldav
"Rm hest ilusast
pevast" (2). Tema
krgetasemeline
ballaadilooming on
kogutud raamatusse
"nnevarjutus". .
aastal, ks aasta prast
surma, ilmus tema
loomingut kokku vttev
valikkogu "Mu sda
laulab".
Ants Laikmaa,
Marie Under toob
eesti luulesse
nneliku armastuse
ning hinge ja
meeltermud.
Luuletaja kuulutab
elukllust,
armastust, itsemist
kogu oma olekuga.
Underi sonettides vib
mrgata ka
esmakordseid erootilise
luule arendusi eesti
poeesias. Seni polnud
veel keegi kirjeldanud
selliseid looduse vrve,
lhnu ja helisid, mis
otsekui voogasid
ksteisesse ning klasid
kokku naiseliku
armastustundega.
Marie Underi luulet on
ilmunud vene, saksa,
esperanto, inglise,
prantsuse, rootsi,
soome ja itaalia
keeles.
Under oli Eesti
Kirjanikkude Liidu
asutajaliige ning
mitme kodu ja
vlismaise
organisatsiooni
auliige.
Mlestuskivi
luuletajale Hiiumaal
Marie Under suri
25.septembril .
aastal Stockholmis,
maetud sealsele
Metsakalmistule.