Veregrupidieet.

I osa
Veregrupidieediga on tegelikult nnda, et on inimesi, kes ei soovita selle jrgi oma toitumist seada ja inimesi, kes sellesse tielikult usuvad. Delfi naistelehes kirjutab ks naine, et tema tuttavat hirisid pikka aega seedimisprobleemid, mida arstid ei suutnud ravida. Paranemine toimus just tnu veregrupidieedile. Muidugi vib selle paranemise kirjutada selle arvele, et inimene ehk muutis oma toitumisharjumusi tervislikumaks, sest kui sa enne oled vaid liha vitsutanud ja nd juur- ja puuvilja lisaks sd, oled kindlasti oma keha tervisele suunanud.Kaalujlgijate juht Anne Piirsalu arvab, et ainuige on toituda Kaalujlgijate toitumisjuhiste jrgi, sest need on paindlikud. Veregrupidieedi kohta tleb ta, et praktilises elus on vga raske toituda pikka aega nende nuannete jrgi. Samas usub ta, et paljud inimesed juba alateadlikult svad ja valivad toitu selle jrgi, mis neile sobib. Eesti toitumisteaduse Seltsi president Mai Maser kinnitab, et teema on intrigeeriv, kuid selgitus toitumisteadusele lihtne. Ta tleb, et smine peab olema lihtne ja loomulik tegevus, kuhu juurde kuuluvad phited, mis on iseenesest loogilised ja terve mistusega hoomatavad. Kui inimene tahab enamat (niteks tippspordis), ei ole vimalik ilma biokeemiata hakkama saada. sna kindel on see, et Mai Maser on skeptiline selle dieedi suhtes, ta kinnitab, et ta ei ole seda ise kellelegi soovitanud, ega kavatsegi. Ta kirjutab: "Mulle meenub, et vist on ka abiellumist soovitatud teatud veregruppe arvestavalt! (Meditsiin on hdas ainult RH (reesus) faktori sobimatusega!). Pole aga kuulnud, et elus keegi seda jlgiks." Lpetuseks arvab ta, et need soovitused meenutavad talle horoskoopi. Tartu likooli Kliinikumi toitlustusteenistuse arst-dietoloog Liidia Kiisk nendib ka, et ei ole seda soovitanud. Kll aga on ksinud nustamisel toitumisharjumuste kohta, kuid ei ole sellist 4 veregruppi eristavat seost tunnetanud. Liidia Kiisk: "Suhtun rmise ettevaatlikkusega sellistesse teooriatesse, millede kohta ei ole tpset teadusphist kinnitust. Oli aeg, kui rgiti, et maohaavand esineb vaid teatud veregrupiga inimestel, kuid siis selgus 1993. aastal, et maohaavandi tekke phjuseks peetakse hoopis mikroobi nn. Helicobacter pylorit". Dieetarst soovitab kigile mitte hakata raamat kes ranget dieeti pidama, vaid toituda tervisliku toitumise soovituste kohaselt, vastavalt maitsele ja isikuprasele toitumisharjumusele. Muidugi ei pea sma neid toite, mis testi on vastumeelsed ja ei tekita isu! Kahjulik on sa pidevalt suurtes kogustes ja valesti, mis kurnab immuunssteemi ja organismi ainevahetus. Jlgima peaks oma ainevahetuse tpi, mitte veregruppi! Toiduaineid vib liigitada ideaalseteks, ebasoovitatavateks ja neutraalseteks - phjendatult ravitoitlustamise seisukohast lhtudes, kuid ka siis ainult lhiajaliselt! Mai Maser lisab, et igahel on vabadus teha seda, mida ta soovib. Thtsaks peab ta seda, et rohkem ja erinevat kirjandust loetakse selle kohta, mida tehakse. Samuti soovitab ta konsulteerida perearstiga. Veregrupidieedi olemus, igale veregrupile sobivad, ebasobivad ja neutraalsed toiduained Las siis igaks otsustab ja usub ise ning seetttu alljrgnevalt ongi lahti mtestatud veregrupidieedi olemus, igale veregrupile sobivad, ebasobivad ja neutraalsed toiduained. Videtavalt mjub veregrupidieet kmnest inimesest heksal ning seda kiirem ja suurem on mju, mida raskem probleem. Veregrupidieedi kasuks rgib see, et ta arvestab individuaalseid eriprasid. Toitumisteaduse Seltsi president arvab, et individuaalsus on kindlasti siin teaduse juures oluline ja seda tuleb arvestada, sest ainult nii on vimalik ratsionaalset toitumist mikro- ja makrotoitainete ala- vi letarbimist (ka omastamishireid jm aspekte) hinnata. Ta arvab, et veregrupidieedis ei tehta seda kindlasti piisavalt. Liidia Kiisk arvab samuti, et see pole pris nii. ABO- ssteemis rgitakse ainult neljast vererhmast, kuid on olemas vga palju alarhmasid, sest punaliblede biomembraanide strukturaalne ehitus on vga erinev eri inimestel ja peale punaliblede on olemas ka lmfotsdid, trombotsdid, epiteelirakud - kik nad on olulised verekomponendid. "Individuaalseid soovitusi saab jagada ainult arst oma patsiendiga suheldes. Individuaalseid dieedisoovitusi ei saa omavahel vrrelda, nii nagu iga inimene on unikaalne ja kordumatu kogu oma tiuslikkuses. Dietoloogias kehtivad ldised tekspidamised, kuid individuaalsus jb. Seeprast ma ei nimetaks veregrupidieete individuaalseteks. Ei saa olla eliit- veregruppi, nagu videtakse

eesti keelde tlgitud kirjanduses." Raamatud veregrupidieedist kirjutavad, et toimub vere ja tarbitud toidu vahel keemiline reaktsioon, mille tulemuseks on lektiinid. Kige rohkem teevad kahju veregruppi aglutineerivad lektiinid, mis on mrgised. Peatuum on selles, et hed toiduained tiendavad kindlaid veregruppe, teised aga mjuvad nendele veregruppidele vastandlikult ja nrgestavalt. Toiduained jagatakse selle dieedi puhul teie veregrupile kasulikuks - toimib organismis nagu ravim, neutraalseks - mjub nagu toit, mis tasakaalustab ja aitab tervislikuks toituda ja vlditav - mjub nagu mrk ja selle tarbimist tuleks tsiselt piirata. Selle kogutulemusena on kergem luua vimalik tasakaal oma immuun- ja seedessteemis. Toitumissoovitused veregruppide jrgi Veregrupid on O, A, B, AB ja toitumissoovitused on tehtud liha, mereandide, piimatoodete, rasvade, seemnete, kaunviljade, teraviljade, leibade, smertoitude, aedviljade, puuviljade, mahlade, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. Jrgnevalt on lhidalt tehtud kokkuvte iga veregrupi toitumissoovituste kohta lhtudes eelnevalt vlja toodud jaotusest. ksikasjalik toitude nimekiri on toodud allolevas tabelis:

0 tbi dieet
portsjon ja tarbimine liha ja kodulinnud eriti kasulikud neutraalsed vlditavad lamba-, loomaliha ja M 85-170 g, N 60-140 hakkliha, maks, kalkun, kanaliha, g, ndalas 3-5 korda sda, uluki-, vasika- klik, part ja talleliha angerjas, austrid, haug, heeringas, homaar, kalmaar, 85-170 g, ndalas 3-5 heik, koha, ahven, karpkala, krabi, korda lhe, sardiinid, krevett, lest, tursk, vikerforell meriforell 1 muna, juustu 60 g, jogurt ja piim 120-180 puuduvad g ndalas 3-5 korda 1 spl vhemalt 5 korda ndalas linaseemne- ja oliivili

hani, peekon, sealiha, sink

mereannid

marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulhe

munad ja piimatooted

lid ja rasvad phklid ja seemned oad ja kaunviljad

6-8 phklit vi 1 spl kreeka phklid, phklivid vhemalt 4 krvitsaseemned korda ndalas 1 klaasitis, vhemalt kikerherned 2 korda ndalas 1 klaasitis, kuni 3 korda ndalas 1 leivaline kuni 4 korda pevas

teraviljad

puuduvad

leivad ja kuklid

edami-, emmentaalijuust, kodujuust, parmesaan-, fetajuust, mozzarella, sinihallitus-, shveitsi sojajuust, vi juust, jtis, kohupiim, keefir, jogurt rapsili, seesamili, maaphklili, maisili tursamaksali mandlid ja -vi, maaphklid ja -vi, pevalilleseemned, mooniseemned, sarapuuphklid, pistaatsiaphkel seesamiseemned aedoad, rohelised aeduba, ltsed herned kaerajahu ja kaerakliid, hirss, oder, riis maisihelbed ja- jahu, erinevad toidud (kliid nisukliid ja -idandid jne), tatar (nisust tehtud kik) trklis, seitsmeviljasegu gluteenivabaleib, idandatud teradest, hirsi, riisi, nki, mitmevilja, tisrukkileib ja tisteranisuleivad, inglise -nkileivad kuklid, kaerajahukuklid,

smertoidud ja 1 klaasitis, ndalas 3 puuduvad pastad korda

aedviljad

puuviljad ja marjad

mahlad ja muud vedelikud

maitseained

vrtsikad lisandid

taimeteed

metsik, pruun ja valge riis, odrajahu, rukkijahu, tatar brokoli, artishokk, apteegitill, sibulad, kaalikas, bambusevrsed, krvits, kslauk, ingver, jsalat, 1 klaas kskik mis lehtkapsas, kartul, kmen, kujul, 3-5 korda peet, mdarigas, melonkrvits, peedid, pevas naeris, petersell, porgandid, brokoli, porrulauk, pipar, redised, roheline spinat, vetikad, sibul, rigas, seller, vilill spargel, till, tomat ananass, aprikoos, greip, jhvikas, tikker, kiivid, kirsid, 1 puuvili vi 84-140 melon, arbuus, viigimarja, ploomid g, 3-4 korda pevas mustikas, nektariin, pirn, rosin, sidrun, sstrad, vaarikas, viinamari, virsik, un mahla ja vett 240 g, aedviljamahlad, ananass, ploom, pevas mahla 2-3 ja aprikoos, greib, kirss vett 4-7 korda jhvikas, viinamari basiilik, kardemon, kmen, kslauk, loorber, meliss, mesi, karri, petersell, pipar, mdarigas, vetikad nelk, paprika, piparmnt, sinep, suhkur, till, shokolaad dzhemmid ja zheleed sobivatest marjadestpuuduvad puuviljadest, vherasvased salatikastmed, sinep ingver, jalakas, zhenzhenn, kummel, kibuvits, petersell, nges, palderjan, piparmnt, raudrohi, prnaied, vilill vaarikalehed soodaveed

maisi ja nisujahukuklid nisud, jahud, manna, nuudlid, spinatipasta, tistera-nisujahu

avokaado, baklazhaan, kapsa erinevad sordid, mais, oliivid, sinep

apelsin, banaan, kookosphklid, maasikas, mandariin, rabarber

apelsin, kapsas, unamahl ja unasiider

kaneel, kookosphkel, mais phikoostises, pipar, vanilje, dikas

ketshup, majonees, magusad marinaadid, marineeritud kgiviljad, vrtsised kastmed

mitmesugused joogid

aaloe, maasikalehed, nurmenukk, oblikas, paiseleht, pevakbar, senna, takjas, rabarber kange alkohol, kohv, punane ja valge vein, coca-cola, gaseeritud roheline tee ja lu joogid, must tee

A tbi dieet
liha ja kodulinnud portsjon ja eriti kasulikud tarbimine M 110-170 g, N 60- puuduvad 140 g, ndalas kuni 3 korda neutraalsed kalkun, kanaliha vlditavad hani, klik, lambaliha, maks, part, peekon, sealiha, sink, sda,

mereannid

haug, hbeahven, 110-170 g, ndalas 3 lhe, makrell, korda sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell

koha, purikala

fetajuust, jogurt 1 muna, juustu 56 g, puuviljadega, munad ja jogurt ja piim 120-180 sojajuust, sojapiim klmutatud jogurt, piimatooted g ndalas 3 korda keefir, mozzarellajuust 1 spl vhemalt 5 linaseemne- ja rapsili, lid ja rasvad korda ndalas oliivili tursamaksali mandlid ja -vi, peotis seemneid ja 1 maaphklid ja pevalilleseemned, phklid ja spl phklivid maaphklivi, seesamiseemned, pistaatsiaphkel seemned vhemalt 4 korda krvitsaseemned kreeka phklid, ndalas mooniseemned kikerherned, mustad oad ja 1 klaasitis vhemalt aedoad, pldoad, ja rohelised aedoad, harilik aeduba kaunviljad 2 korda ndalas rohelised herned ltsed hirss, maisihelbed, maisijahu, kaerajahu, nisust erinevad kliid, 1 klaasitis, kuni 5 teraviljad tatar kaerakliid, oder, riis kestad jne, korda ndalas erinevad toidud (kliid seitsmeviljasegu, trklis jne) gluteenivabaleib, idandatud nisust hirsileib, mitmeviljaleib, inglise leivad ja 1 leivaline kuni 5 leib, riisikoogid, kaerakliikuklid, kuklid, nisukliikuklid, kuklid korda pevas sojajahuleib maisikuklid, rukkileib tisnisuleib ja sellest nkileivad smertoidud ja 1 klaasitis, 3 korda kaera-, riisi-, kuskusejahu, riis kik manna, nisujahu, pastad ndalas rukkijahu sordid, odrajahu spinatipasta brokoli, artitshokk, kaalikas, krvits, apteegitill, avokaado, kslauk, bambusevrsed, kurk, 1 klaas kskik mis lehtkapsas, peet, kmen, lillkapsas, kapsa erinevad sordid, kujul, 3-5 korda aedviljad sibul, naeris mais, melon, brokol, kartul, pipra erinevad pevas ja sojatooteid mdarigas, redis, oliivid, salatid sordid, tomat 170 g porgand, petersell, erinevad sordid, porrulauk, salat, seened, sibul, vetikad spinat, vilill puuviljad ja 1 puuvili vi 84-140 ananass, aprikoosid, apelsin, banaan, marjad g, 3-4 korda pevas greip, jhvikad, guaava, datlid, kookosphklid, mango, kirss, murakad, granaatun, tikker, mandariin, rabarber mustikad, ploom, kiivi, laimi, rosin, sidrun, maasikad, melon, viigimarjad arbuus, nektariinid, prnid, thtvili, vaarikad, viinamarjad, unad,

veiseliha ja -hakkliha, talleliha, ulukiliha angerjas, austrid, anshoovis, heeringas, heik, kaaviar, homaar, krabi, krevett, lest, suitsulhe, rannakarbid emmentalijuust, jtis, kamamabr, kodujuust, parmesaan- ja sinihallitusjuust, vi, shveitsi juust maaphklili, maisili, seesamili

mahlad ja muud vedelikud

virsikud mahla ja vett 225 g, ananass, aprikoos, aedviljamahlad, pevas 4-5, vett 1-3 greip, kirss, ploom, jhvikas, apelsin, tomatimahl korda ja lisaks porgand, seller, viinamarjamahl, un hommikul sidrunivett sidrunivesi ja unasiider basiilik, agar, estragon, kaneel, ingver, kslauk, kardemon, karri, kappar, kajeenipipar, melissid, kmen, loorber, must ja valge ning punane odralinnaseekstrakt, maisitrklis jne, mesi, pipar, dikas, zhelatiin sojakaste murulauk, muskaat, mdarigas, sool, suhkur, till, vanilje, shokolaad dzhemmid ja zheleed soovitavatest marinaadid, ketshup, puuviljadest, majonees salatikastmed sobivatest komponentidest emajuur, kasepungad, maasikalehed, petersell, piparmnt, naistenges, oblikas, prnaied, raudrohi, rabarber, punane ristik mnt, salvei, senna, vaarikalehed, vilill valge vein kange alkohol, must tee, soodaveed, lu

maitseained

vrtsikad lisandid

sinep

taimeteed

mitmesugused joogid

aaloe, zhennzhenn, ingver, jalakas, kibuvits, kummel, nurmenukk, palderjan, pevakbar, roheline tee, takjas, viirpuu kohv, roheline tee, punane vein

B tbi dieet
portsjon ja tarbimine liha ja kodulinnud eriti kasulikud neutraalsed vlditavad hani, kanaliha, part peekon, sealiha, sink, sda angerjas, anshoovis, austrid, barrakuuda, homaar, koha, krabi, krevetid, suitsulhe, teod kalkuniliha, M 110-170 g, N 60- klikuliha, loomaliha ja looma170 g, ndalas kuni 3 lambaliha, talleliha, hakkliha, maks, korda ulukiliha vasikaliha haug, heik, lhe, heeringas, 110-170 g, ndalas makrell, sardiin, hbeahven, tint, siig, vhemalt 3 korda tigu, tuunikala, tuunikala, vikerforell vikerforell edamijuust, emmentaalijuust, 1 muna, juustu 56 g, fetajuust, jogurt, kamambrijuust, jogurt ja piim 120-180 keefir, kodujuust, koorejuust, g ndalas vhemalt 3 mozzarella parmesaanjuust, korda sojajuust, vi, shevitsi juust

mereannid

munad ja piimatooted

jtis, sinihallitusjuust

1 spl kuni 5 korda lid ja rasvad ndalas

phklid ja seemned

peotis seemneid ja 1 spl phklivid vhemalt 4 korda ndalas 1 klaasitis vhemalt 3 korda ndalas 1 klaasitis, kuni 4 korda ndalas

oad ja kaunviljad teraviljad

leivad ja kuklid

1 leivaline kuni 2 korda pevas

smertoidud ja 1 klaasitis, 3 korda pastad ndalas 1 klaas kskik mis kujul, 3-5 korda pevas ja sojatooteid 170 g

aedviljad

puuviljad ja marjad

1 puuvili vi 85-140 g, 3-4 korda pevas

mahlad ja muud vedelikud

mahla ja vett 240 g, pevas mahla 2-3 ja vett 4-7 korda

maitseained

maaphklili, maisili, oliivili seesamili, pevalilleli, rapsili krvitsaseemned, maaphklid ja- vi, mooniseemned, kreeka phklid, puuduvad pistaatsiaphklid, mandlid ja -vi pevalilleseemned, sarapuuphklid, seesamiseemned aedoad, pldoad, ltsed, mustad oad, aeduba rohelised herned kikerherned maisihelbed, maisijahu, hirss, kaerajahu ja nisuidandid ja -kliid, oder, riis, trklis -kliid, riis rukis, seitsmeviljahelbed, tatar maisijahukuklid, hirsileib ja gluteenivaba, mitmeviljaleib, riisikoogid kaerakliikuklid nisukliikuklid, nkileivad, rukkileib, tisnisuleib spinatipasta, riis kik nisujahu, metsik riis, kaera- ja riisijahu sordid, manna, jahu odrajahu, rukkijahu apteegitill, brokoli, hiina bambusevrsed, kapsas, leht-, lill-, kaalikad, kartul, kurk, punane ja valge avokaado, krvits, mais, kslauk, naeris, peakapsas, peet, oliivid, redised, tomat porru, salat, sibul, petersell, pipar, spargel, spinat, till, peet, porgand vetikad, vilill apelsin, aprikoos, greip, banaan, tikker, kirss, kuivatatud ananass, banaan, granaatunad, ploom, maasikas, jhvikad, ploomid, kookosphkel, rabarber, melon, mesi, pirn, viinamarjad thtvili rosin, sidrun, sstar, vaarikas, arbuus, un, virsik, mustikas aedviljamahlad, apelsin, aprikoos, ananass, jhvikas, greip, kurk, kirss, kapsas, viinamari, tomatimahl ploom, porgand, papaia sidrunivesi, unamahl ja -siider basiilik, kardemon, kmen, kslauk, loorber, meliss, mesi, kaneel, maisisiirup ja ingver, kajennpipar, murulauk, nelk, -trklis, mandliekstrakt, karri, mdarigas, paprika, pipar, odralinnased, pipar, vrts, petersell piparmnt, sinep, zhelatiin sool, suhkur, till, vanilje, dikas, shokolaad linaseemneli, tursamaksali

vrtsikad lisandid

taimeteed

mitmesugused joogid

dzhemmid ja zheleed soovitavatest puuviljadest, majonees, puuduvad ketshup marinaadid, salatikastmed, sinep, vrtskastmed, unavie jalakas, kasepungad, kummel, maasikalehed, zhennzhenn, ingver, naistenges, kibuvits, petersell, nurmenukk, oblikas, aaloe, paiseleht, ristik, piparmnt, palderjan, prnaied, rabarber, senna vaarikalehed pevakbar, raudrohi, roheline tee, takjas, tmian, vilill, viirpuu kohv, must tee, roheline tee punane ja valge vein, kange alkohol, soodaveed lu

AB tbi dieet
portsjon ja tarbimine liha ja kodulinnud eriti kasulikud neutraalsed vlditavad hani, kanaliha, part, peekon, sealiha, sink, sda, loomaliha ja -hakkliha, ulukiliha, vasikaliha angerjas, austrid, anshoovis, heeringas, heik, kaaviar, homaar, krabi, krevett, lest, suitsulhe, rannakarbid jtis, kamamabr-, parmesaan-, sinihallitusjuust, tispiim, vi, sherbett maisili, seesamili, pevalilleli krvitsaseemned, mooniseemned, pevalilleseemned, sarapuuphklid, seesamiseemned harilik aeduba, mustad oad, kikerherned

M 110-170 g, N 60- klikuliha, 140 g, ndalas kuni 3 lambaliha, talleliha, maks korda kalkun haug, hbeahven, lhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell

mereannid

110-170 g, 3 korda ndalas

heeringas, kaviaar, kalmaar, meritint, rannakarbid, siig

edamijuust, fetajuust, hapukoor, 1 muna, juustu 56 g, emmentaali, munad ja jogurt, keefir, jogurt ja piim 120-180 koorejuust, sojajuust piimatooted kodujuust, g 3 korda ndalas ja sojapiim, shveitsi mozzarella juust rapsili, 1 spl vhemalt 5 lid ja rasvad oliivili tursamaksali, korda ndalas linaseemneli phklid ja seemned 6-8 phklit ja 1 spl maaphklid ja phklivid vhemalt 4 maaphklivi, korda ndalas kreeka phklid 1 klaasitis vhemalt punased aedoad, 2 korda ndalas ltsed mandlid ja -vi, pistaatsiaphklid aedoad, pldoad, rohelised herned, ltsed

oad ja kaunviljad

nisuidud, kliid ja 1 klaasitis, kuni 4 hirss, kaerajahu, kestad, oder, riis, maisihelbed, maisijahu, teraviljad korda ndalas kaerakliid, riisikliid seitsmeviljajahu, tatar trklis, sojahelbed gluteenivaba, hirsileib, idandatud kaerakliikuklid, teradest nisuleib, leivad ja 1 klaasitis, kuni 4 mitmeviljaleib, riisikoogid, maisikuklid, maisileib kuklid korda ndalas nisujahukuklid ja rukkileib ja nisukliikuklid, nkileivad tisnisuleib kaera-, riisi-, nisujahu, rukkijahu, metsik, smertoidud ja 1 klaasitis, 3 korda kuskusejahu, manna, pruun ja valge riis, odarajahu ja tatrajahu pastad ndalas spinatipasta, idandatud teradest tisnisujahu nisujahu ingver, kaalikas, kapsas, kartul, krvits, kmen, brokoli, kurk, lillkapsas, melon, 1 klaas kskik mis kslauk, avokaado, artishokk, mdarigas, melon, aedviljad kujul, 3-5 korda lehtkapsas, mais, oliivid, piprad, naeris, oliivid, pevas lillkapsas, peet, redised porgand, porru, petersell, vilill lehtsalatid, sibul, spargel, spinat, tomat, vetikad aprikoosid, datlid, banaan, laimi, ananass, greip, maasikad, jhvikad, tikker, apelsin, banaan, mandariinid, melon, puuviljad ja 1 puuvili vi 80-140 kiivi, kirss, kookosphklid, mango, murakad, mustikad, marjad g, 3-4 korda pevas murakad, ploom, thtvili, rabarber, nektariinid, pirn, sidrun, viigimarjad, granaatun, ploom, rosinad, viinamari sstrad, vaarikad, virsikud, un aedviljamahlad, mahlad ja mahla ja vett 240 g, jhvikas, kapsas, ananass, aprikoos, muud mahla 2-3 ja vett 4-7 kirss, porgand, greip, kurk, ploom, apelsinimahl vedelikud korda pevas viinamari sidrunivesi, unamahl ja -siider basiilik, estragon, kaneel, kardemon, kappar, maisisiirup, kmen, loorber, mandliekstrakt, karri, kslauk, meliss, mesi, odralinnased, piprad maitseained mdarigas, murulauk, muskaat, erinevad sordid, vrts, petersell mdarigas, sool, dika erinevad sordid, suhkur, till, vanilje, zhelatiin shokolaad dzhemmid ja zheleed soovitavatest vrtsikad puuduvad puuviljadest, marinaadid, ketshup lisandid salatikastmed, sinep, majonees

taimeteed

zhennzhenn, kibuvits, kummel, maasikalehed, pevakbar, roheline tee, takjas, viirpuu kohv, roheline tee

mitmesugused joogid

oblikas, jalakas, naistenges, nurmenukk, palderjan, petersell, piparmnt, raudrohi, vaarikalehed, vilill valge ja punane vein, lu

aaloe, paiseleht, punane ristik, prnaied, rabarber, senna kange alkohol, must tee, soodaveed

0 tp uurimused nitavad, et tegemist on jonnaka ja tugeva immuunssteemiga ning julise seedetraktiga. Samuti iseloomustab seda erakordselt krge maohappe sisaldus, mis vimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Kui kuulute 0 tpi, reageerite kige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu- ja aedvilja. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. A tp - kige parem on taimetoitlase dieet, ehk siis sojatooted, oad ja muud kaunviljad, teraviljad, aedja puuviljad ning vhesel hulgal kala. B tp - teie dieet vib sisaldada niihsti ulukiliha, koduloomade liha, kuid vltima peaks siiski kanaliha. Erinevalt 0 ja A tbile mjuvad B tbile soodsalt piimatooted. Mned teraviljad, oad ja kaunviljad vivad B tbile probleeme tekitada, kuid hsti sobib laialdane valik aed- ja puuvilju. AB tp - vib sa enamikku toiduaineid, mis sobivad A ja B veregrupile, kuid tagasihoidlikult tuleb tarbida liha ja piima, philiselt sobib toiduks lihatu toit. ldiselt kib iga tbi kohta see, et iga pev tuleb sa kolm kuni viis portsjonit puu- ja aedvilja, kakskolm portsjonit valku - piimatooted, liha, kodulinnud, kala, kaunviljad, muna ja phklid ning liha. O tp viks kasutada thtsama proteiiniallikana liha, vhemal mral viks lahjat liha tarbida ka B tp.

LIHA O tp edeneb hsti loomse proteiini poolest rikkal toidul. Kasulik on punasekiuline liha, sest see seedub kergesti, kuna seda veregruppi iseloomustab seedetrakt, mis on krge maohappe sisaldusega, lagundades toiduained kiiresti ja ainevahetus kasutab kik maksimaalselt ra. Kui O tp filosoofiliste probleemide tttu ei soovi liha tarbida, soovitatakse see asendada taimega Coleus forskolii kombinatsioonis kalaga. Kui te olete lihtsalt vltinud lihavaba toitu, soovitavad toitumisspetsialistid sa liha vikeste portsjonitega mitu korda ndalas ja see korralikult lbi nrida, mis teeb selle seedimise lihtsamaks. A tbil nii ei ole, sest selle veregrupiga inimene edeneb hsti taimsel proteiini sisaldaval toidul, liha seedib ja imendub halvasti. Liha asendavad suurepraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tbi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog. B tbile sobivad mitmesugused lihad hsti, tiuslikud on punasekiulised lihad: talle-, lamba-, uluki ja klikuliha. Kuid vltima peaks kanaliha, kuna see sisaldab sellele tbile vererakke aglutineerivat lektiini. AB tp viks lhtuda A grupi soovitusest, asendada liha mereandide ja tofuga, sarnaselt B tbile vib AB tpi organism kohaneda alternatiivse punase lihaga, kuid seda tuleb tarbida vikeste portsjonitena.

KALAKala on igale inimesele vimas proteiiniallikas, sisaldades vrtuslikku oomega-3 rasvhapet. 0 tp peab tarbima lirikkaId klmveekalu. Kalalil on ka selle grupi puhul eriline thtsus, kuna teatud verehbimisfaktorit on siin veregrupis vhe, mis thendab seda, et veri ei taha eriti hsti hbida ja seda saab muuta vimekamaks just kala kaudu. ige on ka see, et kalalid toimivad kll ka verd vedeldavalt aga see ei kehti 0-tbi puhul, seda selleprast, et 0-tbi geenid mjutavad vere tihedust hbimisfaktorite kaudu. Kala on siin kasulik ka joodiallikana, seda seetttu, et jood reguleerib kilpnrme talitust ja 0 tp vib selle alla kannatada. A tp vib kala sa 3-4 korda ndalas tienduseks taimsele proteiinile. Vltida tuleb rna valgelihalist kala, niteks nagu lest, heik, need sisaldavad lektiini, mis vib rritada A-tbi seedetrakti. Kalalid on sdamehaigusi vhendava faktoriga, mis muudab kala A-tbile vga oluliseks. B tbile sobib kala hsti, eriti hsti mjub ookeani lirikas svaveekala, nagu niteks tursk, samuti valgelihaline kala, niteks lest. Vhke, homaare, krabisid peaks aga B tp vltima. Soovitatakse ka lhe tarbimist, sest lhemari vib ka sisaldada lektiini, mis aglutineerib B tbi vererakke. AB tp - kala mjub sellele tbile hsti, kuid vltima peaks valgelihalisi kalu, nagu niteks heik, lest ja koorikloomi. Samuti peaks AB tp olema ettevaatlik, nagu B tpki, lhe suhtes.

PIIMATOOTED JA MUNA 0 tp vib sa vikeses koguses piimatooteid ja mne muna iga ndal, kuid sellel veregrupile on need kehvapoolsed proteiiniallikad. Naised peaksid seega vtma iga pev tiendava koguse kaltsiumi. Juustu tarbimiseks on see tp halvasti kohanenud, kuigi muna vib sa 3-4 korda ndalas. A tp - enamik piimatooteid sellele tbile ei sobi, kuna see veregrupp tekitab antikehi tispiima philise suhkru, D-galaktoosi vastu, mis moodustab B veregrupi antigeene. A tbi immuunssteem tekitab antikehi, et B-taolisi antigeene tagasi trjuda ning tispiimatooted on just niisugused. See seletab, miks A-tpi inimesed kalduvad piimtoodete smisel rohkesti lima eritama. Kll aga A tp vib taluda vikesi koguseid jogurteid, keefiri ja rasvata hapukoor. Munade piiramine on samuti oluline, munad ei ole A tbile lihtsalt optimaalne valguallikas. B tp vib tielikult nautida kiki piimatooteid. B veregrupp peaks ainult vltima teravamaitselisi tugevaid juustusorte, sest need ei ole kergesti seeditavad. AB tp on piimatoodete ja munade suhtes kuskil vahepeal, siiski on tiuslikumad kergemini seeditavad piimatooted, nagu keefir, jogurt ja rasvata hapukoor. Munad on AB tbile heaks proteiiniallikaks.

LID JA RASVAD O tp vib kasutada lisid olulise toiteainena, kige paremini suudab ta omastada linaseemne- ja oliivili, mis mjuvad positiivselt sdamele, veresoontele ja vhendavad kolesteroolitaset. A tp vajab korralikuks funktsioneerimiseks oma toidus rasva vhe. Lusikatis oliivi- vi linaseemneli pevas on kasulik sdamele. Seedehirete vltimiseks peaks hoiduma maisilist. B tbile on ks supilusikatis oliivili kasulik, vastunidustatud on aga seesami-, maisi- ja pevalilleli. Linaseemneli mjub aga neutraalselt.

AB tbile mjub soodsalt oliivili.

PHKLID JA SEEMNED O tp ei vaja phkleid ja seemneid oma toidus, olenemata neist saadava krge taimse proteiini prast. Kaaluvhendamise korral tuleb phkleid selle veregrupi juures tielikult vltida. Kasulikud on siin vaid krvitsaseemned ja kreeka phklid tsingirikkuse tttu. A tp vajab phkleid ja need on talle kasulikud proteiinikoguseandjana. Suurepraselt sobivad krvitsa- ja pevalilleseemned, samuti mandlid ja kreeka phklid. Kasulik on sa sellel tbil maaphkleid, sest need sisaldavad vhivastast lektiini. B tbile phklid ja seemned vga hsti ei sobi, nad vivad selle veregrupiesindaja lausa haigeks teha. AB tbile taas vahepealsed vimalused. Proteiiniallikad on seemned ja phklid, sisaldades insuliini prssivaid lektiine, mis omakorda thendab seda, et neid tuleb tarbida vga vhe ja pigem on need ebasoovitavad. AB tbil on kasulik reaktsioon maaphklitele, mis on siin tugev immuunssteemi vimendaja. Maaphklivid tuleks siiski piirata sapivaevuste korral.

II osas soovitused: oad ja kaunviljad, aedviljad, teraviljad, puuviljad ja marjad, mahlad ja vedelikud, maitseained ja maitsetaimed, vrtsikad lisandid ja taimeteed.

Veregrupidieet. II osa
O tp ei omasta ube, vhesed oad on kasulikud seedetrakti tugevdajana ja soodustavad haavandite paranemist, kuid tekitavad sellel tbile krget maohappelisust ja seetttu tuleb neid tarbida mdukalt. A tbile oad ja kaunviljad sobivad hsti, sest need varustavad teda kergesti omistava taimse proteiiniga. Harilik aeduba aga vib lektiini tttu aeglustada insuliini teket, mis vib-olla omakorda rasvumise phjustajaks. B tbile on harilikud aedoad, pldoad ja sojaoad lubamatud ikka lektiini tttu, mis prsib insuliini teket, mis thendab veresuhkru langust ja seetttu tuleb neid sa tagasihoidlikult. AB tbi puhul on ltsed vhivastane toiduaine. Harilik aeduba vimaldab vhendada insuliini teket. Teraviljad O tp ei talu ldse nisutooteid, sest see reageerib seedetraktiga ja verega ning takistab kasulikke toitainete tieliku imendumist, samuti aeglustab ainevahetust. Pastat ses vltige tatrast ja riisist valmistatud pasta. Kaeratooted vite sa vahetevahel, kui teil pole seedehireid vi ei pa te kaalust alla vtta. A tp vib teraviljatooteid sa ks vi rohkem kord pevas, eelistades tdeldud teravilja. Nisu tarbimist vib lemrase lima tekkimise tttu piirata, samuti tekib tasakaal aluseliste toiduainete tarbimise abil (puuviljad). B tbile on tasakaal tagatud mitmekesiste teraviljatoodete valikuga. Riis ja kaer on parim valik. Nisu, mais ja tatar sisaldab lektiini, mille tttu insuliini judlus kahaneb ja kaal vib tusta. Rukist tasub samuti vltida, kuna see vib verevarustust hirida. AB tbile nisu tarbimise piiramine oluline, sest see vib tsta lima ja kaalu. Tundlikus vib-olla ka tatra ja maisi suhtes. Soovitatakse siin toitu, mis sisaldab riisi, kaera ja rukist, tiesti lubatud on ka nisutooted kll paar korda ndalas. Aedviljad O tp - sobivaid aedvilju tohutu hulk. Kapsaperekond vib prssida kilpnrme talitust, mis on veregrupiesindajal niigi nrk, seetttu tuleb vhem tarbida. K vitamiini rikkad lehtkgiviljad (lehtsalat,

spinat, brokoli) on samuti kasulikud. Ettevaatlik tasub olla oliivide ja seentega need vivad kutsuda esile allergilisi reaktsioone. Maisi ja kartulit oleks tark vltida, rasvumise ja diabeedi tekkimise prast. Tomatid vib sa, sest see veregrupp ei stimuleeri kahjulikke antikehade teket ja see mjub siin neutraalselt. A tp - aedvili oluline, sa tuleb neid toorelt vi aurutatult. Piprad ja oliivid pole eriti head, seedetrakti rrituse prast. Vltida tasuks ka kartulis ja peakapsas leiduvaid lektiine. Tomatis olev panhemaglutinaad on kahjulik sellele veregrupile, mistttu ei tuleks tarbida. Mais on neutraalne, kuid kui soovite alla vtta vi esineb seedehireid on seda tark vltida. Sibul ja brokoli on samuti kasulikud, antioksdantide tttu, sama kehtib ka porgand, lehtsalat, krvits ja spinat. Verele mjub omakorda hsti kslauk. B tp - Aedviljad vga kasulikud, vltida tasuks vaid tomateid, kuna need vivad magu rritada. Mais vib prssida insuliiniteket ja ainevahetust, oliivid vivad samuti allergiat tekitada. Magneesiumi tttu, mis omakorda viirustele mjub prssivalt, tasub sa lehtkgivilju. Nautida tasub ka igasuguseid kapsaid ja kartuleid. AB tp - vhki ja sdamehaigusi aitavad vltida vrsked aedviljad ja seeprast tuleks neid palju sellel tbil vitsutada. Need mis on kasulikud A ja B tbile on kasulikud ka AB-le, erandiks on tomatid, mis AB veregrupile ei tekita mingeid probleeme. Puuviljad ja marjad O tp - nende kohta eldakse , et need vivad siin olla suurepraseks alternatiiviks leibadele ja pastadele. Organismile hea ja soodustab kaalukadu. Ploomid, kuivatatud ploomid ja viigimarjad on eriti kasulikud, kuna enamik tumepunaseid, siniseid ja lillasid puuvilju tekitab selle tbi seedetraktis aluselise reaktsiooni. Vltida tuleks aga melonit, apelsine, mandariine ja maasikaid nende suure happelisuse tttu. Kookosphkel ja -li tundlikkus on sellel tbil suur. A tp - peaks puuvilju ja marju sma kolm korda pevas. Aluselised puuviljad ja marjad on parim valik, need aitavad tasakaalustada A tbi poolt tarbitud teraviljadest tingitud happe moodustamist lihaskoes. A tp ei talu niteks mangot ja papaiat, samuti tuleb ettevaatlik olla meloniga. Banaanid viks asendada teiste krge kaaliumisisaldusega puuviljadega, nagu aprikoosid, viigimarjad jne. Ananass on suureks abivahendiks seedimise juures, selleks sobivad suurepraselt ka greibid ja sidrunid. B tp vib sa kike, hoiduda viks vaid granaatunast. Ananass vib aga vhendada probleemi nimega vedelikupeetust. Puuvilju peaks sma iga pev vhemalt kaks-kolm korda. AB tp - talumatuse puhul kehtivad samad kriteeriumid mis A tbi puhul. Viinamarjad, ploomid ja muud marjad on aluselised viljad, mis aitavad tasakaalustada teraviljade tarbimisest tingitud hapete moodustamist lihaskoes. Vltima peaks mangot ja banaane. Ananass aitab toitu kergemini seedida. Apelsin mjub magu rritavalt ja takistab oluliste mineraalainete imendumist. Sidrunid ja greibid mjuvad seedetraktile soodsalt aidates kaasa seedimisele. Mahlad ja vedelikud O tp peaks eelistama aedviljamahlu, kuna need on aluselised. Puuviljamahl peaks sisaldama vhem suhkrut, kasulik on ananassimahl ja maguskirsi mahl. A tp peaks iga hommikul ra jooma klaasitis sooja vett, millesse on pigistatud poole sidruni mahl, see kiirendab problemaatilist seedimist. Aluselisemaid mahlu tuleks eelistada suure suhkrusisaldusega mahladele, mis on happelisemad. B tp - neile sobivad paljud aedvilja- ja puuviljamahlad. AB tp - kehtib nuanne klaas sooja vett sidruni mahlaga. Greibi ja papaiamahl on ka kasulikud. ldse viks rhk olla aluselistel mahladel: maguskirsi-, jhvika- vi viinamarjamahl. Teised joogid O tbile tee sna kahjutu, lut aga tuleb juua mdukalt aga mitte siis kui tahetakse kaalust alla vtta. Lubatud on ka vike kogus veini. Kohvist viks loobuda, tstab see niigi krget maohapet, asendaja roheline tee. A tp peab tstma maohappe hulka. Thendab see, seda, et regulaarselt peab tarbima rohelist teed, punane vein on positiivse kardiovaskulaarse mju tttu hea. B tp teostab kige paremini end taime ja rohelise tee kaudu, vesi ja mahl ka head. Kasu pole siin ei

veinist ega kohvist. AB tbile on kohv soovitav. Roheline tee ja punane vein samuti kasulik. lu neutraalne, kuid mdukas tarbimine on lubatud. Maitsetaimed ja maitseained O tp - maitseained tugevdavad seede- ja immuunssteemi. Pruunvetikaid sisaldavad toidud on siin veregrupis kasulikud (n. marmelaad), sest need sisaldavad rikkalikult joodi, mis vajalik kilpnrme talituse reguleerimiseks, samuti mjub see hsti ainevahetusele. Petersell aitab kaasa verehbimisele, karri ja kajennpipar mjuvad aga rahustavalt. dikas vib aga magu rritada ja must pipar esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Suhkur ja mesi ei tee mingit kahju, samuti ka okolaad, kuid siiski nende kasutamist tasub piirata. A tp maitseained tugevdavad siin immuunssteemi. Soja ja sellel phinevad maitseained on kasulikud. Tumedad siirupid ja meliss on head rauaallikas, samuti on kasulik, joodi tttu, pruunvetikas. dikat tuleks aga vltida ning suhkrut ja okolaadi vikestes kogustest. Rafineeritud suhkrut tasub vltida, see muudab immuunsusssteemi loiuks. Immuunsust aga tstavad niteks pevakbar, viirpuu ekstrakt, eriti siis, kui olete klmetunud. B tp soojendava efektiga maitseained on kasulikud, nagu ingver, karri ja kajennpipar. Must ja valge pipar tekitavad lektiine, samuti vltida tasub ka maisi ja selle phjal loodud maitsetaimi ja kaneeli. Meliss, mesi ja valge ja pruun suhkur mjub neutraalselt. okolaadi talub see veregrupp, kuid vikestes kogustes. ennenn ja hlmikpuu tugevdavad aga mlu ja kontsentratsiooni. AB tp peab lauasoola asemel kasutama meresoola ja pruunvetikaid. AB tp peaks vltima pipart ja piirama dika tarbimist, viimast saab asendada sidrunimahlaga, mis on oliiviliga segatud. Kasulik on kslauk. okolaadi ja suhkrut peab kasutama piiratud kogustes. Vrtsikad lisandid O tbile pole need kasulikud, sinepit ja salatikastet tasub piirata. Tomatid on kll head, kuid niteks ketup sisaldab dikat, mistttu tuleks seda vltida. Majonees samuti sobimatu, kuna marineeritud toiduained ei seedi siin veregrupis. Oliivli, sidrunimahl ja kslauk on aga kige selle suureprased asendajad. A tp - dzhemmi ja madala rasvasisaldusega salatikastmeid vib kasutada. Vltima peaks marinaade ja marineeritud toiduaineid, sest maohape on madala. Ketup samuti paha, sest tomat ega dikas pole seeditavad. B tp vib tarvitada vrtsikaid lisandeid. Vlja arvatud ketup, sest seal on ohtlikud lektiinid. AB tp peaks eelkige vltima marinaadi. Taimeteed O tp judu annavad piparmnt, petersell, kibuvits A tp - taimed, mis organismi kivitavad on aaloe, lutsern, takjas, pevakbar. Roheline tee lisaks eelnevale kaitseb ka vhi eest. Viirpuu, jalakas , ingver, kummel ja palderjanijuur on samuti kasulikud. enenn on hea nrvissteemile. AB tp - lutsern, takjas, kummel ja pevakbar on immuunssteemi tugevdajad, viirpuu on sdamele hea, rohelisel teel vhivastane omadus. Vilill, takjajuur ja maasikalehed soodustavad raua imendumist, vltides aneemiat. Arst-dietoloog Liidia Kiisk arvab, et veregrupidieedist on selleprast vhe teada, et puuduvad kindlaid seisukohad. Niteks toob ta selle, et Ameerika teadlase Peter DAdamo seisukohti on tuliselt kritiseeritud eri maade teadlaste poolt. Ta kirjutab: Teaduslikult on testatud, et toitainete imendumiseks, transpordiks ja jkainete eemaldamiseks on thtis rakkude biomembraanide elutegevus. Rakumembraanide ehituseks vajatakse nii lipiide (fosfolipiide, kolesterooli), ssivesikuid kuika valke (glkoproteiinid,glkolipiidid, lipoproteiinid). Punaliblede rakumembraanidel on valgumolekulid paigutunud asmmmtriliselt ja ssivesikosa on alati paigutunud vljapoole. Peame thtsaks rakumembraanide voolavust, st keemiliste ainete edasi- tagasi liikumist. Rakumembraanides sisalduvatel ainetel on ka antioksdantne roll. Siit

tulebki vastus, et vime toituda kik htviisi, kuid hed inimesed haigestuvad diabeeti, veresoontehaigustesse, kasvajatesse, aga teised mitte! Niteks lekaalulistel isikutel on krge leptiini tase, kuna leptiin vabaneb rasvarakkudest ja kestvalt krge leptiini tase soodustab vererhu tusu, olenemata veregrupist. Tiuslikuma loetelu leiad tabelist Kuid lhidalt, kui teie veregrupp on 0, jge truuks krgele valgusisaldusele (punased lihad) ja madalale ssivesikute hulgale. Kui teie veregrupp on A, peaksite sma krge ssivesikute ja madala rasvasisaldusega toite. Kui teie veregrupp on B, peaksite toidu puhul varieerima kikide veregruppidele tehtud toiduainete soovitusi. Kui teie veregrupp on AB, on teil suurel mral olemas A ja B tbi privileegid ning taluvus ja ideid saate antud veregruppidele tehtud soovitustest. TR Kliinikumi arst-dietoloog Liidia Kiisk soovitab lpetuseks veelkord lugeda jrgnev tabel lbi ja vrrelda oma toitumisharjumustega, tehes ise jrelduse, kas te leiate nendes 4- grupis isikuprast toitumisharjumust. Kui ei, siis ei soovita nendest soovitustest rangelt kinni pidada. Kommentaarid tabelina. O = veregrupp ja dieet O = Old Veregrupid on prand, mille on meile jtnud esivanemad. Avastatati 1901 aastal Landsteini poolt. Vanem.Kige philisem. Ellujnu toiduahela tipus. Tugeva ja lihtsa immuunssteemiga, mis on vimeline hvitama spru ja vaenlasi. Tugev ja enesekindel. Tugev seedetrakt. Tugev immuunssteem. Loomulik kaitse infektsioonide vastu. Organism on justkui loodud juliseks ainevahetuseks ja toitainete omastamiseks. Ei talu uut toitu. Ei talu uusi keskkonnatingimusi. Immuunssteem liaktiivne ja vib iseennast rnnata. Krge proteiinisisaldus Esikohal lihatoidud. Teisel kohal kalatoidud. Kolmandal kohal aedvili Neljandal kohal puuvili. Teraviljad Ubade ja kaunviljade tarbimine. B grupi vitamiinid Ca Jood, pruunvetikas Aeroobika Sjakunstid Poks Vtab hsti kaalust alla.

ldine iseloomustus

Plussid

Miinused

Dieedi profiil

Dieediga piirata Toidulisandid

Kehaline treening Kaalu langetamine

Dieet krge proteiinisisaldusega DIEET RANGE ssivesikute piiranguga. Verehbimishired Liigesepletikud Meditsiinilised riskid (see ei Madal kilpnrmehormoonide tase ole 100%) Haavandtbi Allergiad A = veregrupp ja dieet A = Agrame (agraalhiskond) Migratsioon sundis kohanema agraalsema toidu ja elulaadiga. On koostaldimad. B = veregrupp ja dieet B = Balance (tasakaal) Assimilleeruja. AB = veregrupp ja dieet AB = tp (uusim tp) Mistatus. Haruldane ja karismaatiline, salaprane.