Abimaterjal petajale Teema Praktiline t nr1. KAARDIPETUS Plaani koostamine ( Praktilised lesanded koolimbruses .

Ilmakaarte ja asimuudi mramine kompassiga ja GPS seadmega, vahemaade mtmine sammupaariga ja lihtsa plaani koostamine) GPS seadme kasutamine objekti koordinaatide ning kauguste mramisel. Etteantud objekti koordinaatide leidmine GPS seadme abil ning leitud seisupunktist objektide kauguste mramine Tlehed pilasele, pliiats, alus Kompass, GPS seade

Praktiline t nr. 2 Praktiline t nr. 3 Tvahendi d

pitulemused riiklikust ppekavast Geograafia pilane 1) mrab suundi looduses kompassi jrgi, 2) mdab vahemaid looduses sammupaari abil; 3) mrab etteantud koha geograafilised koordinaadid koordinaatide jrgi asukoha kasutades GPS seadet 4) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

ja

leiab

Looduspetus pilane 1) oskab teisendada mthikuid ning valida sobivad mthikud erinevate suuruste mtmiseks 2) tlgendab tulemusi, kasutades matemaatikas ja teistes loodusainetes omandatud teadmisi.

Liming

Lbivad teemad:

Matemaatika: sammupaaride arvutamine meetriteks, pindala arvutamine, ligikaudsete arvudega arvutamine. Looduspetus: sammupaaride mramine, mthikute teisendamine. Teabekeskkond. See lbiv teema leiab geograafia ppimisel ksitlemist eelkige seoses teabeallikatest info kogumisega ning selle kriitilise hindamise ja kasutamisega. Tehnoloogia ja innovatsioon rakendub geograafia ppimisel IKT rakendamise kaudu ainepetuses. Geograafia ainekavas on esitatud mitmed vimalused IKT kasutamiseks geograafia ppimisel, sh uurimuste tegemiseks.

Tprotsess

1. SAMMUPAARI PIKKUSE MRAMINE Sammupaari pikkuse mtmine Sammupaari pikkust kasutavad pilased rajal pikema vahemaa mtmisel, puu krguse mtmisel, plaani koostamisel ja voolukiiruse mtmisel. 1) Mta raja alguses mdulindiga vlja 30-meetrine lik. pilased lbivad ligu, lugedes sammupaare ehk loevad, mitu korda astuvad vasaku jalaga. Iga pilane arvutab oma sammupaari pikkuse. Nide: 30 m : 25 sammupaari = 120 cm 2) Mta vahemaa looduses ja mrkida kaardile mtmise koht. Rajale on mrgitud vahemaa, mille pikkuse mdavad pilased sammupaaridega. Tavaliselt on vahemaa 200300 m. Mdavad kik rhma liikmed ja hiljem arvutavad keskmise teepikkuse. Vahemaa pikkus erinevatel pilastel 1)..2).3)4).... Keskmine teepikkus: Kompassi kasutamine Tuletada meelde: Missugusele suunale osutab kompassinel? Mis on asimuut ja milleks seda vaja Silmamdulise plaani joonistamine 1) Vaatluspunktis 4-5 objekti asimuudi mramine o Aseta tleht ja kompass rhtsale alusele. o Aseta kompass alusele nii, et suunahoidmise nooled nitaksid vajaliku objekti suunda. o Keera kompassi korpust nii, et selle phjal olevad suunavtu jooned ja nelavrav nitaksid N-suunda. o Keera ennast nii, et saad skaalalt lugeda asimuudi suurust (suuna joonlaud kompassikorpuse keskpunktist vajaliku objekti suunas). Asimuut ehk suunanurk on nurk phjasuuna ja objekti suuna vahel. 2) Silmamdulise plaani joonistamine Plaani joonistatakse samas vaatluspunktis. Sellesse vaatluspunkti viks planeerida veel he lesande, sest plaani joonistamine on aeganudev lesanne ja seda teeb tavaliselt kaks pilast. Harku pperajal oleme samasse vaatluspunkti planeerinud voolukiiruse mtmise. Vajalikud vahendid: kirjutamisalus, joonlaud, kalkulaator, kompass. o Mrgi plaanile seisupunkt.

o Mrgi plaanile phja- ja lunasuund, orienteeri kompassi abil plaan. o Otsusta, millises mtkavas valmistad plaani. Kirjuta mtkava plaanile. o Viseeri seisupunktist joonlauaga objektidele ja tmba rnalt suunajooned. o Mda objektide kaugused seisupunktist sammudega, arvuta meetriteks. Algajale mdistajale vib soovitada mtkava 1 cm 1 sammupaar (120 cm). Sellisel juhul pole vaja teha mberarvutusi. o Koosta legend.