MsExcel

ÜLDINE TUTVUSTUS.................................................................................................................................................................2
EKRAANIPILT...................................................................................................................................................................................2
PÕHIMÕISTED..................................................................................................................................................................................3
LIIKUMINE TÖÖVIHIKUS.....................................................................................................................................................................3
PÕHITEGEVUSED LEHTEDEGA..............................................................................................................................................................3
PÕHITEGEVUSED RIDADE JA VEERGUDEGA............................................................................................................................................4
INFO SISESTAMINE LAHTRITESSE..........................................................................................................................................................5
TABELI KUJUNDAMINE...........................................................................................................................................................6
TINGIMUSVORMING.................................................................................................................................................................7
ARVANDMED................................................................................................................................................................................8
ARVUTAMINE VALEMITE ABIL.............................................................................................................................................9
LAHTRI ABSOLUUTAADRESS VALEMITES......................................................................................................................10
FUNKTSIOONIDE KASUTAMINE.........................................................................................................................................10
IF-FUNKTSIOON........................................................................................................................................................................11
 MS Excel – kursuse IF3 konspekt

Microsoft Excel on samuti Microsoft Office’i üks osa nagu Word'gi. MS Excel on tabelarvutusprogramm, mõeldud
suuremate tabelite loomiseks, arvandmete töötlemiseks, graafikute koostamiseks jpm.

Üldine tutvustus
Ekraanipilt

1. Nimeriba: Microsoft Excel

2. Menüüriba: Fail Redigeeri Vaade Lisa Vorming Tööriistad Andmed Aken Spikker
3. Nupurida: nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks
4. Sisestusriba: aktiivse lahtri tähis ja valemiriba
5. Tööleht: joonitud ekraaniosa, ülal veeru tunnustähed, vasakul reanumbrid
6. Lehtede lipikud ja kerimisnupud
7. Olekuriba
Põhimõisted

• Microsoft Exceli dokumenti nimetatakse vihikuks (workbook). Peale Exceli käivitamist antakse esimesele
tühjale vihikule nimeks Vihik1. Kui jooksva seansi ajal avada uus raamat, siis nimetab Excel selle Vihik2.
• Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja
koostab oma tabeli.
• Exceli raamatus olevad töölehed (sheets) on nelja tüüpi: töölehed (worksheets), diagrammilehed (chart
sheets), dialoogilehed (dialog sheets) ja makrolehed (macro sheets). Selle Exceli kursuse raames õpime
kasutama kahte esimest lehetüüpi s.t. töölehti ja diagrammilehti.
• Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls ja sinna salvestatakse kõik töövihiku lehed.
• Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ...
• Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
• Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida.
• Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber
(A1, C5, ...) . Töölehel on 256*65536= 16777472 lahtrit
• Kombinatsiooni veergu tähistavast tähest ja rea numbrist nimetatakse lahtri aadressiks (viiteks). K9 on K
veeru ja 9 rea ristumiskohas.
• Üks töölehe lahtritest on alati aktiivne. Aktiivne lahter on ümbritsetud tumedama raamiga kui teised
lahtrid. Aktiivse lahtri viide on nähtaval sisestusriba vasakpoolsel otsal ja tema sisu valemiribal. Aktiivsesse
lahtrisse võib sisestada andmeid või muuta selles juba olevaid andmeid.
• Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega (näiteks A1:H1,
C2:K12, ...)
Märkus: Ei ole oluline, kas tähistad veergu suure või väikese tähega, st A3 on sama mis a3.

Liikumine töövihikus.

Töövihiku erinevaid lehti võib vahetada hiireklõpsuga vastava lehe lipikul.

Kasutades nooltega nuppe ekraani alumises vasakus nurgas, saab kerida
lehtede lipikuid (kui neid on nii palju, et ei mahu korraga nähtavale).
Töölehti saab vahetada ka klaviatuuri abil. Klahvikombinatsioon Ctrl + Page Down võimaldab üle minna
järgmisele lehele ja sõrmisekombinatsioon Ctrl + Page Up võimaldab üle minna eelmisele lehele.

Põhitegevused lehtedega

Põhiosa tegevusi ei sõltu lehe tüübist (tööleht, diagrammileht jm). Tegevusi võib valida menüüst Vorming või
parema hiireklõpsuga lehe lipikul.
Aktiveerimine ehk valimine - klõpsata lehe nimelipikul.
Nime muutmine – Vorming – Leht – Nimeta ümber või topeltklõps lehe lipikul või paremklõps lehe lipikul ning
avanenud hüpikmenüüst vastav korraldus. Seejärel asenda lipikul nimi ja kinnitada see ENTER-klahvi
vajutusega.
Grupeerimine ehk mitme lehe valimine
Lehtede grupeerimine võimaldab teha teatud tegevusi korraga mitme lehega: sisestada andmeid ja valemeid,
vormindada lahtreid, eemaldada lehti jm.
Mitme lehe valimiseks tuleb klõpsata esimese lehe lipikul ning hoides all Ctrl-klahvi, klõpsata ülejäänud
märgistatavate lehtede lipikutel. Grupeeringu eemaldamiseks tuleb klõpsata hiirega suvalise lehe lipikul.
Lehe lisamine
a) Valida menüüst korraldus Lisa/Arvutustabel. Leht lisatakse aktiivse lehe ette.
b) Teha paremklõps lehe lipikul, mille ette on vaja uus leht lisada, ning valida hüpikmenüüst Lisa... Ilmub
dialoogiaken, milles saab valida vajaliku lehe tüübi (tööleht, diagramm, dialoog, makro jm.) või sobiva
mallilehe.
Kustutamine
a) Menüüst korraldus Redigeeri/Kustuta leht (kustutatakse aktiivne leht)
b) Parem hiireklõps lehe lipikul ja avanenud hüpikmenüüst korraldus Kustuta.
Korralduse täitmiseks küsitakse kinnitust.
Teisaldamine
a) Vedada hiirega lehe nimelipikust soovitud suunas. Lehe uut paigutuskohta näitab must kolmnurgake.
b) Menüüst Redigeeri/Teisalda või kopeeri leht. Ilmuvast dialoogiboksist saab valida töövihiku ja lehe, mille
ette paigutatakse teisaldatavad lehed. Nimetatud korraldus avaneb ka hiire paremklõpsuga lehe lipikul.
Kopeerimine
a) Vedada lehe nimelipikust samal ajal hoides all Ctrl-klahvi.
b) Menüüst Redigeeri/Teisalda või kopeeri leht. Ilmuvas dialoogiaknas klõpsata „linnuke“ märkeruutu Loo
koopia ning valida töövihik ja leht, mille ette paigutatakse lehe koopia. Lehte saab kopeerida ka teise avatud
töövihikusse. Nimetatud korraldus avaneb ka hiire paremklõpsuga lehe lipikul.
Peitmine ja peidust väljatoomine
Menüüst korraldus Vorminda – Leht - Peida.
Menüüst korraldus Vorminda – Leht – Too peidust välja ning ilmuvast dialoogiboksist valida vajalik leht.

Põhitegevused ridade ja veergudega

Ridade ja veergude märgistamine

Ühe rea või veeru valimine. Klõpsata tema tähist rea- või veerupäises.
Mitme järjestikuse rea või veeru valimine. Klõpsata päises esimese rea või veeru numbrit või tähist ja
lohistada hiirega viimaseni.
Mitme mittejärjestikuse rea või veeru valimiseks. Valida esimene rida või veerg, hoida all Ctrl-klahvi ja valida
suvalises järjekorras ülejäänud.
Veergude laiuse muutmine
Ühe või mitme veeru laiust saab muuta mitmel erineval viisil, peamised on järgmised:
• Vedada hiirega veerupäises kahe veeru eraldusjoont.
• Valida välja veerud ja määrata nende täpne laius korraldusega Vorming – Veerg - Laius. Avanenud
dialoogiaknas määrata veergude täpne laius (kirjamärkides).
Ridade kõrguse muutmine
Ühe või mitme rea kõrgust saab muuta mitmel erineval viisil, peamised on järgmised:
• Vedada hiirega reapäises kahe rea eraldusjoont.
• Valida välja read ja määrata nende täpne kõrgus korraldusega Vorming – Rida - Kõrgus. Avanenud
dialoogiaknas määrata ridade kõrgus (punktides).
Ridade ja veergude lisamine
Valida menüüst korraldus Lisa – Read või Lisa – Veerud. Uued read või veerud ilmuvad valitud ridade või
veergude ette.
Ridade ja veergude kustutamine
Märgistada read või veerud ja valida menüüst Redigeeri korraldus Kustuta.
Ridade ja veergude peitmine ja peidust väljatoomine
Valida välja read või veerud, mida tahetakse peita, ja valida korraldus Vorming – Rida - Peida või Vorming –
Veerg – Peida. Peidust väljatoomiseks vastavalt korraldus Too peidust välja.
Info sisestamine lahtritesse

Andmeid saab tabelisse kirjutada vaid ühe lahtri kaupa – ainult aktiivsesse lahtrisse. Lahtrisse andmete
sisestamiseks tuleb see kõigepealt aktiviseerida ning seejärel tippida klaviatuurilt lahtri sisu. Sisestatav info on näha
ka valemiribal. Sisestus tuleks lõpetada Enter-klahvi vajutusega. Lahtri sisu kustutamiseks muuta lahter aktiivseks
ja kasutada klaviatuurilt Del-klahvi.
Excel teeb vahet neljal andmetüübil: tekst, arv, aeg, tõeväärtus.
Andmete sisestamisel joondatakse lahtrisse sisestatud arv lahtri paremasse serva, tekst lahtri
vasakusse serva. Kõrvaloleval joonisel käsitleb Excel väärtuseid 1 ja 1 kr arvudena, väärtust 1
cm tekstina.
Peale tavaliste andmete, nt. teksti ja arvude, on tabeli lahtritesse võimalik kirjutada ka valemeid. Seda kasutatakse,
kui tabeli lahtri sisu soovitakse arvutada mingite teiste lahtrite sisust lähtudes.
Lahtri sisu muutmine
Kui infot sisestatakse lahtrisse, millesse on juba midagi kirjutatud, siis esialgne info kirjutatakse üle. Et lahtri sisu
säiliks ja üksikute muudatuste sisseviimiseks tuleb kõigepealt siseneda lahtri redigeerimisrežiimi. Selleks on kaks
võimalust:
a) teha hiirega topeltklõps lahtril või aktiveerida lahter ning kasutada klaviatuurilt klahvi F2 – paranduste
tegemine toimub lahtris sees;
b) aktiveerida lahter ja muudatused teha valemiribal;
Lahtri redigeerimisrežiimis oleku tunnuseks on vilkuv kursor lahtri sees või valemiribal. Redigeerimine toimub
nagu tavalises tekstidokumendis. Paranduste sisestamiseks tuleb kasutada ENTER-klahvi.
Redigeerimisrežiimis pole paljud Excel’i kujundusvahendid kättesaadavad.
Tabeli kujundamine
Tabeli kujundamine seisneb peaasjalikult lahtrite kujundamises. Võimalik on muuta lahtrite
kirjatüüpi, -suurust ja -värvi, lahtrite taustavärvust ning raamjooni.
Eelnevalt tuleb soovitud lahtrid märgistada, seejärel valida menüüst Vorming käsk Lahtrid. Avaneb abiaken
koosneb kuuest kaardist:
1. Arv – lahtri sisu andmetüübi täpsem määramine.
2. Joondus – lahtri sisu joondamine.
3. Font – lahtri sisuks oleva teksti kujundamine (tähemärkide tasemel), sarnane Word’i vastava aknaga,
valikuid on vähem.
4. Ääris – lahtrite raamjoonte lisamine ja kujundamine, sarnane Word’i vastava aknaga.
5. Mustrid – lahtrite täitevärvide ja –mustrite valimine.
6. Kaitse – lahtritesisalduvate valemite peitmine ja lahtri sisus muudatuste tegemise keelamine
Lahtri sisu joondamine:
Horisontaalne: vasakult-paremale suund, osad joondamise
valikud (vasakule, keskele, paremale ja rööpselt) on toodud
nuppudena välja ka tööriistaribale.
Lisavalikud on:
Täidis - tekst venitatakse üle terve lahtri;
Tsentreeri üle valiku - kui on selekteeritud mitu kõrvuti
asetsevat lahtrit, siis neisse lahtritesse paigutatud tekst
seatakse nende kogulaiuse suhtes keskele.
Vertikaalne: ülevalt-alla suund.
Etteantud nurga all – tekst kirjutatakse lahtrisse viltu. Kui
lahtrile on lisatud raamjooned, keeratakse ka need viltu.

Teksti reguleerimise valikud:

Murra tekstiridu: lahtrisse saab kirjutada teksti mitmerealiselt,
rea kõrgus siis muidugi kasvab.
Kahanda sobivaks: lahtri sisu muudetakse piisavalt väikeseks,
et kogu tekst mahuks lahtrisse.
Ühenda lahtrid: mitme märgistatud lahtri kokkuliitmine üheks
suuremaks lahtriks.
NB! Lahtri redigeerimisrežiimis koosneb lahtrite vormindamise aken vaid Font kaardist, ülejäänud pole siis
kättesaadavad.
Tingimusvorming
Tingimusvorming on lahtri vorming, mille Excel rakendab automaatselt lahtritele, mille puhul määratud tingimused
on tõesed. Tingimusvormingu abil on võimalik määrata lahtri varjutust, fondi värvi ja laadi ja lahtri äärisjooni.
Vormingu tingimuseks võib olla kas lahtri väärtus või valem.
Tingimusvormingu lisamine lahtri väärtuste baasil:
1. Märgistada lahtrid, millele soovitakse kujundust
rakendada.
2. Valida menüüst Vorming – Tingimusvorming.
3. Avanenud abiaknas määrata tingimus ja
kujundus.
Tingimusi saab määrata kuni kolm (nupuga Lisa), st
rakendada kuni kolme erinevat vormingut.
Tingimusvormingu tühistamiseks saab nupu Kustuta abil mittevajalikud tingimused kustutada.
Tingimusvormingu lisamine valemi baasil:
1. Märgistada üks lahter, millele soovitakse kujundust rakendada.
2. Valida menüüst Vorming – Tingimusvorming.
3. Avanenud abiaknas valida esimeses loendiboksis kriteeriumiks Valem.
4. Sisestada valem, mis määrab kujunduse. Valem peab olema loogikaavaldis, st tema väärtuseks peab olema
tõeväärtus.
5. Määrata kujundus ja rakendada see lahtrile.
6. Kanda vormingupintsliga kujundus üle ka ülejäänud sama kriteeriumi baasil kujundatavatele lahtritele.
Valemis kasutatavad lahtriaadressid peavad olema sobilikud suhtelised või absoluutaadressid, et
kopeerimisel nende väärtused õigesti muutuksid.
Arvandmed
Et Excel oskaks lähteandmete põhjal arvutada, peavad need olema kindlasti arvud. Lahtri sisu andmetüüpi
saab täpsemalt muuta abiaknast Lahtrite vormindamine kaardilt Arv.
Nimetus Tähendus, arvude esitusviis
Üldine Kehtib, kui lahtrile pole määratud mingit teist vormingut.
Väärtus kuvatakse sellisel kujul nagu ta sisestatakse või
saadakse valemist.
Arv Nn tavaline arv, arvus kindla komakohtade arvu ja tuhandete
eraldaja määramine.
Valuuta Arvu järele lisatakse rahaühik (kr, EEK vms).
Raamatupidamine Raamatupidamisvormingud rivistavad valuutatähised ja
komakohad veergudesse
Kuupäev Kuupäeva vormingud
Aeg Kellaja vormingud
Protsent Arvu väärtust näidatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse
%. Muutub ainult näidatav väärtus.
Murd Erinevad murdude vormingud.
Teaduslik Arv esitatakse standardkujul (kümne astmete abil).
Tekst Lahtri sisu käsitletakse tekstina (ka siis kui lahtrisse on
sisestatud arv). Kui arvu vorming on määratud enne
sisestamist, siis säilitakse kõik märgid.
Muud Telefonide, Zip-koodi formaat
Kohandatud Kasutaja määratud vorming. Sealhulgas võimaldab lisada
arvudele mõõtühikuid. Näiteks vorming 0,00" cm" kuvab kahe
komakohaga arvu järel sümbolid cm.
Arvutamine valemite abil
Tabeli lahtri sisuks võib olla ka valem, mis arvutab vaadeldava lahtri väärtuse mingite teiste lahtrite järgi.
Aritmeetiliste tehete sooritamiseks peavad valemis kasutatavad lahtrid sisaldama arvandmeid.
Valem algab võrdusmärgiga.
Valemi võib sisestada kas otse lahtrisse või valemiribale. Valem tuleb sisestada kindlasti ENTER-klahvi vajutusega.
Valemis antakse lähteandmed ette lahtri aadresside kaudu. Kui algandmeid muuta, muutub automaatselt ka
valemi tulemus. Loodud valemit saab kopeerida teistesse sama reegli järgi arvutatavatesse lahtritesse.
Kopeerimisel muutuvad valemis kasutatud lahtri aadressid vastavalt kopeerimise suunale.
Valemites saab kasutada aritmeetilisi tehteid ja Excel’isse sisseehitatud funktsioone. Tehete järjekord tuleb paika
panna sulguse abil.
Aritmeetilised tehted
Tehe Tehtemärk Selgitus
Liitmine + a+b
Lahutamine - a-b
Korrutamine * a*b
Jagamine / a/b
Astendamine ^ a^b=ab
Märgi ^ saab klahvi-
kombinatsiooniga AltGr+ä,
nähtavale ilmub pärast järgmist
klahvivajutust
Juurimine teisendada a^0,5= a
murruliseks
astendajaks a^(1/3)= 3 a

Näited:
Valem Selgitus
=a1+b2 liidetakse lahtrites A1 ja B2 olevad arvud
=b3-i10 lahutatakse lahtris b3 olevast arvust lahtris I10 olev arv
=a2^0,5 võetakse ruutjuur lahtris A2 olevast arvust
=a2^(1/3) võetakse kuupjuur lahtris A2 olevast arvust
=a2^1/3 lahtris A2 olev arv tõstetakse astmesse 1 ja siis jagatakse
kolmega
=(a2+b2)/2 a+b
leitakse , kus a ja b väärtused võetakse vastavalt
2
lahtritest A2 ja B2.
=(a2^2+3*a2)^0,5 leitakse a 2 + 3a , kua a väärtus võetakse lahtrist A2.
=radians(a2) lahtris A2 olev arv teisendatakse kraadimõõdust
radiaanmõõtu.
=sin(b2) leitakse lahtris b2 oleva nurga siinus NB! Nurk peab
olema ette antud radiaanides.
=2*sin(b2) leitakse 2 sin α , kus α väärtus võetakse lahtrist B2.
=sin(2*b2) leitakse sin 2α , kus α väärtus võetakse lahtrist B2.
=(sin(b2))^2 leitakse sin 2 α , kus α väärtus võetakse lahtrist B2.
=sum(a1:c5) leitakse lahtrite plokis a1 kuni c5 olevate arvude summa.
=sum(a1;b3;c5) leitakse lahtrites a1, b3 ja c5 olevate arvude summa.
Valemi kopeerimine
Valemit võib kopeerida tavaliste kopeerimis- ja kleepimiskorraldustega.
Kui valemit on vaja kopeerida mööda tulpa alla või ülespoole (mööda rida
vasakule või paremale), on mugav vedada lahtri parempoolses alumises nurgas
olevast kopeerimispunktist. Osutades hiirega kopeerimispunktile, muutub
hiirekursor plussmärgi kujuliseks.
Kui kõrvaltulba lahtrid ei ole tühjad, kopeerib hiire topeltklõps valemi kopeerimispunktil valemi nii kaugele, kui
kõrvaltulbas on täidetud lahtreid.
Veateated
Valemite kasutamisel võivad tekkida sagedamini järgmised veateated:
Veateade Selgitus Lahendus
###### lahter poel piisavalt lai valemi tulemuse muuda lahter laiemaks
näitamiseks
#DIV/0! valemis tulemusena tekib nulliga jagamine kontrolli algandmeid
#NUM! valemis kasutatakse ebasobivaid arvulisi kontrolli algandmeid
algandmeid, näiteks negatiivsest arvust
ruutjuure võtmine
#VALUE! valemile ette antud lahtrites pole arvulised kontrolli üle valemis kasutatavad
väärtused aadressid ja algandmed
#NAME! valemis kasutatud aadressid on vigased kontrolli valem üle
#REF! valemis viidatakse lahtrile, mis on pärast taasta lähteandmed
valemi sisestamist ära kustutatud

Lahtri absoluutaadress valemites

Algselt on valemites kasutatavad lahtriaadressid suhtelised, st. nad muutuvad kopeerimise suunas. Kuid teatud
ülesannetes võib esineda olukordi, kus mingi aadress kopeerimisel ei tohiks muutuda. Selleks, et mingi lahtri
aadress valemis jääks kopeerimisel muutumatuks, tuleb see muuta absoluutseks. Absoluutseks muudetakse aadress
märgi $ abil. Absoluutseks muutub see tähis, mille ette $ märk lisatakse.
A1 – suhteline aadress, muutub automaatselt koos valemi asukoha muutumisega.
$A$1 – absoluutaadress valemi kopeerimisel ei muutu ei veeru ega rea tähis.
$A1 – sega-aadress, kopeerimisel muutub rea tähis, veerg jääb samaks.
A$1 – sega-aadress, kopeerimisel muutub veeru tähis, rida jääb samaks.
Näide: Korrutustabelis tuleb esimene tegur võtta A-tulba erinevatelt ridadelt ja teine tegur
1. rea erinevatest tulpadest. Seega tuleb korrutustabeli loomiseks ühe valemi abil esimeses
teguris fikseerida tulba tähis, aga rea number jätta muutuvaks ja teises teguris fikseerida rea
number, aga tulba tähis jätta muutuvaks (vt. kõrvalolev joonis).

Funktsioonide kasutamine
Funktsioonid on eelnevalt määratletud valemid. Need valemid kasutavad arvutusteks kindlas järjekorras etteantud
parameetreid, mida kutsutakse funktsiooni argumentideks. Argumentideks võivad olla numbrid, tekst, loogilised
väärtused nagu TRUE (tõene) ja FALSE (väär), veaväärtused nagu #N/A või lahtriaadressid.
Argumendiks võivad olla ka arvud, valemid ja teised funktsioonid. Kui mingi funktsioon on mõne teise funktsiooni
argumendiks, siis sellist olukorda nimetatakse liitfunktsiooniks.
Argument võib ka puududa.
Funktsiooni süntaks algab funktsiooni nimega. Funktsiooni argumendid paigutatakse alati sulgudesse. Omavahel
eraldatakse argumendid semikooloniga.
• Excel’is on üle 300 funktsiooni.
Funktsiooni kasutamiseks võib selle sisestada lahtrisse kas käsitsi või abimehe abil. Abimees on eelistatud siis, kui
funktsiooni täpne nimi või süntaks ei ole teada.
Funktsiooni sisestamiseks abimehe abil tuleb:
1. valida lahter, kuhu soovitakse tulemust saada;
2. valida menüüst Lisa – Funktsioon … või klõpsata hiirega valemiriba alguses nupul fx
 3. avanenud abiaknas otsida sobiv funktsioon ja määrata selle argumendid.
Kuna funktsioone on palju, siis on need jagatud teatud tunnuste põhjal kategooriatesse:
• Viimati kasutatud – viimasena kasutatud funktsioonid;
• Kõik funktsioonid – kõik funktsioonid;
• Rahandus – finantsarvutusega seotud funktsioonid;
• Kuupäev ja kellaaeg – kuupäeva, kellaaja ja aastaga seotud funktsioonid;
• Matemaatika ja trigonomeetria;
• Statistika;
• Järelevaatamine ja viide - võimaldavad loetelu või tabeli piires otsida mingit kindlat väärtust jms;
• Andmebaas;
• Tekst – teksti töötlemisega seotud funktsioonid;
• Loogika – loogikafunktsioonid (IF, AND, OR, NOT jms);
• Teave – informatiivsed funktsioonid (ISBLANK, ISNUMBER; ISTEXT jms)

Näiteid funktsioonidest:

Funktsioon Selgitus
SUM(a3:h12) Leiab lahtrite blokis a3:h12 olevate arvude summa.
SUMIF(a3:h12;“<0“) Liidab lahtrite blokis a3:h12 olevad positiivsed arvud.
MIN(a3:h12) Tagastab lahtrite blokis a3:h12 olevatest arvudest vähima väärtuse.
MAX(a3:h12) Tagastab lahtrite blokis a3:h12 olevatest arvudest suurima väärtuse.
AVERAGE(a3:h12) Leiab lahtrite blokis a3:h12 olevate arvude aritmeetilise keskmise.
COUNT(a3:h12) Loendab lahtrite blokist a3:h12 arvulise väärtusega lahtrite arvu.
COUNTA(a3:h12) Loendab lahtrite blokist a3:h12 täidetud lahtrite arvu.
COUNTBLANK(a3:h12) Loendab lahtrite blokist a3:h12 tühjade lahtrite arvu.
COUNTIF(a3:h12;“M“) Loendab lahtrite blokist a3:h12 lahtrite arvu, mille sisuks on M-täht.
COUNTIF(a3:h12;“>10“ Loendab lahtrite blokist a3:h12 lahtrite arvu, mille väärtus on 10-st suurem.
)
ROUND(a3;1) Ümardab lahtris a3 oleva arvu ühe komakoha täpsuseni.
ROUNDUP(a3;2) Ümardab lahtris a3 oleva arvu kahe komakoha täpsuseni ülespoole.
ROUNDDOWN(a3;2) Ümardab lahtris a3 oleva arvu kahe komakoha täpsuseni allapoole.

IF-funktsioon
IF-funktsioon tagastab ühe väärtuse, kui etteantud tingimus on täidetud ja teise väärtuse kui etteantud tingimus ei
ole täidetud.
IF-funktsioonil on kolm argumenti: IF(loogilisuse_test; väärtus_kui_tõene; väärtus_kui_väär).
Loogikaavaldis (ehk loogilisuse test) on tingimus, mis määrab ära erinevad olukorrad. See argument võib
kasutada võrdustehet, võrratustehteid või loogikatehteid.

Näiteid:
A10=100 on loogikaavaldis: kui väärtus lahtris A10 on võrdne 100-ga, on avaldise väärtus tõene. Vastasel
korral on avaldise väärtuseks väär.
B5>8: kui väärtus lahtris B5 on suurem kaheksast, on avaldise väärtus tõene, kui väärtus lahtris on väiksem või
võrdne kaheksast, on loogikaavaldise väärtus väär.
A3<=average(c3:c113): Avaldise väärtus on tõene, kui lahtri a3 väärtus on väiksem või võrdne lahtrite blokis
c3:c113 olevate väärtuste aritmeetilisest keskmisest.

Väärtus_kui_tõene – väärtus, mis tagastatakse, kui loogikaavaldise väärtus on tõene. Argument

väärtus_kui_tõene võib olla muu valem, arv või tekst.

Väärtus_kui_väär – väärtus, mis tagastatakse, kui loogikaavaldise väärtus on väär. Argument väärtus_kui_väär
võib olla muu valem, arv või tekst.

Näiteid:
IF(b3<0; „Puudub“; SQRT(b3)) Kui arv lahtris b3 on negatiivne, tagastab teate, et ruutjuur
neg. arvust puudub, kui arv lahtris b3 ei ole negatiivne, leiab

IF(b3<0; „Neg“; IF(b3=0; „Null“; „Pos“))
IF(isblank(e3); ""; IF(a3+c3=e3; „Õ“; „V“))
IF(a3+c3<0; 0; a3+c3)
ruutjuure.
Kui arv lahtris b3 on neg, tagastab sõna Neg, kui võrdne
nulliga, tagastab sõna Null, kui positiivne, tagastab sõna Pos.
Kui lahter e3 on tühi, jätab tulemilahtri tühjaks, kui ei ole tühi,
kontrollib, kas lahtrite a3 ja c3 summa on võrdne lahtri e3
väärtusega ja tagastab vastavalt tähe Õ või V.
Kui lahtrites a3 ja c3 olevate arvude summa on negatiivne, on
tulemuseks null, vastasel juhul lahtrite a3 ja c3 väärtuste
summa.