Artikkel annab levaate Eesti ldhariduskoolide pilaste pitulemustest rahvusvahelises vrdluses ja kirjeldab meie ldharidust varitsevaid ohte.

Eesmrk on vlja tuua asjaolud, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel arvesse vtta. Selleks, et luua selget ettekujutust vimalikust ja soovitavast tulevikuharidusest, tuleb kigepealt selgeks teha, milline on praegune haridus, mille mjul on ta niisuguseks kujunenud ning millised on vastuolud ja iseeneslikud muutumistungid. Alles seejrel vib hakata looma tulevikuvisioone ja kavandama liikumist soovitava variandi poole (Ruus 2000, 138). Rahvusvahelised vrdlusuuringud TIMSS (Trends in Mathematics and Science Study; http://timss.bc.edu/) ja PISA (Program for International Student Assessment; http://www.pisa.oecd.org/) on kige autoriteetsemad globaalse ulatusega haridusuuringud. Neis osalevad riigid kasutavad saadud infot oma riigi hariduse seisu hindamiseks rahvusvahelises taustssteemis ja langetavad selle phjal hariduspoliitilisi otsuseid. Niteks prast seda, kui PISA 2000 uuringust selgus, et Saksamaal olid pitulemused allpool keskmist, vallandus seal ldrahvalik okk ja hariduses tehti olulisi mberkorraldusi. Seevastu PISA 2006 uuringu 13. koht tekitas ajakirja Der Spiegel andmeil riigis peomeeleolu. Eesti llitus nimetatud uuringuisse alles hiljaaegu. Meie kaheksanda klassi pilased osalesid TIMSS 2003 ja 15-aastased PISA 2006 uuringutes. TIMSS-i uuringute ksimuste koostamise lhtealuseks on ppekavad ning pilaste edukust mdetakse eesktt matemaatikas ja loodusainetes. PISA uuringute ldeesmrk on hinnata 15-aastaste noorte eluks vajalikke phioskusi funktsionaalset lugemisoskust ning matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust. Esimeses PISA uuringus 2000. aastal oli rhuasetus funktsionaalsel kirjaoskusel, 2003. aastal matemaatilisel kirjaoskusel ning 2006. aastal loodusteaduste- ja tehnoloogiaalasel kirjaoskusel. Eesti pilaste pitulemused rahvusvahelises vrdluses: TIMSS 2003 TIMSS 2003 uuringus osales Eestist 154 kooli 4040 kaheksanda klassi pilast. 49 osavtnud riigi seas saavutas Eesti loodusainetes viienda ja matemaatikas kaheksanda koha. Loodusteaduslikes ppeainetes eraldivetuna oli Eesti uuringus osalenud riikide hulgas geograafias esimene, keemias viies, bioloogias kuues ja fsikas seitsmes. Loodusteadustes letasid peaaegu kik Eesti pilased 99% uuringuga seatud madalaima saavutustaseme knnise (parim tulemus riikide arvestuses!), krgtaseme 52% ja tipptaseme 13% pilastest. Matemaatikas letas madala taseme knnise 97% ning 39% kndis rahvusvahelisele krg- vi tipptasemele. Tipptasemel pilasi oli siiski kasinalt matemaatikas 9% ja loodusteadustes 13%. Poiste ja ttarlaste pitulemused loodusteaduste ldskaalal ei erinenud. Vastupidi ootustele olid tdrukud poistest statistiliselt palju edukamad fsikas ja poisid bioloogias. Eesti haridusavalikkuses ldlevinud ettekujutus, et reaalainetes on vene ppekeelega koolid eesti koolidest tugevamad, ei leidnud kinnitust, vene ppekeelega koolide pilaste pitulemused olid eesti koolidega vrreldes tagasihoidlikumad. Ilmnes, et tulemused on seotud ka koolide asupaigaga: suuremate linnade koolid olid nii matemaatika kui ka kigis loodusainete sisuvaldkondades mrgatavalt tugevamad vikelinnade ja valdade koolidest. Uuringuga koguti teavet ka pingutega seotud hoiakute ja pitingimuste kohta. Taustaksimustikust selgus, et headest tulemustest hoolimata oli ppimine meie pilaste jaoks rmutu ja sisemiselt vhemotiveeritud. Oma suhtumises nii matemaatika kui ka loodusainete ppimisse olid Eesti pilased vrreldavate riikide seas viimaste hulgas. pilaste enesehinnang kikus, tegelike tulemustega vrreldes oli see liiga madal matemaatikas, keemias ja fsikas, ligikaudu riikide keskmisel tasemel maateaduses ja keskmisest krgem bioloogias. PISA uuringud on tuvastanud, et krge enesehinnanguga pilaste pitulemused on paremad kigis riikides. Seda reegliprasust arvestades peaksime judma selgusele, miks on Eesti pilaste enesehinnang phjendamatult madal ning leidma abinusid selle tstmiseks.

Lahendamist vajavad petajaskonna probleemid Tenoliselt ei pea Eesti head tulemused vastu ajaproovile, kui ei suudeta lahendada petajaskonna probleeme. Kuigi meie loodusainete petajate haridustase letab mnevrra rahvusvahelist keskmist, valitseb nende seas sooline ja vanuseline tasakaalustamatus. Eesti loodusainete petajaist oli naisi 79%, sellal kui teiste riikide keskmine oli 60%. Alla 29-aastasi loodusainete petajaid oli Eestis 11% (teistes riikides keskmiselt 20%), 3039-aastasi 16% (mujal keskmiselt 30%) ning le 50-aastasi koguni 38% (rahvusvaheline keskmine 22%). Olukorda pingestab petajate rahulolematus: nad ei naudi oma td, tlevad end mitte mistvat koolippekava eesmrke ja pole rahul oma tulemustega ppekava titmisel. Ka ei ole nad rahul pilaste pitulemustega, nende suhtumisega ppimisse ja kooli varasse, samuti vanemate osalusega koolielus. Loodusaineid petavate petajate hinnangute alusel paigutus Eesti osavtnud riikide seas viimasele kohale, matemaatikapetajate hinnangute jrgi olime kuue viimase hulgas. Koolidirektorite hinnang htib matemaatikapetajate omaga (Henno 2005, 20). TIMSS 2003 andmestik vimaldab vita, et nimetatud ainete petajate petamisstiil on paljuski aegunud. Teaduslikku lhenemist loodusnhtustele ja uurimuslikku pet, mis peaks olema loodusteaduste petamises valdav ja mida eeldab kehtiv ppekava, rakendavad meie petajad harvemini kui teiste uuringuga hlmatud riikide petajad (Henno, Reiska 2007). petajad on vga kinni pikus ning eriti fsika- ja keemiapetajad koormavad pilasi kodutdega, kuigi, nagu nitas uuringu andmestik, see pitulemusi ei paranda. Positiivse arengu suhtes paraku vga lootusrikas olla ei saa, sest andmed nitavad, et Eesti petaja eelistab ainekoolitust ja osaleb suhteliselt harva petamisega seotud kursustel. Heas mttes vrib esiletstmist siiski asjaolu, et Eesti petajad vitsid end seostavat petatavat igapevaeluga palju sagedamini kui teiste riikide petajad keskmiselt. Uuring peaks andma impulsi ka meie phikooli eksamilesannete kvaliteedi parandamiseks. Nimelt nitas 2000.2006. aasta Eesti phikooli bioloogia lpueksamite anals, et analsioskusele orienteeritud eksamiksimuste osakaal on meil olnud mrgatavalt viksem kui vrdlusuuringus TIMSS 2003 (Nurk 2007). Oletatavasti just TIMSS 2003 pakutud vimalus demonstreerida oma analsioskust lubas valimisse sattunud poistel seekord nidata tdrukutest paremaid pitulemusi. PISA 2006: fookuses pilaste loodusteaduslik kirjaoskus PISA 2006 uuringus osalesid 57 riigi pilased vanuses 15 aastat kolm kuud kuni 16 aastat kaks kuud. Eestist oli valimis 4865 pilast 2386 tdrukut ja 2479 poissi. Vene ppekeelega koolis ppis neist 24,3%. PISA 2006 keskendus pilaste loodusteaduslike teadmiste ja oskuste mtmisele. Uuringusse oli lisatud lesandeid, mis kontrollisid funktsionaalset lugemisoskust ja matemaatilist kirjaoskust. Loodusteadustes paigutus Eesti keskmiste punktide alusel viiendale kohale Soome, Hongkongi (Hiina), Kanada ja Taiwani (Hiina) jrel. Vrreldes teadmistega loodusteaduste sisuvaldkondades, olid meie pilased nrgemad loodusteaduslike probleemide ratundmises ja teadusliku tendusmaterjali kasutamises. Lisaks keskmistele nitajatele riigiti vimaldas PISA 2006 saada informatsiooni ka selle kohta, kuidas jaotuvad riikide pilaste pitulemused saavutustasemeti. lesannete raskusastmete alusel eristati kuut saavutustaset. Eesti tulemused on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Eesti pilaste paigutumine saavutustasemete jrgi loodusteadustes OECD keskmistega vrreldes (%)

Kige viksema raskusastmega lesannetega said hakkama peaaegu kik pilased (99,1%). Jrgmise saavutustaseme nuded titis 92,4% jne. Krge saavutustasemega pilaste osakaal 11,5% on samuti hea nitaja, ent Soomes oli sama nitaja 21%. Eesti ja Soome erinev krge saavutustase peaks meid tegema mnevrra murelikuks ajal, kui soovime le minna teadmusphisesse hiskonda, teiselt poolt andma kindlust, et krg- ja tipptase pole saavutamatu. Kll aga vrib Eesti kool tunnustust selle eest, et Eesti pilaste tulemused olid kigil saavutustasemetel paremad OECD keskmisest. Ja kindlasti tuleb meie kooli kiita ka selle eest, et nende osakaal, kelle loodusteaduslik kirjaoskus on allpool miinimumtaset, on suhteliselt vike: allapoole teist taset ji loodusteadustes Soomes 4% ja Eestis 7,7% pilastest. Selle tulemuse alusel paigutus Eesti osavtnud riikide seas Soome jrel teisele kohale. Matemaatikas paigutusid Eesti pilased keskmiste tulemuste alusel 14. kohale. Baastaseme, s.o teise taseme lesannetega tuli toime peaaegu 88% pilastest. Selle tulemuse alusel jrjestusime heksandale kohale. pilaste protsentuaalset jaotumist saavutustasemeti matemaatikas kirjeldab joonis 2. Joonis 2. Eesti pilaste paigutumine saavutustasemete jrgi matemaatikas OECD keskmistega vrreldes (%)

Eesti pilased letavad OECD keskmist kigil saavutustasemetel, vlja arvatud kuuendal, see thendab tipptasemel. Niisiis oleme olnud edukad elementaarse baastaseme tagamisel, ent ilmselt jtnud unarusse matemaatika iseseisva ja loova, argumenteerimisele ja phjendamisele toetuva rakendamise, mida eeldavad kuuenda raskustaseme lesanded. See on ohumrk hariduspoliitika suunajatele ja koolidele. Funktsionaalse kirjaoskuse alusel paigutus Eesti keskmiste punktide jrgi 13. kohale. Lugemisoskuse mtmisel eristati viit saavutustaset. Teise taseme, mida loeti baastasemeks, ehk nn lvepaku letanute jrgi oli Eesti kaheksandal kohal. Ent paraku on Eesti saavutused

lugemisoskuses loodusteaduste ja matemaatikaga vrreldes tunduvalt tagasihoidlikumad (joonis 3). Murelikuks teeb Eesti allajmine OECD keskmisele krg- ja tipptasemel. On ldteada, et funktsionaalne lugemisoskus on seotud mtlemis- ja pivimega, seetttu peaksid need tulemused olema ohusignaal koolile ning kigile kooliga seotud inimestele ja asutustele. Joonis 4 annab teavet poiste ja ttarlaste ning eesti ja vene ppekeelega koolide pilaste pitulemuste erinevuste kohta. Nagu mujalgi letasid tdrukud poisse lugemises ja see erinevus oli statistiliselt oluline. Ent vastuoksa ldisele rahvusvahelisele suundumusele, mille kohaselt poisid on tdrukutest tunduvalt paremad matemaatikas, Eestis seda ei theldatud. Vimalik, et meie poiste vimekus ja huvid on jnud koolis piisavalt vlja arendamata. Kll aga tuleb taas tdeda, et vene koolide pilaste pitulemused olid eesti ppekeelega koolidega vrreldes statistiliselt nrgemad kigis kolmes valdkonnas. See on hoiatussignaal koolidele ja hariduspoliitikutele: on ilmne, et vene ppekeelega koolide mahajmuse phjusi tuleb analsida ja vajalikke meetmeid rakendada. Eestis seostab oma tulevikku loodusteadustega vhe pilasi PISA 2006 kogus andmeid ka pilaste hoiakute kohta. Uuring nitas, et meie pilaste eneseusk loodusteaduste ppimise tulemuslikkusesse on krgem kui OECD riikides keskmiselt. 56% (OECD keskmine 47%) pilastest leidis, et enamasti osatakse hsti vastata loodusainete kontrolltde ksimustele ja kooli loodusainete teemad on lihtsad (OECD 2007). Rhutada tuleb, et Eesti kuulus nende riikide hulka, kus krgema enesekindluse ja parema soorituse vahel oli eriti tugev seos. Taas tuleb toonitada: pitulemuste parandamiseks on vaja tsta meie pilaste eneseusaldust. Joonis 3. Eesti pilaste paigutumine saavutustasemete jrgi lugemisoskuses OECD keskmistega vrreldes (%)

Joonis 4. Eesti ja vene ppekeelega ttarlaste ja poiste keskmised sooritused loodusteadustes, lugemises ja matemaatikas

Eesti koolide, eestikeelsetest rohkem venekeelsete koolide pilased ilmutasid loodusteaduste ppimise vastu mdukat huvi. Inimese anatoomiast vitis end huvituvat 69%, astronoomiast 64%, keemiast 49%, fsikast 53% ja botaanikast 49%. Paraku on huvitatus pealispindne: ainult 40% pilastest nentis, et neile meeldib loodusteaduslikke probleeme lahendada, ja 43% avaldas soovi mista, millistele nuetele peavad vastama loodusnhtuste teaduslikud seletused. Eesti pilaskond osaleb tagasihoidlikult ka loodusteadustega seotud koolivlises tegevuses. Oma tulevikku on loodusteadustega valmis siduma vhesed: kuigi enamik vastanuist (62%) nustus vitega, et loodusteadused on edaspidiste pingute tarvis kasulikud, avaldas soovi ttada tulevikus loodusteadustega seotud erialadel 26%, selle valdkonna tippteadustes ksnes 14% (OECD 2007). Reaalainete ebapopulaarsus nib Eestis svenevat. Niteks 2008. aastal avaldas soovi teha matemaatika riigieksamit 1000 abiturienti vhem kui eelmisel aastal kokku 5055 eksaminandi 23 484-st ehk 22%, inglise keele eksamit seevastu 9553 abiturienti ehk 41% (Leppik 2008). PISA 2006 kogus koolide olukorra kohta teavet ka koolijuhtidelt. Selgus, et 3% 15- aastasi noori kis koolis, kus ks vi mitu loodusteaduste petaja ametikohta oli titmata. Ligi 70% koolijuhte mrkis, et loodusteaduste laborite sisseseade ei ole vajalikul tasemel. PISA 2006 tuvastas, et pitulemused on keskeltlbi paremad neis riikides, kus koolidele on antud suurem autonoomia hariduse sisu mramisel, petajate valikul ja eelarve koostamisel. Mitmete tunnuste kokkuvtte phjal vib teha jrelduse, et meie koolide autonoomiaaste on enam-vhem OECD riikide keskmisel tasemel. Kll aga tunnetab Eesti kool vanemate keskmiselt tugevamat survet sellele, et kool seaks krged akadeemilised standardid ja et pilased vastava taseme ka saavutaksid. Soome koolijuhtidest ei tunnetanud vanemate tugevat survet 79% (OECD keskmine 32%), Eestis ainult 24% (OECD 2007). Teisisnu, ligi kolmveerand Eesti koolijuhtidest tajus, et lapsevanemad ei andestaks neile madalaid haridusstandardeid ja vhest nudlikkust pitulemuste suhtes. Vanemate tugev surve koolile vib anda tunnistust nii elanikkonna krgetest hariduspdlustest kui ka usaldamatusest kooli vastu, vib-olla mlemast korraga. Selleks et vlja ttada adekvaatset hariduspoliitikat, vajaksime ksikasjalikumat teavet selle kohta, millega on antud juhul Eestis tegemist. Igatahes ei kinnita need andmed, et Eesti lapsevanemad oleksid laste ppimise suhtes kskiksed. PISA 2006 tuvastas, et pilaste varane rhmitamine vimete alusel ei paranda pitulemusi, vaid et tegemist on hiskonna sotsiaal-majandusliku kihistumise ja ebavrdsuse avaldumisega hariduses (OECD 2007). PISA 2006 andmeil pib Eestis alla poole, 43% (OECD keskmine 33%) pilaskonnast koolides, kus neid vimete alusel ei rhmitata ehk le poole 15-aastastest pib koolides, kus pilased vimete alusel rhmitatakse. Kuigi OECD vastav keskmine kneleb sellest, et pilaste rhmitamine vimete alusel on mujal rohkemgi levinud kui Eestis, peaksime siiski suunama vhem pilasi eriklassidesse ja -rhmadesse, selleks et vhendada hariduslikku ebavrdsust ja suurendada hiskonna sidusust. Vime tunda heameelt PISA 2006 lppraporti jrelduse le, et Eesti kuulus koos Soome, Islandi ja Norraga riikide hulka, kus pitulemused erinevad kooliti suhteliselt vhe (OECD 2007). Seega meie lapsevanemad ei peaks liigselt muretsema, millises koolis laps pib, sest hariduse kvaliteedis ja ppimise tulemuslikkuses kooliti suuri vahesid pole. Ka sltusid meie pilaste tulemused suhteliselt vhe kodusest taustast (Henno 2008a), mis annab tunnistust pilaste vrdsest kohtlemisest. Rahvusvahelises vrdluses kuulub Eesti nende vheste riikide hulka (koos Kanada, Soome, Jaapani, Korea, Hongkongi ja Macauga Hiinas), kus pilaste tulemused loodusteadustes olid krged ja samal ajal pilaste sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise tausta mju keskmisest viksem (OECD 2007). See ei thenda siiski, et pitulemused ei sltu ldse sellest, missuguses koolis laps pib, sest lpptulemusele avaldab teatavat mju konkreetse kooli kultuuriline, majanduslik ja sotsiaalne taust koosvetuna. Kuigi Eestis ei olnud kooli staatuse mju pilaste tulemustele rahvusvahelises vrdluses vga suur (palju viksem kui niteks Jaapanis, Hollandis, Sloveenias, Tehhis vi Saksamaal), letas kooli mju pitulemustele kaks korda pilase enda sotsiaal-majandusliku tausta mju (Henno 2008b).

Edukamad on egalitaarset haridust vrtustavad riigid Hariduspoliitika seisukohalt tuleb eeltoodud tulemusi tlgendada PISA 2000, 2003 ja 2006 ldiste jrelduste kontekstis. Nimelt on selgunud, et riikide vrdluses on edukamad need, kes vrtustavad egalitaarset haridust. Sellistes riikides on pilaste saavutuste ja sotsiaalmajandusliku tausta seos nrgem. Korrakem selguse mttes eespool eldut: Eesti judis nende riikide tippu, kus pilaste keskmised tulemused loodusteadustes olid krged, aga sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise tausta mju rahvusvahelisest keskmisest madalam. Seega vime PISA 2006 tulemustele tuginedes rahuloluga mrkida, et rahvusvahelises vrdluses on meil hsti toimiv haridusssteem ja oleme suutnud tasandada pilaste kodusest taustast tulenevaid erisusi. Siiski ei tohi unustada, et riigi tasandil ilmneb koolide erinevate sotsiaal-majanduslike vimaluste mju pitulemustele. Seega tuleb pda koolide vimalusi jtkuvalt htlustada, sellega paraneksid veelgi Eesti pilaste ldised pitulemused (Henno 2008b). Rahvusvaheliste uuringute phjal vib vita, et meie ldhariduse praegust edu vivad ohustada: 1) pilaste pimotivatsiooni vhesus, huvipuudus ja sageli phjendamatult madal usk oma edusse; 2) petajate vhesus ja rahulolematus oma kutsetga, traditsiooniliste petamisviiside liigne domineerimine, pikeskkonna (laborid!) mittevastavus loodusteaduste petamise tnapevastele nuetele; 3) lugemisoskuse suhteline mahajmus; 4) krg- ja tipptaseme oskustega ppurite vike osakaal; 5) koolide ebahtlane sotsiaal-majanduslik ja kultuuritaust, hiskondliku kihistumise seni nneks mdukas avaldumine koolis; vene ppekeelega koolide tagasihoidlikumad pitulemused. pitulemused head, kuid ppimine ei paku rmu ega huvi Rahvusvahelised uuringud tid esile mtlemapaneva vastuolu: kuigi meie pilaste pitulemused loodusainetes ning ka matemaatikas ja lugemises on silmapaistvalt head vi vhemalt head, ei paku nende ainete ppimine piisavalt rmu ega huvi ning pilased ei seosta enamjaolt oma tulevikku valdkondadega, mis vimaldaksid nende ainete teadmisi edasi arendada ja rakendada. Sellele paradoksile heidavad valgust Eestis tehtud pilasuuringud. Peatume aja- ja ruumipuudusel mnel pilaste kohta tehtud uuringul ning loodame siin tehtavate jrelduste edasiarendamisele ja tiendamisele teiste poolt. Esmalt refereerime lhidalt Tallinna likooli riiklikult sihtfinantseeritud uurimuse Kool kui arengukeskkond ja pilaste toimetulek (20032007) tulemusi (Eesti kool 2007). Uurimist lhtepunkt oli vajadus mista koolipoolseid tegureid, mis phjustavad akadeemilist ebaedu ja koolist vljalangemist. See oli levaateuuring, kus ksitluse teel koguti andmeid pilaste, lastevanemate, petajate ja koolijuhtide arusaamadest koolielu mitmesuguste aspektide kohta. pilaste ksitlemisega loodeti vlja selgitada, millised on seosed Eesti ldhariduskoolide pilaste toimetuleku, akadeemilise edukuse, heaolu ja kooli sotsiaalset miljd iseloomustavate tunnuste vahel pilaste poolt nhtuna. Sellest lhtudes loeti esmathtsaks pilaste ksimustiku tulemused. Kokku vastas 3838 seitsmenda, heksanda ja kaheteistkmnenda klassi pilast 65 Eesti koolist. Esindatud olid erineva ppeedukusega koolid viimase viie aasta riigieksamite tulemuste alusel, maa- ja linnakoolid, eesti ning vene ppekeelega koolid. pilaste ksitlemise tulemused vimaldavad vlja tuua jrgmisi ohukohti (Ruus jt 2007, 3436): ppet le ju kiv koormus: pilaste osakaal, kellele ppet koormus on pidevalt vi vahetevahel liiga suur, oli 70%; pilaste krooniline vsimus: 67%, s.o 2/3 pilaskonnast tundis end pidevalt vi sageli vsinuna ja ligi pooled pilastest tundsid end vsinuna juba hommikul; tervistkahjustav kitumine: 25% pilastest tunnistas, et leiab akadeemilise ebaedu korral

lohutust alkoholist, 22% suitsetab, narkootikumide tarbimist tunnistas pisut le 3%; alkoholi tarbimine oli mnevrra viksem phikoolis (23%), suitsetamises olulist erinevust phikooli ja gmnaasiumi vahel ei olnud; vastumeelsus kooli suhtes, igavlemine koolis: kolmandik pilastest (33%) vitis, et ei taha koolis kia, sama palju (33%) tles, et koolis on igav, ligi pool pilaskonnast (46%) vitis, et enamik petajaid ei peta oma ainet huvitavalt; kalduvus kasutada vgivalda: kaks kolmandikku (67%) tunnistas, et on viimase kuue kalendrikuu jooksul kedagi narrinud vi kiusanud, samas ajavahemikus oli enda snul kedagi peksnud vi tugevalt lnud ligi kmnendik (9%); enda suhtes tarvitatud verbaalset vgivalda tunnistas ainult 22%: vimalik, et see annab tunnistust vrastunud vrtusssteemist kartusest nida nrgana vi tunda end kaotajana; ebakonstruktiivsed vi vljakujunemata toimetulekustrateegiad: pilaste enesekirjeldused vimaldavad vita, et akadeemilise ebaedu (niteks halb hinne eksamil vi kontrollt eest) puhul kasutasid konstruktiivseid toimetulekustrateegiaid oma phivajaduste autonoomia- ja kuuluvusvajadus ning vajadus tunda end piisavalt kompetentsena rahuldamiseks ligi pool pilastest, le poole pilastest tavatses ebaedu korral kasutada negatiivseid strateegiaid (niteks enesesdistus, olukorra varjamine, lootusetus) vi olid nende strateegiad vlja kujunemata; petaja huvipuudus pilase edasijudmise suhtes ppetundides: ligi pool vastanuist (47%) arvas, et petaja teeb palju pilaste abistamiseks ainult mnes tunnis vi ei tee seda mitte kunagi; kaks kolmandikku (67%) eitas, et petaja tunneb tema ppimise vastu huvi enamikus tundides, rkimata igast tunnist; petaja sallimatus / vhene usaldatavus pilaste silmis: le poole (61%) pilastest arvas, et koolis on vhemalt ks petaja, kes teda ei salli, kolmandik (33%) leidis, et koolis pole htki petajat, keda saaks tielikult usaldada; kooli kitsas vrtustespekter, kooli ebaselged signaalid selle kohta, mida tuleks vrtustada: pilase arvates peetakse koolis, kus ta pib, teiste vimalike vrtuste ees lekaalukalt thtsaks ppeedukust: le 80% pilastest arvas, et seda peetakse kas vga thtsaks vi thtsaks, sellele jrgnes viisakus (73%) ja seejrel ligikaudu kaheksaprotsendilise hppega allapoole ausus (65%); otsivat vaimu ja mtteerksust vrtustab kool 45% pilaste arvates, seejuures le 15% oli seisukohal, et tema kool peab seda koguni vhethtsaks, koolirmu kohta arvas 24% pilastest, et tema koolis seda oluliseks ei peeta; paljude nn pehmete vrtuste suhtes avaldas le kolmandiku arvamust, et tema koolis neid kord thtsustatakse, kord mitte; ebarahuldav tunnidistsipliin: veerand (25%) ksitletuist vitis, et tundides on kra ja korralagedus, ning ligi veerand (24%) kurtis, et ei saa tunnis rahulikult ttada; kooli vanameelsus: 42% pilastest leidis, et koolis ollakse vanameelsed ega ndisajastata petamisviise. Nimetatud ohumrgid ilmnesid nii phikoolis kui ka gmnaasiumis, ent avaldusid tugevamalt phikoolis. Erinevused poiste ja tdrukute, maa- ja linnalaste koolielus ja -tajus Uuring ti vlja olulisi erinevusi poiste ja tdrukute koolielus ja -tajus (Ruus jt 2007, 3638). Poiste ppeedukus oli palju halvem kui ttarlastel, nad puudusid koolist phjuseta ja jtsid igeks ajaks ppimata palju sagedamini kui tdrukud. Samal ajal kurtsid nad vhem ppet le ju kiva koormuse ja tervisehdade le. Ometi oli poiste pshholoogilise heaolu koondnitaja halvem kui ttarlastel, ka olid poisid tdrukutest pessimistlikumad kooli eduka lpetamise suhtes. Poisid tunnistasid tdrukutest sagedamini iseenda tervist kahjustavat kitumist. Ttarlastega vrreldes omistasid poisid endale mrksa ebakonstruktiivsemaid toimetulekustrateegiaid piraskuste letamisel, kuigi nad olid tdrukutest resoluutsemad oma autonoomia kaitsmisel. Poisid olid ttarlastega vrreldes individualistlikumad, rohkem saavutustele orienteeritud, samal ajal ka tdrukutest vgivaldsemad ning kooli ja petajate suhtes

kriitilisemad. Nende huvid olid rohkem tehnoloogilise ja vistlusliku iseloomuga, seotud n- action-kultuuriga, tdrukute hulgas oli rohkem populaar- ja krgkultuuri huvilisi. Paraku andsid poiste vastused tunnistust vhesest lugemishuvist: 38% poistest (21% tdrukutest) teatas, et ei loe mitte kunagi oma lbuks. Samal ajal olid poisid eneseteadlikumad ja vitsid tdrukutest sagedamini, et teavad, mis neid huvitab ja mida prast kooli peale hakata. ldiselt paistsid poisid olevat iseteadlikumad kui ttarlapsed, lubades endale sagedamini ebakoolilikku kitumist. Andmetest sugeneb ldmulje, et poisid ihaldavad praegusest pnevamat, dnaamilisemat ja uuendusmeelsemat koolikeskkonda. Uuring vimaldas sedastada ka erinevusi Tallinna, teiste linnade koolide ja maakoolide vahel (Ruus jt 2007, 3840). Toome vlja mned olulisemad. Kige madalam oli ppeedukus maakoolides. Phjuseta koolist puudumist tunnistas kige sagedamini Tallinna pilaskond, kige vhem vitsid end phjuseta puuduvat maakoolide pilased. Oma tervise le kurtsid teistest vhem maalapsed. llatuslikult oli Tallinnas teistest mrksa vhem neid pilasi, kes tunnistasid, et on kannatanud koolikiusamise all vi ise teisi kiusanud. pilaste tunnistust mda oli kige rohkem koolikiusamist maakoolides. Mis puutub vastumeelsusse kooli suhtes, siis halvim oli olukord Tallinnas, seejrel maal, tunduvalt paremas olukorras olid linnakoolid. Kige optimistlikumad kooli eduka lpetamise suhtes olid linnade, vlja arvatud Tallinna pilased, nemad kartsid ka kige vhem tta jmist tulevikus. petajate professionaalsuse suhtes olid kige vhem kriitilised maakoolide pilased, kuid paradoksaalselt just nemad usaldasid oma petajaid teistest tunduvalt vhem, ka nentisid nad teistest sagedamini, et neil ei ole vimalusi oma arvamust vlja elda. Tallinna pilased paistsid silma kampade rohkuse poolest ja piraskuste puhul olid nad teistest varmamad otsima lohutust meelelahutusest. Kige ahtam vrtuste ampluaa, orienteeritud lekaalukalt ppeedukusele, oli Tallinna koolides. Ignoreerida ei tohi tsiasja, et maalapsed on Tallinna ja teiste linnade koolide pilastega vrreldes kehvemas olukorras: nad kivad vhem trennis, neil on harvem oma tuba, nende kodudes on vhem teatmeteoseid, kirjandusklassikat ja arvuteid. Ka piraskuste korral saavad maalapsed kodustelt vhem abi. Erinevusi on ka eesti ja vene ppekeelega pilaste koolitajus Toome vlja ka mne olulise erinevuse eesti ja vene ppekeelega pilaste koolitajus (Ruus jt 2007, 4044; Veisson jt 2007). pilaste endi andmeil oli vene ppekeelega koolides tunduvalt vhem nii kahtedele-kolmedele kui ka viitele ppijaid, seega oli seal rohkem n- keskmisi pilasi. Ka tunnistasid venekeelsete koolide pilased enda kohta harvem igeks ajaks ppimata jtmist ja phjuseta puudumist ning kurtsid vhem le ju kiva ppekoormuse le. Vene koolide pilaste pshholoogilise heaolu nitaja oli krgem kui eesti ppekeelega koolides: venekeelsete koolide pilastel oli koolis vhem igav, nende hulgas oli vhem neid, kes vitsid, et ei taha koolis kia, ja nad tajusid kooli sagedamini kohana, kuhu nad kuuluvad. llatuslikult oli venekeelsete koolide pilaste hulgas mrksa rohkem neid, kes tundsid end koolis ksildasena ja kellel oli koolis vhe spru, ka tunnistasid nad oma eestikeelses koolis ppivatest eakaaslastest harvemini head lbisaamist enamiku petajatega. Need andmed rgivad vastu argimtlemises levinud stereotbile vene kogukonna suuremast kollektivismist. Ent vene koolide pilaste suhted petajatega olid vastuolulised: hoolimata kehvapoolsest lbisaamisest petajatega, usaldasid nad oma petajaid rohkem kui eesti koolide pilased. Kindlasti tuleb rhutada, et vene ppekeelega koolide vrtusssteem on pilaste pilgu lbi nhtuna avaram ning ppeedukuse krval hinnatakse neis koolides rohkem tervist, turvalisust, laialdasi teadmisi ja otsivat vaimu. Mrkida tuleb vene ppekeelega koolide pilaste palju suuremat religioossust ja kiindumust lugemisse. Murelikuks teeb see, et vene koolide pilased suhtuvad kooli edukasse lpetamisse pessimistlikult, samuti puudub neil kindlustunne t leidmise suhtes tulevikus. Vene kooli pilaste turvatunde suurendamisel lasub kooli ja petajate krval vastutus hiskonnal tervikuna.

Seoseid ja sltuvusi Uuring vimaldas vlja tuua mitmeid seoseid ja sltuvusi (Ruus jt 2007, 4551). 1. Uurimistulemused (korrelatsioonianalsi alusel) nitavad, et omavahel on tugevalt seotud pilaste ppeedukus ja positiivne koolikitumine (hoidumine phjuseta puudumast, kodutde igeaegne titmine jmt), pilaste pshholoogiline ja kehaline heaolu, kooliga seotud optimism ning iseendale omistatavad tpilised toimetulekustrateegiad. Mida optimistlikum on pilane, seda konstruktiivsemaid toimetulekustrateegiaid ta kasutab, seda parem on tema enesetunne koolis ja ppeedukus, seda pdlikumalt jrgib ta koolielu reegleid ning seda vhem kurdab vsimuse ja muude tervisehdade le. Samamoodi ige on ka see, et mida paremad on tema hinded, seda optimistlikum on ta oma tulevase piedu suhtes, seda positiivsemaid toimetulekustrateegiaid ta kasutab, seda paremini ta end koolis tunneb jne. Siit tuleneb thtis jreldus: ei ole vimalik parandada pilaste ppeedukust, kui samal ajal ei aidata neil vabaneda ebakonstruktiivsetest toimetulekustrateegiatest, kui ei pta leevendada tervisehdasid ega kanta hoolt pilaste pshholoogilise heaolu eest ja ei sisendata neisse usku, et piraskused on letatavad. On tenoline, et kui nnestub suurendada pilase eneseusku, toob see kaasa parema ppeedukuse. 2. Uurimistulemused vimaldavad (regressioonanalsi alusel) vita, et pilaste ppeedukus / positiivne koolikitumine sltub kige rohkem sellest, kui optimistlik on ta oma koolituleviku suhtes, seejrel sellest, mil mral ta vib piraskuste puhul loota kodu toetusele ja missugusel mral ta kasutab konstruktiivseid toimetulekustrateegiaid. Kuigi kodu mju on suur, sltub pilase edukus koolis ka paljudest sellistest teguritest, mis on kooli kontrolli all. 3. Optimism oma tuleviku suhtes sltub koolis sellest, kuidas laabub ppimine, millisena tajutakse oma suhteid petajatega ning milliseid toimetoimetulekustrateegiaid pilane kasutab. Suhted petajaga alluvad vhemalt osalt petaja kontrollile, seetttu peaks kool prama neile vga tsist thelepanu. 4. Toimetulek akadeemilises keskkonnas sltub suuresti koolikliimast; thtis on see, millisena tajub pilane petaja suhtumist temasse koolitunnis ja mil mral ta usub, et petaja on valmis teda vajaduse korral toetama ja ra kuulama. Seejrel sltub toimetulek sellest, kui avar on pilase ettekujutuses kooli vrtusssteem. See thendab, et kooli keskendumine ainult ppeedukusele ja selliste vrtuste nagu head inimestevahelised suhted vi koolirm tagaplaanile jtmine ei aita parandada ppeedukust, sest prsib positiivsete toimetulekustrateegiate kujunemist. 5. ldiselt kehtib jrgmine reegliprasus: mida parem ppeedukus, seda konstruktiivsemaid toimetulekuviise pilane kasutab. Andmed nitavad, et nende pilaste toimetuleku koondnitaja, kes pivad enamasti viitele, on palju krgem kui neljadele-viitele ppijate oma, see omakorda on krgem kolmedele-neljadele ppijate omast ning kige madalam on kahtedele-kolmedele ppijate toimetulekuindeks. Koolikliima tpe eristab enim vrtusssteem pilaste ksimustiku alusel osutus (kasutades klasteranalsi) vimalikuks eristada nelja tpi koolikliimat: pilasvaenuliku (4% pilastest) koolikliima puhul tundub pilastele, et petajad suhtuvad neisse ebasbralikult ja teevad oma td justkui vastumeelselt, et kooli vrtuste ampluaa on kitsas ning peamine pressing on ppeedukusel, samal ajal on sellisele koolikliimale tunnuslik keskmisest ldvem koolikord; formaalset (39% pilastest) koolikliimat iseloomustab keskmisest tunduvalt kitsam vrtuste ampluaa (taas heklgselt esiplaanil ppeedukus), petajate keskmisest viksem hoolivus pilaste suhtes, keskmisest madalam uuendusmeelsus ja professionaalsus pilaste silmade lbi nhtuna, samal ajal petajate keskmisest suurem nudlikkus ja range distsipliin; pilassbralikule-edasiprgivale-nudlikule (13%) koolikliimale on tunnuslik keskmisest

avaram vrtusssteem ja suurem uuendusmeelsus, samal ajal austus traditsioonide vastu ja htaegu rangem koolikord. pilaste silmis on petajate suhtlemisstiil pilast abistav ja austav, kuigi nudlik. pilaste tunnustust plvib petajate professionaalsus ainetundmine, petajate endi pivalmidus ja oskus pitav huvitavaks muuta; keskprasusele orienteeruv (44%) koolikliima, kskik mis tunnuse me vaatluse alla ei vtaks, paigutub ikka keskmiste hulka. Vib-olla on selline koolikliima Eesti oludes n- normaalne ei parem ega halvem lejnutest. Tuleb mrkida, et koolikliima tpe eristas kige rohkem vrtusssteem. Sellele jrgnes suhete tegur, seejuures osutusid pilaste omavahelistest suhetest kaalukamaks petajate ja pilaste suhted, vi tpsemalt eldes petajate suhtumine pilastesse, nagu see paistab pilastele. See omakorda seostub sellega, millisena nevad pilased oma kooli ja petajaid ldse: kas heade traditsioonidega ja uuendusmeelse ppeasutusena vi mitte ning oma petajaid kas professionaalsete ja heatahtlikena vi mitte. Kord ja distsipliin ei olnud thtsusetu, kuid mitme teise teguriga vrreldes vhem oluline eristav tunnus. Teisena lime koolide tpoloogia. Vtsime aluseks koolikliimat iseloomustavad nitajad kooliti (ikka pilase pilgu lbi nhtuna) ning lisasime neile pilaste subjektiivsed heaolunitajad, ppeedukuse, pilaste kooli nuetega koosklastuvat kitumist ja pilaste toimetulekut iseloomustavad koondnitajad. Eristus (taas aluseks klasteranals) kolm koolitpi: edukaid-sooje-elujulisi koole oli 65 seas 15 (23%). Neid iseloomustas teistest parem ppeedukus, pilaste parem pshholoogiline ja kehaline heaolu ning pilaste konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, pilaste kooli nuetega koosklas olev kitumine, sbralikud ja hoolivad, teliselt professionaalsed petajad, kooli selge sihiseade, avar vrtustespekter ja tugev koolikord; keskmiselt edukaid-klmi-ellujjaid koole oli 65-st 34 (52%). ppeedukuse poolest hivasid need keskmise koha, kuid teistega vrreldes puudusid nende koolide pilased phjuseta kige sagedamini ja jtsid oma kodutd tegemata. Neid koole iseloomustas pilaste halvim pshholoogiline ja kehaline heaolu, pilaste arvates suhteliselt vhehoolivad ja ebausaldatavad, mitte eriti professionaalsed petajad, kooli ebaselge sihiseade, vhene uuenduslikkus ning kitsas vrtustespekter. Ent nende koolide pilaste tulevikuusk ei olnud alla keskmise ja ka toimetulekunitajad olid ligikaudu keskmisel tasemel; vheedukaid-sooje-heitunud koole oli 16 (ligikaudu 25%). Neis koolides oli kige madalam ppeedukus; pilastele oli iseloomulik kige viksem tulevikuusk, ja seda just t leidmise suhtes prast kooli; pilaste toimetulekustrateegiad olid kige ebakonstruktiivsemad. Samal ajal oli neis koolides suhteliselt hea koolikliima: avar vrtustespekter, sbralikud petajad, keda pilased usaldavad ja kelle professionaalsust nad tunnustavad. Suhteliselt head olid ka pilaste heaolu nitajad ja osalemine igapevases koolits. Koolidemokraatia ja pilaste heaolu Nimetatud tpoloogiaid tiendab hinnang Eesti koolidemokraatia olukorrale (Toots 2008). Andmestik prineb IEA (International Association for the Evaluation of Educational Achievement) rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust, milles ksitleti 1999. aastal 3434 kaheksanda klassi pilast, 2005. aastal viidi Eestis lbi kordusksitlus, kus osales 3099 kaheksanda ja 2743 heksanda klassi pilast. Andmeid analsiti poliitilise thususe mistest lhtudes. Eristati individuaalset, kollektiivset ja vlist poliitilist thusust. Individuaalse thususe all peetakse silmas kodanike kui indiviidide usku sellesse, kuivrd nad suudavad poliitikale mju avaldada; kollektiivse thususe all kollektiivi veendumust, kuivrd suudetakse hise tegevusega kogukonna probleeme lahendada, ning vlise thususe all uskumust, et valitsus kuulab rahvast ja arvestab rahva tahtega. Tulemusest selgub, et kaheksanda klassi pilaste usk poliitilisse thususse oli 2005. aastal viksem kui 1999. aastal; heksanda klassi pilastel oli see 2005. aastal enam-vhem samal tasemel mis kaheksanda klassi pilastel 1999. aastal. Kollektiivne thusus, mis kirjeldab pilaste usku sellesse, et heskoos tegutsedes suudetakse koolielu

mjutada, on aastatega vhenenud. Sealjuures on vene ppekeelega koolide usk histegevuse mjukusse mnevrra madalam kui eestikeelsetes koolides. Hea on siiski see, et nimetatud kuue aasta jooksul on mnevrra kahanenud nende pilaste osakaal, kes arvavad, et vim on Eestis koondunud vheste ktte; paraku on vhem ka neid, kes usuvad, et valitsus hoolib rahva arvamusest. Uuringu ldjreldus ei sisenda optimismi: ... kahe ksitluse vahel toimunud arengud haridusvaldkonnas ... pole suurendanud pilaste sisukat kaasatust koolielu juhtimisse (sealsamas, 42), kusjuures pilaste huvi poliitika vastu on palju suurem kui nende tegutsemisvimalused ning pilaste soov koolielus kaasa rkida letas mitu korda nende tegelikke osalusvimalusi. Selles levaates ei jua me lhemalt puudutada uuringuid, mis ksitlevad koolivgivalda ja -kiusamist. Murelikuks teeb Judit Strmpli ja tema kaasttajate Eesti teismeliste vgivallatlgenduste kohta tehtud uuringu ldjreldus: Kooliprobleemidest rkivate laste juttudes heiastub kool kihistunud, hierarhilise, eristava ssteemina, milles nii pilased kui petajad vitlevad oma positsiooni eest, igaks kasutamas kepraseid ja jukohaseid enesekehtestamisviise. (Strmpl jt 2007, 10.) Kui projitseerime Eestis tehtud uuringute tulemused rahvusvahelisele taustale, muutub pilt veelgi sngemaks. Rahvusvahelise vrdlusuuringu andmeil, milles on arvesse vetud laste materiaalset seisundit, koduseid elamistingimusi, tervist, subjektiivset heaolu, haridust, laste suhteid, kodanikuaktiivsust ja turvalisust, olime 21 Euroopa Liitu kuuluva riigi seas, kelle kohta oli andmestik kttesaadav, heaolu koondnitaja alusel eelviimasel kohal, meist tahapoole jb Leedu ja meie ette Lti. Lti ees, seega riikide jrjestuses tagantpoolt neljandal kohal kas llatuslikult? on Suurbritannia (Bradshaw jt 2006, 58). Mis puutub laste heaolusse koolis (kooli meeldivus, ppekoormus), siis selle nitaja jrgi oleme 22 Euroopa Liitu kuuluva riigi seas viimasel (!) kohal (sealsamas, 4546). Jreldused Uuringute tulemused sunnivad tdema, et Eesti ldharidust iseloomustab vastuolulisus. helt poolt on meie pilaste pitulemused rahvusvahelises vrdluses mrkimisvrselt head, teiselt poolt ilmutavad pilased vsimuse ja tdimuse mrke, kipuvad sageli olema vgivaldsed ja kasutavad ebakonstruktiivseid toimetulekustrateegiaid, pilaste pshholoogiline heaolu koolis on kehv. Suur osa nimetatust seletub kooli kui institutsiooni ja koolihkkonna muutumisega viimastel kmnenditel, mida kige rohkem kirjeldab kooli kitsas, ppeedukust lekaalukalt esiplaanile seadev vrtustespekter ning usalduse defitsiit pilaste ja petajate suhetes. Nagu eespool eldust nhtub, on edukad ja nnelikud pilased ligi neljandikus meie koolides. Neis valitsevad head suhted, sealhulgas pilaste ja petajate vahel, vastastikune respekt ja hoolivus ning samal ajal tugev kord. Kui tahame, et meie edulugu jtkuks, peaks selliseid koole olema palju rohkem. Mitte mingil juhul ei tohi alahinnata koolidemokraatia thtsust. Siin areneb asi pigem halvemuse suunas, seega tuleb kiiresti ja otsustavalt tegutseda. See, et pilastel on vhe vimalusi koolielus kaasa rkida, toob varem vi hiljem kaasa koolist vrdumise ja ppimise thenduslikkuse vhenemise, mis omakorda ei jta mju avaldamata pitulemustele. Tegelikult on kaalul rohkem kui pelgalt pitulemused. ldharidust ei tohiks tlgendada vabrikuna, mille toodang on pitulemused, vaid inimese arengu tegurina. Demokraatiat peetakse inimese arengut ergutavaks ja toetavaks keskseks mehhanismiks ning htlasi inimarengu nitajaks. Nimekad politoloogid on osutanud, et demokraatia on seotud krgete vabaduspdlustega, kodanikuaktiivsusega, inimese eneseaustusega ja vljendub eluga rahulolus, sallivuses erinevuste suhtes ja avatuses, mis ilmutab end inimestevahelises usalduses. Lppkokkuvttes ei ole demokraatia mitte midagi muud kui inimarengu avaldumisviis, tlevad Wenzel ja Inglehart (Wenzel, Inglehart 2007). Hariduspoliitika seisukohalt nitavad artiklis esiletoodud vastuolud, et vajame ssteemset lhenemist haridusele ning tasakaalu hoidmist hiskonna ja hariduse eri tahkude vahel. See thendab niteks seda, et ei tohi keskenduda ainult pitulemustele ning jtta unarusse pilaste

kehalist ja vaimset heaolu; ka seda, et kui pilaste stressitase letab mingi kriitilise nivoo, tuleb tegelda raviga, mitte nitajate produtseerimisega. Kokku vttes on mingi piir, kus pilaste nnetu ja paha olek halvab piedukuse. Piltlikult eldes ei saa olla kaua edukas eesliinil, kui tagala on jetud hooletusse ning juvarud ja muud ressursid on otsakorral. Mistlik on soovida, et meie lapsed oleksid targad ja edukad ning htlasi nnelikud. Vi vhemalt seda, et nad poleks nnetud. Siinkohal vljub arutelu hariduse kui hiskonna he allssteemi raamidest ning lheb le sotsiaalsele tasandile. Mitmesugused mtmised on nidanud, et Eesti haridus on meie hiskonna edukamaid valdkondi, mahajmus on muudes nitajates. Niteks kuulus Eestile he Euroopa vrdlusuuringu andmeil (Grasso, Canova 2008) hariduses Euroopa Liidu 25 liikmesriigi hulgas 7. koht, kuid keskkonna kvaliteedi, sotsiaalse sidususe ja tervisenitajate poolest olime viimaste hulgas ning meie elukvaliteedi koondnitaja alusel alles 21. kohal. Selline disproportsioon ei saa kesta lputult. Thtis on, et hiskond kujundaks oma struktuurid sellisena, et tark ja haritud naine vi mees saaks oma potentsiaali avada ning sisukat ja tisvrtuslikku elu elada. Vahetalitaja kultuuri, hiskonna ja pilase vahel on petaja. Temast sltub hariduse kekik kige rohkem. TIMSS 2003 maalis pildi kibestunud ja rahulolematust petajast. Praegu kib OECD petajauuring, milles osaleb ligikaudu 3000 Eesti petajat. Uuringu tulemused peaksid andma lhemat teavet petaja olukorra ja meeleolude kohta. Seni tuleb loota, et poliitikategijad saadavad petajale selliseid signaale, mis vimaldaks petajal end tunda vrikana ja hiskonna poolt vrtustatuna.