I 1) Pildil olev naine elas Uue Riigi vaarao Amenhotep IV ehk Enhatoni ajal (14. saj. eKr).

Isiku nimeks oli Nofretete ja ta oli vaarao Enhatoni naine, seega oli ta kuninganna. Enhatoni valitsemise ajal asendati polteism monoteismiga. Kunstis toimusid suured muudatused. Loobuti vanadest traditsioonidest ja piltidel hakati kujutama asju nii, nagu nhti, reaalselt. Loobuti egiptuse poosist skulptuuridel ja piltidel. 2) Piltidel on Mesopotaamia (Babloonia) ehitised (612 539.a e.Kr) ehitusmaterjaliks oli arvatavasti enamasti savi, Itari vrava seinad olid kaetud vrvilise glasuuriga tellistega. Vrvidest kastuati sinist ja kollast. Pildil olevad ehitised on Itari vravad, ehitisel on nha vlvi ja kaart, mis veti esmakordselt mesopotaamias kasutusele. 3) Pildil on koopamaalingud. Neid loodi 15000 -10000a eKr. Kuulsaimad leiukohad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Philisteks toonideks olid punane, must, valge ja kollane. Vrve saadi peeneks hrutud mineraalidest eri toonis vrvimuldadest, mida segati vees vi rasvas. Joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad: mammutid, piisonid, metshobused, pdrad, hirved. Kuna loomad olid tolle aja eluks vga tthsad ja jahtimine thtis toiming kujutati neid arvatavasti parema jahinne saamiseks vms. 4) Pilt kujutab tsikuraati, mis oli krge massiivne torn, mis ahenes astangutena lespoole, lemisel tasandil paiknes pikk kitsas tempel jumala kujuga. Sama laadi suurim ehitis kandis nime Paabeli torn, mis oli Babloni Marduki templi tsikuraat. Paabeli tornist rgitakse ka piiblis. 7. saj ekr oli thtsaim kultuurikeskus Babloni linn 5) tnapeva kunsti arengut mjutab tnapevane vhem religioosne ja rohkem teaduslik maailmapilt. Samuti tehnoloogia areng: jrjest enam kasutatakse kunsti loomiseks arvuteid. Vanemad kunsti loomis meetodid ei ole enam nii laialdaselt kasutusel. II 1) Piltidel on kujutatud Egiptuse templeid uue riigi aeg (1570 107 e. KR. XVIII XX dnastia) Egiptuse templites oli ehitatud hulgaliselt sambaid. Templi sissepsu nimetati Polteeniks. Edasi tuli lahtine sammassaal, millele jrgnes sammassaal ja jumalakuju asupaik. Viimasesse tohtisid minna ainult templi preestrid. Erinevate sambatpide loomisel olid eeskujuks mitmesugused egiptuse taimed nagu paprus lootos, palm. Sammas koosnes baasist, tvest ja kapiteelist. Sammastel olid mitmesugused kujutised, hieroglfid. 2) pildil on kivikujuke (algeline skulptuur). Nimeks on kujul Willendorfi Veenus (30000 25000.a eKr). Teoses on oluliseks peetud vormikat naise keha, eriti naise sugutunnuseid. Arvatavasti seostati kujukest viljakusega ja see oli teatud viljakuse smbol. 3) Tegemist on reljeefiga. Kujutatud reljeef prineb Mesopotaamiast ( II aastatuhande I pool 8.saj eKr) teoses on kujutatud emalvi tapmist, lvi on nooltega surnuks lastud. Lvi peeti tol ajal loomade seast vimsaimaks loomaks ja surmaheitlusi lviga peeti vapruse ja ju tunnuseks. Nidati lvide metsikut judu ja ohtlikust. Veenev on vitluse geduse ja lvide surmaheitluse kujutamine. Looma kujutamisest tiuslikum oli inimese kujutamist, kuna siiski taheti rhutada inimese leolekut loomadest. 4) Kuulsad kunstimuuseumid: Louvre Prantsusmaal, Ermitaa Peterburis, New Yorgi uue kunsti muuseum, Rijksmuseum Amsterdamis, Kumu kunstimuuseum Tallinnas