Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 3

Nukleiinhapped DNA (biopolmeer) desoksribonukleiinhape (monemeer: desoksribonukleotiid) Koostis: desoksriboos + fosfaatrhm + lmmastikalused [A adenosiinfosfaat, G gunosiinfosfaat, C tstidiinfosfaat, T tmidiinfosfaat ] Komplementaarsusprintsiip:

nukelotiidide vastavus A=T ; C G Primaarstruktuur ehk esimese jrku struktuur: nukleotiidie jrjestus molekulis (ks vi kaks ahelat) Sekundaarstrukt. e. teist jrku strukt.: biheeliks *Tertsiaarstrukt.: koos molekuliga seostunud valkudega DNA lesanne: priliku info silitamine ja lekandmine raku jagunemise kgius moodustuvatele ttarrakkudele Pesitseb: kromosoomides (rakutuum) ja natuke ka klorplastides ja mitokondrites. 1869 F. Miescher (nukleiinhape) 1953 J. Watson, F. Crick, R. Fraklin (DNA strukt.) RNA ribonukleiinhape (monom.: ribonukleotiid) Koostis: riboos + fosfaatrhm + lmmastikalus [adeniin, ganiin, tstosiin, U uratsiil (monomeer: uridiinfosaat)] A=U ; C G l: prilikkuse avaldumine 1) mRNA (messenger) = informatsiooni-RNA toob geneetilise info rakutuumast valgusnt. toimumise paika ehk tstoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2) tRNA (transport) ribosoomidesse saabunud info lahtimtestamine (toovad iged aminohapped ja llitavad need snteesitava valgu ahelasse) 3) rRNA = ribosoomi-RNA ribosoomide ehituses ja valgusnteesis *molekuli omadused sltuvad monomeeride jrjestusest ja hulgast! (nagu valkudel) RAKU EHITUS & TALITLUS Rakuteadus = tstoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust *Kik organismid on rakulise ehitusega. *Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel koosklas. *Iga uus rakk saab alguse ksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel: rakud tekivad ainult rakkudest! uued rakud tekivad ksnes jagunemise teel! organismide kasv ja areng phineb rakkude jagunemisel! Epiteelkude - naha pindmine osa ja mber siseorganite - kaitseb teisi kudesid keskkonnamju eest - rakud tihedalt ksteise krval

- rakuvaheaine peaaegu puudub Lihaskude - piklikud rakud - sisaldavad valgulisi mfibrille (vimaldab muuta raku mtmeid) - vtlihaskude (skeletilihastes) - silelihaskude (siseelundites, nt soolestikus) - sdamelihaskude - nrviimplusi toimel lihasrakud lhenevad Sidekude - hajusalt asetsevad rakud - mbritsetud rakuvaheainega (palju) - luukude, rasvkude, veri - hendab elundite koostisesse kuuluvad koed + kaitselesanne Nrvikude - rakud = neuronid (+pikad jtked) - pea- ja seljaaju nende nrvid + nrvislmed (ganglionid) - erutuvus ja erutuse (nrviimplusi) juhtimine - hendab neuraalse reguatsiooni teel organismi heks tervikuks *mikrotoom - aparaat, millega ligatakse uuritavast rakust hukesed ligud herakulised vs. hulkraksed herakulistel toimub aine-, enerigia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel (seep nad ka tillukesed!) Eeltuumsed = prokaroodid: bakterid Pristuumsed = eukaroodid: protistid, taime-, seene- ja loomariik *Viirused ei kuulu kumbagi, kuna pole rakulise ehitusega! Tstoplasma - pidevas liikumises ja seob rakuorganellid tervikuks Karoplasma - tuumasisene plasma (sisaldab DNA-d & RNA-d + madalamolekulaarseid hendeid) Tuumake toimub rRNA sntees ja ribosoomide moodustumine Homoloogilised kromosoomid sisladavad samu prilikke tunnuseid mravaid geene Inimesel 46 kromosoomi Histoonid: - molekulid moodustavad kerakesed, mille mber keerdub DNA = nukleosoomne fibrill - peamised kromosoomivalgud eukarootides - KAITSEVAD DNA-d ja aitavad KROMOSOOME rakujagunemise ajal KOKKUD PAKKIDA Kromosoom = ks nukeleosoomne fibrill e. valgud (histoonid) + DNA Rakumembraan:

1. hendab rakke omavahel 2. eraldab sisekeskkonna vliskeskkonnast 3. kaitseb kahjulike mjutuste eest + Tsstoplasmad membraanidest moodustunud kanalikeste sst. mida mda liiguvad rakud Koosneb: fosfolipiididests ja valgudest *Aktiivseks ainete transaks kulutab rakk energiat, passiivseks (difusioon, osmoos) ei ole seda vaja! *Vesi , gaaisd (O2, CO2, etanool jt viksemad molekulid lbivad membraani difusiooni vi osmoosi teel Aktiivseks transaks on vaja transportvalke! juhivad lbi membraani ainult kindlaid valke fagotstoos energiarigaste ehk makroergiliste hendide rakku viimine (pikeste kaudu) (nt. inimesel veres girakud e. makrofaagid, hvitavad baktereid ja viiruseid; Amb toitub fagotst. teel) } pinotstoos raku ainete omastamine vedlikust retseprotvalgud - infovahetus vliskeskkonnaga eaktsioone

You might also like