KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Kalle Kttis Haridus- ja Teadusministeeriumi ld- ja kutsehariduse asekantsler

Koosklastatud ttajate ldkoosolekul 15.06.2011

Koosklastatud kooli nukogu poolt 22.06.2011

Kuressaare 2011

KURESSAARE AMETIKOOLI ARENGUKAVA 2011/2012 2013

SISUKORD
1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................................................4

1.1.ldiseloomustus........................................................................................................4 1.2.Kuressaare Ametikooli ppekavad (EHIS andmetel 26.04.2011 seisuga).................6 1.3.Kuressaare Ametikooli tegevusega seotud huvirhmad...........................................8 1.4.Kuressaare Ametikooli sihtrhm potentsiaalne ppija............................................9 1.5.Kuressaare Ametikool on jrgmiste organisatsioonide liige....................................10
2. Kuressaare Ametikooli missioon, visioon ja phivrtused..................................................................................................12 3. mbritseva keskkonna ja hetkeolukorra anals.................................................................................................................14

1.6.pilaste arvu prognoosid........................................................................................14 1.7.Vljavte Saare maakonna hariduse arengustrateegiast aastani 2013..................15 1.8.Majandusvaldkondade arengutrendid ppekavarhmade kaupa............................16 1.9.SWOT anals ........................................................................................................16 1.10.Enesehindamisanalsi tulemus...........................................................................16 1.11.Eelmise perioodi arengukava titmine..................................................................17
4. Kooli arengueesmrgid ........................................................................................................................................................18

1.12.Strateegilised eesmrgid ja alameesmrgid tulemusvaldkonniti .........................18 1.13.ppekavarhmade peamised arengueesmrgid ja tegevuskava..........................19 1.13.1.Arvutiteadused...............................................................................................19 1.13.2.Disain..............................................................................................................21 1.13.3.Ehitus ja tsiviilrajatised ..................................................................................23 1.13.4.Elektroonika ja automaatika...........................................................................26 1.13.5.Juhtimine ja haldus.........................................................................................29 1.13.6.Juuksurit ja iluteenindus..............................................................................31 1.13.7.Majutamine ja toitlustamine ning toiduainetettlus ja tootmine...................33 1.13.8.Materjalittlus ..............................................................................................38 1.13.9.Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ..............................................41 1.13.10.Reisimine, turism ja vaba aja veetmine .......................................................42 1.13.11.Sotsiaalt ja nustamine ning lapsehooldus ja noorsoot ........................43 1.13.12.Tarbekunst ja oskusksit...........................................................................45 1.13.13.Tekstiili, rivaste, jalatsite valmistamine ning naha ttlemine...................47
5. Riskijuhtimine.......................................................................................................................................................................48 6. Arengukava uuendamise ja tiendamise kord ning arengukavas pstitatud eesmrkide titmise hindamise phimtted. .49 Kasutatud lhendid..................................................................................................................................................................50

LISA 1 SWOT tasakaalus tulemuskaardil....................................................................51 LISA 2 Kuressaare Ametikooli arengukava 2007 2010 titmine .............................63 LISA 3 RKT ppekavarhmade kaupa perioodiks 2011-2013.....................................78

1. SISSEJUHATUS
1.1. LDISELOOMUSTUS Kuressaare Ametikool on riiklik kutseppeasutus, mille phitegevus on esmase kutseppe ning tiendus- ja mberppe korraldamine. Lisaks phitegevusele pakub kool mitmeid koolitustegevust toetavaid teenuseid: kutse- ja karjrinustamine, kutset andvate organite poolt heaks kiidetud hindamiskeskuse teenus, erialaphised ppet kigus osutatavad teenused ppetkodades, konverentsiteenus, toitlustus- ja majutusteenus. Koolis pib 2011. a ca 1000 pilast vastavalt riiklikule koolitustellimusele, lisaks veel umbes 900 ppijat tiskasvanute tiendus- ja mberppes. ppet toimub viieteistkmnes ppekavarhmas: arvutiteadused; disain; ehitus ja tsiviilrajatised; elektroonika ja automaatika; sotsiaalt ja nustamine; juhtimine ja haldus; juuksurit ja iluteenindus; lastehooldus ja noorsoot; majutamine ja toitlustamine; materjalit; mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika; reisimine, turism ja vaba aja veetmine; tarbekunst ja oskusksit; tekstiili, rivaste, jalatsite valmistamine ning naha ttlemine; toiduainete ttlus ja tootmine. Koolil on Eesti Hariduse Infossteemis registreeritud le 45 ppekava, millel saab ppida phi- ja keskhariduse baasil, sh 1 individuaalne ppekava (kinnisvarahooldus) erivajadustega ppijaile ja 1 ppekava phikooli ja gmnaasiumi kutseppe tasemele (lapsehoidja). Kooli 137-st ttajast 77 on pedagoogilised ttajad. ppet toimub kahes ppekompleksis, Kuressaare linnas Kohtu tnaval ja Kaarma vallas Upa klas. Kooli ajalooga on vimalik tutvuda kodulehekljel www.ametikool.ee/. Kuressaare Ametikooli arengukava alusdokumendid: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud (Vabariigi Valitsuse 11.09.2009.a korraldusega nr 386 heaks kiidetud) Eesti Kutseharidusssteemi arengukava 2009-2013 ja selle rakendusplaan 2009 2011; Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013. Inimressursi arendamise rakenduskava aastateks 20072013; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Thive prognoos aastani 2017 Konkurentsivime kava Eesti 2020 ja selle tegevuskava Saare maakonna hariduse arengustrateegia aastani 2013. Arengukava periood on mratletud aastateks 2011 2013.

1.2. KURESSAARE AMETIKOOLI PPEKAVAD (EHIS ANDMETEL 26.04.2011 SEISUGA) ppekavarh m Arvutiteadused ppekava nimetus ppeliik ppeaeg ppendala tes 120 80 140 80 100 120 80 120 80 120 (120) 80 120 80 40 80 40 80 80 40

Tarkvara ja andmebaaside haldus Tarkvara arendus Dekoraator-stilist Teabegraafik Multimeedia kujundaja

Kutsekeskharidus Kutsepe keskhariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus (+IK) Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe

Disain

Ehitus ja tsiviilrajatised

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Ehitusviimistlus Ehitusviimistlus Kinnisvarahooldus Kinnisvarahooldus

Elektroonika ja automaatika

Sotsiaalt ja nustamine

Elektroonikaseadmete koostaja Elektroonikaseadmete koostaja Elektroonikaseadmete koostaja Elektroonikaseadmete koostaja Elektroonikaseadmete koostaja Hooldusttaja (sotsiaalhooldus) Hooldusttaja (sotsiaalhooldus) Hooldusttaja

Juhtimine ja haldus Juuksurit ja iluteenindus Lastehooldus ja noorsoot

(tiskasvanuhooldus) Hooldusttaja (tiskasvanuhooldus) Hooldusttaja (tegevusjuhendaja hoolekandeasutuses) Hooldusttaja (tegevusjuhendaja hoolekandeasutuses) Vikeettevtlus rikorraldus Juuksur Lapsehoidja Lapsehoidja Lapsehoidja

keskhariduse baasil Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe phikooli ja gmnaasiumis Kutsekeskharidus Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil

40 20 20 40 80 60 40 40 15 120 140 100 120 80 20 80 80 120 80 120 80 80 140 100

Majutamine ja toitlustamine

Majutusteenindus Kokk Kokk Toitlustusteenindus Toitlustusteenindus Kelner Hotelliteenindus Toitlustusteenindus

Materjalittlus

Tisler Tisler Vikelaevade ehitus Vikelaevade ehitus Mblirestauraator

Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnik

Autotehnik Autotehnik

a Reisimine, turism ja vaba aja veetmine

Turismikorraldus Maaturismiettevtlus Rekreatsioonikorraldus (animatr) Keraamika Keraamika Nahat Tekstiilit Tekstiilit Rahvuslik puutndus

Tarbekunst ja oskusksit

Tekstiili, rivaste, jalatsite valmistamine ning naha ttlemine Toiduainete ttlus ja tootmine

Rivamblemine Rivamblemine

Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsekeskharidus Kutsepe keskhariduse baasil Kutsepe keskhariduse baasil Kutsekeskharidus Kutsepe keskhariduse baasil

80 80 80 120 80 120 120 80 80 120 80

Pagar-kondiiter Pagar-kondiiter

Kutsekeskharidus Kutsepe phihariduse baasil

120 80

1.3. KURESSAARE AMETIKOOLI TEGEVUSEGA SEOTUD HUVIRHMAD Rhm Esindaja Huvi Dokumendid Haridusseadu s, kutseppeasu tuse seadus, mrused, riiklikud ppekavad Koostleping ud, hisprojektid Suunatud tegevused Aruandlus, osalemine poliitika vljattamis el Koost soodsa tegevus- ja elukeskkonn a loomisel

Riik

Haridus- ja Riikliku kutseTeadusmini hariduspoliitika steerium; elluviimine maavalitsus Kohalikud omavalitsused; lapsevane mad Tkohad, elanikkonna hea haridustase, talase tuleviku kindlustamine

hiskond

Ettevtjad / Tandjad

Tandjate hendused; ettevtjad

Sobivate omaduste ja oskustega tjud

Koolitustellim use ja Kutsestandard ppekavade id; koosklasta koostleping mine; ud, kooli koolitusvajad arengu- ja use tegevuskavad vljaselgitam ine Sisekorraeeski rjad, kooli arengu- ja tegevuskavad , ppekavad; ppet tulemused Kooli arenguja tegevuskavad , personali koolitusplaan, tlepingud, ametijuhendid Projektid, koostleping ud

pilaskon d

pilasomavalitsus ; rhmajuhat ajad Ttajate ldkoosolek , ppenuko gu, juhtkond

Turvaline pikeskkond, hea erialane ja sotsiaalne ettevalmistus

ppet lbiviimine, ppetingimus te parendamine

Ttajask ond

Turvaline ja motiveeriv tkeskkond; majanduslik kindlustatus

Personali huvide ja ootustega arvestamine

Teised koolid Eestis ja vlismaal

Koost Koolide ppeprotsessi juhtkonnad, arendamiseks, ttajad, pilasvahetused, petajad, koostprojektid, pilased pingute jtkamise info Vilistlaskog u Kooli hea maine, mlestused

Partnerlusko osolekud, PR tegevused

Vilistlased

Vilistlaste Kooli kokkutulekud ajalooraamatu iga 5 a d tagant

1.4. KURESSAARE AMETIKOOLI SIHTRHM POTENTSIAALNE PPIJA I haridustaseme jrgi

sja phikooli lpetanu varem phikooli lpetanu (sh need, kes omandavad keskharidust mujal gmnaasiumis)

sja keskkooli/gmnaasiumi lpetanu varem keskkooli/gmnaasiumi lpetanu hariduslike erivajadustega phikooli lpetanu phihariduseta ppija (need, kes praegu omandavad ja need, kes on katkestanud) II thive jrgi ttavad inimesed, kes vajavad tienduskoolitust ttavad inimesed, kes vajavad mberpet registreeritud ttud ja pikaajalised ttud hivamata (niteks koduperenaised, pensionrid, lapsehoolduspuhkusel olijad) hooajalised ttajad ja ksikettevtjad III elukoha ja rahvuse (emakeele) jrgi Saare maakonna elanikud Hiiumaa elanikud mandrielanikud eestlased, kes elavad vlismaal muukeelsed eestimaalased vlisriikide praktikandid vlisriikide kodanikud IV ppimiseks sobiva aja jrgi traditsiooniline ppimiseks sobiv aeg koolivaheajad ja suvepuhkus htud ja ndalavahetused V ppija eesmrgi/ootuste/vajaduste jrgi esmased kutseoskused kutseppe tutvustamine oskuste tiendamine vajadus elumuutuste jrgi kvalifikatsiooni tstmine vabahariduslikud oskused VI rahastamisvimaluse jrgi nus ise maksma riigieelarvelisele kohale kandideerija tandja maksab sihtfinantseeringu kasutaja (projektid)

1.5. KURESSAARE AMETIKOOL ON JRGMISTE ORGANISATSIOONIDE LIIGE

10

AEHT - Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsioon (http://www.aeht.eu/) EHRL - Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (http://www.ehrl.ee) ETKA 'Andras' - Eesti Tiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (http://www.andras.ee) Eesti Autokoolide Liit (http://www.autokoolideliit.ee) Eesti Ehitusettevtjate Liit (http://www.eeel.ee/) Eesti Mblitootjate Liit (http://www.furnitureindustry.ee/) E-kutsekooli konsortsium (http://www.e-vet.ee/) Eesti Turismihariduse Liit (http://www.ethl.ee/) Saaremaa Ettevtjate Liit (http://www.seliit.ee)

11

2. KURESSAARE AMETIKOOLI MISSIOON, VISIOON JA PHIVRTUSED KURESSAARE AMETIKOOLI MISSIOON on ette valmistada tturul konkurentsivimelisi ja elus toimetulevaid inimesi. KURESSAARE AMETIKOOLI MOTO Sinu sber elukestvas ppes KURESSAARE AMETIKOOLI VISIOON 2020. aastal oleme mainekas kutseppeasutus Euroopas, kes partneritega koosts reageerib paindlikult tturu nudmistele ja pakub innovaatilist koolitust KURESSAARE AMETIKOOLI PHIVRTUSED Koost - hise eesmrgi nimel koos tegutsedes juame hea tulemuseni. Asjatundlikkus - vrtustame asjatundlikkust ja pitahet. Uuendusmeelsus - oleme avatud uutele ideedele ja loovusele ning pime oma ja teiste kogemustest. Hoolivus - oleme suhetes ausad, hoolivad ja abivalmid; tunnustame ennast ja teisi. Tasakaal - vrtustame aega, tervislikke eluviise ning oskust puhata. KRIITILISED EDUTEGURID Uuendusmeelne, motiveeritud ja pdev personal. Arengut toetav ja koostle suunatud organisatsioonikultuur. Kaasaegne ja atraktiivne ppekeskkond. ppijakeskne ppeprotsess. Hsti toimiv ppeinfossteem. Tegelikkuses rakenduvad pdevusphised ppekavad. Paindlik reageerimine tturu muutustele ja tuleviku tturgu arvestavad erialad. Tiendavad tuluallikad. KVALITEEDIPOLIITIKA Organisatsioonikultuur - reeglid lepitakse kokku ja on seejrel kigile titmiseks. petaja hoiakud ja kompetentsus on mrava thtsusega. Elukestva ppe 8 vtmekompetentsi on ppetd lbivad. ppet on ppekava- ja mooduliphiselt planeeritud.

12

Eesmrkide, meetodite, oskuste, pikeskkonna hine lbiarutamine ppekavarhmas on kvaliteedi saavutamise peamine eeldus. Hindamine lhtub mooduli eesmrkidest.

13

3. MBRITSEVA KESKKONNA JA HETKEOLUKORRA ANALS 1.6. PILASTE ARVU PROGNOOSID Kooli pilaste koguarvu prognoosimise aluseks on vetud HTMi poolt prognoositud pilaste arv kutsehariduses (Joonis 1.). Kutsekeskhariduse ppekavadel ppima asujate arvu prognoosimiseks arvestatakse Saare maakonna phikoolilpetajate arvu (Joonis 2.).

Joonis 1. pilaste arvu prognoos kutsehariduses 2015/2016 ppeaastani. Allikas: EHIS; HTM analsitalitus, 2011.

Joonis 2. Phikooli lpetajate arv Saare maakonnas 2017. aastani. Allikas: Saare Maavalitsuse koduleht, 2010

14

1.7. VLJAVTE SAARE MAAKONNA HARIDUSE ARENGUSTRATEEGIAST AASTANI 2013 /./ ldised eesmrgid ja phimtted 2. Kvaliteetne ja konkurentsivimeline kutse- ja krgharidus ning tiskasvanute talane koolitus. Kvaliteetne ja konkurentsivimeline heale koostle phinev kutse- ja krgharidus ning tiskasvanute talane koolitus on maakonna ettevtluse ja kogu saarte regiooni heks arengueelduseks. Vga oluline on tsta talase koolituse kvaliteeti, pakkuda maakonna elanikele rohkem vimalusi kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks, tiendamiseks ning mberppeks. Maakonda tuleb enam tuua pilasi vljast, kasutades samas optimaalselt olemasolevat materiaalset ja intellektuaalset ressurssi, mis saarelisuse tingimustes on eriti oluline. /./ 6.2 Kutse- ja krgharidus ning tiskasvanute talane koolitus Prioriteedid Saare maakonna kutse- ja krghariduses ning talases tiskasvanukoolituses
1. Korrastada haridusmaastik (-poliitika), luua htne arusaam mistetes ja

kokku leppida/mratleda erinevate kutse- ja krghariduses ning tiskasvanute talases koolituses otseselt ja kaudselt osalevate organisatsioonide (ametkondade, haridusasutuste) roll. 2. Luua thus ja toimiv valdkonna juhtimisstruktuur, mis vimaldaks teha tulemuslikku koostd ning jagada olemasolevat vaimset ja fsilist potentsiaali. 3. Krgharidusppe vljaarendamine maakonnas vastavalt visioonile regionaalsetest arengutest lhtuv rakenduskrgharidus ja vimalused akadeemiliseks krghariduseks. Toodud prioriteetidest kaks esimest vajavad kiiret tegutsemist. Saaremaa krgharidusppe vljaarendamine eeldab krgkooli vormi ja sisu osas kohapealset kokkulepet ning riiklikku toetust. Prioriteetsete valdkondade krval jtkub Kuressaare Ametikooli kui he Eesti eelisarendatava regionaalse kutseppekeskuse vljaarendamine riiklikul tasandil. Eesmrgiga tagada kutse- ja krghariduses ning tiskasvanute talases koolituses kvaliteet ja konkurentsivime on pstitatud jrgmised lesanded:

15

1. Erinevatel tasemetel kutsehariduse (eelkutseppena, phikooli baasil, keskkooli baasil, rakenduskrgharidusena) jtkuv arendamine. 2. Akadeemilise krghariduse vimaluste loomine ja arendamine. 3. Toimiva tiskasvanuppe (tasemepe, tiendpe) ssteemi loomine. 4. Toimiva karjrinustamise ssteemi loomine. 5. Maakondliku koolitusalase info levitamise ssteemi loomine. 6. ppe- ja praktikabaaside, laborite optimaalne/hine kasutamine. 7. Teatud valdkondades histe lektorite kasutamine. 8. Koost edendamine ettevtete ja organisatsioonidega. 9. hiselt surve avaldamine riikliku toetuse saamiseks ja poliitika mjutamiseks. 10. Maakondlikud kokkulepped riikliku koolitustellimuse osas.

1.8. MAJANDUSVALDKONDADE ARENGUTRENDID PPEKAVARHMADE KAUPA Majandusvaldkondade arengutrendid on toodud iga ppekavarhma arengueesmrkide ja tegevuskava peatkis 6. Allikad: 1) MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010; 2) Oskuste vajadus Euroopa tturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites; 3) Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos. lpparuanne. Tartu likool. 2009; 4) Ettevtlusppe edendamise kava. Eesti Kaubandus-Tstuskoda Ettevtlusppe Mttekoda. Tallinn 2010; 5) Saare MK arengustrateegia 2020; 6) Euroopa Liidu Nukogu Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta, Brssel, 29. aprill 2010. 7) Konkurentsivime kava Eesti 2020 8) Design. So what and who cares? EDTI raport, 2009 9) Uuring Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Tallinn Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Tallinna likooli Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 2009 10) Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liit. Aastaraamat, 2011 1.9. SWOT ANALS SWOT-anals teostati koolis kogu personali kaasates 5. veebruaril 2010. SWOTanals tasakaalus tulemuskaardil on lisas 1. 1.10. ENESEHINDAMISANALSI TULEMUS Kuressaare Ametikool on lbi viinud enesehindamise aastatel 2003, 2004, 2007 ja 2010. Enesehindamine viidi esimesel kolmel aastal lbi Kvaliteediauhinna
16

mudelit kasutades, 2010. a uuendati kooli sisehindamise korda vastavalt riiklikele nuetele. 2003., 2004. ja 2007. a osales kool Kutseppeasutuste Kvaliteediauhinna konkursil, 2004. a Eesti Juhtimiskvaliteedi ja Kutseppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil. 2007. a konkursil sai Kuressaare Ametikool eriauhinna kvaliteedijuhtimise eestvedamise ja rahvusvahelise koost alase tegevuse eest. Tagasisideraportites vlja toodud parendusettepanekute phjal on koostatud parendustegevuste kava, mis on integreeritud arengukava eesmrkidesse ja tegevuskavasse. 1.11. EELMISE PERIOODI ARENGUKAVA TITMINE Kuressaare Ametikooli arengukava 2005 2010 valmis ja kinnitati kooli nukogu poolt 2005. a oktoobris. 2006. a sgisel kivitati kooli enesehindamise ja arengukava muutmise protsess, mis lppes arengukava kaasajastatud versiooni kinnitamisega kooli nukogus 2007. a kevadel. Selles protsessis snastati mber phivrtused ja visioon. 2010. a kevadel viidi enesehindamise kigus lbi arengukava titmise hindamine: 12-st eesmrgist on tielikult vi valdavas ulatuses tidetud 8, osaliselt 4 eesmrki (lisa 2).

17

4. KOOLI ARENGUEESMRGID
1.12. STRATEEGILISED EESMRGID JA ALAMEESMRGID TULEMUSVALDKONNITI I Kliendid (pilased, tandjad) I Ametikooli maine on krge I.1. Teave ppimisvimalustest on nhtav ja kergesti leitav I.2. Kik ppidasoovijad leiavad sobiva eriala ja ppevormi I.3. Koolitusteenus on kttesaadav: bussihendus Upaga on optimaalne I.4. Oma kooli tunne tnu pilaste ja ttajate osalemisele histegevustes I.5. pilaste osalemine vlispraktikal II ppimisvimalused koolis lhtuvad tturu vajadustest II.1. Koost tandjatega on jrjepidev ja sstemaatiline II.2. Koost ldhariduskoolidega II.3. Koost Ttukassa jt koolitusi tellivate organisatsioonidega III ppimisvimalused erinevatele sihtrhmadele III.1. Eriala ja vrkeele integreeritud pe III.2. Erinevad ppevormid ja ppeajad II ppimine ja areng IV Koolis toimuv pe on krge kvaliteediga IV.1. Personal on motiveeritud ja pdev IV.2. Kik petajad on teadlikud ppekava eesmrkidest, sisust, oskuste ja teadmiste hindamisest ning petajatevahelisest tjaotusest ppekava ulatuses. IV.3. Osa- vi tiskohaga rhmajuhataja tlerakendamine IV.4. ppiv petaja - jrjepidev eneseanals arengu toetajana IV.5. Asjakohased ja tulemuslikud ppemeetodid V Personali rahulolu V.1. petajate tunnikoormus on optimaalne ning htlaselt hajutatud ppeaasta likes V.2. petajate ja ttajate meeskonnat soodustamine, meeskonnatoskused ppeprotsessi terviklikkuse toetajana V.3. Juhtpetaja tlesanded ja koormus on optimaalne III Sisemised protsessid (phi ja tugiprotsessid) VI ppekavad on pdevusphised VI.1. Olemasolevad ppekavad on pdevusphiselt uuendatud ja tiendatud VI.2. Uued ppekavad lhtuvad tturu muutustest ja prognoosidest VII ppeprotsess on hstitoimiv VII.1. ppet terviklik pika- ja lhiajaline planeerimine VII.2. petajad mistavad vljundiphise ppe olemust VII.3. Tkavade olemasolu ja kvaliteet

18

VII.4. Vtmepdevused on ppeprotsessis thtsustatud, need kajastuvad tkavades ja hindamises (kvaliteedimrgiga tkava) VII.5. Hstitoimiv praktika VII.6. ppeinfo korrastatud ja kttesaadav (siseveeb ja koduleht) VIII pilaste toimetulek koolis ja edukas lpetamine VIII.1. pilaste jrjepidev eneseanals toetab tulemuslikkust ja suurendab vastutust VIII.2. Rhmajuhatajate jrjepidev t pilaste toimetuleku toetamiseks VIII.3. petajate jrjepidev t pilaste toimetuleku toetamiseks VIII.4. Hsti toimiv tugissteem VIII.5. Kooli raamatukogu toetab iseseisvat ppimist VIII.6. pilastele kttesaadavad IKT vahendid VIII.7. Kaasaegne pikeskkond IX ppijat toetavad hstitoimivad tugiprotsessid IX.1. ppija- ja ttajasbralikum korraldus toitlustamisel (lhemad jrjekorrad) IX.2. Piisavalt vimalusi huvitegevuseks IV Finantsid ja majandustegevus X Olemasolevate ressursside efektiivsem kasutamine X.1. ppebaaside maksimaalne koormamine X.2. Kommunaalkulude optimeerimine XI Tiendavate ressursside kaasamine ppet kaudu XI.1. Teenuste pakkumine autoremondi ppesuunas XI.2. Teenuste pakkumine disaini ppesuunas XI.3. Teenuste pakkumine EMT ppesuunas XI.4. Toitlustusteenuse pakkumine XI.5. Majutusteenuse pakkumine XI.6. Juuksuriteenuste pakkumine XII Tiendavate ressursside hankimine projektide kaasabil XII.1. ppekeskkonna arendamine

1.13. PPEKAVARHMADE PEAMISED ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA Lisas 3 on toodud haridus- ja teadusministri kskkirja 06. jaanuarist 2011 nr 11 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigi kutseppeasutuste ja rakenduskrgkoolide ning munitsipaal- ja erakutseppeasutuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseppes aastateks 2011-2013 alusel koostatud koolituskohtade prognoos. Iga aasta jaanuaris antakse vlja uus RKT kskkiri, mille phjal kool oma koolituskohtade arvu reguleerib. 1.13.1. Arvutiteadused

19

Arvutiteaduste valdkond valmistab ette ttajaid eelkige info- ja sidesektorile, mis on kige kiiremini kasvav valdkond Eestis ja mujal maailmas. Ametikooli arvutierialade arengus on perspektiivsem phikoolijrgne IT-pe, mis helt poolt vimaldab andekate noorte varajast spetsialiseerumist koos eriala toetavate reaalainete svappega ja teiselt poolt loob IT-sektorile vimalikult laia kandepinna. Phikoolijrgse ppe teadliku ppekvaliteedi kujundamisega saab see edaspidi konkurentsi pakkuda ldkeskharidusele. Vimalik on koostkokkulepe IT Kollediga noorte haridustee sujuvama jtkumise osas. Phikoolijrgse arvutieriala lpetaja suundumine tturule on vimalik teiste sektorite IT-hooldajatena vi IT-sektori abittajatena. Keskhariduse baasil arvutipe valmistab ette kohaliku info ja side sektori spetsialiste, samuti pakutakse vastavat tienduskoolitust. MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID

Prognoosi kohaselt luuakse kige rohkem uusi tkohti info- ja sidesektoris (programmeerimise ja infoalase tegevuse valdkonnas) ning tervishoius ja sotsiaal-hoolekandes. Infotehnoloogiasektoris luuakse keskmisest rohkem lisandvrtust ttaja kohta nii Eestis kui arenenud riikides. (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010) Info- ja sidesektoris on oodata prognoositavateks aastateks hivatute arvu pidevat suurenemist. Harusiseselt eeldatakse prognoositava perioodi lpuks infotehnoloogia valdkonna hivatute arvu kasvu ligikaudu 50%, infoalase tegevuse kasv on viksema, kuid arvestatava suurusega. Infotehnoloogia valdkonna jtkusuutlikkus on kasvumootoriks Eesti majandusele ja hivele. (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010) remaade uut kasvamist vimaldab ka aasta aastalt populaarsust koguv intellektuaalide jt jukamate ning mobiilsete seni linnas elanute osaajaline elama asumine maale, kus kommunikatsiooniks kasutatakse uusi IKT vrgulahendusi. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-Prnu-Tallinn 2009)

ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Kvalifitseeritud petajad 95% petajatest vastavad 1) T anals moodulite kaupa. kutsepetaja 2) Ametinuete tpne kirjeldamine. kvalifikatsiooninuetele, 50 % 3) Sobivate petajate leidmine ja erialapetajatest ttavad vi rakendamine. on viimase kolme aasta jooksul ttanud IKT-sektoris. 2. ppekavad vastavad vajadustele ja ppekavad on viidud vimalustele vastavusse tegelikkusega ja 1) Olemasolevate anals ja uuendatud 2013. parendusettepanekud.

20

2) Vajadusel muudatuste sisseviimine vi ppekavade muutmine RK-i baasil. 3) Praktikad sisalduvad peaaegu igas ppemoodulis. 3. Koost arendamine jrgmise astme koolitajaga 1) Lbirkimised vimalike koostpartneritega (IT Kolled, Mainor, TT).

Slmitud koostlepingute arv

1.13.2. Disain Disaini ppekavarhmas on dekoraator-stilisti (3,5 a), teabegraafiku (2a) ja multimeedia kujundaja (2,5 a) ppekavad, mille ldisteks arengusuundadeks on jtkusuutlikkus ja parem ppekvaliteet; multimeedia ppekava rakendumine 2011. aasta sgisest; Saare maakonnas ja Kuressaare linnas kunsti- ja kultuuriteadlikkuse tstmine. MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID Loomemajanduse valdkonnad: reklaam, arhitektuur, kunsti- ja antiigiturud, ksit, disain, moekunst, film ja video, meelelahutustarkvara, muusika, etenduskunstid, kirjastamine, (UK-s tarkvara ja IT-ga seotud teenindus), televisioon ja raadio. (Eesti Arengufond 2011) Loomeinimeste koolitamine ja toetamine ettevtlusega alustamiseks. (Saare MK arengustrateegia 2020) Niitootmise edulugude petamine kohalike ppeasutuste kaudu ning kajastamine meedias. heks toetajaks ja vastutajaks Kuressaare Ametikool. (Saare MK arengustrateegia 2020) Mitu hiljutist uurimust on nidanud, et kultuuri- ja loomemajandust esindavad vga innovatiivsed rihingud, millel on suur majandus-potentsiaal, ning et tegemist on Euroopa he dnaamilisema sektoriga, mille osakaal EL-i SKT-st on umbes 2,6%, millel on suur arenguvaru ning milles on ligikaudu 5 miljonit kvaliteetset tkohta kogu EL-is. (Euroopa Liidu Nukogu Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta, Brssel, 29. aprill 2010.) Konkurentsivime kava Eesti 2020 jrgi tuleb konkurentsivimelise ettevtluskeskkonna kujundamisel Eestis jrgneval 10 aastal phithelepanu suunata teadus-arendustegevuse ja innovatsioonikeskkonna rahvusvahelise konkurentsivime tstmisele ning majandustegevust toetavate institutsioonide ja infrastruktuuri arendamisele. Vljakutse 8. Loomemajanduse potentsiaali kasutamine teiste sektorite lisandvrtuse tstmisel. (Riigikantselei strateegiabroo 8. november 2010.) Disainippe heks eesmrgiks on Euroopa majanduse toetamine disainihariduse ja koolituse kaudu. Riigiasutused peaksid kasutama disaini, et kujundada paremaks avalikke teenuseid ja riigihankeid ning limida disain erinevatesse poliitikatesse. Avalikule sektorile on veel kaks phisnumit:

21

disain vajab sihiprasemat tuge, sealhulgas koolitust, tehnoloogia- ja teadmussiiret, juurdepsu rahastamisele ning poliitikakujundajate ja riigiametnike haridus ning koolitus peaks hlmama disainiteemasid. (Design. So what and who cares? EDTI raport,2009) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Dekoraator-stilisti ja teabegraafika 1) Plaanitud RKT titmine erialade jtkusuutlikkus ja parem 2) Kaasajastatud ppekavad. ppekavakvaliteet 3) pilaste ja petajate toimiv 1) ppekavade jtkuv kaasajastamine tagasisidessteem. koosts loomeettevtete, teiste erialaste 4) Motiveeritud ja koolide ja haridusasutustega. kompetentsed petajad. 2) ppekorralduse ja sisekommunikatsiooni 5) Uus ja atraktiivne thustamine. ppekeskkond/ 3) Uute petajate, erialaspetsialiste kaasamine Ettevtluserialade ppeprotsessi. ppebaas. 4) Jtkuv petajate tienduskoolitus ja staeerimine. 5) Kaasaegse ja inspireeriva ppekeskkonna loomine ja materiaal-tehnilise baasi arendamine. 6) Ettevtlikkuse arendamine. 7) ppekavade rakendumise hindamine dekoraator-stilist 2013, teabegraafik 2012. 2. Multimeedia kujundaja ppekava Multimeedia kujundaja 2,5 a rakendumine ppekava lbitud 2014. 1) ppet korraldamine ja lbiviimine. 2) Uute petajate, erialaspetsialiste kaasamine ppeprotsessi. 3) Uute tehnoloogiate kaasamine ppeprotsessi. 4) ppekava rakendumise hindamine 2014. 3. Uue ppehoone valmimine 2011 Funktsioneeriv uus ppehoone (Ettevtluserialade ppebaas ERF 2011/2012. projekti raames) 1) Uue ppehoone ruumide planeerimine ja sisustamine. 2) Tkodade ja pperuumide kasutusssteemi loomine. 3) Avatud kujundus- , meedia- ja fotograafiastuudiote rakendamine. 4. Saare Maakonnas ja Kuressaare linnas 1) pilastde nitus kunsti- ja kultuuriteadlikkuse tstmine Kuressaare Linnuses 2012

22

1) Sihiprane kunsti- ja disaini teavitus ja nitustegevus. 2) Osalemine konkurssidel. 3) Kunsti- ja disainiseminaride korraldamine. 4) Avalike ttubade korraldamine. 5) Disaini ppesuuna koduleheklje valmistamine ja selle kaudu kunsti, disaini ja kultuuri propageerimine. 6) Uues ppehoones galerii ja mgipunkti kivitamine. 7) Vilistlaste kaasamine disaini ppesuuna tegevustesse ja vilistlaskogu loomine. 5. Projektide kavandamine ja koostamine 1) Laiaphjaline kaasatus ja meeskonnat

ja juubelinitus Disaini 20 aastat Kuressaare Ametikoolis 2013. 2) Osavtt rahvusvahelistest ja le-eestilistest disaini- ja kunsti konkurssidest. 3) le-eestiline disaini- ja kunstiseminar 2012, 2013. 4) Multimeedia ttuba 2012 ja 2013 kevad. 5) Toimiv koduleheklg 2011. 6) Funktsioneeriv galerii ja mgipunkt 2012. 7) Aktiivne vilistlaskogu 2012. Erialavaldkonnas on vhemalt 1 kimasolev projekt, mis korraldab petajate staeerimist, pilaste vlispraktikaid vi muud erialast arendustegevust.

1.13.3. Ehitus ja tsiviilrajatised MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID Tjuvajadus lhiaastail 2007 ttas valdkonnas 73000 tlist. Prognoos aastani 2017: 58000 tlist. Tju vajadus haridustaseme likes: 41% kutseharidusega. Ametialade struktuur psib muutumatuna, mrksnaks kutsealane tienduskoolitus. Firmad: mrksnadeks firmade hinemised ja kadumised. Rhuasetus lhiaastail Lnemaal ja Saaremaal on tulevikus ehituses, kaubanduses ning haridussektoris kige rohkem hivatuid. Hoonete rekonstrueerimine energiasstu eesmrgil. Keskkonnasstlikkus ja koloogiline jalajlg, seda projekteerimisest valmisehitamiseni. Mrksnad firmade jaoks: ehituskvaliteet; konkurentsivime sh innovatiivsus; kohanemisvime ja kvalifitseeritud tjud. Vib eeldada, et sarnaselt kuurortlinnadele tekib peagi ka maapiirkondades vajadus kinnisvarahoolduse teenuse jrele. Seda eriti vasttekkinud eeslinnapiirkondades, aga ka suurema tihedusega suvitusaladel: rannikuil ja krgustikel. Siin on vimalused thiveks just madalama kvalifikatsiooniga inimestel, kelle rakendamiseks prast lhidat vljapet vivad vastavad teenindusettevtted luua nii kohalikud seltsid, omavalitsused kui ka eraettevtjad. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide

23

majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-Prnu-Tallinn 2009) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA Prioriteedid KR-i arendamisel Keskkonna kaalutlustest lhtuv tienduspe. ppekavade uuendamisel/arendamisel keskkonnasstlikkusest lhtumine. Rekonstrueerimise/restaureerimise ppekava. ppet tulemuslikkus ettevtja jaoks (ehituskvaliteet/kutsekvalifikatsioonieksamid/osakutsed). EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Koost tandjatega on jrjepidev ja 1) KR-iga seotud tandja sstemaatiline osalemine juhendajate koolitusel 1 kord 1) Praktikajuhendajate tiendav 2012/2013. a. juhendamine/koolitamine. 2) erivajadustega pilastega 2) Tandjate tagasiside anals ja saadud (KVH) seotud 8 tandja tulemuste kasutamine parendustegevuste osalemine juhendajate elluviimisel. koolitusel, 1 kord 2011/2012. a. 3) Tandjatelt saadud tagasisidest on koostatud ettekanne ppesuuna koosolekuks, kus toimub anals ja vajadusel parendusettepanekute tegemine. Parendusettepanekud on rakendatud jrgmiseks praktikaperioodiks. Analsi tulemused on edastatud tandjate marlaual. 4) 1 kord a-s, 1 kuu jooksul peale praktikate lppu. 2. Koost Eesti Ttukassa jt koolitusi 1) 2012. jaanuar on lbiviidud tellivate organisatsioonidega uuring selgitamaks vlja, 1) Osaoskuste phiste ppekavade (15-20n) millistele osaoskustele on vajaduse vljaselgitamine. vaja koostada ppekavad. 2) Tiendus- ja mberppekursuste 2) KR-is on korraldatud 4 lbiviimiseks ppekavade vljattamine tiendus- ja koosts koolitusjuhi ja tandjatega. mberppekursust a 3) Osaoskuste ppekavade koostamine. jooksul. 3) 2013. a. on ppekavad

24

koostatud ja rakendatud. 3. Personal on motiveeritud ja pdev 1) 1 KR-i petaja on kinud 1) Noorte erialaspetsialistide, kes oleksid a jooksul staeerimas. valmis ttama kutsepetajana, leidmine ja kutsepedagoogilisele koolitusele suunamine. 2) Kutsepetajate staeerima suunamine. 4. Kik petajad on teadlikud ppekava 1) Trhm on tle eesmrkidest, sisust, oskuste ja teadmiste rakendunud. Trhm kib hindamisest ning petajatevahelisest koos 1 kord 5 ndala tjaotusest ppekava ulatuses jooksul. 1) KR-i phise trhma moodustamine ja 2) Trhma t tulemuste selle regulaarne ning eesmrgiprane tegevus. kokkuvte on esitatud ppesuuna koosolekul 1 kord ppeaasta lpus. 3) On kaasatud ka viksema koormusega petajad. 5. Osa- vi tiskohaga rhmajuhataja Rhmajuhataja on tl alates tlerakendamine sgis 2011. 1) Rhmajuhataja ametikoha loomine, ametikirjelduse vljattamine. 6. ppiv petaja - jrjepidev 1) Kik petajad on osalenud eneseanals arengu toetajana vastavatel koolitustel. 1) petajate enesehindamisoskuste 2) Koolitustel omandatu on arendamine koolitustel. rakendatud igapevats 2) Mentorite rakendamine uute petajate (sh ja analsitud ksunduslepinguga) tle asumisel. tulemusvestlustel (1 kord a). 3) petajad klastavad kolleegide lahtisi tunde. 3) Kik petajad vhemalt 1 kord a jooksul. 7. Olemasolevad ppekavad on ppekavad on uuendatud. pdevusphiselt uuendatud ja tiendatud 1) Uuendusprotsessi kavandamine ja lbiviimine. 2) Lisada ppekavasse vaba- ja valikainena vene keel. 8. Vtmepdevused on ppeprotsessis 1) Kik petajad on osalenud thtsustatud, need kajastuvad tkavades vastavatel koolitustel. ja hindamises 2) ppeprotsessis 1) Vtmepdevustega arvestamine petaja arvestatakse tkava koostamisel, sh vtmepdevustega. hindamiskriteeriumites. 9. Asjakohased ja tulemuslikud 1) petajad on osalenud ppemeetodid vastavatel koolitustel. 1) petajate osalemine koolitustel (sh e-ppe) 2) petajad analsivad

25

2) Aine vi mooduli lpus pilastelt kogutud tagasiside anals ja tulemuste arvesse vtmine. 10. ppeinfo on korrastatud ja kttesaadav (siseveeb ja koduleht) 1) Kooli kodulehele ppesuuna blogi vi omaette kodulehe loomine. 11. Kooli raamatukogu toetab iseseisvat ppimist 1) ppematerjali, sh e-materjalide koostamine ja koondamine htsesse andmepanka (Moodle, siseveeb vm), kus need on kttesaadavad pilastele ja teistele petajatele.

tagasisidet regulaarselt. 3) Anals tulemusvestlustel 1 kord a-s. ppesuuna blogi loodud prast kooli kodulehe uuendamist. 1) ppematerjalide koondamise ja korrastamise protsess on kivitunud. 2011/2012. a korrastab iga petaja vhemalt kahe mooduli ulatuses ppematerjale. 2) E-materjalide koostamine on regulaarne. Vhemalt he e-materjali koostamine a jooksul. 1) On leitud ja rakendatud koost vimalused tandjate ja tootjatega ppekeskkonna kaasajastamiseks, 2012 dets. 2) 2012 sgis. On saavutatud arengukavas pstitatud strateegiline eesmrk XI.

12. Kaasaegne pikeskkond 1) Inventaarsete raketiste soetamine betoonitde praktilise ppe sooritamiseks. 2) Upa ppehoone vanema arvutiklassi uuendamine. 13. Teenuste pakkumine EMT ppesuunas 1) Teenuste ja toodete tellimise reklaam ppesuuna kodulehel. 2) Vimaluste leidmine petajate koormuse htlustamiseks teenuste pakkumisel.

1.13.4. Elektroonika ja automaatika MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID

Tiendavate tkohtade loomist on oodata elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010) Metalli-, masina ja elektroonikatstus on ilmselt kasvav valdkond le riigi. Ksimus on aga selles, kuivrd vastavad ettevtted leiavad vikelinnades, maa-asulatest rkimata, oskustjudu, eriti insenere ja tehnolooge. igemini: kuidas veenda insenere ja tehnikuid tle asuma vikelinnadesse ja tagada kohalike kutsehariduskeskuste vimekus sinikraede mberppe korraldamisel. Hiiumaa ja Saaremaa puhul nhakse kasvu eelkige elektroonika tootmises, tervishoius ja mingil mral ka kalanduses.

26

 Perspektiivne suund (lhtuvalt trendidest vlisnudluses ja kohalikest eeldustest), milleks on vajalik toetava poliitika rakendamine, on vikelaevaehitus ja ka elektroonikatstus. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-Prnu-Tallinn 2009) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Koost tandjatega on jrjepidev ja 1) 2 KR-iga seotud sstemaatiline tandja osalemine 1) Praktikajuhendajate tiendav juhendajate koolitusel 1 juhendamine/koolitamine. kord 2012/2013. a. 2) Analsida tandjate tagasisidet ja kasutada 2) Tandjatelt saadud saadud tulemusi parendustegevuste tagasisidest on elluviimisel. koostatud ettekanne ppesuuna koosolekuks, kus toimub anals ja vajadusel parandusettepanekute tegemine. Parandusettepanekud on rakendatud jrgmiseks praktikaperioodiks. Analsi tulemused on edastatud tandjate marlaual 1 kord ppeaastas 1 kuu jooksul peale praktikate lppu. 2. Koost Eesti Ttukassa jt koolitusi 1) 2012 jaanuar on lbi tellivate organisatsioonidega viidud uuring 1) Tiendus- ja mberppe selgitamaks vlja, 2) kursuste vajaduse vljaselgitamine koosts millistele osaoskustele koolitusi tellivate organisatsioonidega. on vaja koostada 3) Tiendus- ja mberppekursuste lbiviimiseks ppekavad. ppekavade vljattamine koosts 2) 2013. a on ppekavad koolitusjuhi ja tandjatega. koostatud ja 4) Olemasolevale ppebaasile rakenduse rakendatud. leidmine koosts ldhariduskoolidega 3) KR on korraldatud 1 tpetuse tundide mitmekesistamiseks. tiendus- ja 5) Koost VLE sektoriga: vikelaevade mberppekursus a elektrissteemide ja seadmetega seotud jooksul.

27

moodulite ppe lbiviimiseks olemasoleva labori tiendamine.

3. Personal on motiveeritud ja pdev 1) Kutsepetajate staeerima suunamine. 4. ppiv petaja - jrjepidev eneseanals arengu toetajana 1) petajate enesehindamisoskuste arendamine koolitustel. 2) Mentorite rakendamine uute petajate (sh ksunduslepinguga) tle asumisel. 3) petajad klastavad kolleegide lahtisi tunde.

5. Olemasolevad ppekavad on pdevusphiselt uuendatud ja tiendatud 1) Uuendusprotsessi kavandamine ja lbiviimine. 6. Vtmepdevused on ppeprotsessis thtsustatud, need kajastuvad tkavades ja hindamises 1) Vtmepdevustega arvestamine petaja tkava koostamisel, sh hindamiskriteeriumites. 7. Asjakohased ja tulemuslikud ppemeetodid 1) petajate osalemine koolitustel (sh e-pe). 2) Aine vi mooduli lpus pilastelt kogutud tagasiside anals ja tulemuste arvesse vtmine.

4) ldhariduskoolidega on koost vimalused analsitud ja tundide lbiviimine on rakendunud. 5) Koost VLE sektoriga on rakendunud. KR- ist on staeerimas kinud 1 petaja perioodi 2011-2012 jooksul. 1) Kik petajad on osalenud koolitustel. 2) Koolitustel omandatu on rakendatud igapevats ja analsitud tulemusvestlustel (1 kord a-s). 3) Kik petajad vhemalt 1 kord a-s. ppekavad on uuendatud. 1) Kik petajad on osalenud vastavatel koolitustel. 2) ppeprotsessis arvestatakse vtmepdevustega. 1) petajad on osalenud vastavatel koolitustel. 2) petajad analsivad tagasisidet regulaarselt. 3) Anals tulemusvestlustel 1 kord a-s. ppesuuna blogi loodud prast kooli kodulehe uuendamist. 1) ppematerjalide koondamise ja korrastamise protsess

8. ppeinfo on korrastatud ja kttesaadav (siseveeb ja koduleht) 1) Kooli kodulehele ppesuuna blogi vi omaette kodulehe loomine. 9. Kooli raamatukogu toetab iseseisvat ppimist 1) ppematerjali, sh e-materjalide koostamine ja

28

koondamine htsesse andmepanka (Moodle, siseveeb vm), kust need on kttesaadavad pilastele ja teistele petajatele.

on kivitunud. 2011/2012. a. korrastab iga petaja vhemalt kahe mooduli ulatuses ppematerjale. 2) Vhemalt he ematerjali koostamine perioodi 2011-2013 jooksul.

1.13.5. Juhtimine ja haldus Juhtimise ja halduse ppekavarhmas on vikeettevtluse ( ppekava pikkus 1a) ja rikorralduse (2a) ppekavad, mille puhul on eesmrgiks mahu silitamine ja sisukvaliteedi arendamine. ppekavaarenduses on oluline jlgida kohalikku majanduskeskkonda ja kohandada valikaineid vastavalt muutuvale vajadusele. Pikemas perspektiivis nhakse ette sidumist infotehnoloogiaga, nn riinfotehnoloogia ppekava arendust. MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID

Maakonna ettevtlus on mitmekesine ja paindlik. / Rohkem ettevtteid on suundunud tmahukalt ettevtluselt teadmisphisele ettevtlusele: teadmisphise ettevtluse toetamine, inimressursi arendamine - (potentsiaalsete) ettevtjate ja ttajate innovatsioonialane teavitamine ja koolitamine; kigile maakonna elanikele tiendkoolituse vimaluste loomine enese ja ettevtte arendamiseks. (Saare MK arengustrateegia 2020) Jrelikult peaks pikemas perspektiivis kutsehariduse prioriteedid nihkuma kahte suunda. Esiteks on vaja suhteliselt operatiivselt ja vikeste kulutustega petada lihtttajaid, kes teeksid kige elementaarsemaid tid, mis ei vaja vga phjalikku ettevalmistust. Sellisteks ametiteks on niteks erinevate valdkondade lihttlised, koristajad, kojamehed, vlimjad jne. Selline kutseharidus viks toimida nii phihariduse kui keskhariduse baasilt. Teine suund liigub ha rohkem krgeltkvalifitseeritud oskusttajate koolitamise poole, kus peaks lisaks kutsespetsiifilistele oskustele antama ka ldteadmisi IT valdkonnast, keeltest jne. Sisuliselt rgime me teadmusttaja petamisest. Oluline on selle kategooria ttajate puhul valmisolek juurde- ja mberppeks. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-Prnu-Tallinn 2009) Kui viimase kmne aastaga on Eesti majandusstruktuur lhenenud oluliselt arenenud riikide omale, siis prognoosi kohaselt on oodata antud protsessi jtkumist. ldiselt nhakse ette tkohtade loomist tegevusaladel, kus luuakse rohkem lisandvrtust ning kus Eestis on tna suhteliselt vhem tkohti kui krgemalt arenenud riikides. (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)

29

Ettevtlusppe eesmrk (vtmepdevus lbivalt kigis ppekavades) on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevtte tasandil. Ettevtlusppe sisu mratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevtlikkus isikuomadused/hoiakud ja oskused, mis suurendavad isiku vimekust vimaluste mrkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas jrgnevaks; teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks mida, millal ja kuidas teha? (Ettevtlusppe edendamise kava. Eesti Kaubandus-Tstuskoda. Ettevtlusppe Mttekoda. Tallinn 2010) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Vikeettevtluse ja rikorralduse Plaanitud RKT titmine. erialade jtkusuutlikkus ppekvaliteedi pidev arendamine, ppemeetodite tiendamine. Kohaliku majanduskeskkonna muutustele reageerimine valikainete kohandamise kaudu. Sihtrhmade vajaduste kaardistamine ja vastavalt ppet korraldus. Kvaliteetse e-ppe vimaldamine. 2. Projektppe rakendamine ri- ja ppeprojektidesse turismippekavades kaasatud ppijate arv, ppeprojektide aastakava koostamine. seotud ainete/moodulite Projektide ja ppekavamoodulite sidumine, maht (2011/2012). ppesisu ja hindamise kohandamine. Projektide teostamine ja hindamine. 3. riinfotehnoloogia/turismiinfotehnol Kinnitatud ja rakendatud oogia ppekava arendus ppekava (2013). Uute interdistsiplinaarsete ppekavade vajaduse kaardistamine. ppekava arendust koosts tandjate ja arendusspetsialistidega. ppekava testimine ja rakendamine. 4. Mgit ppekava (hulgi- ja Kinnitatud ja rakendatud jaekaubanduse valdkond) ppekava (2013). ppekava vajaduse kaardistamine. ppekava arendust koosts tandjate ja arendusspetsialistidega. ppekava testimine ja rakendamine.

1) 2) 3) 4) 1) 2) 3) 1) 2) 3) 1) 2) 3)

30

1.13.6. Juuksurit ja iluteenindus Isikuteenindus on rikkuse kasvust, lemaailmsetest trendidest ja ka Euroopa vananemisest tulenevalt ilmselt pikas perspektiivis prast kriisiaegset tagasilki kasvav: jaekaubandus, puhkemajandus, hooldus jms. Puhkemajandus ja osalt ka hooldusasutused eeldavad teenindus-kultuuri, mida Eestis leiab peaasjalikult traditsioonilistes puhkepiirkondades, ennekike Eesti kuurortlinnades ja Otep piirkonnas. Senine spetsialiseerumine, millega tasub ka edasi minna, on merendus, kalandus, turism ja spaa-majandus. Vga perspektiivne on eakate hooldus, seda eriti tulenevalt operatiivtasandi (logistika, majutus, toitlustus) kattuvusest suures osas spaa-turismiga. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-PrnuTallinn 2009)

ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Koost tandjate ja toodete 1) 3 KR-ga seotud tandja edasimjatega on jrjepidev ja osalemine juhendajate sstemaatiline koolitusel 1 kord a 1) Praktikajuhendajate tiendav jooksul. juhendamine/koolitamine/motiveerimine ja 2) Tandjatelt ja toodete tunnustamine. edasimjatelt saadud 2) Tandjate tagasiside analsimine ja tagasisidelehtedest on saadud tulemuste kasutamine koostatud kokkuvte. parendustegevuste elluviimisel. Parendusettepanekud on 3) Juuksurikoolituste korraldamine firmade ja rakendatud jrgmiseks tootjate kaudu. praktikaperioodiks. Tandjatelt saadud tagaside analsi tulemused on edastatud tandjate marlaual 1 kord ppeaasta jooksul. 3) Korraldatud on viis koolitust. 2. Personal on motiveeritud ja pdev 1) KR-is on vastavalt 1) Noorte erialaspetsialistide (juuksur, wellness) nuetele staeerimas leidmine, kes oleksid valmis ttama kinud kik petajad kutsepetajana ja kutsepedagoogilisele (2013). koolitusele suunamine. petajate toetamine 2) petajad on kinud ppimaasumisel. nuetekohaselt 2) Kutsepetajate staeerima (ka vlismaale) staeerimas aastaks 2013. suunamine. 3. Kik petajad on teadlikud ppekava 1) Trhm on tle eesmrkidest, sisust, oskuste ja teadmiste rakendunud. Trhm on

31

hindamisest ning petajatevahelisest tjaotusest ppekava ulatuses. 1) KR-phise trhma moodustamine ja selle regulaarne ning eesmrgiprane tegevus.

4. ppekavade arendamine 1) Wellnessi ppekava koostamine, riiklikul tasandil kinnitamine ja rakendumine. 2) Juuksuri ppekava muutmine pdevusphiseks, vljundiphiste hindamislesannete koostamine. 5. ppet thustamine 1) Integreeritud tundide (soengukunst ja ajalugu, soengute modelleerimine) lisamine juuksurite ppets. 2) Praktiliste teenindustundide ssteemi loomine juuksurisalongis. 6. ppiv petaja - jrjepidev eneseanals arengu toetajana 1) petajate enesehindamisoskuste arendamine koolitustel. 2) Mentorite rakendamine uute petajate (sh ksunduslepinguga) tle asumisel. 3) petajad klastavad kolleegide tunde kogemusest ppimise eesmrgil.

koos 1 kord 5 ndala jooksul. 2) Trhma t tulemuste kokkuvte on esitatud ppesuuna koosolekul 1 kord ppeaasta lpus. 3) On kaasatud ka viksema koormusega petajad. ppekava on koostatud ja rakendatud aastaks 2013. (Leitud on nuetele vastavad petajad).

1) Toimub moodulite lbimine integreeritult 2) Salongis toimuvad praktilise teeninduse tunnid ssteemselt. 1) Kik petajad on osalenud koolitustel vastavalt koolituskavale ja kimasolevatele projektidele. 2) Koolitustel omandatu on rakendatud igapevats ja analsitud tulemusvestlustel (1 kord 2 a jooksul). 3) Kik petajad min 1 kord a-s. ppekavade uuendamine on kivitunud.

7. Olemasolevad ppekavad on pdevusphiselt uuendatud ja tiendatud 1) Uuendusprotsessi kavandamine ja lbiviimine. 2) Valikainena vene keele lisamine ppekavasse. 8. Vtmepdevused on ppeprotsessis thtsustatud, need kajastuvad tkavades ja hindamises 1) Vtmepdevustega arvestamine petaja tkava koostamisel, sh hindamiskriteeriumites.

1) Kik petajad on osalenud koolitustel. 2) ppeprotsessis on hakatud arvestama vtmepdevustega.

32

9. Asjakohased ja tulemuslikud ppemeetodid 1) petajate osalemine koolitustel (sh e-pe). 2) Aine vi mooduli lpus pilastelt kogutud tagasiside anals ja tulemuste arvesse vtmine. 3) Puuduvate ppematerjalide (sh ematerjalide) koostamine.

10. Vastuvtulesannete ja -kriteeriumite loomine ja rakendamine

11. ppebaasi arendus 1) KR ppebaasi kaasajastamine ja mitmekesistamine ERF projekti raames (loodud on kehahoolduse klass erinevate tkohtadega, tiendatud on juuksurisalong). 2) Juuksuri kutseeksamikeskuse tunnustamine. 12. Teenuste pakkumine majutus- ja iluteeninduse ppesuunas 1) Teenuste reklaam ja hinnakirjad ppesuuna kodulehel.

1) petajad on osalenud vastavatel koolitustel. 2) petajad analsivad tagasisidet regulaarselt ja tulemusvestlustel 1 kord 2 a jooksul. 3) On loodud vhemalt kaks e-ppematerjali/piobjekti a jooksul. 4) pilased oskavad teha objektiivset eneseanalsi. Vastuvtulesanded on (rakendatakse augustis 2011) asjakohased ja hindamiskriteeriumid objektiivsed. pilaste rahulolu kasvab. 1) ERF projekt Teeninduserialade ppebaas, on rakendunud 2012. 2) Juuksuri kutseeksamikeskus on tunnustatud 2012. Teenust tarbitakse, klient on rahul.

1.13.7. Majutamine ja toitlustamine ning toiduainetettlus ja tootmine Majutus- ja toitlustussektoris prognoositakse nii vlis- kui sisenudluse suurenemist ning sellest tulenevalt ka tkohtade lisandumist. Eestis tegutseb le 500 majutusettevtte, lisaks veel arvukalt fsilisest isikust ettevtjaid ja ettevtteid, kelle phitegevusalaks on mrgitud mni muu tegevus. Toitlustusettevtteid on le tuhande. Majutus- ja toitlustussektoris prognoositakse nii vlis- kui sisenudluse suurenemist ning sellest tulenevalt ka tkohtade lisandumist. Teenuste arendamise ja eelkige teeninduskvaliteedi arendamise krval on seega tegureid, mille osas Eestil on arenguruumi. Euroopa Liidus prognoositakse nudluse kasvu majutus- ja toitlustusteenuste jrele ning seetttu ka hivatute arvu suurenemist. Samasuguseid arenguid

33

vib oodata Eestis. Kokkuvttes taastub suur osa majanduskriisi ajal kadunud tkohtadest. Ametialade struktuur psib muutumatuna. Ligi 60% tjust moodustavad teenindajad. Kige enam on teenindajate seas kutseharidusega ttajaid (ligikaudu 40%). Aastatel 20072009 ttas majutuse ja toitlustuse valdkonnas 22 tuhat inimest, kellest 1/3 oli hivatud majutuse tegevusalal ja lejnud toitlustuses. Prognoosi kohaselt kasvab hivatute arv 0,6 tuhande vrra (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010;). ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA Valdkonna ppekavarhmas on koka (3,5a), toitlustusteeninduse (2a ja 3a), kelneri (6 kuud), pagar-kondiitri (3a), hotelliteeninduse (2a) ja majutusteeninduse (3a.) ppekavad, mille puhul on eesmrgiks ppijate arvu suurendamine (paindlike ppekavade rakendamine) ja sisukvaliteedi jtkuv arendamine. ppekavaarenduses on oluline jlgida uut kutsestandardit, majanduskeskkonda ja kohandada valikaineid vastavalt muutuvale vajadusele. Pikemas perspektiivis nhakse ette valdkonna ppekavade arendust uutest tehnoloogiatest lhtuvalt koos turismi ja vikeettevtluse valdkonnaga. ERF Teeninduserialade ppebaaside arendamise projekt (2012 Teeninduserialade ppebaas - projekti kalkuleeritud maksumus on 370 896, 61) neb ette kaasajastada teeninduserialade praktilise vljappe klasse ja pperuume, lhtudes kooli arengukavast, majasisesest ruumiprogrammist ja petatavate erialade reaalsetest vajadusest. Teostatakse renoveerimistd ppehoone ppeklassides, mille kasutusfunktsioonid muutuvad ja ruumid kohandatakse mber spetsiaalselt teeninduserialade petamiseks. Soetatakse erinevat sisseseadet, millega komplekteeritakse renoveeritavad ruumid ja tiendatakse olemasolevat ppebaasi vi vahetatakse vlja amortiseerunud ppeinventar. Projekti realiseerumine kindlustab praktilise vljappe toimumise kaasaja nuetele ja tandjate ootustele tehnoloogiliselt vastavas ppebaasis. Kvaliteedi tusu tagamine on eelkige oluline valdkonna jrjepidevaks toimimiseks ja tandjate ootustele vastava oskustlise koolitamiseks. ppebaaside kaasajastamine ja nende vastavusse viimine petatavate erialade, tiskasvanute mberppe ja tienduskoolituse ning tturu vajadustega tagab nende laialdasemad kasutusvimalused. Heal tasemel materiaal-tehniline ppebaas on noortele oluliseks motivaatoriks eriala valikul ja teeb koolist arvestatava koolitaja ka tandjate jaoks, sest nudlus kaasaegse tehnoloogia ning teenindamise petamiseks ja valdkonna teenindajate tiendkoolitamiseks on suur. Uuendatud ppebaasid annavad vimaluse erialappe tutvustamiseks phikoolipilastele. Teistele erialade lisaeriala vi lisaoskuse andmine (maaturism, kinnisvarahooldus jt.). Innovaatiline lhenemine Eesti kgile.

34

Lhtuvalt trendidest arendatakse ja rakendatakse uusi paindlikke ppekavasid, tiendusppe kursusi lhtuvalt tjuturu vajadustele. Suvekoolid potentsiaalsetele ppuritel, 2-3 peva rituse korraldamine, rahvuskgid, leivategu, kpsetiste valmistamise koolitus jm. Sndmusja sihtgrupiphised (tulevased ppijad, lapsevanemad, lasteaialapsed jt.) ttoad. Kutsepetajate osalemine erialastel tippritustel (peakokkade galahtusk, messid, vistlused jm). Koost teiste ametikoolidega (Haapsalu Kutsehariduskeskuse ppijatega hine rahvuskgiprojekt, Tallinna Teeninduskooliga petaja vahetus). Jtkata kutseeksamikeskusena petatavates valdkondades. Kik lpetajad sooritavad kutseeksami. Valdkonna tegevuse eesmrk on tsta piirkonna teeninduskvaliteeti koosts tandjatega ja gmnaasiumippuritega, kes kavatsevad suvel ttada teenindussektoris. Parima kohaliku teenindaja valimine Saaremaal. EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1) Plaanitud RKT on tidetud. 2) petajad osalevad ppekavarhma nukogus ja kutseeksamite komisjonides. 3) petajad osalevad riiklikes ppematerjalide koostamise trhmades. 4) ppemetoodika (petajate tkavad, harjutuste ja tde ssteem, mille lbimine annab vajalikud baaskompetentsid, et saavutada vajalik teadmiste, oskuste, vilumuste, vrtuste ja hoiakute tase) on kirjeldatud. ERF projekt Teeninduserialade ppebaas on rakendunud 2012.

1. Erialade jtkusuutlikkus 1) ppekvaliteedi pidev arendamine, ppemeetodite tiendamine. 2) Vljundiphiste tkavade koostamine. 3) Teooria kinnistamine praktika kaudu reaalses tkeskkonnas. 4) Sihtrhmade vajaduste kaardistamine ja vastavalt sellele ppet korraldamine.

2. ppebaasi arendus

1) Kaasajastada ja mitmekesistada KR ppebaasi ERF projekti raames.

35

3. ppekavaarendus 1) Tturu vajadusi arvestavate uute ppekavade vljattamine ja paindlik rakendamine (suvekoolid potentsiaalsetele ppuritele, 2-3 peva rituse korraldamine, rahvuskgid, leivateo, kpsetiste valmistamise koolitus jm.). 2) ppekava arendust koosts tandjatega (osaoskustel phinev suurkgikoka ppekava koostamine). 3) ppekava testimine ja rakendamine. 4) Riiklike ppekavade valmimisel vljundiphise kooli ppekava koostamine, kus on arvestatud vtmepdevusi, hindamislesanded on lvendiphised. 5) Osaleda riikliku ppekava trhmas, et kindlustada riikliku ppekava sidusus tegelike vajadustega. ppematerjalide ja hindamise htlustamine kogu Eesti likes.

1) 2)

3) 4)

5)

6)

1) Kinnitatud ja rakendatud ppekavad (2013). 2) Erialaspetsialistid on kaasatud ppetsse nitlikud tunnid, hindamiskomisjoni ts eksamitel ja vistlustel, annab otsest sisendit tandja vajadustest. 3) ppekavasiseste mooduliphiste trhmade jtkuv rakendamine, et lbi rkida ppe sisu ja hindamine; kindlustada ainete integreeritus (ldained ja erialaained) ning kasutada praktikate tagasiside ja kutseeksamite tulemusi ppekava, tkavade, ppe- ja praktikakorralduse parendamisel. 4) Osaoskusphised kursused on rakendunud, neid on vimalik elukestvas ppes tienduskursustel lbida. 4. ppe- ja kasvatusprotsess 1) Toimunud ppeprojektide arv. ppeprojektide aastakava koostamine. 2) Uue riikliku ppekava Projektide ja ppekavamoodulite sidumine, valmimisel on kooli ppekava ppesisu ja hindamise kohandamine uuendatud. (sndmuskorraldus jm. projektppe 3) Eriala toetavate ldainete meetodil). petamine on integreeritud ppemeetodite lhtumine pivljunditest ppet kaudu. ning ppijate vajadustest ja eriprast. 4) Vljundiphised ld- ja vtmepdevuste arendamine (t- ja hindamislesanded on pioskuste arendamine, tiendatud. kutsekvalifikatsiooni omandamine, 5) ppija tagasisidet on ppijates hoiakute kujundamine, keeleppe arvestatud petaja thustamine, matemaatilis-loogiliste eneseanalsis. vtmepdevuste arendamine, pilaste 6) Hommikul infosekretr on analsioskuse svendamine). helistanud koolist puudunud Vljalangevuse vhendamine pilaste kodudesse. taaskasutusse hommikune infosekretri 7) pilaste eneseanalsi oskus helistamine kodudesse! on paranenud. Hotelli teenindusstandardite lahti 8) Praktikajuhendajad on kirjutamine ppeprotsessi paremaks tiendavalt lbiviimiseks. juhendatud/koolitatud, ka
36

7) Siseveebis nhtaval praktiliste tundide ja

5.

3) 4)
5) 6)

7) 8) 9)

6. 1)

motiveeritud ja tunnustatud. praktikate graafikud ning tjaotustabelid. 9) Erialase keele parem oskamine ja kutseeksamite sooritanute % on suurenenud. 10) Vljalangevus on vhenenud. 11) pilaste rahulolu on kasvanud Personali arendamine ja toetamine 1) ppeaasta eesmrkidest 1) petajate tienduskoolituse vajaduste lhtuvalt on pstitatud kaardistamine. ppesuuna eesmrgid, 2) Koolituste mjususe analsimine. millest lhtuvad petajate petajate metoodiline toetamine. tegevused. Julgustada pedagooge tstma ametijrku. 2) Kaks korda aastas on Staeerimise parem korraldamine. toimunud ppesuuna Kutsepetajatel erialastele tippritustele vsastikud (toimunud osalemise vimaldamine (peakokkade koolitused, analsitud galahtusk, messid, vistlused jm). ppe-kasvatustd, petajate vahetus teiste koolidega. kaasatud eriala toetavad Kolleegide tundide klastused kogemusest ldainete petajad). ppimise eesmrgil. 3) Personali hindamise ja ppija tagasiside arvestamine petaja motiveerimise ning eneseanalsis. arendamise phimtted on mratletud, rakendatud ja kigile ttajatele teatavaks tehtud. Lbi meldud ja koostatud on petajate koolituskava ja koolitused toimuvad vastavalt sellele. 4) Toetatud on kutsepedagoogilisel koolitusel ppivaid kolleege. 5) petajatel on ametijrk tstetud 6) Uuele hindamisssteemile leminekuks ollakse valmis. 7) Tkavad on tiendatud lvendiphiseks vtmepdevusi arvestades. 8) Staeerimisnue on tidetud. Koost tandjatega 1) Jtkuv koost tandjatega. 2) 1 kord aastas. Praktikajuhendajate tiendav juhendamine/koolitamine, ka motiveerimine 3) Igal aastal lisandub 5 tunnustatud praktikakohta. ja tunnustamine.
37

2) Valdkonnaphiste tandjate marlaudade korraldamine. 3) Praktikakohtade tunnustamine.

1.13.8. Materjalittlus MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID Tjuvajadus mblitstuses lhiaastail 2007-2009 ttas valdkonnas 9700 tlist. Prognoos aastani 2017: hive vhenemine ligikaudu 10%, 8700 tlist. Tju vajadus haridustaseme likes: 46% kutseharidusega. Seoses tootlikkuse tstmise vajadusega valdkonnas suurem nudlus krgema haridusega spetsialisti jrele. Sektoris vhenenud suurte firmade arv (100 ttajat). Suurenenud keskmiste (20-49 ttajat) firmade arv. Lisandunud ligi 100 mikroettevtet (1-9 ttajat). Rhuasetus materjalittluses lhiaastail Endiselt vajalikud baasteadmised, kuid seejrel suurem vajadus spetsialiseerumisele. Uute materjalide tulek. Digitaliseerimine/automatiseerimine. Ekspordis suur osathtsus istmetel. Puidu ttlemise kompetents koondunud Luna-Eestisse. VLE kompetents koondumas Saaremaale. Perspektiivne suund (lhtuvalt trendidest vlisnudluses ja kohalikest eeldustest), milleks on vajalik toetava poliitika rakendamine, on vikelaevaehitus ja ka elektroonikatstus. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-PrnuTallinn 2009) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA Prioriteedid KR arendamisel: Pingioperaatorite vljape/tiendpe. Piirkonnas palju VLE tootjaid, toodangu hoolduseks vljappe vimalus regioonis puudub. Vljappe teostamine eeldab praktika sooritamist koolippetkojas. Koost VLE kompetentsikeskusega. EESMRGID JA TEGEVUSED 1. Koost tandjatega on jrjepidev ja sstemaatiline 1) Praktikajuhendajate tiendav juhendamine/koolitamine. 2) Analsida tandjate tagasisidet ja kasutada EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1) KR-ga seotud tandja osalemine juhendajate koolitusel 1 kord 2012/2013. a. 2) Tandjatelt saadud

38

saadud tulemusi parendustegevuste elluviimisel.

2. Koost Eesti Ttukassa jt koolitusi tellivate organisatsioonidega 1) Tiendus- ja mberppe kursuste lbiviimiseks ppekavade vljattamine koosts koolitusjuhi ja tandjatega. 2) Osaoskuste phiste ppekavade (15-20 n) vajaduse vljaselgitamine. 3) Osaoskuste ppekavade koostamine. 3. Personal on motiveeritud ja pdev 1) Noorte erialaspetsialistide, kes oleksid valmis ttama kutsepetajana, leidmine ja kutsepedagoogilisele koolitusele suunamine. 2) Kutsepetajate staeerima suunamine. 4. Kik petajad on teadlikud ppekava eesmrkidest, sisust, oskuste ja teadmiste hindamisest ning petajatevahelisest tjaotusest ppekava ulatuses. 1) KR-phise trhma moodustamine ja selle regulaarne ning eesmrgiprane tegevus.

tagasisidest on koostatud ettekanne ppesuuna koosolekuks, kus toimub anals ja vajadusel parandusettepanekute tegemine. Parandusettepanekud on rakendatud jrgmiseks praktikaperioodiks. Analsi tulemused on edastatud tandjate marlaual. 3) 1 kord a, 1 kuu jooksul peale praktikate lppu. 1) 2012 jaanuar on lbiviidud uuring selgitamaks vlja, millistele osaoskustele on vaja koostada ppekavad. 2) KR-is on korraldatud vhemalt 2 tiendus- ja mberppekursust a jooksul. 3) 2013. a on ppekavad koostatud ja rakendatud. 1 KR-i petaja on kinud a jooksul staeerimas.

5. Osa- vi tiskohaga rhmajuhataja tlerakendamine 1) Rhmajuhataja ametikoha loomine, ametikirjelduse vljattamine. 6. ppiv petaja - jrjepidev eneseanals arengu toetajana 1) petajate enesehindamisoskuste arendamine

1) Trhm on tle rakendunud. Trhm kib koos 1 kord 5 ndala jooksul. 2) Trhma t tulemuste kokkuvte on esitatud ppesuuna koosolekul 1 kord ppeaasta lpus. 3) On kaasatud ka viksema koormusega petajad. Rhmajuhataja on tl alates 2011. a sgisest 1) Kik petajad on osalenud vastavatel koolitustel. 2) Koolitustel omandatu on
39

koolitustel. 2) Mentorite rakendamine uute petajate (sh ksunduslepinguga) tle asumisel. 3) petajad klastavad kolleegide lahtiseid tunde. 7. Olemasolevad ppekavad on pdevusphiselt uuendatud ja tiendatud 1) Uuendusprotsessi kavandamine ja lbiviimine. 8. Vtmepdevused on ppeprotsessis thtsustatud, need kajastuvad tkavades ja hindamises 1) Vtmepdevustega arvestamine petaja tkava koostamisel, sh hindamiskriteeriumites. 9. Asjakohased ja tulemuslikud ppemeetodid 1) petajate osalemine koolitustel (sh e-pe). 2) Aine vi mooduli lpus pilastelt kogutud tagasiside anals ja tulemuste arvesse vtmine. 10. ppeinfo on korrastatud ja kttesaadav (siseveeb ja koduleht) 1) Kooli kodulehele ppesuuna blogi vi omaette kodulehe loomine. 11. Kooli raamatukogu toetab iseseisvat ppimist 1) ppematerjali, sh e-materjalide koostamine ja koondamine htsesse andmepanka (Moodle, siseveeb vm), kust need on kttesaadavad pilastele ja teistele petajatele.

rakendatud igapevats ja analsitud tulemusvestlustel (1 kord a-s). 3) Kik petajad vhemalt 1 kord a-s. ppekavad on uuendatud 1) Kik petajad on osalenud vastavatel koolitustel. 2) ppeprotsessis arvestatakse vtmepdevustega. 1) petajad on osalenud vastavatel koolitustel. 2) petajad analsivad tagasisidet regulaarselt. 3) Anals tulemusvestlustel 1 kord a-s. ppesuuna blogi loodud prast kooli kodulehe uuendamist. 1) ppematerjalide koondamise ja korrastamise protsess on kivitunud. 2011/2012. al korrastab iga petaja vhemalt kahe mooduli ulatuses ppematerjale. 2) E-materjalide koostamine on regulaarne. Vhemalt he e-materjali koostamine a jooksul. 1) 2012 dets. 2) arvutiklassi uuendamine 2012 sgis. On saavutatud arengukavas pstitatud strateegiline eesmrk XI.

12. Kaasaegne pikeskkond 1) VLE kompetentsikeskuse kivitamine. 2) Mblivalmistamise programmide soetamine. 3) Upa ppehoone vanema arvutiklassi uuendamine. 13. Teenuste pakkumine EMT ppesuunas 1) Lihtsamatele teenustele hinnakirja vljattamine ja esitamine ppesuuna omaette kodulehel ja ppetkojas.

40

2) Tellimuste vastuvtmise ja hinnapakkumiste koostamiseks andmebaasi loomine. 3) Vimaluste leidmine petajate koormuse htlustamiseks teenuste pakkumisel. 1.13.9. Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID Hbriid ja elektriautode juurdetulek. Vikemootoriga seadmete juurdekasv. Vikeettevtete areng autohoolduses ja remondis.

ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID Koost tegemine tandjatega 1) Aastas ks 1) Praktikajuhendajate koolituse organiseerimine. praktikajuhendajate 2) Tagasiside korjamine ja selle kasutamine koolitus. ppets. 2) Tagasiside anals 3) Praktika perioodi sobitamine tandja ppesuunasisestel soovidega, et kik pilased saaksid oma koosolekutel praktika igel ajal sooritatud. 3) Praktika kaitsmine ja tagasiside tandjatelt. 2.Koost jtkamine ja parandamine AS 1) Kivitatud ks uus hine Silberautoga koostprojekt 1) Koost jtkamine 2011/2012. 3.Personal on pdev 1) Aastas ks petaja 1) Suunata petajaid staeerima. staeerima. 2) Suunata petajaid koolitustele. 2) Aastas vhemalt ks erialane koolitus. 4.petajad on teadlikud ppekavast, ks kord kuus. hindamisest ja teevad moodulis omavahel koostd 1) hes moodulis petavad petajad saavad regulaarselt kokku. 2) 5. Tnapevased ppemeetodid 1) petajad on osalenud 1) pilastelt kogutakse tagasisidet. koolitustel. 2) petajate ppemeetodeid arutatakse arenguvestlusel. 3) petajad analsivad tagasisidet. 6. Kaasaegne pikeskkonna arendamine tiendamine 1) Tid lihtsustavate erinevate rakiste muretsemine.
41

7. Arendada ja mugavamaks muuta kliendile autoremondi teenuste kttesaadavust. 1) ppet korraldamine vastavalt hooajalistele tdele. 1.13.10. Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Turismierialadest on 2010/11 ppeaastal rakendatud maaturismiettevtluse (2a) ppekava, vlja on ttatud animatri ppekava, mille vastuvtt toimub 2011. aasta sgisel. Maaturismiettevtluse ppekava vastuvttu jtkatakse ja selle sihtrhmana nhakse turismialal tegutsevaid vi seda kavandavaid vikeettevtjaid. Animatri ppekava sihtrhmaks peetakse eelkige vahetult keskkoolilpetanud noori. Kahe keskkoolijrgse ppekava sihtrhmad on erinevad, kuid sellegipoolest on vimalik, et lhtuvalt vastuvtutulemustest on edaspidi vajalik maaturismiettevtluse vastuvttu vhendada iga-aastaselt leaastasele. Kuressaare Ametikool on liitunud loodava loodusturismi klastriga ja tegutseva turismiharidusliiduga, mlema organisatsiooni tegevustes osaletakse aktiivselt ja kindlustatakse seelbi ka turismierialade kvalitatiivne areng koolis. MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID

Saare maakonna turismitooted ja -teenused on krgekvaliteedilised, mitmekesised ning koosklas jtkusuutliku arengu phimtetega / Tstetud on merega seotud turismi osathtsust: turismiklastri arendamine, sh turismiteenuste pakkujate jt turismiasjaliste koolitamine, merega seotud toodete arendamine, sh rannikurse tegevuse arendamine (mereturism, kalastusturism, hlge- ja linnuvaatlused, tuletorniturism jne (Saare MK arengustrateegia 2020) Saare maakonnas on ettevtlusvaldkondadest oma potentsiaali ja regionaalse mju poolest esikohtadel vikelaevaehitus, ksit ja elektroonikatstus. Edasi tulevad heaoluteenindus (spaad), mere- ja pereturism (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, Tartu-Prnu-Tallinn 2009) Maakonna saareline asend, omaprane ja rikkumatu looduskeskkond ning kohalik kultuur annavad Saaremaale eelised keskkonnasbraliku elukohana ja loodusturismi piirkonnana, mis on saanud ka viimastel aastatel maakonna majanduse vedavaks juks. Puhke-, ravi- ja turismimajandusel on tema harude paljususes potentsiaali ka edaspidiseks kasvuks. Phjarannikul avatud sadamaga seoses vib (vttes aluseks Gotlandi ja Bornholmi vastavaid nitajaid) eeldada esimeses jrgus ebannestunud kruiisiri kivitumist. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, TartuPrnu-Tallinn 2009) Majanduses tervikuna kasvab ttajate arv spetsialisti ametialadel, mningal mral suureneb ka teenindusttajate arv koos teenuste
42

sektori rolli tusuga. (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)

Ettevtlusppe eesmrk (vtmepdevus lbivalt kigis ppekavades) on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevtte tasandil. Ettevtlusppe sisu mratlemisel on olulised kaks komponenti: ettevtlikkus isikuomadused/hoiakud ja oskused, mis suurendavad isiku vimekust vimaluste mrkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas jrgnevaks; teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks mida, millal ja kuidas teha? (Ettevtlusppe edendamise kava. Eesti Kaubandus-Tstuskoda Ettevtlusppe Mttekoda. Tallinn 2010)

ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Rekreatsioonikorralduse (animatri) 2 a ppekava lbitud ppekava rakendumine 2013. 1) ppet korraldamine ja lbiviimine, petajate ja erialaspetsialistide kaasamine. 2) ppekava rakendumise hindamine. 2. Projektppe rakendamine ri- ja ppeprojektidesse turismippekavades kaasatud ppijate arv, 1) ppeprojektide aastakava koostamine. seotud ainete/moodulite 2) Projektide ja ppekavamoodulite sidumine, maht (2011/12). ppesisu ja hindamise kohandamine. 3) Projektide teostamine ja hindamine. 3. Loodusturismi arendus ja koolitus Loodusturismiprojektid, 1) Loodusturismi klastriga hinemine ja koost. koolitused jms 2) Loodusturismi projektide algatamine ja neis (2011/12/13). osalemine. 4. Turismihariduse arendust Turismiharidusliidu 1) Turismiharidusliidu tegevustes osalemine. tegevused, nendest 2) Koostprojektides ja tegevustes osalemine. osavtt, turismierialade 3) ppekavade kvalitatiivne arendus. kvalitatiivne areng (positiivne tagasiside). 1.13.11. Sotsiaalt ja nustamine ning lapsehooldus ja noorsoot MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID Teenuste sektori hivatuse kasv eriti tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas (MKM prognoos). Tervishoiu ssteemis kige suurem mahajmus, koos rahvastiku tusu ja vananemisega oodatakse siin olulist hivatuse kasvu. Suurem tturult vljaliikumine toimub lhitulevikus tervishoiu valdkonnas.

43

Rohkem rhku sotsiaalsfrile (kuna Eesti majanduse struktuur lheneb arenenud riikide omale). Teeninduse sektori roll tervikuna tuseb. Vanuritele osutatavate teenuste osas suureneb erasektori osathtsus. Ttajatel tuleb ppida valdama uut tehnoloogiat paremaks hoolduseks. Psiasustuse hoidmiseks peab kuni tunnise sidu kaugusel olema lisat vimalus. Lhiajal vib eeldada krgendatud noorte tpuudust le Eesti. (MKM Tjuvajaduse prognoos aastani 2017, Tallinn 2010)

ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Luua vimalused sotsiaalhoolekande 1) Tasemeppe korraldus ttajate tiendavaks vljappeks, et tita vimaldab ppida t vabanevad tkohad krvalt, igal ppeaastal 1) Koost tandjatega (uute ttajate koolitame vhemalt 2 koolitamine tasemeppes, kursuste- ja ppegruppi mberppe tkohaphise ppe kaudu). kursuse kaudu, ppijale 2) ppekavade kohandamine. sobiva ppevormi leidmisel 3) Erialaste pdevuste omandamisel senisest arvestatakse VTA-t , eriala suurema thelepanu pramine kutse-eetikale petajad koolitavad ja teeninduskvaliteedi tagamisele. asutustes. 2) Vlja on ttatud erinevas mahus (40, 160, 200, 240 tundi) spetsialiseerumist vimaldavad ppekavad. 3) Erialaste pdevuste hindamisel (praktilised td, eksamid) on arvestatud kutse-eetika nudeid ja teenindusoskuste demonstreerimise taset. 2. Tagada koolitatavatele professionaalsed 1) 2017. aastaks on erialade praktikakeskkonnad praktikabaasides koolitatud 1) Praktikajuhendajate koolitamine. praktikajuhendajad. 2) Koost praktikabaasidega. 2) Hoolduspdevuste 3) Thtsustada kutsestandardis praktika harjutamiseks toimub iga juhendamist kui toskust. sihtrhmaga lisaks praktikale vhemalt 2 ppepeva aastas vastavas asutuses. 3) Kuressaare Ametikool on teinud vastavad

44

3. ppekeskkonna loomine, kus krvuti ppimist soodustava keskkonnaga on loodud tingimused hoolduse uue tehnoloogia ppimiseks 1) Uute petajate ringi laiendamine. 2) Kaasaegse koolituskogemuse andmine petajatele lbi kooli ja ppesuuna tegevuste. 3) ppelabori sisustamine, mis vastab kaasaegse ppekeskkonna-, hooldus- ja tehnoloogia nuetele. 4) ppija iseseisvat ppimist soodustavate ppematerjalide koostamine. 5) Informeerituse tagamine ppesuuna tegevustest ja ppimisvimalustest; ppija kaasatuse laiendamine pitegevusse.

1)

2)

3)

4) 5)

ettepanekud erialade kutsenukogudes. Suurema mahuga moodulitel (tervishoiu-, pedagoogika-, aktiviseerivate tegevuste-, hooldustoimingute moodulid) on olemas dubleeriv petaja. petajad on koolitatud, aktiivselt kaasatud ppesuuna tegevustesse (praktilised ppepevad, koosolekud, praktikate-, moodulite-, eksamite hindamised, kutsevistlus). Vetakse osa vlisprojektidest. Hooldust ppekeskkond on muudetud kaasaegse sisustusega hoolduslaboriks. Koostatud on interaktiivne elamistoimingute ppematerjal. ppesuunal on oma koduleht (sisaldab infot huvilistele, ppematerjali ja blogimise vimalust ppijatele ja petajatele).

1.13.12. Tarbekunst ja oskusksit Tarbekunsti ja oskusksit ppekavarhmas on keraamika (3 a), nahat (3 a), tekstiilit (3 a) ja rahvusliku puutnduse (2 a) ppekavad, mille ldisteks arengusuundadeks on jtkusuutlikkus ja parem ppekvaliteet; rahvakultuuri prandi vrtustamine. MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID

Ksitnduse, ttlemise ja vrindamise arendamine. (Saare MK arengustrateegia 2020) Kuna loomemajandus on tihti pimunud teiste, loomemajanduse hulka mitte arvestatavate majandusharudega, eksisteerivad nendega histes nn klastrites, siis annavad need oma majandusliku panuse ka laiemate ettevtlusklastrite lpptulemustesse. Niteks etenduskunstid vi ksit turismiklastri lpptulemustesse vi moeloome rivatootmise lpptulemustesse.
45

(Uuring Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Tallinn Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Tallinna likooli Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 2009)

Tarbekunsti ja oskusksit ppe eesmrk on vrtustada, hoida ja arendab paikkondlikke eriprasid arvestades rahvuslikke ksittraditsioone kui kultuurinhtust ja elatusallikat. (ERKL Aastaraamat, 2011) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID Keraamika, nahat, tekstiili ja 1) Plaanitud RKT titmine. rahvusliku puutnduse erialade 2) Kaasajastatud ppekavad. jtkusuutlikkus ja parem ppekvaliteet 3) pilaste ja petajate toimiv ppekavade jtkuv kaasajastamine tagasisidessteem. koosts loomeettevtete, teiste erialaste 4) Motiveeritud ja koolide ja haridusasutustega. kompetentsed petajaid. ppekorralduse ja sisekommunikatsiooni 5) Uus ja atraktiivne thustamine. ppekeskkond - nahat Uute petajate, erialaspetsialiste ateljee 2011, kipsitkoda kaasamine ppeprotsessi. 2013. Jtkuv petajate tiendkoolitamine ja staeerimine. Kaasaegse ja inspireeriva ppekeskkonna loomine ja materiaal-tehnilise baasi arendamine. Ettevtlikkuse arendamine. ppekavade rakendumise hindamine keraamika, nahat, tekstiil, rahvuslik puutndus 2013. Projektide kavandamine ja koostamine Erialavaldkonnas on vhemalt Laiaphjaline kaasatus ja meeskonnat. 1 kimasolev projekt, mis korraldab petajate staeerimist, pilaste vlispraktikaid vi muud erialast arendustegevust. Rahvakultuuri prandi vrtustamine 1) Osavtt Mardilaadast, Osalemine konkurssidel, laatadel ja osalemine Kuressaare maakondlikel ritustel. Merepevadel, Kuressaare Sihiprane tarbekunsti ja oskusksit Lossipevadel 2011-2013. teavitus ja nitustegevus. 2) Osavtt treimisvistlustest Tarbekunsti ja oskusksit seminaride Olustveres 2011. korraldamine. 3) pilaste disaini- ja Avalike ttubade korraldamine. ksittooted galerii mgipunktis. 4) pilastde nitus

1. 1) 2) 3) 4) 5) 6)
7)

2. 1)

3. 1)
2)

3) 4)

46

Kuressaare Linnuses 2012 Tarbekunsti ja oskusksitd 30 aastat Kuressaare Ametikoolis . 5) Keraamika, tekstiili ja naha ttoad 2011-2013. 6) le-eestiline tarbekunsti ja oskusksit seminar 2012. 1.13.13. Tekstiili, rivaste, jalatsite valmistamine ning naha ttlemine Tekstiili, rivaste, jalatsite valmistamine ning naha ttlemise ppekavarhmas on rivamblemise (2 a), rivamblemise (3 a) ppekavad, mille arengusuundadeks on ppekavaarendus valikainete kaudu rivamblejastilisti erialaks ja ppekava rakendumine, selle jtkusuutlikkus ja parem ppekvaliteet. MAJANDUSVALDKONNA ARENGUTRENDID Tekstiili- ja mbluststuses, mida on pikka aega peetud Eestis kokkutmbuvaks haruks, oodatakse vaid kuni veerandi tkohtade kadumist. Eeldatakse ettevtete lihtsast masstoodangust loobumist, spetsialiseerumist niitoodetele (eririvad, intelligentsed tekstiilid) ja sellega konkurentsivime tagamist. Liidu hinnangul on Eesti tekstiili- ja mblusettevtted avatud konkurentsis viimaste aastatega tugevnenud. (Siseministeerium. Uuringu Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos lpparuanne, TartuPrnu-Tallinn 2009) ARENGUEESMRGID JA TEGEVUSKAVA EESMRGID JA TEGEVUSED EESMRGI SAAVUTAMISE INDIKAATORID 1. Rivamblemise ppekava arendus Rivambleja-stilisti rivambleja-stilisti erialaks ppekava rakendumine 2012. 1) Arendus valikainete kaudu. 2) ppekavade arendust koosts tandjate, loomeettevtete, teiste erialaste koolide ja haridusasutustega. 2. Rivambleja-stilisti ppekava 1) Plaanitud RKT titmine. erialade jtkusuutlikkus ja parem 2) Kaasajastud ppekavad. ppekava kvaliteet 3) pilaste ja petajate 1) ppekorralduse ja sisekommunikatsiooni toimiv tagasisidessteem. thustamine. 4) Motiveeritud ja 2) Uute petajate, erialaspetsialiste kompetentsed petajad. kaasamine ppeprotsessi. 5) pilaste disaini- ja 3) Jtkuv petajate tiendkoolitamine ja mblustooted galerii staeerimine. mgipunktis. 4) Kaasaegse ja inspireeriva ppekeskkonna loomine. 5) Ettevtlikkuse arendamine.

47

5. RISKIJUHTIMINE Kuressaare Ametikooli juhtkonna lesanne on riskide juhtimine viisil, mis kindlustab organisatsiooni eesmrkide saavutamise. Riskijuhtimise eesmrk on vtta ette tegevusi, mis maandavad riski esinemise tenosust, riski realiseerumise mju vi mlemat korraga. Riskijuhtimine toimub jrgmise phimtte jrgi: I etapp riskide hindamine 1) riskide kaardistamine philesannete suhtes; 2) riskide hindamine etteantud kriteeriumide phjal; 3) maandamismeetmete kirjeldamine; 4) aktsepteeritava riskitaseme mratlemine juhtkonna poolt. II etapp riskide maandamine 1) maandamistegevuste elluviimine; 2) seire, meetmete tulemuslikkuse hindamine. Kuressaare Ametikoolis viiakse riskianals lbi jrgmistes valdkondades: I Strateegiline risk risk, mis realiseerumisel seab ohtu kooli strateegiliste eesmrkide saavutamise. II Tegevusrisk risk, mis tuleneb ebapiisavatest vi puuduvatest protsessidest vi tegevustest organisatsioonis. Siia alla kuuluvad: 1) personalirisk; 2) IT-risk; 3) 3. osapoole riskid; 4) igusaktide riskid; 5) fsilise turvalisuse riskid; 6) dokumentatsiooni liikumise ja arhiivinduse risk; 7) infovahetuse riskid; 8) tervisekaitse ja tkeskkonna riskid. III Finantsrisk risk, mis realiseerumisel hvardab kaasa tuua rahalisi kaotusi. Tervisekaitse ja tkeskkonna riskide anals tellitakse tkeskkonnaspetsialistilt. Finantsriskide analsi teostab finantsjuht. lejnud valdkondade riskide tuvastamine toimub osakondade phiselt. Hindamisse ja maandamistegevuste meetmete kirjeldamisse ning seiresse kaasatakse kooli juhtkond.

48

6. ARENGUKAVA UUENDAMISE JA TIENDAMISE KORD NING ARENGUKAVAS PSTITATUD EESMRKIDE TITMISE HINDAMISE PHIMTTED

Arengukava analsitakse ning arengukavas pstitatud eesmrkide titmist hinnatakse ks kord igal ppeaastal (ldjuhul kevadel) kigepealt ppesuundades, pilasesinduses jt allksustes ning seejrel juhtkonnas. Juhtkonnas toimub arengukavast lhtuvalt ppeaastaks pstitatud eesmrkide titmise vahehindamine iga aasta jaanuaris. Hinnangud eesmrkide titmisele ning ettepanekud arengukava muutmiseks arutatakse lbi ppenukogus ja ttajate ldkoosolekul ning koosklastatakse kooli nukogus. Arengukavas pstitatud eesmrkide titmist hinnatakse jrgmistest phimtetest lhtuvalt: eesmrkide titmise saavutamine; eesmrkide titmiseks vajalike tegevuste asjakohasus ja kulukus; thtaegadest kinnipidamine; jtkusuutlikkus. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses haridusalase seadusandluse muudatustega; muudatustega haridusnudluses; muudatustega kooli investeeringutes; kooli ppenukogu vi kooli nukogu ettepanekutega; kooli arengukavas mratud thtaja mdumisega.

49

KASUTATUD LHENDID EDTI EHIS EL EMT ERF ERKL ESF HTM IKT IT IK KHK KK KVH LLP LdV METS MK MKM MTL PK PR RKT RK SKT TKN TT VLE VTA a E KR n European Design Training Incubator (Euroopa Disainippe Inkubaator) Eesti Hariduse Infossteem Euroopa Liit ehituse ja materjalittluse ppesuund Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liit Euroopa Sotsiaalfond Haridus- ja Teadusministeerium info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infotehnoloogia individuaalne ppekava kutsehariduskeskus keskkool, kskkiri kinnisvarahooldus Lifelong Learning Program (Elukestva ppe Programm) Leonardo da Vinci programm kigi ttajate hine arengunupidamine maakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium majutusteeninduseriala lihtsustatud ppekava phikool publik relations (avalikud suhted) riiklik koolitustellimus riiklik ppekava sisemajanduse kogutoodang tkeskkonnanukogu Tallinna Tehnikalikool vikelaevaehitus varasema pi- ja tkogemuse arvestamine ppeaasta pilasesindus ppekavarhm ppendal

50

LISA 1 SWOT TASAKAALUS TULEMUSKAARDIL Analsitav valdkond kliendid (tnased ja potentsiaalsed ppijad; tandjad) Mrksnad: turuosa ja segmendid; kliendisegmendid; klientide leidmine ja hoidmine; kliendirahulolu ja lojaalsus; maine; toodete ja teenuste omadused, kvaliteet ja hind Ametikooli sisemised tugevused Tugissteemid (nustamine, hotell, restoran, pilaskodu, huviringid). Koost (marlauad, projektid), kaasatus. Sisekoolitused (mugavad omas koolis). Mat. Toetused, kooliluna. Mitmeklge ppet korraldus (paindlikkus). Kaasaegne pikeskkond - fsiline ja vaimne, hea tehniline varustatus (pidevalt uuenev). Vlispraktika vimalus projektide raames. Tugev lojaalsus. Traditsioon/jrjepidevused. Suur RKT s.t. vimalus ppida tasuta. Head petajad. Suudame tekitada uudishimu ja teadmisjanud. Pakume arendamisvimalusi. Erialade rohkus ja erinevad ppevormid, laiaphjalised erialad (kokandus, teenindus). Kutseppe vimalus. Ei pea saarelt lahkuma. Vimalused venekeelsetele ppijatele. Lihtsustatud ppekavade olemasolu. Hea maine sh mandripilaste hulgas. Head pilaskodud. Mitu plvkonda ppinud meie koolis. Tandjad meie ttajate ja pilastega rahul. Palju lugusid ajalehtedes. Uuenev koduleht. Ametikooli sisemised nrkused Kohati kergekeline vljaarvamine (tausta ja olukorda svenemata). petaja juetu probleemide ees (kodu ei toeta, p jetakse ksi). pilane oma elumuredega ksi. petaja pilane tandja hise aja leidmine keeruline (praktikate kaitsmised, praktikakoha klastamised, marlauad). ppet liiga teoreetiline, akadeemiline, vhe elulisi projekte, situatsioonpet, tunniplaan ndala kaupa ei saa pikalt planeerida. Praktilise ppe vhesus. ppevahendite nappus. pilase vike motiveeritus. Huvi puudus. Puudulikud pioskused. Vastava kvalifikatsiooniga eriala petajate puudus. ppebaaside eraldatus (logistika). Tienduskoolituse sisu ei vasta ootustele. Eelkutseppe nrkus. Vhene nustamine enne sisseastumist. Erialade vahetamine raske. Garderoob puudub. Muukeelse kliendi jaoks pole koolitajaid. Kaardistamata petajate/ttajate potentsiaal (sisekoolitus).
51

Fotogalerii. Ajakohastatud smboolika.

Rohked keskkonna vimalused Maine hoidmine (artiklid ajalehtedes, atraktiivne kooli koduleht). Otsesuhtlemine tandjaga/otse asutusega. ppija pere kui potentsiaalsed tulevased kliendid. ppija elu peab olema koolis huvitav, aktiivne ja vimalusi pakkuv. Spordikompleks aktiivne eluhoiak (eriti poiste kooli toomiseks). Nimelised stipendiumid (erialameister). Tandjate toomine kooli lektorid. Koost teiste koolidega pilaste vahetamine Eesti piires. Projektit pilaste praktika, petajate staeerimine vlismaal. lelinnalised ritused. pilasfirmad ettevtliku mtteviisi arendamiseks. Saareline asukoht - kohalik phikoolijrgne ppija

Kik erialad ei ole vlispraktikale saanud (KK). Upa asukoht. Vljapoole vhenhtav. Vhe meeskonnatunnet tekitavaid hisritusi ja koos vljas olemist. Tandjad praktikantidega rahulolematud. pilaste huvipuudus eriala vastu, mida teise vi kolmanda valikuna pitakse. sja sisseastunud pettunud (kohe palju ldaineid). Vikestel ppegruppidel kehv tunniplaan. Suur plaan killustab eriala mooduleid (5+5n). Keskendume erialastele oskustele isiksuseomaduste asemel. Kasvatustd ei tehta piisavalt. petame erialasid, millel ei leia td. Vljaspool kooli olevad ohud Eelnev halb maine (supikas, truda jms pilaste ja tandjate hinnang). Ebakindlus riigieksamite sooritamise ees pilane. Liiga suured ootused tandja. pilaste motivatsiooni erinev tase. pilasel pole valikuvimalust (nn suunamine teise rhma). Ainus vimalus ppida, aga ei ole sobivat eriala erippe vhene vimalusl Kasvatamatud pilased rikuvad mainet Saareline asukoht piiratud liikumine, ilmastikutingimused. Ebareaalne ppekava. RKT vhenemine. Tturu olukord (praktikakohtade vhesus, ttus, ettevtete vhene huvi).
52

tuleb meile. Tiskasvanud ppijale vimaluste loomine (paindlikkus). Eestikeelne keskkond venekeelsed ppijad integreerimiseks. Elanikkonna koondamine linnadesse 1~10 km raadius pilaskodu vajaduse vhenemine, paindlikkus ppet korralduses ruumide parem kasutamine. Turvaline keskkond (uskumus) mandripilaste vanematele reklaam. Vike kogukond praktikabaasidega koost erialaspetsialistide kaasamine ppetsse pilaste rahulolu, maine ja tle saamine. E- oskused- harjumus vajadus kasutada erinevaid meetodeid - kvaliteet paindlikumad vimalused. Tturu olukorra anals. Toote atraktiivsus (sihtgrupile suunatud reklaam). Tagasiside uuring/anals, selle teostamise aeg (ka mne aja mdudes vajalik). Erialasid tutvustav artiklite sari kohalikus lehes. Rohkem erialasid tdrukutele, huvitaks iluteenindus ja moedisain. Rohkem htuses vormis (huvi)kursuseid. Rohkem valikaineid pilastele (harjutusi iseseisvaks eluks kokandus). Rohkem ritusi linnarahvale (jululaat). Kooli saaks reklaamida rohkem aastaringselt, just vljast tulijale. Rahulolu (aastast-aastasse samad tiskasvanud). Sild.

Riigi majanduslik olukord ja poliitiline ebastabiilsus. pi- ja tharjumuseta pilane (justkui pib kellegi teise jaoks). Diferentseeritud ppe nue, aga rhmad liiga suured. ppijate arvu vhenemine. Iibe langus, rahvastiku vananemine. Krgharidus tasuta, minnakse kolledisse. Majanduslik olukord, kauge tulla. Gmnaasiumid. Tihe konkurents koolitusturul. Tandja ootab praktikale tinimest, mitte kui pilast, praktikanti. Praktikabaaside erinev tase. Phikooli pilastel puudub ettekujutus erialast, mida ta ppima tuleb. TV tekitab erialast vale mulje (nudepesemist kokasaates ei nidata). Akrediteerimine.

53

Analsitav valdkond ppimine, areng ja innovatsioon (ttajad, ssteemid ja eesmrgihtsus) Mrksnad (ttajate suutlikkus; infossteemide suutlikkus; motivatsioon, otsustusigus ja eesmrgihtsus; isiklik areng; ttajate rahulolu; ttajate psivus; ttajate produktiivsus; personali kompetentsid, strateegilised oskused; ttajate mber- ja tiendpe; ettepanekute tegemine ja rakendamine; mikrokliima; koost)

54

Ametikooli sisemised tugevused Intranet lks nneks hingusele. Infoleht toimib. Kena ja abivalmis kollektiiv rgi ainult igete inimestega. Personalivaheline hea koost, kolleegi toetus. Hea koost teiste petajatega. Struktuurimuudatuste positiivne mju. Vike personali vahetumine. Suutlik personal mberppeks. Palju ideid (aega napib). Korralikud ppimise ja ttingimused, tasemel ppebaasid/tkojad, kaasaegsed tvahendid, uuenenud tehnoloogia. Ttajate tugev motivatsioon. Otsustusigus suur. Suur koolituste vimalus, staeerimine, sisekoolitused. Rahulolematus on tinginud edasiarengu. Meil on palju andekaid inimesi (aega ainult napib). Kompetentne personal, Oma eriala spetsialistid, ttajate suutlikkus (kutseeksamite juhendid, ppekavade arendus, ppematerjalide koostamine, erialaliitudes osalemine). Kvalifitseeritud petajad. Mis ette vetakse, tehakse ka ra. Ttajate kaasamine kooli juhtimisprotsessi, hea kaasarkimise vimalus kooli arengus, METS. Ttajate ettepanekuid vetakse arvesse. petajatel suur sisemine vastutustunne. Exchange server. E-kursused. Materjal internetis. Projektides osalemise vimalus. Vaba aja sisustamise vimalused. Soodustused (kaart), reisimisvimalused. Paindlikkus. pilased on rahul personaliga. Rahvusvaheline esindatus. Vlispraktikad. Toimivad infossteemid (koduleht, e-kool, infoleht, ajaleht, interneti teel e-pe).

Ametikooli sisemised nrkused Ebahtlane tunnijaotus ja tkoormus (puudub vimalus koolitustel osaleda, asendaja puudub). Viksema koormusega ttajatel pole motivatsiooni. Koolitused on ainult erialakesksed. pilased on manipulaatorid, jreltd vtavad motivatsiooni maha. IKT kasutamises ttajate tase ebahtlane. E-kooli kasutamine edeneb suurte probleemidega, seda ei kasuta regulaarselt ei pilased ega petajad Planeerimisel arvestatakse vhe moodulite jrgnevusest (koost). Napib aega kogemuste vahendamiseks. ldharivad koolitused peaks toimuma ikka kogu personalile (keeled, pshholoogia jm). Koost jb ajanappuse taha. Osakonnajuhatajate kadumine suurendas juhtpetajate td ja see prsib petajatevahelist koostd, planeerimist pidev ajanappus, kuhjunud td. Kik lhevad korraga pensionile (paar aastat tagasi olid kik 50). Vanempetajate ja metoodikute abi algajate petajatega ppematerjalide koostamisel vhene, algaja petaja neb ksi palju vaeva. Upal petajate toa arvutite kiirus vike (internetikiirus Upal on aeglane), Upa tagamajas probleeme internetiga. Aeglased arvutid konverentsiruumides. Liiga palju tlesandeid hel inimesel. Vhe atesteeritud pedagooge. Kvalifikatsioonita pedagoogid. Surve ettepanekute tegemiseks on suur. Mikrokliima jahenemine. Kvalifikatsioonita pedagoogidel suurem koormus kui kvalifikatsiooniga pedagoogidel. Ttajad ei oska end arvutiviiruste eest kaitsta (vhene arvutikasutamise oskus). 55 Infoleht ei jua Upale. Ttajate motivatsiooni langus seoses vhese tunnustamisega.

Analsitav valdkond sisemised protsessid (ppe-kasvatust kui phiprotsess, tugiprotsessid) Mrksnad (klientide vajaduste mratlemine ja sellele vastavate toodete loomine; arendustegevus uute toodete ja teenuste turuletoomiseks; tootearendusega tegelemine; toote/teenuse pakkumine, osutamine Ametikooli sisemised tugevused Ametikooli sisemised nrkused Materiaalne baas, kaasaegsed petajate erinevad nudmised he ja sama ppebaasid, tvahendid. ppekava jrgimisel. Valdavalt professionaalselt tugevad Reegleid ei tideta htemoodi. Kokkulepetest ei petajad, kvalifitseeritud petajad. peeta kinni, reeglite pidev muutumine (reegel peaks olema ka tidetav). Pidev tienduskoolitus. pilaste puudumine, ppevlglasteks jmine. Meeskonnat. Tunnijaotuskava hine planeerimine koosts Mentorlus. juhtpetajaga kevadel. Kolleegilt ppimine. Kahe maja vahel sitmine. Ringide t ja huvitegevus. Integreeritud tunnid ei toimi. Tunnustamine. ppeaasta planeerimine. Kutsevistlused. Liigne paindlikkus (ei kasvata kohusetundlikkust), Palju ppekavasid, erialasid, mitmeklgsus, pidev venitamine thtaegadega. erinevad ppesuunad, valikuvimalused. Elu muutub kiiremini kui petajad suudavad kaasa Uuendusmeelsus. minna (uued metoodikad, ppekavad jm). pilaste nustamisabi. Moodulppe rakendamine (sh planeerimine, Paindlikkus (ppet korraldus, hindamine, koost). tugissteem) igas mttes. Ettearvamatus rhmade titumisel, ootused Juhtpetajad eestvedajateks. muutuvad igal aastal. pilaste tunnustamine. Motivatsioon vheneb, kui ei saa soovitud erialal Palju kontakte teiste koolidega. ppida. Mooduliphine pe osaline. Tunniplaani liiga lhike etteteatamine (parandused Elulhedane pe, praktika osakaal vga viimasel hetkel, esialgu korras, prast mitte). suur (kokad, auto, pagarid, tislerid, juuksurid, ppimine = jrelvastamine. majutusteenindajad). Suitsetamine igal pool ja igal ajal. Head suhted kohalike tandjatega. ppelesannete andmisel ei arvestata pilaste Palju projekte vlja/sisse. vimalustega (arvutite kttesaadavus maal). Koost teiste koolidega. pilaste ksitlemine ei ole ssteemne. Piisavalt hea esindatud riiklikes Huvialategevuste vhesus, vaba aja veetmise trhmades (ppekavarhmade nukogud).
56

Oma toodete mmine, konkurentsivimeline hind (kuni lubatud). Majasisesed erialakonkursid. Sdamega kasvatajad/petajad. Tiendpe, nustamine, konsultatsioonid. Arenemise vimalused. Pidev uuenemine. Ettepanekutega arvestamine. Teadlik ppeprotsess. Motiveeritud ttajad. Tandjate marlauad. Rhmajuhatajate marlauad. Hea meeskond.

Vljaspool kooli olevad vimalused Praktikaettevtete tunnustamine. Kohtumine-lbirkimine tandjatega. Suhtlemine erialaliselt teiste koolidega; ka sport ja huvitegevus. Vlispraktikatel osalemine. Sotsiaalmeedia kasutamine (facebook jne.). E-pe web 2.0. Kooli logoga asjad tnavapildis (uusi ideid on vaja; lpakakott). Phikoolide klastamine kooli

vimaluste vhesus, vimla puudumine. pilase omaalgatus, initsiatiiv vike. petaja ei julgusta pilasi, surub ideed maha, teeb nagu on lihtsam. pilane ei tea, mis/kes temast saab peale kooli lpetamist. Faktide pheppimine. ldainepetajad ei ole seotud erialade spetsiifikaga. Lihtsustatud ppijad koos phirhmaga. Trjutus kaaspilaste poolt. Erineva taseme ja suhtumisega pilased koos ppeprotsessis. Poistele ja tdrukutele kasutatakse samasuguseid ppemeetodeid. Vhesed petajad vtavad tiimi liidri/ innustaja rolli. pilaste ja rhmade sildistamine. Liiga palju petamist, vhem ppimist. pilasel kht juba hommikul thi. Vhe eesmrgistatud tegevusi. Ettevtte praktikajuhendajate motivatsiooniplaan koolis vlja ttamata, praktikajuhendajate tasustamine puudub. Vljaspool kooli olevad ohud Pidu neljapeval (Diva). Vhesed vaba aja veetmise vimalused sbrad ja alkohol. Internetisltuvus. Kehv transport. Majanduslik olukord, ldine tpuudus, hiskonnaelu madalseis. pilaste arv vheneb (kogu riigis). Konkurendid (koolid, kursused) Autokool, KTG, Rahvakool, Saaremaa ppekeskus. pilase majanduslik kindlustamatus.
57

tutvustamiseks. Esindatus maakondlikes pilasorganisatsioonides. Uued traditsioonid noortele (nt. Jrijooks Upale). Ajakirjandus. Isamaalisuse kasvatamine (kaitseliitlaagrid, rnnakud). Turvalisus, turvameetmete arendamine. Teabe- ja ppepevade kasutamine. Koolitused, petajate enesetiendused. Tellitud tienduskoolitused. Reaalsed tellimused ppets. Koost praktikaettevtetega, tandjatega. Kutseeksamid. Osalemine kutsevistlustel. Kuuluvused organisatsioonidesse, liitudesse. Projektides osalemine. Kool muutub rahvusvahelisemaks. Saareline ja vike kogukond kasutada spetsialiste, praktiline pe, praktikabaasid, paindlikum reageerimine turu muutustele, ppekavad, kursused. KAK maine krge, kutsehariduse maine tusmas krgemad nudmised petajale, ppet korraldus, ppekavade arendamine. Euroopa rahad kutsehariduses- ttajate tienduspe, pilaste kogemused, koostvrgustikud. Turg niid, ttud petajatele kogemused, ettevtluskogemuse annab (petamine, omatulu).

Reaalne maj. olukord mjutab pperhmade tituvust. Virtuaalsed ohud (arvutimngud, suhtlusportaalid). Eelnev pioskus puudulik. pilastel sageli madal enesehinnang. Uusi kutsepetajaid raske leida. Uute ppekavade kasutuselevtt on pikk protsess. RKT kib oma rada. Pearaha vhendatakse, rahastamise ksimused. Praktikakohti ei leidu piisavalt. pilaste arvu langus. Koolikohustuse titmise mudel tuleb phikoolist kaasa. Narko-alkosltuvuse jms pahede levik. Perede kehv toimetulek. Ssteem soosib lohakust. Kool kui lapsehoiukeskus. Ametikooli maine vljaspool lihtne ppida, koolis kima peab vhe, keskhariduse saad niikuinii. Tandjatega vhene koost. Tandjad ei ole rahul petuse tasemega. pitavale erialale puuduv vljund, tkohtade puudumine. Krghariduse lethtsustamine.

58

Oma toodete vlja mmine. Sihtrhmi laiendada. Elukestev pe. Aastane keelepe vrkeelsele sihtrhmale enne ppima asumist. Uute sihtrhmade vajaduste kaardistamine.

59

Analsitav valdkond finantsid (majandustegevus) Mrksnad: investeeringutasuvus ja majanduslik lisavrtus; varade optimaalne kasutamine; kulude optimeerimine/vhendamine; tulude kasv/stabiilsus; uute tuluallikate leidmine (uued tooted vi sihtrhmad); riskijuhtimine; igeaegsed maksed; protsesside optimeerimine. Ametikooli sisemised tugevused: Ametikooli sisemised nrkused Kooli suurus pilaste arv, mastaabiefekt. pilaste vhene kasutamine ppekeskkonna parendamisel. 3-kordsed aknad ja 2-kordsed vlisuksed (sst). Tundide inventuur puudulik. Tasakaalus eelarve. Riiklik finantseering. Vhene teenuste mk, omatulu teenimine Ressursside oskuslik juhtimine. vaid ksikutes valdkondades. Eelarve planeerimine ppekavarhmade likes Ruumikasutuse levaate puudulikkus, (koolituskava, ppekulu jmt). ruumikasutuse intensiivsus ei ole stabiilne. Vimekus saada lisavrtust projektide abil. Vhe tienduskoolitusi EL-i toel. Oma kooli finantsosakond. Segane finantspoliitika (ppekulud). Piisavalt ressursse ppetegevuse arendamiseks ja ppesuundade vhene huvi omatulu kaasajastamiseks. laekumiste suurendamise suhtes. Mitmed erinevad tuluallikad (tiendav tulu lbi Pakutava teenuse kikuv kvaliteet. kursuste jm omatulu), tnu sellele tuseb ppet Kooli ttajate erinev arusaam finantside kvaliteet, et on rohkem vahendeid kes. optimaalsest kasutamisest. Tagatud vahendid investeeringuteks (ERF). Ttajate vhene teadlikkus kooli Leitud ressursid, et luua vimalusi pilaste finantsolukorrast (vhene kompetentsus). huvitegevuseks ja vaba aja sisustamiseks. petaja vhe informeeritud ppekulude Kindlustatus ppevahenditega, ppet ei ole planeerimisest. rahapuudusel kannatanud. Ideede puudus lisavrtuste leidmiseks. Uuendatud kommunikatsioonid ja tehnossteemid, Maksedistsipliini nrkus teenuse saajate mis vimaldavad igapevaseid kulusid kokku hoida, 3suhtes. kordsed aknad ja 2- kordsed vlisuksed (sst). Ei suudeta stabiilselt tagada Upa-linna vahel Sisemine kompetents (lai valik erinevate valdkondade liikumiseks igaks pevaks sobivat arvu busse spetsialiste). bussid teevad ka thisite. Kaasaegne ppebaas. Kulude juhtimine ei ole piisav (elekter tuled Tkeskkond on kaasaegne, puhas, soe; pilaste kustu, arvutid vlja). ppekulu otstarbeka pikeskkond kaasajastatud + triided, tvahendid. kasutamise anals puudub. Vhene kulude Vlgu pole. anals. Vimalik osaleda koolitustel, ppereisidel (pilastel ppekulude vhenemine. ka! Preemiareis parimatele kooliskijatele).
60

pilaste toiduraha piirsumma ji jaanuar 2010 samaks (20kr). Kindel ppetoetuste ssteem ( ka bussipiletid, kooliluna). Raha on suunatud ttingimuste parandamiseks ( kohvimasinad jne).

Ei olda heaperemehelikud varade suhtes. ppekulude planeerimine aasta peale puudulik - ootamatult on vahendeid le vi puudu. Transport kahe maja vahel.

Rohked keskkonna vimalused Sponsorid. Vljastpoolt tarbijad (konverentsi- ja toitlustusteenuse, Take-away mk restoranis Cateringi teenus). Teenuste osutamine ppet raames (autoremont, disain puitpaatide mk jne kik mgiks). Tkodade kasutamine ppet vlisel ajal, vljast kliendile. Sauna mk, hotelli lisavimaluste mk. pilasfirma(de) toodete kohapealne aktiivsem mk. Ruumide rent htusel ja/vi ppetvlisel ajal. Maksepoliitika korrastamine (kliendiga lbirkimised jmt). Erinevate vlisprojektide kaudu rahastamine. Erinevad tehnilised sstulahendused. Eesti Ttukassa vi firmade huvi koolituste vastu. Riikliku koolitustellimuse (RKT) max kasutamine. Eraisikute ppemaks tasulistelt kursustelt. Tandjate tienduskoolitustasu. Ttute mber- ja tienduspe. Muud riiklikud vahendid koolituste rahastamiseks. Partnertehingud (pilaste vahetus, koolitus). Ressursside parem kasutamine (Upa-Kuressaare bussiliiklus). Pearaha selle loodetav suurenemine tulevikus.

Vljaspool kooli olevad ohud Vhe teenuseosutajaid (petajate vhene motivatsioon ja suur hivatus). pilaste arvu vhenemine. Hariduspoliitika muutus. HTM-i rahastamispoliitika. Majanduslanguse jtk. Partnerlussuhete nrgenemine (TTA, ettevtted jne). Rahulolematu klient (teenuse halb kvaliteet). Hinnatundlik klient. Samaliigiliste teenuste paljusus turul. Nrk pilaskontingent (jtab pooleli). Klimaatilised tingimused (kommunaalkulude ettengematu kasv). Prnu, Haapsalu jt ppeasutuste olemasolu ja erialade kattumine (pilaste arv vs pearaha) pilaste ja petajate ratmbamine mujale. Seadusandlus vs tegelik elu (tegelikud vajadused ei pruugi olla teostatavad). Akrediteerimine -> ppekavad piiratakse -> rahastamine?. Kulude vhendamise surve -> petamise kvaliteedi langus -< maine, pilaste arv. Rahastajapoolne tingimuste muutmine protsessi kigus (projektid).
61

Muudatused maksudes, turus jne, omatulu vheneb. leminek eurole ei tea, mida kaasa toob vimalikud hinnatusud. Euroopa raha ( projektid) vimalik vhenemine?. Koolitoidu rahastamise lppemine. Kehv majandusseis vhendab omatulu teenimise vimalusi. Surve petajate palkade vhendamisele.

62

LISA 2 KURESSAARE AMETIKOOLI ARENGUKAVA 2007 2010 TITMINE (Punasega on titmata eesmrgid) Eesmrk/meede/indikaatorid Titmine pilased, tandjad I eesmrk 1. Kik kooli ppekavad on vastavuses riikike Uued sihtrhmad ja tiendavad ppekavadega. ppimisvimalused Puuetega inimeste tiendus- ja mberpe ei Meetmed: toimu 1. ppekavade arendamine, arvestades Rakenduskrghariduse ppekavad ei ole. enam paindlikkust ppevormides ja Kutsepe ilma phihariduseta noortele korralduses: tienduspe erinevates ppekavasid ei ole. vormides, sh puuetega inimeste Kutsepe phihariduse baasil puuduvad tiendus- ja mberpe, ppekavad jrgmistel erialadel rakenduskrghariduse ppekavad; TAH tarkvara ja andmebaaside haldus; TE kutsepe ilma phihariduseta noortele, tekstiilit; N nahat; KE- keraamika; MT kutsepe phihariduse baasil, majutusteenindus; KP kokk; VLE individuaalsed ppekavad, lihtsustatud vikelaevaehitus; P pagar ppekavad, tkohaphine pe, Individuaalsed ppekavad ei ole koostatud. eelkutsepe, ksikmoodulid. Lihtsustatud ppekavad 1 (KVH) 2. pilaste vljalangevuse vhendamine Tkohaphine pe ei ole rakendatud. kutseppesse suunamise kaudu. Kutsepe phikoolis ja gmnaasiumis 1 KTG (lapsehoidja) Kutsealane eelkoolitus toimub koost Kuressaare Phikool, Saaremaa hisgmnaasium, Kuressaare Vanalinnakool, Kaarma Phikool. ksikmoodulid pole rakendunud. 2. Toimub pilaste suunamine kutseppele. 2007. a 24 pilast, 2008. a 37 pilast, 2009. a 32 pilast. Indikaatorid: 1) ppekavad 1) pilaste ja ppekavade arv 2007/2008 2007/2008 2009/2010 kutseppeliikide ja sihtrhmade likes pp pila ppe pil pp pila

Hinnang titmisel e Tidetud vi suures osas tidetud

63

II eesmrk pilaste rahulolu Meetmed: 1. Paindlik ja trgeteta ppet korraldus. 2. pilaste nustamine 3. pilaste ettepanekutega arvestamine 4. pilaste intraneti loomine. 5. pilastega seotud tegevuste ja thelepanuvrsete tulemuste vimalikult rohke ja erineval moel kajastamine.

Kutsepe 0 0 0 24 phikoolis ja gmnaasiu mis Kutsekesk 18 808 15 787 18 752 hariduspe Kutsepe 37 7 32 10 36 phiharidu se baasil Kutsepe 14 201 14 222 15 230 keskharidu se baasil Tiend- ja mberppe statistika: 2007 Kursustel osalejad 376 Autokool 453 2008 Kursustel osalejad 462 Autokool 489 2009 Kursustel osalejad 464 Autokool 398 2010 Kursustel osalejad 555 Autokool 303 1. Tiendada tuleb tunnijaotuskava ja sellest Osaliselt tuleneva tunniplaani koostamise aluseid. tidetud 2. Nustamiskomisjon, pilasabi marlaud, koolipshholoog, sotsiaalpedagoog, rhmajuhatajate ja ldainepetajate marlaud 3. Erivajadustega arvestamine (individuaalsed ppekavad, VTA), vaba aja veetmise vimalused, eriala vahetamine) 4. Intranetti ei ole, aga on muud baasid: pilaste server, Moodle, arvutierialade foorum 5. Artiklid ajakirjanduses, esinemine kohalikus
64

eka vu 0

si

kavu

asi

eka vu 1

si

Indikaatorid: 1) 80% ametikooli lpetanutest on hivatud, sh 70% lpetanutest ttab 2) pilaste rahulolu ppetga (sisu, korraldus, petajad, pitingimused) on minimaalselt 3,5 (5-pallissteemis) 3) E esindaja osalemine juhtkonna koosolekutel ja ppetoetuste mramisel. 4) Igal ppeaastal lbi viidud vhemalt 2 ksitlust ja nende tulemusi on igapevases ppet korralduses arvesse vetud. 5) pilaste tegevusi kajastavad regulaarselt stendid ja kooli koduleheklg.

III eesmrk Tandjate ja sotsiaalsete partnerite rahulolu Meetmed: 1. Tandjate valdkonnaphiste marlaudade korraldamine

raadios, teave infolehes ja kooli veebilehel 1) hivatud ttab 2005 91% 67% 2006 85% 62% 2007 96% 76% 2008 84% 65% 2009 72% 50% 2010 80% 58% 200 2009 2010 7 ppimine 3,1 3,38 3,87 9 Korraldus 2,6 3,34 3,56 petajad 3,5 3,57 3,76 4 ppetingimu 4.0 3,86 4,08 sed 3 2) ppetoetuste mramise komisjoni koosseisu on pilaste esindajad mratud. Juhtkonna koosolekutel osaleb E esindaja kaootiliselt. 3) Igal ppeaastal toimub 1 suur lekooliline rahuloluksitlus kigile pilastele, lisaks phikoolijrgsete erialade I kursuse pilaste ksitlus. Vhesel mral on kasutatud petajatle tagasiside andmist. 4) Kajastamine stendidel ei ole regulaarne. Kooli kodulehel kajastub regulaarselt. 1. Tandjate marlauad toimuvad (erinevates ppesuundades erinevalt). Ettevtete esindajad on kaasatud kooli lpueksamite komisjonides. 2. Praktikajuhendajate koolitus 1 lbi viidud Sotsiaalt liinis toimus koos eriala petajate pdevuste koolitamisega mai 2007 jaanuar 2008.

Osaliselt tidetud

65

minimaalselt 1 kord aastas. 2. Ettevtete praktikajuhendajate koolituse lbiviimine. 3. Koost tturuametiga praktikakohtade leidmiseks viksema konkurentsivimega ppijate tturule aitamiseks. Indikaatorid: 1) Tandjate ja sotsiaalsete partnerite rahulolu kooliga, praktikantidega ja lpetanutega on minimaalselt 4 (5pallissteemis) 2) Kigis raamlepingut omavates ja hinnatud praktikabaasides on olemas koolitatud praktikajuhendaja. IV eesmrk Head suhted avalikkusega Meetmed: 1. Plaaniprane reklaamitegevus kiki potentsiaalseid huvigruppe kaasates, kooli maine hoidmine. 2. Aktiivse vilistlaskogu loomine. 3. Koost omavalitsustega ja rehabilitatsiooniasutustega tiskasvanute vljappealaste ootuste vljaselgitamiseks ning kaasalmine elanikkonna thive edendamisel. 4. hiskonna pidev teavitamine (kajastused meedias, selgitust tandjatele, esinemised konverentsidel).

3. Ei toimu. Erippe pilastele on ptud praktikakohti leida otsekontaktide (isiklike tutvuste) kaudu.

1) Kooliga Praktikantide ga lpetanutega 3,5 2) Kigis tunnustatud praktikaettevtetes ei ole. 1. Kool on osalenud igal aastal infomessil Teeviit, lisaks kohalikel messidel, kus on edukalt ppimisvimalusi tulevastele ppijatele tutvustatud. Igal kevadel on korraldatud avatud uste pevi, kus on osalenud maakonna phikoolide lpetajad. 2008. ja 2009. a kevadel on kool toetanud ka Hiiumaa phikoolilpetajate tutvumisreisi ametikooli, millel on olnud oluline roll sealsete noorte ppimatulekul. 2009. a septembris veti kasutusele kooli uus tunnusgraafika, mis toetab kooli mainet. 2. Loodi 2007, aga ei toimi 3. Vhene. 4. Meediasuhtlus on igandalane ning sltuvalt koolis toimuvast on kajastab maakonna meedia koolis toimuvat praktiliselt igandalaselt. Kooli veebileht kajastab jooksvalt koolis toimuvat, loodud on ka ametikooli kontod Facebookis ja Twitteris, kooli videoklippide kogu Youtubes uueneb pidavalt. 2008-2009. a alates on veebis Tidetud vi suures osas tidetud 2006 4,0 3,4

66

Indikaatorid: 1) Igaks ppeaastaks koostatud ja tide viidud PR plaan. 2) Aastaks 2007 (kooli 85. snnipev) ttab vilistlaskogu. 3) Rahulolu kooli mainega (tandjad, ttajad, pilased, vilistlased) minimaalselt 4 (5-pallissteemis) 4) Positiivsete meediakajastuste suurenev trend.

V eesmrk Kvaliteetne ppe- ja kasvatust Meetmed: 1. Erinevate tasemetega ja integreeritud pperhmade moodustamine. pperhma suuruse piiramine. Vajadusel individuaalsete ppekavade koostamine. 2. pperhmades ldainete petamine diferentseeritult vastavalt lputunnistuse hinnetele ja tasemetdele, kui on 2 sama aine petajat. 3. Rhmajuhatajate tihedam koost pperhmadega ning tihe suhtlemine lapsevanemate vi hooldajatega. 4. Thusa karjrinustamise ja toetamise

ka kooli infolehed. 1) PR plaan on ppeaasta alguseks koostatud, kuid see on jnud teabejuhi arvutisse ning seda pole laiemalt arutatud. Plaani on muutuvatest oludest tulenevalt paindlikult ellu viidud. 2) loodi, aga ei tta 3) 2006 2007 2008 2009 2010 Tandjad 4,4 Ttajad 4,1 4,13 4,1 4,23 pilased 3,64 3,97 4,1 Vilistlased 4) 2008-2009. a 159 registreeritud meediakajastust maakonnalehtedes, raadios, internetis ning leriigilistes lehtedes. 2009-2010. a 96 registreeritud meediakajastust 13.04.2010 seisuga. Protsessid 1. Erineva tasemega ja integreeritud pperhmasid ei ole moodustatud, va inglise keele rhm algajatele. pperhmade maksimaalne suurus phikoolijrgsetel erialadel on 16 ja keskkoolijrgsetel erialadel 20 pilast. MTL 2007 2011 1 erivajadustega ppija integreeritud tavarhma. 2. Testid tehti matemaatikas ja eesti keeles, aga I kursuse rhmades ei olnud nii suuri erinevusi, et tasemete jrgi rhmi luua. Kasuks tuleb see, et matemaatikas ja eesti keeles toimub ppet vikestes rhmades diferentseeritult ja arvestatakse pilaste individuaalseid vajadusi. 3. Toimub rhmajuhatajate koost pperhma, pilasabi marlaua liikmete, nustamiskomisjoni ja lastevanematega, rhma hisritused, ppekigud.

Osaliselt tidetud

67

ssteemi arendamine ning ppedistsipliini tstmine. Jreleaitamistunnid ka tugippe eesmrgil, mitte ainult puudumistest tulenevate jreltde tegemiseks. 5. pilaste iseseisvuse arendamine. 6. petajate koost ppekavade koostamisja arendusprotsessis lhtuvalt pilasest; integreeritud petamine, ppekavatrhmade loomine. 7. Projektide kasutamine arenguprotsesside toetamiseks, koost teiste kutseppeasutustega. 8. Rahvusvaheliste elementide lisamine ppesse (praktikad vlismaal, vlislektorid, petajate vahetus). 9. Ettevttepraktika ja ettevttes toimuva praktilise vljappe ssteemi tiustamine. Lbipaistev ja dokumenteeritud praktikakorraldus. 10. E-ppe arendamine. 11. Kooli ettevtluskeskuse loomine ja selle kaudu pilasfirmade arendamine ning ettevtlusalase ppe viimine uuele kvalitatiivsele tasemele. 12. Kikide ainekavade ja ppematerjalide kttesaadavus intranetis vi muul elektroonilisel moel. 13. Erivajadusega ppijate toimetulekut parandavate ppeainete integreerimine erialase ettevalmistuse juurde, selleks vajalike tingimuste loomine ja aktiivne kasutamine. 14. Erippealane praktikajuhendajate

4. Pshholoog-karjrinustaja ja sotsiaalpedagoogi rakendamine ning karjrinustamise tunnid kigis ppekavades. Konsultatsioonid ja jrelvastamine toimuvad erinevatel aegadel. 5. Iseseisvad td, projektitd (heategevus, rituste korraldamine), konkurssidel osalemine 6. Integreeritud petamine toimub vhesel mral (vrkeel koos erialappega, arvutipetus erialappega ja eesti keelega, matemaatika seotus erialaga, kokaerialal, kunstilise kujundamise ja arvutiteeninduse eriala petamisel integreerimine erialaainete vahel). ppekavatrhmade tegevus vga vhesel mral. 7. Nited: LLP projektid petajate arvuti- ja keeleoskuste ja ppekavade arendamiseks, koost Tartu ja Prnu KHK-ga ppet arendamiseks; 8. Praktikad vlismaal, vt V eesmrk, 4) ja 5) indikaator; inglise keele petaja Comenius programmi vahendusel; 9. Praktikakorraldus dokumenteeritud. 10. E-kursused.vt indikaator 11. Ei ole toimunud 12. Ei ole elektrooniliselt kttesaadavad 13. Valikainete osas oleme lisanud erialale ldist toimetulekut toetavaid aineid (toiduvalmistamine, ksit, kodukorraldus). ldained on hest kljest eriala toetavad, teisest kljest ldist silmaringi arendavad. Sotsiaalseid oskusi arendavad projektid (tervise- ja spordindal Kik koos 6 korda; talveprojektid 3 korda, erialapev 2010) 14. Lihtsalt Maria trhm. 15. Abipetajaid ei ole, vhesel mral kasutati 2007. aastal (Hlpus)
68

ja petajate nustamine ning praktiline abi individuaalsete ppekavade koostamisel. 15. Vajadusel abipetaja kasutamine integreeritud ppet korral Indikaatorid: 1) Toimib osaliselt. 1) pperhmade suurus phikoolijrgsete 2) 1x ppeaastas toimub phikoolijrgsete pilaste erialade ppes ja eesti keele ning lastevanemate ldkoosolek. matemaatika petamisel ei leta 16, 3) Vljalangevus nominaalse ppeaja jooksul teistes ldainetes on 16+16 pilast. (2007-2010) 2) KKPB pilaste lastevanematele 2007 - PK - 39 % KK - 35% KOOL - 38% vhemalt 1 koosolek ppeaasta jooksul. 2008 - PK - 38% KK - 25% KOOL - 34% 3) Vljalangevuse vhenemine (alustajate 2009 - PK - 37% KK - 34 % KOOL - 36% lpetajate suhe) 3% vrreldes eelmise 2010 PK 41% KK 31% KOOL 37,5% aastaga. 4) Igas valdkonnas on vhemalt 1 Vljalangevus ppeaasta jooksul kimasolev projekt. (2007-2009) 5) Vhemalt 8% pilastest on vimalik 2006/07 - KOOL - 21% viibida praktikal vlismaal. 2007/08 - KOOL 17,8% 6) Kooli veebilehel on avalikustatud 2008/09 - KOOL 16,6% kikide erialade praktikate graafik iga 2009/2010 KOOL 20.3% aasta 1. septembriks. 4) 5 a jooksul ei ole olnud htegi projekti 7) E-ppe kursuste ja piobjektide arv iluteeninduse, elektroonika ja turismivaldkonnas suureneb. 5) 8) Igal ppeaastal tegutseb igas 2005 2006 2007 2008 2009 2010 erialaosakonnas vhemalt 1 0,4 3,8 2,4 3,4 4,0 5,9 pilasfirma, mille toodangut makse 6) Praktikagraafik avalikustatud messil vi ritusel vljaspool kooli. 7) Aastatel 2005-2008 loodi e-VTI programmi 9) Kooli ettevtluskeskus on kivitatud raames 45 nimetust e-kursusi mahus 57,1 AP. aastal 2008. 2009. a loodi VANKeR programmis 3 nimetust e10) Kik ainekavad ja ppematerjalid kursusi mahus 6,5 AP ja 3 piobjekti. on kigile petajatele kttesaadavad 8) 2007-2009 tegutses koolis 1 pilasfirma (KK intranetis vi muul elektroonilisel moel pilased) (uue intraneti loomisega hiljemalt 9) Ei ole 2008). 10) Uut intranetti ei ole.
69

VI eesmrk pilased on aktiivse eluhoiakuga ja pilastel on koolis huvitav Meetmed: 1. Korraldada pilastele koolitusi aktiivse eluhoiaku kujundamisest, aja planeerimisest ja aktiivse suhtlemise alustest. 2. Suunata pilasi kooli tegevust puudutavat infot aktiivsemalt kajastama (maakonnalehed, projektide ajakirjad, esseekonkursid jm). 3. Olla huvitegevuses paindlik ja arvestav, tegutseda koosts pilastega, toetada nende otsuseid ja tegevusi. 4. pilasesinduse kaudu koolielu korraldamisel kaasarkimise vimaldamine. 5. Traditsioonide hoidmine ja kujundamine. 6. Kultuurija spordirituste vahendamine. 7. Upale sportimisvimaluste loomine.

Indikaatorid: 1) Iga pperhm osaleb vhemalt he rituse korraldamisel. 2) ppetvliste rituste arv. 3) Kinnitatud pilasrituste tegevuskava ja eelarve. 4) ppetvlises tegevuses kaasatud vhemalt 25% pilastest.

1. Loengud I kursusel ja suhtlemispshholoogia tunnid-treeningud. Loengud: 4 temaatilist loengusarja kikidele phikoolijrgsete erialade pilastele; 2 loengut II ja III kursuse pilastele; 1 ettevtlusalane loeng (Arrak); 1 reisiteemaline esitlus (Hanso) Koolitused: I ja II kursuse pilastele suhtlemispshholoogia aluste petamine ja suhtlemistreeningud (Maajrv, Pree, Rihvk) 2. Peamiselt kirjutavad pilased lugusid oma LdV projektilhetustest, kuna see on osa projekti teavitamiskohustusest. Alates 2008. a oktoobrist tegutseb koolis meediaring, mille pilased on osalenud kooli tegevuse kajastamisel infolehes ning Youtube filmide tegemisel. 3. Tegutsetakse sel phimttel. 4. E on oodatud juhtkonna koosolekutele, kuid nad kasutavad seda vimalust harva. 5. Thtpevatraditsioonide jtkamine (petajate pev, kooli snnipev, iseseisvuspev, lpuaktused, projektid, heakorratalgud), 6. ppehoone fuajees infostend. pilaskodudes ka infostendid, infoleht. Paljudest ritustest in tehtud videosalvestused, mis on nhtaval YouTubes, osa ka DVD-del raamatukogus. 7. Klass U106 - avatud jukamber 1. Andmebaas selle indikaatori mtmiseks puudub. 2. ppeaastate tplaanidest saab rituste arvu kokku lugeda. 3. pilasrituste tegevuskava kinnitatud, konkreetset eelarvet ei ole. 4. Ringide ts osaleb ~20% pilastest. 5. 2007/08 11 ringi

Tidetud vi suures osas tidetud

70

Koolis ttab igal ppeaastal vhemalt 2008/09 10 ringi 10 huviringi. 2009/10 12 ringi ppimine ja areng (ttajad, ssteemid ja eesmrgihtsus) VII eesmrk 1. Erialaainete petamisel on osalenud ppiv organisatsioon finantsttaja, advokaat, tiguse Meetmed: spetsialistid, juuksur, ehitusmaterjalide 1. Erialaspetsialistide suurem kaasamine turustajad, IT spetsialist, kunstivaldkonna ppe-kasvatusts. spetsialistid 2. petajate vahetused ja staeerimine. 2. Talase koolituse korraga on kehtestatud 3. Praktilise ppe juhendajate kutsepetajatele staeerimise nue. (ettevtetes) koolitusssteemi 3. Toimunud 1 praktikajuhendajate koolitus arendamine. 4. Vahetusi ei ole toimunud. 4. Tugissteem vahetuspetajatele. 5. Mentorite mramise ssteem. 5. Tugissteem uutele pedagoogidele. 6. Sotsiaalt valdkonna petajate min 6. Majutamise ja toitlustamise ning pdevustekoolitus Kuressaares 2007 2008. sotsiaalt valdkonna koolituskeskus Majutus-toitlustuse valdkonnas ei ole. teiste koolide kutsepetajatele. 7. Tiendkoolitus toimub vastavalt 7. Kigile kooli ttajaile vimaldatakse koolituskavale. talast tienduskoolitust vastavalt 8. Koolitused on toimunud vastavalt tiskasvanute koolituse seadusele, koolituskavale. kutsepetajate talase koolituse 9. On kehtestatud maksimaalne lubatud tundide korrale ja kinnitatud koolitusplaanile. mr, millest on le astutud ainult rmisel 8. Arendatakse kogu personali vajadusel. meeskonnatd, koostvalmidust, 10. On kasutusel, kuid kindlasti mitte veel konfliktide juhtimise ja ldlevinud. enesekehtestamise oskust jmt. 11. Intranet ei ole viimastel aastatel enam 9. Ttajate tkoormuse optimeerimine. hsti toiminud, on algatatud uue ssteemi 10. Kvaliteedijuhtimise phimtete lesehitus. rakendamine, sh pidev parendamine on koolis ldlevinud. 11. Hstitoimiv infossteem. Indikaatorid: 1) Kik ei vasta 1) Kogu pedagoogiline personal vastab 2) Kik ei vasta kvalifikatsiooni nuetele vi omandab 3) Kik ei ole lbinud Pedagoogide staeerimine on vastavat haridust. kajastatud EHIS-es. Sinna on saanud kirja kik

5)

Osaliselt tidetud

71

Kik petajad vastavad petajakoolituse raamnuetele. 3) Kik kutsepetajad on lbinud staeerimise vastavalt kutsepetajate talase koolituse korrale. 4) Kigil vahetuspetajatel ja uutel pedagoogidel on mratud juhendaja vi mentor. 5) Kik uued ttajad lbivad sisseelamisprogrammi. 6) Igaks aastaks on koostatud ja ellu viidud koolitusplaan vastavalt arenguvestluste tulemustele ning hinnatud koolituse efektiivsust. 7) Aastal 2008 kivitub uus intranet, mis vimaldab kasutada ttajate foorumit ning kigi vajalike dokumentide kttesaamise. 8) Kord kolme aasta jooksul viiakse lbi enesehindamine, sisehindamise korda tidetakse, valmib sisehindamise raport. VIII eesmrk Personali rahuolu Meetmed: 1. Ttajaid kaasatakse planeerimise, enesehindamise ja parendamise protsessi. 2. Ttajaid tunnustatakse vastavalt ttulemustele ja teenetele. 3. Ttajaile vimaldatakse graafikujrgselt ks tunnivaba ndal aastas tperioodi keskel Indikaatorid: 1) Erinevate ksitluste phjal kindlaks

2)

4)

5)

6) 7)
8)

need, kes on staeerimise kohta tendi vm dokumendi esitanud. aastatel 2007-2009 on staeerinud 9 kutsepetajat. Mentor mratud - kigil uutel pedagoogidel on vhemalt heks aastaks mentor. Sisseelamisprogramm ttab, kui keegi uus tuleb, siis pedagoogide puhul mratakse mentor ja mittepedagoogiliste puhul on vaikimisi kokkuleppel keegi, kellelt infot ksida ja kes aitab uut tulijat. Koolitusplaan koostatud. Arenguvestluste tulemusi ties mahus arvestatud ei ole. Koolituse efektiivsust hinnatud ei ole. Intranet ei ole kivitunud EH viiakse lbi ja SH korda tidetakse, sisekontrolli tegevuskava titmine nrk

1. ksuste koosolekute ja METS-a kaudu

2. Tunnustamiskorra jrgi tegutsemine 3. Kevadine koolivaheaeg

Tidetud vi suures osas tidetud

1) 200 200 20 201

72

tehtud rahulolunitajad on tusvas trendis, ttajate rahulolu on vhemalt 4,0 (5-pallissteemis). 2) Ttajate osalusprotsent lekoolilistel ritustel on vhemalt 60%.

7 KOOLIPERE (ttajad ja pilased) INFO LIIKUMINE TTINGIMUS ED EESTVEDAMIN E JA JUHTIMINE KOOLI ARENG JA MUUTUSED TTAJA ARENGUVIMA LUSED MOTIVAATORI D KINDLUS JA TASAKAAL KOOLI PILASTE OSKUSED JA OMADUSED MAINE 4,00 3,81 3,97 4,17 4,16 4,04 3,90 3,83 3,51 4,10

8 3,95 3,72 4,14 4,07 4,07 4,11 4,08 3,65 3,18 4,13

09 3,8 1 3,7 9 4,2 0 4,0 5 3,9 6 4,0 0 4,0 1 3,7 9 3,2 5

0 3,92 3,99 4,23 4,25 4,16 4,13 4,04 3,70 3,30

4,1 4,23 0 RAHULOLU, 4,3 4,38 4,26 4,45 SOOVITAMINE 0 2) Kohustuslikel ritustel on, vabatahtlikel ei ole Finants- ja majandustulemused IX eesmrk 1. Vt indikaator. Kaasaegne ppetd soodustav 2. pilaskodu kohtade arv ei suurene, sest infrastruktuur pilaskodu laienduse projektitaotlus ei saanud Meetmed: rahastust 1. pikeskkonna uuendamine tulenevalt 3. Klassidesse petajaarvuti paigaldatud. Enamus

Tidetud vi suures osas tidetud

73

ppeklassid kaetud multimeediaprojektoritega. Tsteti interneti vlishenduse kiirust linnas ja Upal. Uuenesid arvutid ja tarkvara ppeklassides (301, 305, u-203 ja u-207). Uuenesid arvutid ja tarkvara petajate tkohtades. Paigaldati uued serverid pilaste ja administratiivt jaoks. Uuenesid arvutiklasside vrgullitid (switchid). Linna pilaskodudesse lisati juurde traadita interneti seadmeid. Indikaatorid: 1) Phimtteliselt vastab, tpsem kaardistamine 1) Kik ppetkojad vastavad tehakse ppekavarhmaphises ppekavast ja tohutusest akrediteerimisprotsessis. tulenevatele nuetele (vt valdkondade Regulaarselt teostatakse TKN poolt tkeskkonna investeeringute kavad ja kooli kontrolli, tolude muutudes viiakse lbi tiendav investeeringute plaan Lisa 3 ja ). riskianals (viimane 2010). ppetunde saab lbi 2) Aastal 2010 saavad kik vajajad viia kaasaegset riist- ja tarkvara kasutades. pilaskodu koha. pilastel on rohkem vimalusi kasutada erinevaid 3) Aastal 2010 on 90% ppeklassidest serveriressursse. IKT kasutamine ppetunni varustatud arvuti ja kaasaegse lbiviimisel on htlustunud linna ja Upa esitlustehnikaga. arvutiklasside vahel. pilaskodudes on suuremad vimalused interneti kasutamiseks. 2) pilaste majutamine lahendatakse olemasolevate kohtadega 3) Teostatud. X eesmrk 1.Toimub koosklas ppekavade arendamisega. ppet mitmekesistamine ja ppe 2009 investeeritud EMT ja AUT ppesuuna materiaalkvaliteedi tstmine lbi praktilise tehnilisse baasi ca 9 milj krooni, 2007 ca 0,5 milj tegevuse ja tootmise krooni. Jooksvast eelarvest soetused vastavalt Meetmed: vimalustele. 1. Praktilise vljappe vimaluste pidev 2. ERF meede 4.3 Kutse-ja krghariduse parendamine. infrastruktuuri moderniseerimine rahastusel 2. ppebaaside jtkuv kaasajastamine. pilaskodude renoveerimise II etapp 2007, 3. Erinevate vljundite otsimine tootmises ppetkodade seadmed 2007. ERF meede 2.5 Kutseppeasutuste ppekeskkonna kaasajastamine rahastusel 2009 Tkodadehoone renoveerimise II

ppekava nuetest. 2. pilaskodu kohtade arvu suurendamine 350-ni. 3. IKT ja kaasaegsete ppemeetodite kasutamise vajadusest tingitult ppeklassidesse arvutikoht koos internetihenduse ja esitlustehnikaga.

Tidetud vi suures osas tidetud

74

Indikaatorid: 1) Omavahendite maht ppets alljrgnevalt (tuh kr) teenus 200 200 200 201 7 8 9 0 konverentsitee 106 112 120 130 nus Majutus 1270 1340 1420 1500 Toitlustus 2650 2810 2980 3200 tehnilised 265 280 300 320 erialad: autoremont puittoodete valmistamine ehitus paadiehitus ksit ja 20 20 20 21 tarbekunst: mblusteenus tarbekunst 2) ppebaaside sisseseadet tiendatakse vastavalt investeeringute kavale. 3) Kliendiuuringud nitavad rahulolu toodangu kvaliteedi ja kvantiteediga. XI eesmrk Ohutu ja turvalise tkeskkonna tagamine ttajatele ja pilastele, ldise turvalisuse tstmine varade kaitseks Meetmed: 1. Tkeskkonna riskianalsi koostamine 2. Tegevusplaani koostamine vastavalt

etapp 3. hitatakse. 1) titmine teenus konverentsitee nus majutus toitlustus tehnilised erialad: autoremont puittoodete valmistamine ehitus paadiehitus ksit ja tarbekunst: mblusteenus tarbekunst

200 7 86 1625 4449 218

200 8 187 2320 4604 86

200 9 177 1555 4268 109

201 0 178 1893 3963 53

26

2008.a. suur kasv on tingitud AEHT konverentsist. 2) Toimub koosklas ERF kinnitatud investeeringute kavaga 3) Neid meil vist ei ole 1. Riskianals koostatud 2005. Riskianalsi tiendatakse vastavalt tkeskkonna muutustele (2006, 2007, 2010). 2. TKN poolt hinnatakse riskianalsis kirjeldatud ohud ja koostatakse sellekohane tegevusplaan. 3. Tkeskkonna parendamine toimub koosklas riskianalsi tegevusplaaniga, ttajate tulemusvestlustel vljatoodud ettepanekutega Tidetud vi suures osas tidetud

75

riskianalsile ning ppekavade uuendusega. 3. Tkeskkonna pidev parendamine 4. Elektrooniliste valvealadega on kaetud 31% 4. Elektrooniliste valvealade hallatavast pinnast, lisaks videovalve suurendamine, videovalve pilaskodudes ja ppekomplekside korraldamine territooriumitel. Upal rekonstrueeritud ja 5. Kooli varade kindlustamine tiendatud 2006-2008 territooriumi valgustust, 6. Meditsiiniteenuse vimaldamine rajatud 2009.a. ppesiduvljakule piirdeaeg ja pilastele paigaldatud sissepsule videovalvega tkkepuu. 5. Kindlustuskaitse kigil kooli hoonetel ja seal asuvatel varadel. 6. Upa ppekompleksis ttab arstipunkt Indikaatorid: Tnnetusi ja kutsehaigusi ei 1) Tnnetusi on 2007 olnud 1; 2008 1; 2009 1 esine. (surmaga lppenud). Kutsehaigestumisi ei ole 1) Vastavalt t iseloomule on ttajad registreeritud. Ei esine tkeskkonna puudustest varustatud kaitsevahenditega. phjustatud tnnetusi. 2) Ttajate rahulolu tkeskkonnaga on 2) Ttajad on varustatud ja kasutavad igapevases vhemalt 4,0 (5-palli ssteemis). ts kaitsevahendeid 3) Valvelepingutega on kaetud kik seda 3) Vt IX eesmrk, indikaator 1) vajavad pinnad. 4) Teostatud 4) Kindlustuslepingutega on kaetud kik 5) Teostatud. Lepinguid uuendatakse regulaarselt hooned ja kogu vara. 6) Teostatud 5) Tulekahjusignalisatsioon on 98%-l 7) Teostatud kasutatavast pinnast. 6) Upa ppekompleksis ttab arstipunkt. XII eesmrk Vt indikaatorid Kooli missiooni toetav finantsstrateegia Meetmed: 1. Snastada vtmefinantsnitajad ja finantsriskid 2. Ttada vlja mtmis- ja analsissteem. Indikaatorid: 1) Tehtud 1) Vtmefinantsnitajad on formuleeritud. 2) Tehtud 2) Finantsriskid on snastatud. 3) Toimub finantsplaneerimine ja eelarvestamine. 3) Riskide ja finantsnitajate mtmis- ja

Tidetud vi suures osas tidetud

76

analsissteem on vlja ttatud.

77

LISA 3 RKT PPEKAVARHMADE KAUPA PERIOODIKS 2011-2013 Alljrgnevas tabelis on toodud haridus- ja teadusministri kskkirja 06. jaanuarist 2011 nr 11 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigi kutseppeasutuste ja rakenduskrgkoolide ning munitsipaal- ja erakutseppeasutuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseppes aastateks 2011-2013 alusel koostatud koolituskohtade prognoos. Iga aasta jaanuaris antakse vlja uus RKT kskkiri, mille phjal kool oma koolituskohtade arvu reguleerib. 2011 2012 2013 ERALDATUD RKT 2011 (HTM KK NR.11 06.01.2011)

ERALDATUD RKT 2011 (HTM KK NR.11 06.01.2011)

ERALDATUD RKT 2011 (HTM KK NR.11 06.01.2011)

MEIE PROGNOOS 2011

KR

Arvutiteadused Disain Ehitus ja tsiviilrajatised Elektroonika ja automaatika Juhtimine ja haldus Juuksurit ja iluteenindus Lastehooldus ja noorsoot Majutamine ja toitlustamine Materjalittlus (puu, paber, plast, klaas) Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Reisimine, turism ja

67 80 107 25 46 22 14 272 114 80 30

67 86 107 25 58 26 16 272 114 80 40

77 77 106 16 46 24 14 279 119 69 30

77 77 106 16 53 24 14 283 119 69 55

MEIE PROGNOOS 2012

76 81 109 16 46 24 14 268 118 54 30

76 81 109 16 56 24 14 295 118 54 61

MEIE PROGNOOS 2013

78

vabaajaveetmine Sotsiaalt ja nustamine Tarbekunst ja oskusksit Tekstiili, rivaste, jalatsite valmistamine ning naha ttlemine Toiduainetettlus ja -tootmine KOKKU

31 29 20 24 961

31 53 20 24 1019

29 43 15 28 972

29 56 15 28 1021

27 43 15 29 950

27 43 15 29 1018

79