F8R I variant (phimtteliselt koopia Kadri Uuseni tst, hinne 5-) 1.

. Fotoefekt Elektronide vabanemine ainest valguse footonite toimel, kus iga footoni energia on E=hf; hf= A+ m0v2/2. E= pealelangeva footoni energia, f=kiirguse sagedus; h=Plancki konstant (6.63 *10-34 Js); A=elektroni vljumist ainest; m0v2/2=vabanenud elektroni kineetiline Energia. Fotoefekti peamised seadusprasused: 1) Elektroni max kiirus sltub pealelangeva valguse sagedusest, kuid ei sltu intensiivsusest. 2)Igal ainel on olemas punane piir 0, millest suurema lainepikkusega valguse korral fotoefekti ei teki.3)Metalli pinnast vljaldud elektronide arv on vrdeline valguse intensiivsusega. 2. Aatomi ehitus Bohri jrgi 1 postulaat - Aatom vib olla nn statsionaarsetes olekutes, millest igahele vastab kindel energia . Selles olekus aatom energiat ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele mber tuuma. 2 postulaat leminekul hest olekust teise kiirgub vi neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga hv= E2-E1; E1,2=statsionaarsetele olekutele vastavad energiad. 3. Radioaktiivsus Mnede isotoopide omadus iseeneslikult laguneda, muutudes teisteks isotoopideks vi keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Radioaktiivne kiirgus on suurtes doosides inimesele kahjulik, omab osa evolutsiooni kigus. Radioaktiivset kiirgust jagatakse: , ja - kiirguseks, millest kige suurem lbitungimisvime on kiirgusel. Radioaktiivsust iseloomustatakse neeldumistoosiga D (hik Gy), ekvivalentdoosiga H (hik Sv) ja kiirguse vimsusega H/t (hik Sv/h) 4. Radioaktiivse lagunemise seadus Iga radioaktiivse aine jaoks on olemas poolestusaeg T, see on aeg, mille jooksul radioaktiivse aine mass vheneb 2 korda. Jagatakse 3-ks: - aktiivse nukleiidi korral tekib uus nukleiid ja eraldub - osake ehk heeliumi aatomituum. - aktiivse nukleiidi puhul tekib uus nukleiid ja eraldub - osake ehk elektron. - kiirgus eraldub ka ja lagunemisel, tegemist on lhilainelise elektromagnetlainega. 5. Termotuumareaktsioon Kergemate tuumade liitumine raskemateks tuumadeks, mille kigus vib vabaneda palju energiat. Termotuumareaktsioon toimub vga krgel temperatuuril ( vhemalt 107K). Thtedes toimub termotuumareaktsioon. Vesinikpommides toimub nn plahvatuslik termotuuma reaktsioon. H31 ja H31 liitumisel eraldub nukleiidi kohta ca 3.5 MeV energiat 6. Elektron lheb vesiniku aatomis olekust 3 olekusse 2. Kas energia kiirgub vi neeldub? Arvuta vastava footoni energia, mass ja sagedus. 12.03-10.15=1.88 ehk 2 oleku energia on 1.88 vrra viksem 3 oleku energiast, jreldub, et energia kiirgub. Footoni energia:

1.88 eV=1.88*1.6*10-19=3.008*10-19 J. Footoni mass: E=mc2 => m=E/c2 => m=(3.008*1019 )/(3*108)2=3.3*10-36 kg. Footoni sagedus: E=hf => f= E/h => f=(3.008*10-19)/(6.63*1034 )=4.5*1014 Hz. 7. Naatriumlamp kiirgab valgust lainepikkusega 589 nm. Arvuta footoni sagedus, energia, mass ja impulss.

Footoni sagedus: c=f => f=c/ => f=(3*108)/(5.89*10-7)=5.09*1014 Hz. Footoni energia: E=hf=6.63*10-34*5.09*1014=3.37*1019 J. Footoni mass: m=E/c2=(3.37*10-19)/ (3*108)2=3.74*10-36 kg. Footoni impulss: p=mv=(3.74*10-36)*( 3*108)=1.1*10-27 kg*m/s 8. Kirjuta beetaaktiivse isotoobi Mn5625 lagunemise vrrand. Mn5625 Mn5625+1 Fe5626 +e01 (selles asjas pole ma 100% kindel, ei kirjuta tunnis eriti asju les) 9. Arvuta triitiumituuma H31 seoseenergia ja eriseoseenergia

ma =3. 01 60 5u* ( 1.6 6*1 027 )=5.0*10-27 kg mt0=ma-me=5.0*10-270.00055u*(1.66*10-27)=5.00573*10-27kg mt1=mp+2mn=(1.00728u+1.00866u)*1.66*10 -27 kg -27=5.020836*10 m=mt1-mt0=5.020836*10-27 -5.00573*1027 =1.5106*10-29 kg Es=1.5106*10-29*(3*108)2= 1.35*10-12 eV eriseoseenergia=Es/3=1.35*10-12/3=4.5*19-13 eV