I VARAKESKAEG 1 1. Keskaja miste ja ajalised piirid (algus; lpp; alaperioodid). Keskajale iseloomulikud tunnused (ptk. 1, lk.

7-9) Keskaeg sai omale nime selle jrgi, et ta asub antiik-, ja uue aja vahepeal. (ld. k medium aevum) Algust raske mrata. On erinevad variandid: 1) 4. saj. algus - Rooma impeeriumi lagunemine (330, 395) - suur rahvasternne 2) 476 (viimase Rooma keisri kukutamine troonilt) Lppaastaks pakutakse: 1) 1453 trklased vallutavad Konstantinoopoli 2) 1492 Kolumbuse I reis, rekonkista lpp 3) 1517 reformatsiooni algus Saksamaal Keskaeg jagunes: Varakeskajaks (5. 11. saj.) 1. 5.-9. saj.: domineeris Btsants, tekkis Frangi riik, kujunes katoliiklus 2. 9.-11. saj.: kriisiaeg (araablaste, viikingite rnnakud) Krgkeskajaks (11. 14. saj.) 1. 11.-13. saj.: nn. vahekeskaeg 2. 13. saj.: keskaja tipp 3. 14. saj.: kriis (katk, kliima jahenemine, kiriku allakik) Hiliskeskajaks (14. 15. saj.) Keskajale on iseloomulikuks katoliiklus ja feodalism 2 2. Suur rahvasterndamine: miste, phjused, hunnid ja Attila, germaanlaste riigid (millised, kus), rahvasterndamise tulemused / tagajrjed (ptk. 1, lk. 11-12) suur rahvasterndamine ulatuslik erinevate rndrahvaste liikumine Aasiast Lne-Euroopasse 4. 6. saj. Sai alguse, kui hunnid (prit Hiina ja Mongoolia aladelt) tungisid 375. a. sgavale Euroopasse. Liikumise ajendiks oli kliima jahenemine ja demograafilised probleemid (rahvast palju, maad vhe). Germaanlased pidid omakorda pealetungivate hunnide eest ra liikuma. Hunnide juhiks oli Attila (406 453). Oli ks kardetumaid Lne- ja Ida-Rooma keisrite vaenlane. GERMAANLASED elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rndav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati thtsamate ksimuste le, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: lnegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Phja-Aafrikasse), anglosakside kuningriik (Britanniasse), Frankide riik (Galliasse), idagootide riik (Itaaliasse), burgundide riik, langobardide riik. Rahvasternde tagajrjel hakkasid barbarite ja endise Rooma riigi elanikkude kultuurid segunema. Kiriku thtsus tusis (tast sai kultuuri silitaja ja hendaja), hakkasid segunema Rooma ja barbarite seadused, rahvad seguneid (kujunesid vlja tnapeva euroopa rahvused), keeled segunesid (tekkisid romaani ja germaani keeled).

3 Ida Rooma riik e. Btsants 1. Ida Rooma riigi psima jmise phjused Hea geograafiline asend Prand Kreeka kultuurist Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) Ksit ja kaubanduse krge tase Tugev sjavgi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sjavge lal pidada) Tugev laevastik (mereriik ) 2. Ida Rooma riigi juhtimine Keiser ehk BASIELUS omas krgemat sjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvimu Keisrit abistasid riiginukogu ja senat Brokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel) Btsantinism ukonna silmakirjalikkus ja ukonna vline hiilgus: sagedased paleeprded (107 keisrist suri 34 loomulikku surma, 8 langes sjas, lejnud mrvati, torgati pimedaks vi phitseti mungaks) 3. itsenguaeg keiser Justinianus I ajal 527 565 Pritolult Bulgaaria talupoeg, tus sjavelasena Kroonik Prokopiuse ametlik ja salajane kroonika Keisrinna Theodora, madalat pritolu Jagas sjave 3 ossa: paiksed piirikaitseved tegevarmee keisri ihukaitse Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest prandatava maatki (11.saj juba palgasjavgi) Lasi koostada kolmekitelise Tsiviiliguste kogumi aluseks Rooma igus see seadusandlus ji 1000 aastaks Euroopa igusloome aluseks 4. Vlisvaenlaste sissetungid ja Btsantsi langemine Parim aeg Btsantsile 6. saj 7. 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad 11 saj. peteenide ja trklaste vallutused 1453 langes Konstantinoopol trklastele 5. Btsantsi kultuuri thtsus: Hoidis elus antiikkultuuri Sstematiseeris ja arendas edasi Rooma igust igeusu mungad kirjutasid raamatuid mber (paprusele, 7 saj-st prgamendile, 11sajst kaltsupaberile) Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) Kreeka keel oli ametlik keel Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine 425 loodi Konstantinoopolis esimene likool suur mju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene)

 vtsid vastu igeusu slaavi thestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios alus vaimulikule ja ilmalikule kirjandusele, arhitektuurile (kirikute kuppelarhitektuur, sibulkuplid, Pha Sophia katedraal) ning kunstile (mosaiigid, freskod, ikoonid) 4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tnapeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid b) I saj keskpaik e.Kr III saj p.Kr Rooma Gallia (Caesar) c) V-VII saj Merovingide Gallia d) VIII X saj Karolingide Gallia 2. Frangi riigi algus (Merovingide aeg) V VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast kaval, julm, salalik abiellus Burgundia kuningattrega, et saada uusi maid vttis vastu ristiusu katoliikluse vormis laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu saali igus tema jreltulijate ajal vimuvitlus VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku vimu majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiersi lahingus peatati araablased sjavereform: li frangi raskeratsave , mis psis le 600 aasta (sduri varustuses pikk mk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lhike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettengelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev vejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sjakiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks

4. Karolingide impeerium Suurriik, millel puudus sisemine htsus 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks:

 lneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse Austati antiikkultuuri karolingide renessanss Karl Suure ukond kui kultuurikeskus Rajati ilmalikke koole Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid mber 6 Feodaalsuhete kujunemine Lne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjri ja vasalli vastastikustele suhetele Suhe lepinguline, lepingu slmimist nim. investituuriks Suhe polnud vrdne Suhet oli vaja elukutseliste sjameeste ratsave toimimiseks Senjr lnistas maad vasallile Maa lnistamise kik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab hel plvel truudusvande, senjr annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms LN maatkk, mis anti sjamehele ja mille eest tuli tasuda veteenistusega, jagunes: BENEFIITS - primisiguseta ln FEOOD primisigusega ln FEODAAL e. LNIMEES maatki saaja lnistamisel, feoodi omanik FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada kla Parunid paarkmmend kla Rtlid 2 3 kla DOMEEN kuninga maavaldus ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi tielik omand 2. Talupojad ja mis Talupojad muudeti prisorjadeks sai osta, ma, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised 2 majapidamisssteemi: rendihrrus kogu feodaali maa talupoegadele vlja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti misahrrus suurem osa maast misa maa, vike osa talupoegade ksutuses, mille eest tuli tasuda tga misa pllul 7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) Skandinaavia sdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lne eurooplased nimetasid neid aga normannideks Olid kaupmehed ja sdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. hiskond

 Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite hised suurkoosolekud, kus misteti kohut, slmiti lepinguid jne KONUNG jukas lik, himujuht Viikingite retkede phjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked le mere: Viikingilaev: kiire, madala svisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas Lnetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) lbi Venemaa Btsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Grnimaa ja Leif Eriksson judis Phja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund Looduse austamine (jed, puud, allikad, jrved) Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kik eluks vajalik) Valhallas oli surnud sdurite, vitlejate riik Pikesekultus smbol ratas- HJOL Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, pev neljapev Pikse ja sjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (he silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul), pev - kolmapev Pikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole prduti nii pllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, pev reede Jumalad moodustasid aaside perekonna Saatan oli hiiglane Loke Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse judma ka ristiusk 5. Ruunikiri Aluseks ladina thestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni Piltkiri Vanim eepos Vanem Edda Viikingiaja kirjanduse mlestusmrgiks on saagad UK 8
1. Suurbritannia. Asustati prast j sulamist. 3.aastatuhandel eKr

rndasid indoeurooplased Suurbritanniasse, tuues kaasa maaharimise, loomakasvatajate ja plluharijate himuhiskonna, megaliitehitised. 10.6.saj eKr keldi himude sissernne loodi himuhiskond, druiidid. Britannia Rooma provintsina: *Caesari vallutusretked Alvioni saarele 55. 54. A eKr ebannestusid. *Rooma provintsiks 43. aastal. *Roomlaste vimu laienemine jrk-jrgult 122-128 Hadrianuse vall, 143 Antoniuse vall. *Linnakeskne hiskond (kolooniad rooma kodanikud, juhtis nukogu; munitsiipium piiratud igustega; civitas endised himukeskused, vim kohalikel, Londoni asehaldurist sltuvuses). *2. Saj keskel ristiusu levik nn keldi ristiusk. *410 Rooma vimu lpp, germaanlaste vallutused. Anglosaksi kuningriigid: 5.sajandil algas germaanlaste (anglid, saksid, jdid, friisid) sissetung Britanniasse. Neid hakati nimetama

anglosaksideks. 7.sajandiks olid keldid alistatud orjastatud vi surutud remaadele. Ristiusustamine toimus 6.-7.sajandil. Anglosaksi kuningriigid: Kent (Canterbury); Mercia; East Anglia; Northumbria; Wessex Egbert hendas 829 anglosakside maa Inglise kuningriigiks. 8.sajandi lpus algasid viikingite rsteretked Inglismaale (Lindisfarnei klooster). 9.sajandil rsteretked Kenti mbruses. 871 Wessexi kuningaks Alfred Suur, kes li viikingid tagasi, ning slmiti vaherahuleping danegeld. Normannide vallutused: Hertsog Guilliaume maabus 1066 septembris Luna-Inglismaal ning Hastingsi lahingus said anglosaksid tielikult la. Ta vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningasks William I nime all (laastati suured piirkonnad, toimus maade konfiskeerimine ja jagamine prantsuse parunitele). 9 Lne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik APOSTLID rndjutlustajad Euroopa ristiusustamine vttis aega le 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop), on olnud 264 paavsti praegu Johannes Paulus II KARDINAL paavsti poolt nimetatud lhemad nuandjad, kes paavsti surma jrel valivad uue paavsti KONKLAAV kardinalide koosolek paavsti valimiseks Paavst Kardinalid Peapiiskopid suure piirkonna katoliku kiriku juht Piiskopid lesanded: preestrite ametisse phitsemine, vaimulike ordineerimine vaimulike t kontrollimine (SINOD kirikukoosolek, VISITATSIOON kiriku klastus preestri t kontrollimiseks) Abtid, abtissid munga, nunnakloostri lemad Preestrid koguduse hingekarjused, kes viisid lbi 7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, viimne vidmine, abielu slmimine, vaimulikuks astumine TRANSSUBSTANTSIOONIPETUS phitsemise kigus muutub leib issanda ihuks ja vein issanda vereks Kiriku sissetulekud: kmnis suurkmnis viljas looma e. verekmnis vikekmnis (aiasaadused) sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku petus Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament, Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust

 IV saj tlkis Hieronymos Piibli ladina keelde 4. Paavstlus Tugev paavst Gregorius I Suur Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj) II KRG JA HILISKESKAEG X XV SAJ. 13 Riigivim 1. Euroopa keskvimu nrgenemise phjused: Suurfeodaalid omandasid oma lnides aina rohkem igusi ja muutusid kuningavimust sna sltumatuks Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi vi hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tnapeva riigist: Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid Riiki ei hendanud mitte maa ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt. abielu kaudu oli vimalik mitu riiki liita) Alamate heaolu sltus valitseja isikuomadustest Valitsusaparaati ei moodustanud vastava hariduse saanud professionaalid vaid mjuvimsad likud Keskaegse esinduskogu erinevused tnapeva parlamendist: Otsuse tegemisel pidid oma jah sna andma kigi kolme klassi esindajad, phimte: Sellel, mis puudutab kiki, peab olema kigi heakskiit. Tnapevaparlamendis loetakse iga ksikisiku hlt 3. Kuningas ei saanud ilma esinduskoguta valitseda, sest: Tal oli vike maavaldus ja ta vajas oma vasallide toetust Kui vasallidele ei meeldinud kuninga poliitika visid nad kuninga kukutada, vasallidel oli rohkem vimu Kuningal puudusid rahalised vahendid oma poliitika, reformide elluviimiseks 4. PARLAMENT tnapeva esinduskogu, kus loeb iga ksikisiku hl KONSENSUS ksmeel DOMEEN kuninga maa ala Lisa:
2. Riiklus krgkeskajal. Riigissteemi, kus keskvim on nrk ja riigivimu

teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud vimukandjad, nim feodaalseks killustumuseks. Riiki ei hendanud kindel maa-ala ega rahvas, vaid valitseja isik ja/vi katoliku kirik. 10.-11.sajandist alates hakkas kuningavim tugevnema, domeenid laienema: nt Saksa Keisririigis, Inglismaa, Prantsusmaal. Saksa-Rooma riigi kujunemine: Ida-Frangi riik kuningavim nrk, lagunes iseseisvateks hertsogiriikideks. Saksi valitsejate esiletus Henrich Linnupdja, Otto I Suur al 962 Saksa-Rooma keiser. Ottoniidide poliitika phisuunad: *Riigikiriku poliitika (vaimulikud vrstkonnad); *Idapoliitika ungarlaste alistamine, Baierist idas asuvate alade saksastamine (Austria kujunemine); *Itaalia poliitika keisrite ilmalik vim ka Itaalias, keisri kroonimine Roomas.

Keisrivim Saksa-Rooma riigis: keisrivimu krgaeg 12.sajandil. *Friedrich I Barbarossa (Shvaabimaa htg poeg, Saksi kuningaks 1152 trjudes krvale Heinrich Lvi, osales II ja III ristisjas). *Friedrich II (tli paavstiga, keisririigi htsuse taastaja, kunsti ja kultuuri toetaja). Seisuste esinduskogud Inglismaal ja Prantsusmaal: e parlament. Hakkasid mngima rolli thtsate otsuste/seaduste vastuvtmisel. Inglismaal Magna Charta 1215. Prantsusmaal generaalstaadid. Liikmed: seisuste esindajad (3 seisust), teatud ametikohtade kandjad. 14 15 Katoliku kirik krg ja hiliskeskajal 1. katoliku kiriku langus IX X saj. kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid vaimulike eluviis oli vga ilmalik oli levinud SIMOONIA s. t. krgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest 2. Tugev paavst Gregorius VII (XI saj.) ja tema reformid Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti) 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii krgvaimulikele kui ka - ilmalikele konflikt Saksa keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel ja nn. Canossa teekond Wormsi kirikukogu otsus: vaimulik investituur paavstilt ilmalik investituur keisrilt 3. Mjukas paavst Innocentius III (XII XIII saj.) Andekas usuteoreetik Hea diplomaat Paavstist krgemaks pidas vaid jumalat Korraldas ristisjad baltikumi paganate vastu 4. Inkvisitsioon ja ketserid KETSERID inimesed, kelle usulised tekspidamised ei htinud kiriku ldtunnustatud petusega ei ki vhemalt kord aastas armulaual vi/ja pihil surnukeha ei tohi kristlikult matta AUTODAFEE eriline tuleriidal pletamise tseremoonia Hispaanias kitumisvimalused ketserite suhtes: vangistamine, maalt vlja saatmine, vara konfiskeerimine, inkvisitsioonikohus ketser vis lunastada oma s rististta minemisega INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst mras ametisse inkvisiitorid roheline knal ketserite kes smboliseeris lootust 5. Kloostrid Chlaustrum tlkes suletud koht

 Skriptoorium ruum, kus kirjutati mber raamatuid Refektoorium hine sgisaal Tormitoorium hine magamisruum Vaimulikud ordud: Vaimulik ordu-kindlate reeglite jrgi toimivad hendused Pha Benedictus Nursiast(480-543): Rajas u 529 Monte Cassino kloostri Kloostrielu reeglid ks kuulsamaid Cluny klooster 10. saj. Dormitoorium ehk munkade magamisruum Refektoorium ehk kloostri sgisaal

Rekonkista 16
3. Rekonkista. Rekonkista Prenee poolsaare tagasivtmine

muhameedlaste kest 8.-15. Sajand. Osapooled kristlikud kuningriigid, muhameedlased. Phjused usk, maade juurdevtmine, sda kui eluviis. Tagajrjed kristlased said Prenee poolsaare oma kontrolli alla, kujunesid Portugali ja Hispaania kuningriigid, mauride tsivilisatsiooni purustamine. 17 Ristisjad 8 ristisda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 osavtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa eesmrk vabastada Kristuse haud uskmatute kest phjused levitada katoliku usku fanatism vimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada vimu Vahemerel tagajrjed negatiivsed idamaade laastamine

 suured inimkaotused (4 6 mln) svendas vaenu lnemaailma, Btsantsi ja islamimaailma vahel Lne Euroopa feodaalide luksusjanu kasvas positiivsed laienes eurooplaste silmaring eurooplased tutvusid uute pllumaj. kultuuridega: riis, tatar, mais, kanep, lina, roosuhkur tekkis usuline sallivus teiseusuliste vastu, sest elati krvuti piti valmistama siidriiet, peegleid, sametit, paberit, metallittlemist levisid idamaised kombed: kte pesemine enne smist, leilisaun, habeme kasvatamine Sriast tuuleveskid Vaimulikud rtliordud: kujunesid Phal Maal 12.saj I poolel, korraga nii vaimulike kui professionaalsete sjameeste organisatsioon, kindel hierarhia: juhtis suurmeister. *Hospitaliitide e Johaniitide ordu (asutati Jeruusalemma Ristija Johannese hospidalide juurde, vaestehoolekanne). *Templivendade ordu (asut. 1118 Jeruusalemmas, al 13saj Pariisis). *Saksa e Teutooni ordu (asut 1128 Jeruusalemmas saksa ristirtlite poolt, 1237 hines mgavendade orduga, langus 15.saj.) 18 19 Aadlikud ja nende rivastus ning kombed 1. SEISUS inimeste jaotamine snni ja pritolu jrgi suurtesse rhmadesse, kellel olid erinevad igused ja kohustused 3 seisust: vaimuliku, aadlikud, talupojad ja linnaelanikud aadlid on primisigusega vasallid, kes jagunesid krg ja alamaadliteks 2. Aadlilinnused 2 funktsioon: kaitsefunktsioon esindusfunktsioon 3. Relvastus 19 Pikkade kistega raudr, soomuskindad ja kingad, teraskiiver, peakott, kaheteraline mk, pistoda, sadula kljes piik, kolmnurkne kilp, soomusrpeal mantel, hobusel terasega kaetud sadul, sadula kljes sjanui, HELLEBARD 4. Feodaalide tegevus Sjad Pidustused 8liigsmine, - joomine) Meelelahutus Jaht Turniirid rtlite sjaline vistlus ju ja osavuse alal 5. Rtlite kasvatus 7 a. paa 15 a. kannupoiss u.18 21 ldi rtliks PAA krgemalseisva feodaali juures teeniv poiss (ppis kombeid, kitumist daamidega, sdimist, relvade ksitsemist, tantsimist, pillimngu jms) KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sjas Rtlireeglid

 au oli olulisem kui elu ei tohtinud minna mitmekesi he vastu ega rnnata maaslamajat kohusetundlik, aus Rtlitunnus: saabaste kljes kuldsed kannused 7 rtlivoorust: ratsutamine ujumine vehklemine oda ja vibu ksitsemine maadlemine kabemng 20 21 Linnad keskajal 1. Linnade tekkimine X XI saj 13 saj. suurim linn Pariis (le 100 000 elaniku) 2. Linnaiguse jrgi 3 liiki linnad: Linnvabariigid valitsesid valitavad nukogud (nt. Itaalias) Riigi- ja vabalinnad allusid keisrile, tegelikult iseseisvad (nt. Saksamaal), valitses raad eesotsas brgormeistriga Linnad, mis jid mne senjri vimu alla 3. Elu linnas lerahvastatus, vaesus, pahed, pinged, omakasu, rahamajandus Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: Ksit ja kauplemine kui phitegevused TSUNFT he ja sama eriala ksitliste hendused meister, sell, pipoiss OLDERMANN tsunftivanem SKRAA tsunfti phikiri, reeglistik GILD = hendus VIKEGILD hendas he linna erinevad tsunftid (s. t ksitlised) SUURGILD hendas linna kik kaupmehed 5. Kaubandus: Vahemerekaubandus: kuni 13 saj. araabia ja btsantsi kaupmehed, seejrel Itaalia kaupmehed kuld ja vrtsid pangakontorid (vahetus, krediit) Lnemere ja Phjamere kaubandus vim Saksa kaupmeestel 1160 Hansa koondis, kuhu 14 16 saj kuulus 170 linna (Eestist 4: Tallinn, Tartu, Prnu, Viljandi; suurimad Novgorod, Kln, London) KOGE uut tpi mahukas laev Hansa idakaubanduses thtsad Tallinn ja Riia

22 Keskaja likoolid ja teadus

1. 2.

Definitsioonkaart:

1445 (vi 1446) leiutab sakslane Johann Gutenberg Euroopas trkikunsti 1456 Piibel trkituna 3. Leonardo da Vinci (1452 1519) kuulus Itaalia kunstnik, arhitekt, leiutaja, loodusuurija 25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine 1. Tehhimaa 14 15 saj Rikas ja viljakas maa Palju linnu Probleemiks saksa kolonisatsioon 1355 kuningas Karel I Saksa Rooma keiser Karl IV nime all Praha vljaehitamine (Karli sild) 1348 Praha likool 2. Suuremad vastuolud Tehhi hiskonnas: Pahameel katoliku kiriku vastu (50% haritavast maast kuulus kirikule, krged maksud, indulgentsid jne) Pahameelsaksa lemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus) 3. Jan Hus ja reformatsiooni algus Prit talupoja perest ppis Praha likoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha likooli professor ja rektor Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside mki, liiga krget tasu sakramentide eest nudis kirikuvarade riigivrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual vitles sakslaste surve vastu nudis tehhikeelset koolipetust Koostas tehhi keele grammatika ja tlkis piibli tehhi keelde

4. 6. juulil 1415 Jan Hus pletati Konstanzi kirikukogu otsusel tuleriidal ketserina kirikukogu kestis 3,5 aastat 5. 1419 ldrahvalik liikumine Tehhimaal, hussiitide liikumine

6. Paavsti ristisjad hussiitide vastu 1419 1434 Esialgu tehhi rahvave edu 1434 vitsid paavsti ved ristisjad Lipany lahingus, sest mdukad lksid vastaste poole le 7. Tulemused hussiitide liikumisele Saksa mju Tehhimaal vhenes tunduvalt Linnades kasvas tehhide mjuvim Juba sekulariseeritud kirikuvarad jid uutele omanikele Rooma paavsti sissetulekud Tehhimaalt vhenesid Kiiresti hakkas arenema Tehhi keel ja kultuur 26 Suured maadeavastused 1. Maadeavastuste eeldused: tpsemad mteriistad: kompass, astrolaab (the krguse mtja) paremad purjelaevad karavellid (2 vi 3 mastiga) osavad ja julged Portugali ja Hispaania meremehed hidalgod vikeaadlikud, elukutselised sjamehed tegevust otsimas phjused: hankida kulda, vrtse ja muid rikkusi et leida otsehendus aasia maadega kauplemiseks uusi mereteid mda seiklus ja rnnuhimu euroopa likute idamaade kaupade ihalus Riik Aasta Meresitja Eesmrk Lbiviimine Portugal kuni Henrique Itta (India) Juti Aafrika lunatippu 1640 meresitja Portugal 1486 Bartholomeus India Aafrika lunatipp, Hea Lootuse neem 1487 Diaz

Portugal

1497 Vascoda Gama Idatee Indiasse 4 laeva, teel kokku 2 aastat, 50% madrustest 1498 hukkus, juti Indiasse (Kalikut) Hispaani 1492 Itaallane C. Lnetee 3 karavelli, avastati Ameerika a 1504 Kolumbus Indiasse Hispaani 1519 F. de Magalhaes Lnetee I mbermaailmareis, 5 laevast 1 ja 253 a 1522 Indiasse mehest 18 tulid reisilt tagasi Amerigo Vespucci andis nime uuele mandrile 2. tagajrjed: uute alade koloniseerimine, rstamine, tapmine, elanike orjastamine indiaanlaste halb kohtlemine, nende kultuuri hvitamine uued teadmised maailma kohta (teaduste areng) thtsamateks kaubateedeks kujunevad ookeanid tusevad esile Atlandi ookeani rsed sadamalinnad vhenes Vahemere kaubanduse osathtsus 30 31 Reformatsioon Saksamaal 1. Saksa keisririik 15. saj lpul 16. saj alguses keiser Karl V (1519 1556) keisrivim nrk keiser valiti kuurvrstide poolt Saksa Keisririigi majanduses arenes varakapitalism tekkisid manufaktuurid toodeti riiet, paberit, klaasnusid hbeda, raua ja vasekaevandused arenes kaubandus (vrtsid, Welserite perekond, panganduses perekond Fuggerid) vliselt hiilgav katoliku kirik probleemides rikkus, toretsemine, lodevus 2. Martin Luther Sndis 10.11.1483 Eislebenis Saksa talupoeg 1507 phitseti augustiinlaste ordu preestriks 1512 sai Wittenburgi likooli teoloogiadoktoriks ning htlasi Wittenbergi likooli piibliteaduse professoriks astus teravalt vlja indulgentside laialdase mgi vastu (neid hakati ja ette ostma) 31.10.1517 naelutas lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristamise kustutamise kohta juulis 1518 tuli talle korraldus ilmuda Rooma end ketserlussdistuste vastu kaitsma Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta ji oma petustele kindlaks 1520 andis paavst Leo X vlja bulla, milles andis Lutherile 60 peva oma videte tagasi vtmiseks. Luther pletas selle bulla oma pilaste nhes aprillis 1521 Saksa Riigipeva ees (Wormsis) loobus Luther oma petust hlgamast ning keiser pani ta kirikuvande alla varjus Saksa kuurvrsti Friedrich III Targa juurde Wartburgi lossi . Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tlge (Uus Testament 1522; tervik 1534)

3. 4.

5.

6.

eitas paavsti vimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis phakute ja phade silmete kultust suri 18.02.1546 Eislebenis Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon Aitas Lutheril tlkida piiblit ja dokumente, koostas pikuid, asutas koole Saksamaa petaja Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem thelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida tiskasvanuid c) Thomas Mntzer hvitada aadlilossid ja kloostrid, vim ja vara lihtrahvale Talurahva sda Saksamaal 1524 1526 algas Luna Saksamaal, suurim keskus Kesk Saksamaal Tringi piirkonnas (seal tegutses Mntzer) talupoegade julm karistamine 1530 vttis Saksa Riigipev vastu Augsburgi usutunnistuse kinnitati luterluse phialused (lihtsus, emakeelne jutlus, 2 sakramenti: ristimine ja armulaud, phakujude ja silmete kummardamise lpetamine, kirikupeaks on valitseja mitte paavst) 1555 Augsburgi usurahu kelle maa, selle usk vrst mras usu Saksamaa jagunes kaheks: luna ja loode Saksamaal katoliiklikud riigid, phja ja kesk Saksamaal protestantlikud PROTESTANTISM reformitud katoliiklus 32 Reformatsioon veitsis 1.