Vormistamise Juhend

EESTI ETTEVTLUSKRGKOOL MAINOR
LIPILASTE KIRJALIKE TDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

Metoodiline juhend
Muudetud 20.02.2011 kooli nimetus
Tallinn 2010
SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. LIPILASTDE OLEMUS JA EESMRGID ...................................................... 4 1.1. Kirjalike tde vikevormid .................................................................................. 4 1.1.1. Referaat ja essee, portfoolio, arvamust, lipilase koostatud retsensioon 4 1.1.2. Praktikaaruanne ............................................................................................. 6 1.1.3. Ainet .......................................................................................................... 6 1.2. Kursuset, lput ja magistrit........................................................................ 7 1.3. Autori vastutus....................................................................................................... 7 2. UURIMIST KOOSTAMINE................................................................................... 9 2.1. Teema valik ........................................................................................................... 9 2.1.1. Praktiline uurimus ............................................................................................. 10 2.1.2. Praktiline lahendus ............................................................................................ 11 2.1.3. Teoreetiline uurimus .......................................................................................... 12 2.2. Teemaprojekti koostamine ja juhendaja valik ..................................................... 12 2.3. Kirjanduse valik ja anals ................................................................................. 13 2.4. T koostisosad ................................................................................................... 14 2.4.1. Resmee ...................................................................................................... 14 2.4.2. Sissejuhatus ................................................................................................. 15 2.4.3. T sisuline osa ........................................................................................... 15 2.4.4. Kokkuvte ................................................................................................... 17 2.5. T keel ............................................................................................................... 17 3. T VORMISTAMINE ............................................................................................. 18 3.1. Vormistamise ldnuded ..................................................................................... 18 3.1.1. Tiitelleht ja sisukord .................................................................................... 19 3.1.2. Pealkirjad ..................................................................................................... 19 3.1.3. Loetelud ....................................................................................................... 20 3.1.4. Lhendid ja arvud ........................................................................................ 22 3.1.5. Tabelid ......................................................................................................... 23 3.1.6. Valemid ....................................................................................................... 24 3.1.7. Joonised ....................................................................................................... 25 3.2. Kasutatud allikmaterjalid..................................................................................... 26 3.2.1. Raamatud ..................................................................................................... 27 3.2.2. Artiklid ja peatkid kogumikes ................................................................... 27 3.2.3. Intervjuud, konverentsimaterjalid, aruanded, arhiivimaterjalid .................. 29 3.2.4. Normatiivaktid ja kohtupraktika.................................................................. 29 3.2.5. Elektroonilised allikad ................................................................................. 30 3.3. Ts viitamine ..................................................................................................... 31 3.4. Ts lisade esitamine........................................................................................... 34 4. TDE ESITAMINE, RETSENSEERIMINE, EELKAITSMINE JA KAITSMINE 36 4.1 Tde esitamine, retsenseerimine, eelkaitsmine ja kaitsmine ............................. 36 4.2. Kursuse-, lpu- ja magistrit retsenseerimine ............................................... 36 4.3. Kursuse-, lpu- ja magistrit kaitsmisele lubamine ...................................... 37 4.4. Tde eelkaitsmine .......................................................................................... 37 4.5. Kursuse-, lpu- ja magistrit kaitsmine......................................................... 37 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................... 39 Lisa 1. Kursuset teemaprojekti nidis ......................................................................... 40 Lisa 2. Lput teemaprojekti nidis .............................................................................. 42 Lisa 3. Lput tiitellehe nidis ...................................................................................... 44 Lisa 4. Lput tiitellehe prde nidis.......................................................................... 45 Lisa 5. Sisukorra nidis ................................................................................................... 46
lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine
SISSEJUHATUS Krghariduse omandamisel on lisaks ainete ppimisele oluline oskus saadud teadmisi ka edasi arendada ehk iseseisvalt probleeme pstitada ja lahendada. Sellise oskuse omandamiseks koostavad lipilased Eesti Ettevtluskrgkoolis Mainor (edaspidi EEK) pingute kigus erinevaid kirjalikke tid, mis annab kogemuse oma mtteid loogiliselt ja konkreetselt nii suuliselt kui ka kirjalikult vljendada. Kigil kirjalikel tdel on tita kindlad lesanded lipilaste teadmiste, tkogemuste ja vljendusoskuse arendamisel. Kesoleva juhendi koostamise eesmrk on anda lipilastele levaade, millised on kirjalike tde koostamise ja vormistamise nuded EEK-s. lipilaste kirjalikele tdele esitatavad olulisemad nuded on uurimisprobleemi selge formuleerimine; uurimiseesmrgi titmiseks sobiva metoodika ja empiirilise materjali valik; teemakohase erialakirjanduse lbittamine ja korrektne viitamine; t tulemuste analsiv ja snteesiv esitamine; oma panuse olemasolu ja selle selge vljatoomine; t korrektne vormistamine.
lipilastde vormistamisel tuleb jrgida kiki kirjalike tdele ldkehtivaid nudeid, ennekike viitamist teiste autorite tdele, t sobivat lesehitust ja korrektset vormistust. Kesolevas juhendis on vormistamisjuhiste andmisel silmas peetud tekstittlusprogrammi MS Word. Mne teise tekstittlusprogrammi kasutamisel tuleb vormistus viia tpsesse vastavusse kesoleva juhendi nuetega. Eriliigilistele kirjalikele tdele esitatavad tiendavad nuded sisu ja vormistuse suhtes on esitatud kesoleva juhendi lisadena ja juhenditena, mis asuvad EEK sisevrgus.
1. LIPILASTDE OLEMUS JA EESMRGID lipilase koostatavad lipilastd on iseseisvad kirjalikud td. lipilasts rakendab lipilane ppetegevuse kigus omandatud teadmisi, nitab pitava aine ja eriala tundmist, oskust lahendada teoreetilisi probleeme ning anda praktilisi soovitusi. T kirjutamisel on lipilasel eesmrk sstematiseerida, kinnistada ja laiendada oma teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi; saada iseseisva uurimuse koostamise kogemusi; ppida otsima ja analsima erialast kirjandust; arendada iseseisva t tegemise oskusi ja harjumusi; ldistada praktika kigus saadud kogemusi ja kasutada teoreetilisi teadmisi praktilises ts; ppida ksitletud erialasest probleemist kirjutama sisukalt ja kokkuvtvalt. Kirjalike tde, eriti kursuse-, lpu- ja magistritde phjal avardub lipilase silmaring, tema orienteeritus erialal ning probleemide analsi ja ldistamise oskus. EEKis tuleb lipilastel ppet kigus koostada erinevaid kirjalikke tid. Iga kirjalik t annab ja nuab lipilaselt erinevaid oskusi ja pdevusi sltuvalt t liigist. Korralduslikud nuded ja tde esitamise thtajad mratakse kindlaks igal ppeaastal akadeemilises kalendris ja ppetegevuste kalendris. Lisaks eelmainitud lipilastdele tuleb ppeaja vltel koostada ka mitmeid muid kirjalikke tid (projekte, riplaane, aruandeid jm). Nende koostamisel saab samuti juhinduda kesolevast juhendist, kuid tuleb arvestada ka ppeju esitatavaid konkreetseid nudeid. Nende tde mahu ja lesehituse nuded tpsustab tavaliselt ainet petav ppejud esimeses loengus. Jrgnevates alapeatkkides tutvustatakse levaatlikult peamisi tde liike.
1.1. Kirjalike tde vikevormid 1.1.1. Referaat ja essee, portfoolio, arvamust, lipilase koostatud retsensioon Referaat on konkreetse probleemi vi teema kokkuvtlik levaade, mille koostamisel tuginetakse eelkige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamine svendab lipilase oskust kasutada erialast kirjandust ja selles esitatud informatsioonist olulisim vlja tuua. Vajadusel vib vrrelda erinevate autorite seisukohti sama teema likes. Referaat ei eelda 4
uudsete seisukohtade vljatoomist, kuid nutakse jrelduste tegemist. levaatlik referaat kirjeldab probleemi ilma autori arvamusi lisamata, uurimuslikus referaadis esitab t kirjutaja oma arvamusi ksitletud probleemi kohta vi kirjanduses esitatud seisukohtade kohta oma analsi ja hinnangu. Referaadis tuleb kasutatud allikatele korrektselt viidata. ldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat, referaat kirjutatakse he ppeaine teema piires ning ppejud mrab nutava kirjanduse hulga ja referaadi mahu. Essee on lhike vabas vormis teadusliku sisuga mttearendus konkreetsel teemal, mis ksitleb mingit probleemi vi nhtust. Essee on teadust hierarhilises liigituses kige madalamal tasemel. Olulised on loov mtlemine ja oma arvamuse esitamine. Kirjanduse kasutamine ei ole kohustuslik. Juhul, kui kasutati teisi allikaid, tuleb neile korrektselt viidata. Essee sisu ei ole rangelt piiritletud ja essee pikkuse mrab ppejud. Tavaliselt on essee pikkuseks mni leheklg. Portfoolio on ha laiemat kasutust leidnud enesearengut kajastav ppet korraldamise ja hindamise meetod. Portfoolio ehk pimapp on materjalide kogum, mis esitatakse tde kogumikuna/mapina. Portfoolio sisu moodustavad tudengi poolt tehtud td, mis vimaldavad tal esile tuua oma oskused, kogemused ja tugevad kljed.
Portfoolios/pimapis sisalduvad td kirjeldavad eelkige teadmisi ja oskusi, mida lipilane on pingute kigus omandanud. Portfoolio koostamise juhendid on antud tpsetes tjuhendites (VTA ehk varasemate pingute ja tkogemuse arvestamise kord, aineprogrammid jne). Arvamust on lipilase iseseisev t, mille lipilane koostab ppeju antud juhtumikirjelduse, organisatsioonikirjelduse vi muu etteantud materjali phjal. Arvamust peab sisaldama lipilase arutelu ppeju esitatud mrksnade vi ksimuste phjal ning lipilase oma arvamust analsitava teema/valdkonna kohta. ppeju soovil vib arvamustl olla lisanudeid (ettepanekute tegemine, SWOT-anals jne), mis on vlja toodud ppeju poolt antavas arvamust kirjutamise juhendis. T koostamisel kasutatud allikatele tuleb viidata juhul, kui neid on ts refereeritud vi tsiteeritud, allikmaterjalina tuleb viidata ka ppeju antud allikmaterjalile (kirjeldusele). lipilase koostatav retsensioon on kesoleva juhendi mistes lipilase poolt kellegi teise lipilase kirjalikule tle antav argumenteeritud kirjalik hinnang vi arvamus ts pstitatud eesmrkide ja uurimislesannete titmise, argumentide, faktide ja allik-
materjalide kasutamise ning vormistuslikele ja muudele ldnuetele vastavuse kohta. lipilase koostatava ainet retsensiooni vorm on toodud ainet juhendis.
1.1.2.
Praktikaaruanne
Praktikaruanne on kirjalikus vormis levaade praktika kigus tidetud lesannetest ning praktika vastavusest pstitatud eesmrgile. Praktikaaruande piisav maht on orienteeruvalt 15 leheklge (lisadeta). Kursuset ja lput praktika kohta tidetakse praktika aruandeleht (blankett EEK sisevrgus), mis esitatakse phit lisana kursuset vi lput koosseisus. Praktikaaruandele esitatavad sisulised ja lesehituslikud nuded on mratud erinevate praktikajuhenditega. Kesolevas juhendis kirjeldatakse vaid praktikaaruande vormistamise nudeid (2. peatkis).
1.1.3.
Ainet
Ainet on referatiivne analtilise suunitlusega t hes erialaga seotud ppeaines vi eriala toetavas baasaines teatud teemal. Ainet kirjutamine toimub grupijuhendamisel he ppeju ja ppeaine valdkonnas, ainetd ei kaitsta avalikult. Ainet koostamisel peab kasutama teatud arvu eesti- ja vrkeelseid materjale eri allikatest ja vib lisaks kasutada uuritava probleemi kohta avaldatud empiiriliste uurimuste tulemusi. Nudmised ja vimalused ainet koostamisel sltuvad vastavast erialaga seotud ppeainest ja vivad erialati erineda ajakava, teemad, nudmised allikmaterjalide suhtes ja muud juhised saab lipilane grupijuhendajalt juhendamisseminarides. Kokkuvttes peab lipilane ainet koostamisel lisaks ldistele iseseisva t kirjutamise kogemustele omandama oskuse otsida erialast eesti- ja vrkeelset materjali eri allikatest (trkivljaannetest, elektroonilistest andmebaasidest, Internetist ja mujalt); ttada erialaste materjalidega ja esitada korrektses teaduskeeles sisukaid vrdlusi ja hinnanguid eri autorite teoreetilistest ksitlustest ja empiirilistest tulemustest; viidata t kirjutamisel kasutatud allikatele ning esitada kik kasutatud allikmaterjalid vastavalt nuetele. Ainet piisav maht on orienteeruvalt 15 leheklge, ainet ei tohi muutuda liiga laialivalguvaks ja ldsnaliseks, pigem tuleb kirjutada vhem, aga svendatult. Ainetle esitatavad tpsemad sisu nuded on kirjeldatud ainet juhendis.
1.2. Kursuset, lput ja magistrit Kursuset on pitava eriala teatud praktilise vi teoreetilise probleemi ksitlemine, milles kasutatakse erialast kirjandust ja muid andmeid koos oma seisukohtade ja jrelduste esitamisega. Kursuset kirjutamine toimub ppeju juhendamisel ning t nutav pikkus on 2530 leheklge (ilma tiitellehe ja lisadeta) ja see peab sisaldama 23 peatkki. Kursuset koosseisu kuulub lisas esitatav kursuset praktika aruandeleht. Lput on juhendaja suunamisel kirjutatav lipilase iseseisev teaduslik uurimus, milles ksitletakse aktuaalset teoreetilist vi praktilist erialast probleemi. Lput pikkuseks on 4050 leheklge (ilma tiitellehe ja lisadeta) ja see peab sisaldama 23 peatkki. Lput koosseisu kuulub lisas esitatav lput praktika aruandeleht. Magistrit on juhendaja suunamisel kirjutatav iseseisev uurimus- vi arendust, milles autor ksitleb ja lahendab terviklikult aktuaalset ja uudset teoreetilis-praktilist probleemi. Magistrit kirjutamise eesmrk on teadus- ja arendust metodoloogia ning metoodika rakendamisega lahendada valitud valdkonna olulisi probleeme magistrikraadi vrival tasemel. Magistrit pikkuseks on 5060 leheklge (tiitellehe ja lisadeta) ja see peab sisaldama 34 peatkki. Kursuse-, lpu- ja magistritid kaitstakse avalikel sessioonidel. Kursuse-, lpu- ja magistritdel on ainult ks autor. Kursuse-, lpu- ja magistritde kui uurimuste koostamisest rgitakse pikemalt kesoleva juhendi 3. peatkis.
1.3. Autori vastutus Autor vastutab oma kirjaliku t sisu, igekirja ja vormistamise eest ainuisikuliselt. Autor on kohustatud viitama kigile t koostamisel kasutatud teiste autorite tdele. Samuti peavad olema viidatud teiste autorite phimttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt prinevad andmed. htlasi tuleb autoril vajadusel viidata ka iseenda varem koostatud tdele. Kui autor kasutab oma kirjalikus ts allikaid, mis ei ole avalikult kttesaadavad, peab ta olema valmis neid materjale t kaitsmisel esitama. lipilane t autorina vastutab ainuisikuliselt selle eest, et t on vastavuses eetika phimtetega ning autoriiguse, konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nuetega ning koosklas Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seaduste ning muude igusaktidega.
Loomevargus (plagiaat) on teiste autorite kirjutiste, nende osade vi neis sisalduvate lausete, seisukohtade vi uurimustulemuste esitamine oma kirjaliku tna vi selle osana nii, et teiste autorite esitatud on nuetekohase akadeemilise viitamiseta omistatud suures osas kirjaliku t autorile. Siia kuuluvad muuhulgas kik kirjalikud td, mis kas tielikult vi valdavas ja t sisu seisukohalt olulises osas ei ole t autorina esineva isiku koostatud. Lplikult valminud t tiitellehe prdel asuva autorideklaratsiooni (lisa 4) kinnitab lipilane t paberversioonis oma allkirjaga. Sellega kinnitab lipilane, et ta on oma t teinud iseseisvalt ja on teiste autorite seisukohtadele viidanud.
2. UURIMIST KOOSTAMINE Kesolevas peatkis keskendutakse ennekike kursuse-, lpu- ja magistrit koostamisele, muud kirjalikud td vivad lesehituselt ja sisulistelt nuetelt olla erineva ja/vi lihtsustatud struktuuriga. Kigi kirjalike tde koostamisel EEK-s peab lipilane t vormistamisel jrgima kesolevat kirjalike tde juhendit. T sisu peab vastama vastava kirjaliku t (niteks praktikaaruande) juhendile. Sisulistel kaalutlustel kasutatakse edaspidi nii kursuse-, lpu- kui ka magistrit kohta mistet uurimus. Uurimuse iseseisval koostamisel omandab lipilane oskusi ja kogemusi kirjaliku t koostamiseks ning selle korrektseks vormistamiseks. Siia alla kuuluvad oskused, kuidas formuleerida ja piiritleda uurimisprobleemi, pstitada selge uurimiseesmrk ning sellest tulenevad uurimislesanded, valida nende titmiseks sobiv uurimismetoodika ja vajadusel empiiriline materjal, ttada teemakohase erialakirjandusega ning leida vastuseid ts pstitatud uurimislesannetele, analsida ja ldistada uurimistulemusi. Erandid t struktuuri vi kasutatavate allikmaterjalide suhtes tuleb koosklastada juhendajaga ja kinnitada instituudis, ra mrkida teemaprojektis ja t sissejuhatuses.
2.1. Teema valik Esimene samm uurimuse kavandamisel ja koostamisel on lbi melda, millisel teemal soovitakse uurimust kirjutada. lipilastel on kirjaliku uurimuse teema valikul soovitatav silmas pidada teema aktuaalsust ja uudsust, rakendusuuringu puhul teema olulisust uuritava organisatsiooni jaoks; teema konkreetsust ja piiritletust; vimalust teemat edasi arendada jrgmistes tdes; vimalusi erialakirjanduse ja empiirilise informatsiooni hankimiseks; oma huvi ja vimeid. EEKis vib uurimus olla teoreetilist vi praktilist laadi, viimasel juhul on tegu kas praktilise lahenduse vljattamise vi iseseisva uurimuse lbiviimisega, kuid kikide uurimusliikide puhul peab ts olema esitatud sisukas teoreetiline baas. Teema koosklastatakse juhendajaga.
2.1.1. Praktiline uurimus Praktilise uurimuse puhul on tegemist empiirilise uurimustga, mille kigus kogutakse ksimustike, intervjuude vi vaatlustega andmeid selleks, et vlja selgitada mnda fakti. Praktiline uurimus eeldab valitud teemal iseseisvalt empiirilise uurimuse lbiviimist, kus autor kogub sobivate andmekogumismeetodite abil sstemaatiliselt materjali (fakte). Autori eesmrk vib olla selgitada vlja probleeme, kontrollida mingeid hpoteese kui ka saadud tulemuste phjal pakkuda ettepanekuid ja lahendusi. Uurimuseks vajalike materjalide kogumise meetodid on erinevad need sltuvad uurija eesmrgist ja valimist , kuid peamise meetodina kasutatakse vaatlust, vestlust, ksitlust, ankeetvaatlust, dokumentaalvaatlust (asutuste ja ettevtete eeskirjad, juhendid jms) ja muid sarnaseid meetodeid. Seega sltuvalt lipilase erialast vivad empiirilise uurimuse puhul valimi objektideks olla nii mingi asutuse, ettevtte ttajad kui ka asutus(t)e dokumendid, sest praktiline uurimus ei piirne ainult eeltoodud kolme esimese vaatlusmeetodiga. Praktilise uurimuse otstarve on alati seotud praktilise vajadusega ja sageli on otstarbekas siduda uurimuse lbiviimine praktikaga. Teemat valides peab kirjutaja selgitama uurimuse teoreetilisi lhtekohti ning phjendama selle vajadust ja otstarbekust. Empiirilise t struktuur: Sissejuhatuses tuleb selgelt vlja tuua, mida uuritakse. Esitada nii t ldine kui ka spetsiifiline phjendus, selgitades valitud teema olulisust ning seda, millist probleemi t tulemusena saadud faktide teadasaamine lahendada aitab. Uurimuse autori eesmrgi esitamisel tuleb vlja tuua, mida tahetakse teada saada. Teoreetilises peatkis tuleb selgitada, kas sarnaseid hpoteese vi probleeme on varem uuritud, kuidas on mdetavaid omadusi varem mratletud, mida on leitud varasemates uuringutes. Juhul kui varasemad uuringud puuduvad, tuleb kirjeldada ts esitatud hpoteesiga seonduvat standardit vi teoreetilist ksitlust. Meetodi peatkis tuleb phjendada valitud mtvahendi otstarbekust ning esitada mtvahendi, uuritavate objektide ja vajadusel ka uurimisprotseduuri kirjeldused. Tulemuste ja jrelduste peatkis esitatakse andmeanalsi numbrilised tulemused ning neist tulenevad sisulised jreldused. Arutelu ja ettepanekute osa tekib eelkige oma uuringutulemuste vrdlemisest varasemate uuringute tulemustega ning see peaks kajastama jrgmisi valdkondi: kas hpotees leidis kinnitust ja kas uurimislesanne sai tidetud, kas uuringu tulemused on koosklas varasemate uuringute tulemustega ja millised on sellest tulenevad jreldused, millised on lbiviidud uurimuse puudused ja kuidas neid edasistes uurimustes vltida. Lisaks tuleb esitada ettepanekud uuritud probleemi lahendamiseks vi probleemi leevendamiseks; vajadusel ka uuringu jtkamise ja edasiarendamise vimalused ning selle praktilise rakendamise vimalused ja piirid.
10
2.1.2. Praktiline lahendus Praktiline lahendus thendab originaalse, mingis ettevttes, asutuses vi igapevaelus praktiliselt kasutatava lahenduse vljattamist. Uurimuse peamiseks empiirilise materjali kogumise meetodiks on enda ja teiste praktilise tkogemuse analsimine ja ldistamine ning valmislahenduse kohta tagasiside hankimine ja ttlemine. Praktiliseks lahenduseks vib olla niteks didaktilise ppematerjali koostamine, tarkvaralahenduse vljattamine ja juurutamine, ri-, disaini- jm sarnase projekti lbiviimine. Praktilise lahenduse phjal uurimuse koostamisel on huvitav praktika sidumine teooriaga, kuid oluline on kirjutamisel hoida teadustle sobivat stiili. Kursuse-, lpu- vi magistritks ei piisa ainuksi loodud praktilise lahenduse esitamisest, vaid ts tuleb eelkige selgitada lahenduseni judmise viise, alternatiive, kaasnevat teooriat jne ning lahendus esitatakse t lisana. Praktilise lahenduse vljattamisele suunatud t struktuur: Sissejuhatuses tuleb selgelt vlja tuua, mida uuritakse. Esitada nii t ldine kui ka spetsiifiline phjendus, selgitades valitud teema olulisust ldiselt ja konkreetses ettevttes ning millist probleemi lahenduse vljattamine leevendab. Uurimuse autori eesmrgi esitamisel tuleb vlja tuua, mis antud t tulemusena peaks valmima. Praktilise lahenduse vljattamisel hpoteese ei pstitata, kll aga vib t autor lisada uuringu lahenduse vljattamiseks pstitatud lesanded Teoreetilises peatkis esitab t autor kokkuvtte sellest, kuidas mingit protseduuri vi tegevust tehakse, millised on selle head kljed ja puudused ning teiste vimalike lahenduste vrdluse. Antud peatkis vib kasutada eelnevate empiiriliste uuringute tulemusi, niteks senise lahenduse heade klgede ja puuduste vljaselgitamiseks tehtud uuringu kokkuvtet. Lisaks tuleb tpselt kirjeldada lahenduse vljattamise protsessi. Meetodi peatkis tuleb phjendada valitud meetodite ja/vi vahendite otstarbekust ning nidata, mille poolest on autori pakutud lahendus originaalne vi thusam senistest lahendustest. Jrelduste peatkis ksitletakse seda, milline viks olla parem viis asju teha. Tehakse ettepanekuid esitatud lahenduse sobivuse kontrollimiseks. Soovi korral vib siit edasi autor alustada jrgmist uurimistd. Tulemuste peatkis esitatakse tulemus, milleks praktilise lahenduse korral on lahendus ise, mis esitatakse t lisana. Praktilise lahenduse vljattamine kirjaliku t puhul lppeb vljattatud lahenduse kirjeldusega. Praktilise lahenduse kirjeldus on t kohustuslik osa, kuid selle sobivuse hindamine ja praktilise lahenduse rakendamine sltub t mahust ning pstitatud eesmrkidest.
11
2.1.3. Teoreetiline uurimus Teoreetiline uurimus nuab mingi valdkonna teoreetiliste probleemide selgitamist, vrdlemist, analsimist ja edasiarendamist. Seega teoreetilise uurimuse korral peab autor leidma uuritavas valdkonnas uue vaatenurga vi seni uurimata osa (liigendus, jaotised). See vib seisneda niteks eri autorite arvamuste (teooriate) vastandamises ja vrdlemises koos oma seisukoha ja hinnangu esitamisega ning lbittatud materjalidele tuginedes ldistuste, jrelduste vi rakenduslike ettepanekute tegemises jms. Ei piisa vaid eri kirjandusallikate refereerimisest, autor peab lisama selge teadusphise oma arutelu koos uuenduslike ettepanekutega uuritavas teemas.
2.2. Teemaprojekti koostamine ja juhendaja valik Kursuse-, lpu ja magistrit puhul koostatakse valitud teemal esmalt teemaprojekt, mahuga kuni kaks leheklge, mis sisaldab jrgmisi punkte: 1) Teemaprojektis snastatakse uurimuse konkreetne pealkiri, mis kujuneb kavandatava t teemast ja uurimuse laadist. Seda on soovitatav teha vimalikult spetsiifiliselt ja detailselt, et pealkiri annaks tpselt edasi t sisu. Pealkiri tuleneb autori pstitatud eesmrgist. Uurimuse lbiviimisel konkreetses ettevttes vi ametiasutuses peab uuritava objekti nimi kajastuma ts. 2) Teema lhiiseloomustuses antakse lhilevaade valitud teema kohta ning snastatakse t kirjutaja eesmrk, milleni tahetakse juda vi miks seda teemat oleks vaja ksitleda. Hea eesmrk kajastab seda, mis peaks uurimuse tulemusena valmima. Eesmrgi snastamisel vib abi olla jrgmistest tegusnade kasutamisest: niteks autori eesmrk on analsida probleemi tekkephjusi, leida philised seadusprasused, rakendada jrgmisi teoreetilisi teadmisi. Kirjaliku t koostamise eesmrgiks ei sobi lihtsalt teema uurimine, sest antud eesmrk tidetakse uurimust lbiviimise kigus igal juhul. Lhiiseloomustuses esitatakse veel levaade teema taustast. Niteks kas seda on varasemalt uuritud ja milliseid seisukohti on avaldatud, kuidas on teemat vi probleemi organisatsioonis varem ksitletud. Lisaks sellele vib lipilane praktilist uurimust sisaldava t puhul tuua vlja t uurimislesanded ja/vi hpoteesid, mida asutakse kontrollima; praktilise lahenduse korral kirjutada lahti lahenduse kasutamisvimalused ja ulatuse; teoreetilise uurimuse korral mrkida, mida lisab kavandatav t selle teema kohta ja mis on t uudne panus. 3) T etappide loetelu esitatakse koos ajakavaga, kus autor toob vlja, milliseid etappe kavatsetakse t kirjutamisel lbida ning milline on t kirjutamise ajakava. Enamlevinud etapid on jrgmised: kirjanduse otsimine, kirjanduse anals, uurimuse kavandamine ja lbiviimine, andmete ttlemine ja tlgendamine,
12
t kirjutamine vormistamine. 4) Uurimuse meetodite kirjelduses selgitatakse, milliseid vahendeid kasutatakse uurimuse kirjutaja eesmrkide saavutamiseks. Niteks kasutatava ksimustiku kirjeldus, teoreetilise uurimuse puhul niteks kirjanduse anals, kuidas andmeid kogutakse (niteks posti vi e-posti teel, kohapeal isiklikult ksimustikke jagades jne). Meetod ei ole t iseseisev osa, vaid meetodi abil juab t koostaja seatud eesmrgini, see peaks aitama leida vastust uurimisksimustele vi hpoteesidele ning tulenema otseselt eesmrgist. 5) Uuritava objekti (empiirilise valimi) kirjeldus lisatakse projekti vaid praktilise uurimuse korral. Kirjeldatakse, kes vi mis on uuritavaks objektiks (niteks uuritavad isikud, dokumendid) ning kui suur on kavandatav valim. 6) Plaanitud kasutatava allikmaterjali loetelu, mis rajaneb esialgsel kirjandusega tutvumisel. Tpsem levaade tst kirjandusega on toodud alapeatkis 3.3. Teemaprojekti mrgitakse ka t liik, projekti esitaja andmed, juhendaja nimi ja projekti koostamise kuupev. Teemaprojektide nidised on toodud lisades 1 ja 2. Teemaprojekti koostamise eesmrk on anda t autorile sstematiseeritud levaade valitud teemast, melda lbi teemapstitus ja -ksitlus ning koostada uurimuse kavand. Uurimisprojekt peab olema koostatud nii, et seda lugedes oleks vimalik saada lhilevaade valitud uurimisvaldkonnast, saada teada, mis on t kirjutaja eesmrk ning kuidas ja mida tehes kavatsetakse eesmrgini juda.
2.3. Kirjanduse valik ja anals T koostamiseks vajaliku materjali leidmine, sellega ttamine ja analsimine on lipilase iseseisev lesanne, vastava oskuse arendamine on kigi kirjalike tde koostamise ks eesmrke. Teema edukaks ksitlemiseks on vaja saada vimalikult ulatuslik levaade antud teema varasematest ksitlustest. Teema kohta info otsimist tuleb alustada uuematest pikutest, ksiraamatutest ja viimase 23 aasta erialaste ajakirjade artiklitest. Kirjanduse valikut hlbustab raamatukogu kataloogide ja rahvusvaheliste andmebaaside (niteks EBSCO, ScienceDirect, CurrentContents) lbittamine. Kui mned olulised kirjandusallikad on leitud, tasub edasisi allikaid otsida juba olemasolevate allikate kasutatud kirjanduse vi viidete nimekirjadest. Esialgne kirjandusega tutvumine toimub enne teemaprojekti koostamist, kirjanduse otsingul tuleb thelepanu prata vimalikult paljudele teemaga seotud allikatele. Samas on vajalik esmane selekteerimine, mille aluseks on kirjanduse seostumine uurimuse teemaga. Kirjanduse phjalikum lbittamine ja analsimine toimub t teoreetilise osa kirjutamise kigus ja teemaprojektis toodud esialgne nimekiri vib tieneda. 13
Ainet puhul tuleb t autoril kasutada vhemalt 10, kursuset puhul 15, lput puhul 20 ja magistrits vhemalt 30 kirjanduse allikat. Vhemalt 1/3 allikatest peavad olema vrkeelsed (eelkige inglise, vene ja saksa keeles), venekeelsete tde korral peab olema vhemalt 1/3 ulatuses eestikeelseid allikaid. T keelt ei loeta vrkeeleks. Niinimetatud muid allikaid vib ts olla kuni 1/3 allikatest (internet, mitteteaduslikud allikad vms). pikute kasutamine on aktsepteeritav phimistete selgitamiseks, kuid pik ei tohi olla t phiallikaks. pikuks loetakse ppets kasutatavaid materjale (EEK aineprogrammides kirjas olevad phipikud). Peamiselt tuleb ts kasutada usaldusvrseid allikaid. Populaarteaduslike allikate kasutamine ei ole soovitatav, eriti t phiallikatena. Internetiallikad liigitatakse usaldusvrseteks ning mitteusaldusvrseteks. Usaldusvrsed allikad on ajalehtede vi teadusajakirjade online-vljaanded, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste jms kodulehekljed, teadusvljaannete vi artiklite terviktekstid ning teadusandmebaasid. T iseseisvad osad on tiitelleht, eestikeelne resmee, vrkeelne resmee, sisukord, lhendid (vajaduse korral), sissejuhatus, t sisuline osa (peatkkidena), kokkuvte, kasutatud ehk ts viidatud allikmaterjalid ja lisad. Jrgnevalt selgitatakse sisuliste tosade kirjutamist, kigi t osade vormistusnuded on esitatud 3. peatkis.
2.4. T koostisosad 2.4.1. Resmee Resmee on t lhiiseloomustus ja see esitatakse vaid kursuse-, lpu- ja magistritdes. Resmee kujutab endast sissejuhatuse ja kokkuvtte snteesi, mis sisaldab t pealkirja tpset tlget (vrkeelse resmee puhul); t aktuaalsuse phjendust; pstitatud eesmrgi ja lesannete kirjeldust; empiirilise uurimuse puhul valimi suurust ja kasutatud metoodika esitamist; levaadet saadud tulemustest, jreldustest, lahendustest, ettepanekutest, mis on resmee peamine osa.
Seega peab resmee andma lugejale tst ldistatud ja ammendava levaate, resmee maht on 10001800 themrki (thikutega). Vrkeelne resmee esitatakse eestikeelse resmee jrel inglise, saksa vi vene keeles ning see on tpne koopia eestikeelsest resmeest.
14
2.4.2. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht on kuni 1/10 t phiosa mahust (23 leheklge). Sissejuhatus peab sisaldama jrgmisi teemasid: teema valiku phjendus, tuues oma snadega esile teema aktuaalsuse ja thtsuse; t kirjutaja eesmrk ja selle piiritlemine; uurimisobjekti kirjeldus, probleemistiku hetkeseis, uurimislesanded ja/vi hpoteesid. Sissejuhatuses vib autor thelepanu juhtida nendele t koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal t sisu paremini mista. Sltuvalt t liigist vivad olla toodud niteks empiirilise materjali usaldusvrsuse ja kttesaadavusega kaasnevad probleemid, aga ka osutamine isikutele vi institutsioonidele, kellelt on t kirjutamisel abi saadud. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda pstitatud lesannete lahendamisega, seda ei kuhjata le arvudega, ldjuhul ei ole vaja vlja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Kui sisejuhatuses on kasutatud teiste autorite avaldatud materjale, tuleb neile ka viidata.
2.4.3. T sisuline osa T sisulises osas tidab lipilane t sissejuhatavas osas pstitatud eesmrgi saavutamiseks vajalikke uurimislesandeid vi uurib hpoteeside paikapidavust. Probleemi ksitlemisel tuleb liikuda ldisemalt, nagu teoreetilised lhteseisukohad ja uurimismetoodika, konkreetsele empiirilisele analsile. Kuigi lipilase uurimuse tulemuseks ei ole tavaliselt fundamentaalsed uuendused vastaval erialal, peab igas ts olema selgesti nhtav lipilase isiklik panus valitud probleemi ksitlemisel. T reaalne kirjutamine algab teema lahtikirjutamisega ja t teoreetilise osa koostamisega, mis teoreetilise t puhul moodustabki t sisu, kuid on kindel t osa ka praktiliste tde puhul. Teoreetilises osas iseloomustatakse phjalikult uuritavat objekti, analsitakse vi vrreldakse eri ksitlusi vi teooriaid. On vga oluline, et lipilane ei piirdu teoreetilises tutvustuses vaid he autori seisukohtade refereerimise, lauskriitika vi listamisega, vaid leiaks argumentidele ka (teiste autorite) vastuargumente ning analsiks, kas niliselt positiivne protsess ei peida endas ka negatiivseid klgi (niteks negatiivseid tulemusi teistes valdkondades vi pikemas perspektiivis) jne.
15
Selleks, et lbiviidav uurimus vi praktiline t vastaks t kirjutaja eesmrgile ning aitaks seda tita, on enne praktilise uurimuse lbiviimist vi lahenduse pakkumist vaja phjalikult lbi melda kogu uurimusega seonduv temaatika ning uuringu lbiviimise skeem. Praktilisel uurimusel phinevas ts peavad lisaks teoreetilisele osale olema tutvustatud kik uurimuse osad uurimuse kik, andmete kogumine ja ttlemine, kusjuures meetodite ja/vi vahendite valik peab olema phjendatud. Uurimuse tulemustele peab autor andma tlgenduse ja esitama oma eesmrkidest lhtuvad jreldused. Andmettlusliku rhuasetusega tdes ei ole vaja ra tuua kasutatud meetodite (niteks korrelatsioon- ja regressioonanalsi) kirjeldusi. Praktilise lahenduse vljattamisel peab t kirjutaja kirjeldama praktilise lahenduse teoreetilist baasi, kirjeldama tpselt lahenduse vljattamise protsessi, phjendama valitud meetodite ja/vi vahendite otstarbekust ning nitama, mille poolest on tema pakutud lahendus originaalne. T peab vimalusel sisaldama niteid ja selgitusi vljattatud lahenduse rakendamisest ja vrdlust teiste sarnaste lahendustega. Kindlasti peab autor hankima tagasisidet ja hinnanguid oma lahenduse rakendajatelt ning saadud infot ts analsima. Teoreetilise uurimuse puhul peab autor selgitama, vrdlema, analsima vi edasi arendama mingi valdkonna teoreetilist probleemi. Autoril tuleb uuritavas valdkonnas leida uus vaatenurk vi seni uurimata osa ning t sisus tuleb selgelt esile tuua, milles seisneb tema originaalne idee ja milline on uurimuse teaduslik panus. Teoreetiline osa on t phiosa ning selle otstarve on anda ammendav levaade valitud teema valdkonnast, st probleemipstitusest kuni potentsiaalsete lahendusvariantideni. Kui t tulemina ei ole vimalik vlja tuua hest lahendusvarianti, siis sel juhul tuleks vlja tuua eri variantide tugevad ja nrgad kljed. Teoreetilise t puhul on vga oluline loogilise liigenduse jrgimine ning probleemile sstemaatiliselt ja terviklikult lhenemine. T phiosa peatkid peavad olema sisuliselt jrjestikku seotud ja moodustama ksitletavast valdkonnast tervikliku levaate. T sisulise osa struktuur peab olema tasakaalus, tuleb vltida nii leliigendamist kui ka liiga pikki liigendamata ja palju probleeme hlmavaid tekstiosi. he alapeatki maht on vhemalt ks leheklg.
16
2.4.4. Kokkuvte Kokkuvttes esitatakse vastused sissejuhatuses tstatatud ksimustele ning esitatakse saadud tulemused ja pstitatud lesannete lahendusvimalused. Kokkuvtte peamised lesanded on esitada lhidalt t sisulises osas saadud peamised tulemused, jreldused, hinnangud, ettepanekud; tuua vlja ts tehtud jrelduste ja ettepanekute kasutamise vimalused ja arendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvttes ei pstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega jreldusi ksimustes, mida t varasemates osades ei ole ksitletud. Siin peab selgelt vlja tulema lipilase oma panus t sissejuhatavas osas pstitatud eesmrgi ja uurimislesannete titmisel. Kokkuvte ei ole t eelnevate osade tekstilikude mehaaniline kokkutstmine, vaid pigem kige olulisema kokkuvtlik ja selgepiiriline esitamine. Kokkuvtte maht on umbes 510% t sisulise osa mahust.
2.5. T keel EEK lipilaste kirjalike tde keeleks on ppekeel. Erandjuhtudel vib t olla kirjutatud muus keeles, kuid sel juhul tuleb see eelnevalt koosklastada ppeosakonnaga. T koostamisel tuleb vltida kne- ja konspektistiili ning tuleb kasutada kolmandat pret (nt t autor uuris) vi praktiliste lahenduste puhul esimest pret (nt mina uurisin). T keeleline stiil peab olema htne kogu t ulatuses. T kirjutamisel tuleb silmas pidada jrgmisi ldiseid nudeid: t snastus peab olema korrektne ja loogiline, tuleb hoiduda paljusnalisusest, vltida snade ja lausete kordusi; vltida vrsnadega liialdamist, hoiduda vrkeele liigsest mjust (niteks inglise vi vene keele prane lauseehitus); he ja sama teadusliku termini thistamiseks kasutada kogu ts sama sna, mitte otsida snonme see tagab selguse; kirjutada nii lhidalt kui vimalik ja nii pikalt kui vajalik; vltida slngi, ajakirjanduslike, populistlike, kibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist, samuti tuleb vltida (li)emotsionaalsete omadussnade tarvitamist nhtuste vi protsesside iseloomustamisel (niteks ...majanduslik olukord on lausa suureprane, ... hinnad tusid maru kiiresti, koguarv jtkab oma nukrat langemistendentsi, vga huvitav lahendus). Teaduslikule tle on iseloomulik ka erialaste terminite sisaldumine snavaras ning arvude, valemite, tabelite, arvjooniste ja muu taolise kasutamine teksti illustreerimiseks.
17
3. T VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise ldnuded Kik kirjalikud td vormistatakse arvutiga valge lehe hele kljele (v.a tiitelleht). Leheklje vormistamisel on jrgmised nuded: Iga t phiosa leheklje (v.a tiitelleht) ja lisade pisesse (Header) lisatakse paremjoondatult t pealkiri (pikki pealkirju vib ka lhendada) kirjakujuga Times New Roman ja thesuurusega 10 punkti; Leheklje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse leheklje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest lehekljest; Lehe vabad servad leval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; T osi (uus peatkk vi muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt lehekljelt. Alapeatkke alustatakse jooksvalt lehekljelt, jlgides, et lisaks pealkirjale mahuks lehekljele ka jrgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse t phiteksti trkkimisel kirjakuju Times New Roman ja thesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid vrkeelsete snade ja vljendite esitamisel. Ligukujunduses kasutatakse phiteksti trkkimisel 1,5-kordset reavahet (vlja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida phjendamatuid srendusi ja lnki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstiligud eraldatakse enne ligu algust tiendava liguvahega 12 punkti (ks thekrgus). Taandridu likude thistamiseks ei kasutata. htki t osa ei ole soovitatav alustada ega lpetada tabeliga, joonisega vi loeteluga. Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet liguvahe suurusega 12 punkti (ks thekrgus). Kursuse-, lpu- ja magistrit tosade jrjestus on jrgmine: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9) 10) tiitelleht; resmee; vrkeelne resmee; sisukord; lhendid (vajaduse korral); sissejuhatus; sisu peatkkidena; kokkuvte; kasutatud allikmaterjalid; lisad.
18
EEK-s esitatakse praktikaaruanded, ainetd ning kursuse-, lpu- ja magistritd nii elektroonselt sisevrgus kui ka kidetult paberkandjal, tpsemad nuded on toodud kesoleva juhendi 4. peatkis.
3.1.1. Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele tuleb mrkida 1) 2) 3) 4) 5) 6) krgkooli ja instituudi nimi ning eriala nimetus (kui eriala on valitud); autori ees- ja perekonnanimi; referaadi, essee, ainet ja riplaani korral ppegrupp (autori nime alla); t pealkiri ja t liik (nt praktikaaruanne, ainet, kursuset, lput, magistrit); juhendaja kutse (prof, dots), nimi ja akadeemiline kraad; t esitamise koht ja aasta.
Kik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. T pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurthtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja t liigi alla. Praktikaaruannetes mrgitakse juhendajaks nii koolipoolne kui ka ettevttepoolne juhendaja. Tiitelehe nidis on toodud lisas 3. Lplikult valminud t trkiversioonis kinnitab lipilane tiitellehe prdel asuva autorideklaratsiooni (nidis on toodud lisas 4) oma allkirjaga, elektroonses versioonis ei ole allkiri vajalik. Sisukorras tuuakse ra kigi t ksikute jaotiste tielikud pealkirjad koos lehekljenumbritega. Sisukorra lpus tuuakse ra ka kikide lisade pealkirjad ja lisa algusleheklje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra nidis on toodud lisas 5.
3.1.2. Pealkirjad T iseseisvate osade vi peatkkide pealkirjad esitatakse suurthtedega, alapeatkkide ja alapunktide pealkirjad vikethtedega. Kik peatkid, alapeatkid ja alapunktid nummerdatakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades hest, vastavalt kehtivale peatkile ja alapeatkkidele. Pealkirjade vormistamisel peab jrgima jrgmisi nudeid: Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja ees on tiendav liguvahe 24 punkti. Pealkirjade lppu kirjavahemrke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev pealkiri.
19
Nide:
2. PERSONALI VRBAMISE ARENGUSUUNAD
2.1. Tnapevased personali vrbamise meetodid Eestis
2.1.1. Meetod A Peatki pealkirja ning talle jrgneva alapunkti pealkirja vahele vib paigutada sissejuhatava tekstiligu, mis ei sisalda teema arendust. Resmee, sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvtte ja kasutatud allikmaterjalide ette numbrit ei kirjutata. Kik pealkirjad peavad olema lhikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi ksi- ega hdlaused. Snade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav.
3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb ksikutest snadest vi lhikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid ksteise jrele ja eraldatakse komaga. Kui kas vi ks loetelu punktidest sisaldab koma(sid), tuleb eraldusmrgina kasutada semikoolonit. Jrjekorda thistatakse marsulgudega varustatud numbrite vi thtedega. Nide: Tootmisprotsessi sisendid on t, kapital, maa. vi Tootmisprotsessi sisendid on 1) t, 2) kapital, 3) maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis vib need kirjutada ksteise jrele vi alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende jrjekord vi arv, kui tekstis mnele neist viidatakse vi kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri vi the jrel on marsulg, alustatakse vikethega ja laused eraldatakse ksteisest semikooloniga.
20
Nide: Turule psemine on lihtne jrgmistel juhtudel: 1) turg on piisavalt suur; 2) positsioon sobib tpselt sellele firmale. Kui kas vi ks loetelu punktidest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg jrjekorranumbri jrel punktiga. Kui mni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis thistatakse ldisema loetelu punktide jrjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga thtedega (koos suluga). Nide: Teooria all mistetakse definitsioonide, eelduste ja hpoteeside ssteemi. Teooriaid vib jaotada jrgmiselt: 1. Klassifitseerivad teooriad selgitavad majanduslikke realiteete mistete defineerimise kaudu. 2. Nomoloogilised teooriad on suunatud protsesside sisemiste seadusprasuste avastamisele. 3. Otsustusteooriad ksitlevad teatud inimkitumise viise. Sealjuures vib neid jagada a) deskriptiivseteks; b) preskriptiivseteks. Muudel juhtudel vib jrjekorra thistuse (numbrid vi thed) ra jtta vi asendada mttekriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva teksti otsene jtk) vi mne muu thistusega. Nide: Suhtlusaspektid vib jagada jrgmiste dimensioonide vahel: distants suhtlejate vahel; suhtluse modaalne hoiakuline mde; suhtluse aktiivsus, intensiivsus. vi Brokraatiale iseloomulikud tunnused on isiklik vabadus; kindla teenistushierarhia olemasolu; selgelt mratletud teenistuslik kompetents. vi Kitumusliku hindamisskaala meetodite alaliikidena leiavad rakendamist kitumisootuste skaala meetod; kitumisvaatluste skaala meetod; kontrollvidete meetod; hesuunaliste kitumisviiside meetod.
21
Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jlgida, et kirjavahemrgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu t ulatuses tuleks kasutada htset loetelude esitust ning vltida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb thele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide mrkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu hte elementi, mrgitakse viide vastava elemendi jrele. Nide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mjutab (Ghauri & Grnhaug, 2002: 38) uurimisplaani valimit, mtmisi, andmete kogumist, valimit, andmeanalsi ja soovitusi.
T peatkke ja muid osasid ei sobi lpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang vi lhem selgitus.
3.1.4. Lhendid ja arvud Lhenditest on kirjalikes tdes soovitatav kasutada ainult ldlevinud snade ja mthikute lhendeid, niteks nr, vt, lk selliste lhendite jrel punkti ei esitata. Nimelhendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada vlja tispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lhend selle jrele sulgudesse, niteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid ldlevinud lhendid, mille tisnime ei ole ldiselt tavaks pruukida (niteks USA, RO, WTO jt). Kui ts esineb vhemtuntud lhendeid korduvalt, niteks infotehnoloogiaalastes tdes, siis on mttekas kik lhendid esitada eraldi lehel sisukorra jrel. Kikidest kasutusele vetud lhenditest tuleb kogu t ulatuses kinni pidada. Pealkirjades lhendeid ei kasutata. hekohalised arvud (09) kirjutatakse tekstis snadega, suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega, niteks kaks punkti, kaheksa tpeva, 120 ettevtet. Kui aga hekohalisele arvule jrgneb mthik vi this, siis kirjutatakse see numbriga. Kik mthikud kirjutatakse mtarvust lahku, erand on protsendimrk. Rahaliste nitajate puhul esitatakse arvudes kaks kohta prast koma, protsendiliste nitajate puhul enamasti
22
ks koht prast koma. Aastaarvud tuleks alati esitada arvuliselt, mitte kesoleval aastal, mdunud aastal jne. Suured numbrid kirjutatakse tuhandeliste kaupa, niteks 1000, 10 000, 100 000.
3.1.5. Tabelid Tabeleid kasutatakse arvulise materjali sstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. T phiosa ei tohi sisaldada suuri, le helehekljelisi tabeleid ttlemata arvmaterjaliga (niteks bilanss), vaid need pannakse enamasti lisasse. Kik ts esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega lbivalt kogu t ulatuses (lihtnumeratsioon). Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu ammendavalt lahtimtestavat ja vimalikult lakoonilist pealkirja. Kirjaliku t kski peatkk ega muu osa ei tohi alata ega lppeda tabeliga. Iga tabel peab olema viidatud enne tabeli esitamist vi tehtud eelnevalt lhike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. Selleks kasutatakse otsest viitamist (alljrgnev tabel 2 iseloomustab ...); kaudset viitamist ning sel juhul mrgitakse lause lppu sulgudesse tabeli number (tabel 2). Prast sellist viidet tuleb ts esimesel vimalusel esitada tabel ning pikema kommentaari vib esitada prast tabelit. Kui soovitakse hiljem thelepanu juhtida ts eespool asetsevale tabelile, siis tuleb kasutada kaudset viitamist, tuues ra ka lehekljenumbri, kus see tabel asub. Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, selle ette kirjutatakse sna Tabel koos tabeli numbriga (poolpaksus kirjas) ning prast thikut jrgneb tabeli pealkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Pealkirja ja tabeli vahele ei jeta thja rida. Tekst ja arvud tabelis esitatakse kirjasuurusega 12 punkti, kuid reavahega 1,0 ja tabel paigutatakse lehe keskele. Kigil tabeli veergudel peab olema nimetus, soovitatavalt ka esimesel veerul. Veergude pealkirjastamisel tuleb vltida ldisi snu nagu niteks liik, nimetus. Niteks ei kasutata vljendit Ettevtte nimetus, vaid Ettevte, mitte Nitaja nimetus, vaid Nitaja jne. ldreeglina veerge ei nummerdata. Samuti ei soovitata ilma erilise vajaduseta kasutada veergu jrk nr.
23
Nide: Tabel 2. Ttajate jaotus valimis brutopalga jrgi Brutopalk (kr) kuni 5000 50007000 70009000 900011 000 11 00013 000 13 00015 000 KOKKU Sagedus 52 54 49 56 46 55 312 Suhteline sagedus 17% 17% 16% 18% 15% 18% 100% Kumulatiivne sagedus 52 106 155 211 257 312 312
Kui kigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada hesugust mthikut, siis tuuakse see ra tabeli pealkirja jrel sulgudes. Mitme mthiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude vi ridade nimetuste juures kas sulgudes vi eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kui tabelis kasutatakse lhendeid, kirjutatakse tabeli alla vikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) mrkused. Nide:
Mrkused: r korrelatsioon; SKT sisemajanduse kogutoodang.
Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama vastavad allikad vikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii mrkida. Nide:
Allikas: Eesti piirkondlik 2001: 1719, 4449.
vi
Allikas: Eesti Statistika 2002: 27; autori arvutused.
3.1.6. Valemid ksikud smbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata, kuid kski lause vi lik ei alga ega lpe valemiga. Vrdust ja vrratust vljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Valemid ja nendes kasutatud smbolid jrgnevas tekstis kirjutatakse kaldkirjas kirjasuurusega 12 punkti.
24
Valemite
vormistamisel
kasutatakse
valemiredaktorit
(valemite
vormistamiseks
programmis MS Word kasutatakse Microsoft Equation 3.0). Kogu t ulatuses jrgitakse valemite htset kirjutusviisi. Vltida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina. Kui ts on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale (soovitatavalt paremale) sulgudesse. Valemites ei tooda mthikuid, need esitatakse kasutatud smbolite seletustes. Valemi smbolite seletus algab snaga kus (ilma jrgneva koolonita) ning seletused kirjutatakse levaatlikkuse mttes ksteise alla. Igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid thistusi. Nide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub valemiga
px
i 1 i
c,
(1)
kus
pi xi n c
hvise hind (kr), hvise kogus (tk), hviste arv, tarbimiseelarve (kr).
3.1.7. Joonised Joonisteks nimetatakse kiki ts sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid vi fotod. Igal joonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliselt snastab. Joonise allkiri mrgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sna Joonis koos joonise numbriga (poolpaksus kirjas) ning prast punkti jrgneb joonise allkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Joonise ja allkirja vahele ei jeta thja rida. Tekst ja arvud joonisel tuleb esitada kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,0 ja joonis tuleb paigutada lehe keskele. Joonist kujundades tuleks silmas pidada, et seal olev informatsioon oleks selgesti eristatav ning jlgitav, kasutades selleks kohaseid thistusviise, kuid ei soovitata kasutada taustavrve. Tuleks veenduda, et arvutis vrviliselt nhtav joonis on must-valges trkivariandis sama eristumistasemega. Kik lipilastdes esitatud tabelid ja joonised peaksid vimaluse korral vastama lipilastde vormistamise nuetele, seda ka juhul, kui nende
25
algne loomine toimus vljaspool MS Wordi keskkonda. Eriti tuleb seda thele panna programmis MS Excel loodud jooniste letstmisel, kus vaikimisi on sageli kasutusel teised kirjastiilid ja kirjasuurused. Nide:
55 50 Keskmine lbiplemise tase 45 40 35 30 25 20 isiklikust tst LBIPLEMISE ALASKAALA klientidest JUUKSUR ADMINISTRAATOR
Joonis 3. Juuksurisalongi ttajate keskmine lbiplemise tase alaskaalade likes. Igale joonisele tuleb t tekstis viidata enne joonist, prast joonist vib esitada pikema kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb vajadusel mrkida ka joonise allikas.
3.2. Kasutatud allikmaterjalid Iga uurimus on lipilase looming, kuid kik teiste autorite seisukohad ja mtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud vi refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja bibliograafiliste kirjetena lisatud. Nimekirja lisatakse kik materjalid, millele lipilane tekstis viitab (vi mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult thestikulises jrjekorras autorite perekonnanimede jrgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas jrjekorras. Kui helt autorilt on ts kasutatud mitut allikat, siis jrjestatakse need allikmaterjalide nimekirjas ilmumisaastate jrgi, alustades varasemast. Kui samal aastal on ilmunud helt autorilt mitu vljaannet, siis kasutatud allikmaterjalides jrjestatakse need ts kasutamise jrjekorras, mrkides jrjestust vljendava the aastaarvu jrele.
26
Nide: Alas, R., 2002a. Muudatuste juhtimine ja ppiv organisatsioon. Tallinn: Klim. Alas, R., 2002b. Muudatuste juhtimine. Tallinn: Klim. 3.2.1. Raamatud Raamatud lisatakse allikmaterjalide nimekirja jrgmisel phimttel: perekonnanimi (-nimed), eesnime esitht (esithed), vljaandeaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-mrgiga. Pealkirjades lhendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul esitatakse autori nime asemel raamatu pealkiri. Nide: Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja ppiv organisatsioon. Tallinn: Klim. Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass. Karu, S., 2000. Rahakibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko. Vadi, M., 1995. Organisatsioonikitumine. Tartu: Tartu likooli Kirjastus. Eesti majanduslevaade 19971999. 1999. Tallinn: O Leo Express. Tlgitud raamatu puhul sisalduvad bibliograafilises kirjes andmed originaali autori ja vljaandmisaasta ning tlke vljaandmisaja kohta jrgmisel phimttel: originaali autor(id), originaaliaasta/tlke vljaandmisaasta; pealkiri tlke keeles; tlke ilmumiskoht, kirjastus. Nide: Ghauri, P. & Grnhaug, K., 2002/2004. riuuringute meetodid. Tallinn: Klim. 3.2.2. Artiklid ja peatkid kogumikes Artikli bibliokirje koosneb kahest osast: esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta ning teine infot vljaandja kohta. Autorita artiklite puhul esitatakse autori nime asemel artikli pealkiri. Kui tegemist on artikli vi peatkiga kogumikus, siis esitatakse kirje jrgmisel phimttel: artikli autor, artikli vi kogumiku ilmumisaasta, artikli pealkiri, kogumiku nimetus, trkk, kide, ilmumiskoht, vljaandja, kasutatud artikli lehekljenumbrid. Kui
27
kogumikul on koostaja vi toimetaja, siis tema nimi vi nende nimed lisatakse kogumiku nimetusele, eraldades see punktiga. Nide: Ivanova, N., 1995. Eesti pankade tegevuse uued phisuunad. Majandusteadus ja majandusharidus Eesti Vabariigis. Tartu: Tartu likooli kirjastus. 5758. Kokkota, R., 2002. Regionaalse ebavrdsuse probleemid ja trendid Euroopa Liidus. Euroopa Liiduga liitumise mju Eesti majanduspoliitikale. X teadus- ja koolituskonverentsi ettekandeartiklid. Tallinn: Mattimar. 312319. Raus, T. & Trasberg, V., 2003. Regionaalsed tuluerisused. Eesti regionaalarengu sotsiaalmajanduslik ksitlus. Vastutav toimetaja Kaldaru, H. Tartu: Tartu likooli Kirjastus. 283303. Kui tegemist on ajakirjaartikliga, siis esitatakse bibliograafiline kirje phimttel: artikli autor, ajakirja ilmumisaeg, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, numeratsioon, kasutatud artikli lehekljenumbrid. Nide: Agell, S. A., 1994. Swedish evidence on the efficiency wage hypothesis. Labour Economics, 1(2), 129150. Lauri, M., 1999. Majanduse kiire areng kasvatab tpuudust. rielu, 7, 3840. Parts, E., 1995. Vlisinvesteeringud maailmamajanduses. Eesti Vlismajanduse Teataja, 8, 5659. Straszewich, L., 1987. Growth Problems in the Light of the Year 2000. GeoJournal, 1(3), 1520. Ajalehtedest artiklite kasutamisel lisatakse kuupev, muu on sarnane artikli kirjega: artikli autor, artikli ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe nimi, artikli ilmumise kuupev, artikli leheklg. Kui ajaleht koosneb sektsioonidest, siis tuuakse ra ka sektsiooni number. Nide: Laidre, A., 2000. IT-investeeringute tasuvust saab mta. ripev, 31. jaanuar, 12. New drug appears to apply cut risk of death from heart failure. 1993. The Washington Post, July 15, A12.
28
3.2.3. Intervjuud, konverentsimaterjalid, aruanded, arhiivimaterjalid T koostamisel kasutatakse sageli ka teisi allikmaterjale: intervjuusid, dokumente, aruandeid jms. Intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema jrgmised andmed: intervjueeritava nimi ja amet (kui on), intervjueerimise aasta, intervjuu pealkiri (kui on) ja tp (leskirjutus vi helisalvestis), intervjueerimise kuupev ja koht. Nide: unapuu, T. (Eesti Ettevtluskrgkooli Mainor prorektor), 2005. [Helisalvestis] (Autori intervjuu, 24. august 2005). Paide. Haljaste, E. (T kaubanduslaboratooriumi juhataja), 1981. Kaubandus-laboratooriumi lepingulised td. [V. Krinali leskirjutus] (Intervjuu 18. aprill 1981). Tartu. Konverentsimaterjalide puhul on vaja esitada autor, konverentsi materjali avaldamise aasta, konverentsimaterjali tielik pealkiri, toimetaja vi organisatsiooni nimi, konverentsi tielik pealkiri, konverentsi koht, toimumise aeg, kirjastus ja kirjastamise koht. Nide: Brown, J., 2005. Evaluating surveys of transparent governance. In UNDESA, (United Nations Department of Economic and Social Affairs) 6th Global forum on reinventing government: towards participatory and transparent governance. Seoul, Republic of Korea 24-27 May 2005. United Nations: New York. Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ra mrkida dokumendi nimetus (koos ettevtte nimetusega), dokumendi vljaandmise aeg (aasta vi kuupev). Nide: Hansapanga bilanss seisuga 01.01.2005. a. O Trkikoda 2004. aasta kasumiaruanne (03.03.2005). Arhiivimaterjalide kasutamisel on vaja esitada jrgmised andmed: arhiivi nimetus, fondi (lhend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Nide: EAA, f 250, n 3, t 15, l 24. 3.2.4. Normatiivaktid ja kohtupraktika Normatiivaktide (seadused, mrused, kohtupraktika) puhul tuleb ra tuua akti nimetus, akti vastuvtnud organ (kui ei ole heselt mratud akti liigiga), akti vastuvtmise aeg, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud.
29
Nide: Nimeseadus. 15. detsember 2004. RT I 2005, 1, 1. Alaealiste komisjoni phimrus. VV 22. septembri 1998 mrus nr 208. RT I 1998, 85, 1391. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 1995 mrus nr III-2/1-72/95. RT III 1995, 17, 211. Akti puhul peab alati ra nitama ka selle viimase ametliku muudatuste allika. Nide: Tarbijakaitseseadus. 11. veebruar 2004. RT I 2004, 13, 86; RT I 2004, 41, 278. Ts on soovitatav kasutada seadusenimetuste lhendeid, seda eriti allika korduste ja vga pikkade normatiivaktidest allikate nimetuste puhul. Seaduste nimetuste ametlikud lhendid on kttesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehekljel. Kohtupraktika puhul tuleb kasutada samu reegleid, mis normatiivaktide puhul. Nide: Tallinna Linnakohtu 04.05.2004 otsus tsiviilasjas 2/4 321-2789/04. Tallinna Linnakohus. Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi 21.11.1998 otsus kriminaalasjas III-1/1-87/98. 1998. Riigikohtu lahendid. 3.2.5. Elektroonilised allikad Elektrooniliste allikate puhul tuleb ra tuua autori nimi, selle puudumisel organisatsiooni nimi, kust viidatav materjal prineb, aasta, artikli pealkiri, elektroonilise allika tp, materjali tpne internetiaadress (pole vajalik CD-ROM-ide puhul), materjali kasutamise kuupev (pole vajalik CD-ROM-ide puhul). Nide: Estiko Plastar AS, 2003. Ettevtte info. [Online] http://www.plastar.ee/ettevotteinfo.php [10.04.2003] Houseman, S. N., 2002. Labor standards in alternative work arrangements. [CD-ROM] Wilson Business Abstracts. Rahandusministeerium, 2004. Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude prognoos. [Online] http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc [30.07.2004]
30
Elektrooniliste allikate kasutamine on lubatav, kui allikas ei ole paberkandjal kttesaadav. Kui elektroonilise allikana kasutatakse artikli veebiversiooni, siis lisatakse kasutatud allikmaterjalide nimekirjas artikkel sarnaselt trkivljaandega, mitte ei esitata internetiaadressi. Elektrooniliste allikatena ei ole lubatud kasutada anonmseid materjale (foorumid, artiklite kommentaarid jms), kasutada vib vaid allikaid, kus on vimalik viidata autorile (korporatsioon, ettevte, asutus, eraisik).
3.3. Ts viitamine Phinue on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kik tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena sisalduma allikmaterjalides. Kik teistele autoritele kuuluvad seisukohad, probleemipstitused, tsitaadid, arvandmed jm esitatakse kas tpselt viidatud tsitaatidena vi refereeringutena. Kellegi teise t vi seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud. Plagiaadi ilmnemisel krvaldatakse lipilane kaitsmiselt ning td hinnatakse puudulikuga ja/vi lipilane eksmatrikuleeritakse koolist (vt EEK
ppekorralduseeskiri). Tsitaat vastab tpselt originaalile nii snastuse, ortograafia, kirjavahemrkide kui ka eristuskirjade (srendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumrkides. Tsitaati ei panda snu juurde, autori mtet muutvaid snu ei veta vlja. Tsitaadis ei tohi liita heks lauseks mitmest eri kohast vetud lausekatkeid. Viide mrgitakse kohe prast tsitaati lpetavaid jutumrke, sltumata sellest, kas see asub lause lpus vi keskel. Kui tsitaati ei esitata tielikult, siis puuduv osa ehk vljajetavad (autori arvates liigsed) lauseosad vi snad asendatakse kaldkriipsude vahel mttepunktidega (//). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi mberjutustamine. Refereeringu puhul jutumrke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale vi autorile. Autor annab teise autori ts esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma snadega. Mnikord vib refereering tugineda ka mitme autori eri tdele. Sel juhul tuleb neile kigile ka viidata. On vajalik, et refereeringuid tiendaks ka uurimuse autori oma seisukoht refereeritavas ksimuses. Kirjalikes tdes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide marsulgudes ja viites tuuakse ra autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul
31
viidatavate leheklgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega vi ilma eesnimetheta. Eesnimetht vi eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (niteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav leheklg (lehekljed) allikast esitatakse prast aastaarvu kooloni jrel. Nide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese kitumist sltuvana tema eesmrgi ja vimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7). Kui refereering koosneb hest lausest, siis paikneb viide enne lauset lpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide prast viimast lauset lpetavat punkti. Nide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese kitumist sltuvana tema eesmrgi ja vimaluste mittevastavusest (Vensel, 1979: 7). Samu aspekte on rhutatud ka majanduse ldteooria mratluses: Majanduse ldteooria on petus olemasolevate piiratud ressursside vimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks (Arrak, 1991: 9). Lisaks toote eriprale, mis vib mjutada toote tootmise asukoha valikut, vib tootel esineda veel ka selliseid omadusi, mis sunnivad firmat valima ka eriliste omadustega jaotuskanalit toodete mgiks. Niteks vivad krgtehnoloogilised tooted nuda nii mgieelset kui -jrgset teenindust, mida aga rahvusvahelised vahendajad ei suuda tagada ning sellest tulenevalt on ettevte sunnitud turule sisenemiseks valima mne hierarhilise sisenemismeetodi. (Hollensen, 2001: 237) Kui viidatava autori nimi sisaldub juba t kirjutaja enda lauses, siis autori nime viites ei korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja lehekljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori nime vi autori nime sisaldava osalause jrele. Nide: Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine Arno Paju on mrkinud (1998: 18), et eluea pikenemine Mitme autori korral esitatakse esimeses viites kik autorid, hiljem esimese autori nimi ning selle jrel lhend et al (ld k et alia ja teised). Perekonnanimed esitatakse vastavalt bibliograafilise kirje jrjestusele.
32
Nide: 1926, mil Nukogude Liidus (kuid mitte Eestis) toimus rahvaloendus (Coale, Anderson & Hrm, 1999: 19). hiljem mainitud rahvaloenduse andmetel (Coale et al, 1999: 28). Kui t mnes alapunktis refereeritakse teiste autorite ksitlust pikemalt, siis mrgitakse see asjaolu ra eelnevas lauses, kuid kogu alapunkti hlmav refereering ei ole lubatud. Nide: Soome majanduse arengut aastatel 18601965 on phjalikult ksitlenud Riitta Hjerppe ja Erkki Pihkala (1991: 2146). Kui helt autorilt on sama aasta jooksul ilmunud mitu teost, kasutatakse nimeviite puhul jrgnevas nites toodud thistust. Nide: Kasutatud kirjanduses: Talts, M. (2004, 5. november). Eesti esimene poolaasta Euroopa Liidus. ripev, lk 56. Talts, M. (2004, 20. detsember). Koost vimalustest le Atlandi ookeani. ripev, lk 7. Viitamisel: ... (Talts, 2004a: 56) ... (Talts, 2004b: 7) Tlgitud raamatu puhul viidatakse originaali autorile ning originaali ja tlke vljaandmisajale. Nide: (Ghauri & Grnhaug, 2002/2004: 5455). Esmaallika puudumisel vib kasutada ka teiste autorite viiteid (sekundaarseid viiteid), mida autor ise lugenud ei ole, vaid need prinevad kasutatud allikast. Sel juhul tuleb see ts ra mrkida, lisades teksti sees asetseva viite jrgi sulgudesse sellekohase mrke cit,
33
kusjuures kasutatud allikmaterjalide loetelus esitatakse sellisel juhul vaid kasutatud allikas, jrgneva nite puhul seega viide Tooman & Mae, 1999 kohta. Nide: (Grnroos, 1990, cit Tooman & Mae, 1999). Entsklopeediale vi snaraamatule viitamisel mrgitakse teose nimi vi lhend, ilmumisaasta ja kui viidatakse mrksnale siis lhend sub. Nide: Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis). Viidates normatiivaktidele, tuuakse ra viide akti konkreetsele sttele (paragrahv, lige, punkt), leheklje mrkimine ei ole vajalik. Nide: Tulumaksuseadus, 26 lg 2. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4. Viidates dokumentidele, juhenditele jms, tuuakse ra vastava asutuse vi ettevtte nimi, vastavalt vimalusele ilmumisaeg (info vljavtmisaeg) ja lehekljed. Nide: vastavalt kasumiaruandes toodud (O Trkikoda, 2004: 3). Viidates elektroonilistele allikatele, jrgitakse samu viitamisreegleid, mis muudelegi allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi vi asutuse, ettevtte nimi, materjali kasutamise kuupev ja leheklje numbrid (kui on). Nide: vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile (Rahandusministeerium, 30.07.2004) vastavalt PRIA kliendiuurimusele (PRIA, 22.09.2005: 24). 3.4. Ts lisade esitamine Lisad sisaldavad t phiosa mistmiseks vajalikku tiendavat, mahukat informatsiooni (niteks ettevtte bilanss vi kasumiaruanne). Kik lisad tuleb pealkirjastada ja nummer-
34
dada araabia numbritega vastavalt nende tekstis viitamise jrjekorrale. Ainult he lisa esitamisel lisa ei nummerdata. Lisa lemisse paremasse nurka kirjutatakse poolpaksus kirjas sna Lisa ja lisa number. Lhendit nr lisa numbri ees ei kasutata, punktiga eraldatult jrgneb lisa pealkiri. ppekavadel, kus on ettenhtud kursuset praktika, tuleb kursuset praktika aruandeleht esitada kursuset lisana 1. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ra sisukorras. Kikidele lisadele tuleb ts kindlasti viidata. Nagu ka tabelite ja jooniste puhul, tuleb vltida t sisuga nrgalt seotud lisade esitamist. Kui lisades esitatakse tabeleid vi jooniseid, siis vormistatakse need igaks eraldi lisana ning vastavale tabelile vi joonisele enam eraldi peal- vi allkirja ei panda ega ka nummerdata. Kui tabel jtkub mitmel lehekljel, kasutatakse veerunimede lekandmist (tabeli igal uuel lehekljel esitatakse veerunimed uuesti). Kui uurimuse lisana esitatakse andmeid CD-l, disketil, broris vi mnel muul andmekandjal, mida ei saa t failis elektroonselt esitada, siis kirjutatakse andmekandja vliskljele t autori nimi, t pealkiri, t liik ning lisa pealkiri. Andmekandja esitatakse uurimuse tagakaane sisekljele kinnitatud taskus vi mbrikus. Kigi t juurde kuuluvate, kuid elektroonilises failis mitteesitatud lisade kohta tuuakse ts hel eraldi lehekljel vastavate lisade numbrid ja pealkirjad. Kikide lisade numbrid ja pealkirjad esitatakse kindlasti sisukorras sarnaselt elektrooniliselt failis olemasolevate lisadega.
35
4. TDE ESITAMINE, RETSENSEERIMINE, EELKAITSMINE JA KAITSMINE
4.1
Tde esitamine, retsenseerimine, eelkaitsmine ja kaitsmine
EEK-s on kohustuslik esitada praktikaaruanded, kursuse-, lpu- ja magistritd elektroonselt lipilaste sisevrgus, vastavalt akadeemilise ja ppetegevuste kalendri thtpevadele ja ppeosakonna juhenditele. Lisaks sellele on kohustuslik td paberkandjal esitada jrgmiste nuete kohaselt: 1) kursuset esitatakse hes eksemplaris kidetult (spiraal-, kamm- vi kvakide) ppekeskusesse kolme peva jooksul alates akadeemilises kalendris nutud t elektrooniliselt esitamise thtpevast; 2) lput esitatakse kahes eksemplaris kidetult (vhemalt ks kvakites, teine spiraal- vi kammkites) ppekeskusesse kolme peva jooksul alates akadeemilises kalendris nutud t elektrooniliselt esitamise thtpevast; 3) magistrit esitatakse kahes eksemplaris kidetult (vhemalt ks kvakites, teine spiraal- vi kammkites) ppekeskusesse kolme peva jooksul alates akadeemilises kalendris nutud t elektrooniliselt esitamise thtpevast. T loetakse igel ajal esitatuks, kui see on mratud ajal ja nuetele vastavalt esitatud lipilaste sisevrgus. Elektroonselt ja paberkandjal esitatavad td peavad olema identsed, kuid kiki tid hinnatakse ja retsenseeritakse elektroonse versiooni phjal. Teiste kirjalike tde esitamise korra mrab ppeaine raames ppejud vi vastava t koolipoolne juhendaja (koolipoolsed juhendajad).
4.2. Kursuse-, lpu- ja magistrit retsenseerimine Retsensioon on uurimuse kriitiline anals ning argumenteeritud hinnang sellele. Prast kursuse-, lpu- ja magistrit esitamist ning enne selle kaitsmist esitatakse td retsensendile hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse jrgmiste punktidega: 1) 2) 3) 4) 5) t vastavus teemale; t vastavus eesmrgile; t teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; t peatkkide sisukus, ldistuse aste; mtvahendi ja andmeanalsi meetodi kohasus eesmrgile, uurimislesandele, hpoteesile; 6) jrelduste phjendatus, uudsus ja rakendatavus; 7) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele ja organisatsioonile, realistlikkus, rakendatavus;
36
8) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tnapevasus, asjakohasus ning usaldusvrsus; 9) t struktuuri loogilisus; 10) kasutatud oskuskeel, stiil; 11) vormistuse ja viidete korrektsus; 12) tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja korrektsus; 13) tehtud t vastavus nutud t hulgale. Juba t kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse vetavate punktidega. Kursuse-, lpu- ja magistritle mratakse retsensent ppeosakonna stestatud korras. Kui retsensent hindab td negatiivselt, otsustab t kaitsmisele lubamise vastava instituudi direktor vi ppedirektor. Vastav kord on toodud EEK ppekorralduseeskirjas. 4.3. Kursuse-, lpu- ja magistrit kaitsmisele lubamine Kui t ei vasta antud juhendis toodud nuetele, siis vib td kaitsmisele mitte lubada. Muud phjused t kaitsmisele mitte lubamiseks on toodud ppekorralduseeskirjas ja kaitsmisjuhendites. 4.4. Tde eelkaitsmine Eelkaitsmisel tuleb osaleda samal ppeaastal, mil lipilane soovib oma td esitada ja kaitsta. Eelkaitsmise aeg on kirjas ppetegevuste kalendris. Eelkaitsmisel tutvustab lipilane oma t teemat, eesmrki, struktuuri, teoreetilist tagaphja, kasutatavaid uurimismeetodeid (sh andmeanalsi meetodeid), tulemusi ja jreldusi ning t kirjutamisel kerkinud probleeme. Tpsemalt on eelkaitsmise nuded kirjas EEKi ppekorralduseeskirjas. 4.5. Kursuse-, lpu- ja magistrit kaitsmine Kursuse-, lpu- ja magistritid kaitstakse avalikel sessioonidel. Tid hindab kaitsmiskomisjon. ldjuhul neb kaitsmise kik vlja jrgmine: 1) sna on kaitsjal, et tutvustada lhidalt oma td ja philisi tulemusi (kursuset.kuni 8 minutit, lput - kuni 12 minutit, magistrit - kuni 15 minutit); 2) komisjon vi retsensent loeb ette retsensiooni; 3) kaitsja vastab retsensioonis esitatud ksimustele, kaitstes ja phjendades oma seisukohti; 4) komisjoniliikmete ksimused ja kaitsja vastused neile; 5) kuulajate ksimused ja kaitsja vastused neile; 6) kaitsja lppsna.
37
Kokku peaks kursuset kaitsmine kestma 15 minutit, lput kaitsmine 20 minutit, magistrit kaitsmine 40 minutit. Kui kaitsmisel tehakse mrkus aja letamise suhtes, siis peab kaitsja suunduma kohe oma kaitsmiskne kokkuvtte juurde. Kursuse- ja lputde kaitsmise kord on stestatud ppekorralduseeskirjas. Kui kik protokolli kantud kaitsjad on oma t kaitsnud, jtkab kaitsmiskomisjon td kinnisel istungil. Kaitsmise tulemused tehakse kaitsjatele teatavaks prast protokolli vormistamist (paari tunni jooksul prast kaitsmise lppu). Hea kaitsekne on maksimaalselt kokkusurutud, esitatakse uurimuse kige olulisemad tulemused. Kaitseknel on kaks philesannet: luua kontakt kuulajatega ja anda kuulajatele ettekujutus tehtud tst, esmajoones selle tulemuste alusel. Kaitsekne algab alati prdumisega kuulajate poole (Lugupeetud komisjoni esimees, komisjoni liikmed ja kuulajad!) ja lpeb tnamisega (Tnan thelepanu eest!). Kaitseknes viks kirjeldada valitud teema aktuaalsust ja olulisust, t kirjutaja eesmrke ja phiseisukohti, olulisemaid saadud tulemusi, oma jreldusi, milleni juti. Kaitsmisel eldakse snum vlja lhidalt ja selgelt, vltides mitmethenduslikkust, thje snu ja lpuni vljatlemata mtteid. Nitlike vahendite kasutamine kaitseknes aitab kuulajatel paremini knet jlgida ning lihtsustab kaitsekne pidamist. Nitlikustamiseks on kasutada nii grafoprojektor kui ka videoprojektor. Kilede vi slaidide ettevalmistamisel peab arvestama, et tekst olgu lhike ja selge, olulist on vimalik esile tsta kas raami mber joonistades vi teisi kirjastiile kasutades, kiri peab olema piisavalt suur (soovitatav vhemalt 20 punkti), kirjastiil graafilisele esitlusele sobiv (Arial, Verdana). Tuleb jlgida, et hel lehel vi slaidil ei oleks liiga palju informatsiooni. Enda jaoks viks kaitsekne vormistada kirjalikult. Vajaduse korral on kaitsmisel vimalik ettevalmistatud paberit kasutada abivahendina, kuid soovitatav ei ole kaitseknet sealt maha lugeda.
38
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Anglia Ruskin University., 2008. Harvard System of Referencing Guide. [Online] http://libweb.anglia.ac.uk/referencing/harvard.htm?harvard_id=36#36 [26.08.2008] 2. Kaldaru, H., Paas, T., Sikk, J., Reiljan, E. & Philips, K., 2004. lipilaste kirjalikud uurimustd. Metoodiline juhend. 6. trkk. Tartu: Tartu likool, majandusteaduskond. 3. Kirjalike tde koostamise ja vormistamise juhend. 1998. Tallinn: Mainori Majanduskool. 4. Kverjalg, A., 1999. lipilastde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia Kirjastus. 5. Kstik, L., 2003. Kirjalike tde koostamise ja vormistamise juhend. Tartu: Mainori Krgkool. 6. Toompalu, S., Varendi, M. & Mrsepp, P., 2005. lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. Tartu: Audentese likool. 7. lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. 2000. Tallinn: Tallinna Tehnikalikool, majandusteaduskond.
39
Lisa 1. Kursuset teemaprojekti nidis
Ttajate rahulolu tmotivatsiooni teguritega Tartu Jazzi kiirksipesulas Kursuset teemaprojekt
Koostaja: ppekeskus, instituut, eriala: Juhendaja:
Teema lhiiseloomustus ja t kirjutaja eesmrk Tnapeval pratakse suurt thelepanu ttajate motiveerimisele, mjutamisele ja eestvedamisele ning vrtustatakse suhtlemist ja koostd. Ttajat nhakse rohkem partnerina kui vahendina. Mistetakse, et ttajad on ettevttele vrtuseks. Motiveeritud ttajad ttavad thusamalt ja saavutavad paremaid tulemusi. Motivatsiooniteooriate tundmine on ettevtte seisukohast oluline, sest ttajate motiveeritud tegutsemisest sltub ka ettevtte edu. T teoreetiline osa tugineb rahulolu teooriatele. Rahulolu teooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lhtudes. Rahulolu teooriad annavad ldise aluse mistmaks, mis ergutab ja motiveerib inimesi. Phjalikumalt ksitletakse kolme motivatsiooniallikat: t eest saadav tasu, tkeskkond ja t ise. Antud t kirjutamisel on autori heks lesandeks leida, milliseid tmotivatsioonitegureid Jazzi kiirksipesula ttajad hindavad ja enda jaoks oluliseks peavad ning selgitada vlja rahulolu nende teguritega. Autori eesmrk on analsida ttajate rahulolu
tmotivatsiooni kujundavate teguritega ning toetudes tulemustele, teha vajalikud jreldused ja ettepanekud olukorra parandamiseks.
T etappide loetelu ja ajakava kirjanduse otsimine ja anals ksimustiku koostamine andmete kogumine andmete ttlemine ja tlgendamine kursuset kirjutamine ja vormistamine 29. mai 22. juuni 2007 25. juuni 9. juuli 2007 6. august 13. august 2007 13. august 27. august 2007 27. august 10. september 2007
40
Meetodi ja uuritava objekti kirjeldus Autor viib lbi ksitluse. Ksimustik tugineb varasematele ksimustikele ja aluseks on kolm motivatsiooniallikat: t eest saadav tasu, tkeskkond ja t sisu. Videte toel uuritakse ttajate rahulolu tmotivatsiooni kujundavate teguritega uuringu lbiviimise hetkel. Uurimuse valimiks on Tartus ttavad Jazzi kiirksipesula ttajad, valimi esialgseks suuruseks on kavandatud 36 inimest.
Kirjandus 1) Houkes, I., Janssen, P. M. P., Jonge, J. & Bakker, B. A., 2003. Specific determinants of intrinsic work motivation, emotional exhaustion and turnover intention: A multisample longitudinal study. Journal of Occupational and Organizational Psychology, 76, 427450. 2) Joutsekunnas, T., 1997. Juhi t teenindusettevttes. Tallinn: Tallinna Raamatutrkikoda. 3) Kamdron, T., 2003. Work Motivation and Job Satisfaction of Estonian Higher Officials. Tallinn: Tallinna Tehnikalikooli Kirjastus. 4) Latham, P. G. & Pinder, C. C., 2005. Work Motivation Theory and Research at the Dawn of the Twenty First Century. Annual Review of Psychology, 56, 485516. 5) Malmberg, K., 2005. Tahte tekitajad: kuidas luua motiveerivat tkeskkonda? Tallinn: Tallinna Raamatutrkikoda. 6) Mayo, A., 2004. Ettevtte inimvrtus: kuidas mta ja juhtida iniEEKapitali. Tallinn: Tallinna Raamatutrkikoda.
Koostamise kuupev:
41
Lisa 2. Lput teemaprojekti nidis Klientide lojaalsuse suurendamine AS-is X Lput teemaprojekt
Koostaja: ppekeskus, instituut, eriala: Juhendaja: Teema lhiiseloomustus ja t kirjutaja eesmrk Aastate jooksul on turundusspetsialistidel vlja kujunenud ksimus, kuidas saaks olemasolevat kliendibaasi silitada ning olemasolevaid kliente vrtustada. Klientide hoidmiseks ja vrtustamiseks peab olema ettevtjale teada, mida kliendid ootavad ettevtjalt ja konkreetsest tootest. Selleks peab ettevtja regulaarselt hankima turundusinfot ja seda eelkige oma klientidelt, et teha igeid turunduslikke otsuseid. Antud lput kirjutamise eesmrk on koostada aktsiaseltsile X ettepanekute pakett, et tiustada ettevttesisese krediitkaardi vimalusi klientide lojaalsuse suurendamiseks. T koostamise kigus on kavas analsida klientide rahulolu aktsiaseltsiga X ja krediitkaardiga; analsida kaardiklientide ootusi ja soove teeninduse kvaliteedi tstmiseks; analsida kaardiklientide ootusi ja soove krediitkaardi kasutusvimaluste laiendamiseks ja uute teenuste vljattamiseks.
T etappide loetelu ja ajakava uurimuse ksimustiku koostamine kirjanduse otsimine ja anals ksitluse lbiviimine ksitluse tulemuste ja AS X andmebaasi anals lput teoreetilise osa kirjutamine lput praktilise osa kirjutamine lput lplik vormistamine Meetodi ja uuritava objekti kirjeldus Kesoleva t teoreetiline osa phineb vastava ala kirjanduse analsil. Andemete kogumiseks viib autor lbi ksitluse. Ksimustik saadetakse posti teel krediitkaardi september oktoober 2004 sept. 2004 veeb. 2005 detsember 2004 1. jaanuar 31. jaanuar 2005 1. jaanuar 28. veebruar 2005 1. jaanuar 20. mrts 2005 20. mrts 20. aprill 2005
42
klientidele. Ksimustik on koostatud varasema uurimuse kigus (kursuset) ja on tiendatud koosts ASi X juhtkonnaga. Lisaks analsitakse uurimuse kigus ASi X andmebaasi andmeid. Uurimuse valimiks on ASi X kliendibaasis olevad krediitkaardi kliendid, kes on krediitkaarti ostude eest tasumiseks kasutanud enam kui pool aastat. Valimi planeeritavaks suuruseks on 150 klienti.
Kirjandus 1) Arvola, R., 2002. Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Kirjastus Klim 2) Kotler, P., 2002. Kuidas luua, vita ja valitseda turgusid. Tallinn: Kirjastus Pegasus 3) Kotler, P., 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. Tallinn: Kirjastus Pegasus 4) Mauring, T., 2003. Turunduse alused. Tartu: T kirjastus. 5) Sirkel, R., 2001. Turundusuuringud. Tallinn: Kirjastus Ilo 6) Vihalem, A., 2003. Turunduse alused. Tallinn: Kirjastus Klim 7) Vihalem, A., 2001. Turundusuuringud. Tallinn: Kirjastus Klim Koostamise kuupev:
43
Lisa 3. Lput tiitellehe nidis Eesti Ettevtluskrgkool Mainor Ettevtluse Instituut Majandusiguse eriala
Tambet Tamm
TVTULEPING JA SELLE ANALS AS-is X

Lput
Juhendaja: Riina Vn, MA
Tartu 2009
44
Lisa 4. Lput tiitellehe prde nidis Olen koostanud lput iseseisvalt. Kik t koostamisel kasutatud teiste autorite td, phimttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt prinevad andmed on viidatud.
Autor T. Tamm ........................ (allkiri ja kuupev)
45
Lisa 5. Sisukorra nidis SISUKORD LHENDID .......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. ESIMESE PEATKI PEALKIRI ..................................................................................... 5 1.1. Alapeatki pealkiri ..................................................................................................... 5 1.1.1. Alapunkti pealkiri ............................................................................................ 5 1.1.2. Alapunkti pealkiri ............................................................................................ 8 1.2. Alapeatki pealkiri ................................................................................................... 11 1.2.1. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 11 1.2.2. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 13 2. TEISE PEATKI PEALKIRI ......................................................................................... 17 2.1. Alapeatki pealkiri ................................................................................................... 17 2.2. Alapeatki pealkiri ................................................................................................... 19 2.2.1. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 19 2.2.2. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 25 2.2.3. Alapunkti pealkiri .......................................................................................... 27 3. KOLMANDA PEATKI PEALKIRI............................................................................. 28 3.1. Alapeatki pealkiri ................................................................................................... 28 3.2. Alapeatki pealkiri ................................................................................................... 30 3.3. Alapeatki pealkiri ................................................................................................... 33 KOKKUVTE .................................................................................................................... 36 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................... 38 Lisa 1. Lisa pealkiri ............................................................................................................. 42 Lisa 2. Lisa pealkiri ............................................................................................................. 44
46

Vormistamise Juhend

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

You might also like

Vormistamise Juhend

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Vormistamise Juhend

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

EESTI ETTEVTLUSKRGKOOL MAINOR

LIPILASTE KIRJALIKE TDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

Muudetud 20.02.2011 kooli nimetus

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

2. PERSONALI VRBAMISE ARENGUSUUNAD

2.1. Tnapevased personali vrbamise meetodid Eestis

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

4. TDE ESITAMINE, RETSENSEERIMINE, EELKAITSMINE JA KAITSMINE

Tde esitamine, retsenseerimine, eelkaitsmine ja kaitsmine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

Lisa 1. Kursuset teemaprojekti nidis

Ttajate rahulolu tmotivatsiooni teguritega Tartu Jazzi kiirksipesulas Kursuset teemaprojekt

Koostaja: ppekeskus, instituut, eriala: Juhendaja:

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

TVTULEPING JA SELLE ANALS AS-is X

Juhendaja: Riina Vn, MA

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

Autor T. Tamm ........................ (allkiri ja kuupev)

lipilaste kirjalike tde koostamine ja vormistamine

You might also like