Liivimaa Ristisda 12. sajandil hakkas judude tasakaal Lnemere piirkonnas muutuma. 1140.

aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sjategevust Lnemere lunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Sellel ajal kutsuti kristlike sjamehi andma oma relvi kiriku teenistusse, paavst lubas kristlastel suunduda Pha maa asemel sjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi nelikmend aastat kestunud vallutusdade kigus allutati endale Lnemere lnekallas Elbe jest kuni Odeni suudmeni. Liideti kristliku Euroopaga. Nd prdus nende thelepani Lnemere Idakaldale. Kaupmeeste ligips Lnemerele. 1143 rajati Lbeck, sellest sai sakslaste idaretkede vravaks. Kaupmeeste lppsihiks oli Vene turg. 1180. aastate algul muutusid saksa kaupmehed Lnemere idakaldal sagedasteks klalisteks. Kaupmeesteka saabusid Vina(Daugava) je rda saksa misjonrid. 1186. sai nende tegevus laiema pol. toetuse. Hamburgi-Bremeni peapiiskop phitses liivlaste seas elanud Meinhardi piiskopiks ja andis talle plesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Peale Meinhardi surma 1196 sai kskla piiskopiks tsisternlane Berthold. Liivlased ei usaldanud enam sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopiks. Paavst andis volitsed ristisdade korraldamiseks. 1198. saabus 1000-meheline ristisdijate Riia alla, toimus lahing, Berthold hukkus. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Phja- Euroopas. Teisalt toetasid ristisda Saksa kaupmehed, kes olid huvitatud kindla tugiala rajamisest. Saksimaa ja Vestfaali rtlid olid meelsasti valmis ristisja kutsele vastama. Paljud rtlid olid andnud usulise vaimustuse harjal stta mineku totuse, mis vajas nd lunastamist. Sooviti oma vendadele ja poegadele seisuelike maavaldusi hankida. Saavutatud olid tielik huvide kooskla. Mgamisjooni kasuks kiiret pret kiirendasid Liivimaal tegutsenud tsisternlased. Tsisternlastel olid tihedad sidemed Templiordu ja Hispaania tagasivallutamisele phendunud viksemate rtliordudega. Tsisternlaste hulka kuulus ka ilisem Liivimaa piiskop Theoderich, keda peetakse mgavendade ordu loovutamise initsiaatoriks. Liivimaa ristisda sai hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremini toomhrra Alberti poolt. Ta phitseti 1199. kskla piiskopiks. Enne seda oli loodetud hoida ristisdijatega kontrolli all vike ala, Alberti eesmrgiks oli rajada Liivimaal kirikuriik. Kogu maa phendamine Neitsi Maarjale. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamist, kuhu viidi ple piiskopkonna keskus. Hakkati maid lnistama, vasallide-sjameeste kihi hoidmiseks. 1202. asutati eliitveosa- Kristuse Sjateenistuse Vendade ordu(Mgavendade ordu). Neil oli spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus ja tugev distsipliin, mgavennad ristisdijate tuumik. Ordu allutati algul piiskopile, kuid prast osutus piiskopile konkurendiks. Igal kevadel saabus Liivimaale laevastsik uute ristisdijatega, kes osalesid Mgavendade ordu juhtimisel sjalistes operatsioonides. Sakslastel nnestus enda poole vita liivlasi, koos nende vanema Kaupoga. lejnute vastupanu 1206-1207. Toimus ulatuslik ristisdimine. Liivlaste aladele ehitati palju kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud ei olnud koormavad. Liivlastel oli mjukas liitlane olemas. Riia linna rajamine ti majanduslikku kasu. 1208 vtsid ristimise vastu mera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes toetust eestlaste vastu. Latgalid osalesid aktiivselt Eestisse tehtud sjakikudes. Allutati Poltskile kuulunud Jersika ja Koknese. 1208. judsid ristiretked ka Eestisse. Esilagu tabasid need Sakala ja Ugandi maakonda. Kaitseti end edukalt, tehti ka vasturetki. Sama tegid ka saarlased ja lnemaalased. eneseusku suurendas 1210 viduga lppenud mera lahing. Probleeme tekitasid aga suhted idanaabritega., kuna sealt korraldati

Eestisse samuti sjakike. Lpuks olid eestlased kurnatud ja puhkes ka katk, 1212 slmiti kolmeks aastaks rahu. 1215. algas sda uue hooga. Sakslased ja latgalid tegid laastavaid sjaretki Ugandisse, kuid olid judnud ka Lnemaale ja Kesk-Eestisse. hine sjakik Riia vastu nurjus. 1217 korraldasid ugalased koos sakslastega sjakigu Venemaale. Teised maakonnas slmisid aga lepingu Vm, peagi judis Otep alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslaste hisvgi. 20-peva prast andsid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla. Sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. pti Otepl saavutatud vitu edasi arendada, plaaniti vlja minna Riiani. Sakala vanema Lembitu juhtimisel hakati vgesid koondama. U 6000 meest. Abi paluti ka Novgorodi vrstilt. Kuuldes eestlaste plaanidest kiirustasid vaenlased. 1217 Madisepeva lahing. Mlemal pool suured kaotused. Langes Lembitu ja mitmed teised Eesti vanemad, ristisdijatel liivlaste vanem Kaupo. 1219. Sekkus baltikumi prast peetavasse rististta Taani kuningas Valdemar II, maabus Rvalas. Sjaretk oli suurejoonelisem, eesmrk Eestis kanda kinnitada. Vidukas lahing, lasi rajada Tallinna kivilinnuseja mras asehalduri, tema lesanne oli kejtestada Taani vim ja rahvas ristiusustada.