KASPAR TNSON ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS Kordamisksimused arvestustks

1. Organismide toitumistbid ja nende koloogiline thtsus. Auto- ja heterotroofide vrdlus.

AUTOTROOFID Miste:toodavad endale toidu ise(taimed). TOOTJAD. Organismirhmad: fotosnteesijad (rohelised taimed ja vetikad) kemosnteesijad(bakterid, kes aineringet lbi viivad) Orgaanilise aine pritolu: Orgaaniline aine tekib fotosnteesi vi kemosnteesi kigus. FOTOSNTEESIJAD ON ESMASE ORGAANILISE AINE TOOTJAD. Energia saamise vimalused: Fotosnteesijad valguseenergiat. Kemosnteesijad keemilist energiat. HETEROTROOFID Miste: Organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksdatsioonil. Organismirhmad: LOOMAD, SEENED, PROTISTID. Valdav osa bakteritest. Orgaanilise aine pritolu: Orgaanilise aine hangivad vliskeskkonnast(toiduga). Energia saamise vimalused: Kasutavad orgaanilise aine lhustumisel vabanevat energiat. PHILISE ENERGIA SAAVAD ORGANISMID GLKOOSIOKSDATSIOONI RAKKUDES. 2. Dissimilatsiooni ja assimilatsiooni vrdlus. Assimilatsiooni ja dissimilatsiooni seos. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kik lagundamisprotsessid ja assimilatsiooni snteesiprotsessid. Assimilatsiooni ja dissimilatsiooni protsessid on tasakaalus, assimilatsioon esineb peamiselt noores organismis, dissimilatsioon peamiselt vananevas organismis.

3. Makroergilised hendid ja nende lesanded rakus. ATP molekuli ehitus.

Makroergilised hendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energia ja vivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada. GTP Valkude snteesiks ATP;GTP;CTP;UTP RBA snteesiks. ATP;GTP;CTP;TTP Dna kahekodistumisel vaja minevad neli desoksribonukleotiidi. ATP MOLEKULI EHITUS:

4. Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne organism?

Organismid kasutavad energiat elutegevuseks ja kudede uuendamiseks.

KASPAR TNSON

5. Vrdle erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki.

Esmaseks energiaallikaks Sahhariidid (17,6kj/g) Kige energiarikkamad lipiidid (38,9kj/g) Viimasena lhustuvad valgud (17,6kj/g)

6. Millised orgaanilised hendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal?

Miks? Kige rohkem sisaldab organism hapnikku, ssinikku, vesinikku ja lmmastikku, sest neid on kige rohkem energia tootmiseks vaja. Millisel viisil saavad organismid kasutada organismis varuainetena talletatud polsahhariidide energiat? Kui organism vajab tiendavat energiat, siis lagundatakse polsahhariidid esmalt ensmide abil monomeerideks. Millised dissimilatsioonijrgud on eristatavad glkoosi tielikul lagundamisel(aeroobsel glkolsil)? I etapp GLKOLS II etapp TSITRAADITSKKEL e. KREBSI TSKKEL II ETAPP HINGAMISAHEL Millised vivad olla glkoosi lagundamise lppsaadused? Millest oleneb nende teke? GLKOLSI ETAPIL Tekib proviinamarihape, selle teke oleneb tingimusest, kui kllaldaselt on rakus hapnikku. Seetttu nimetatakse ka taolist glkolsi ka aeroobseks. Hapniku puudusel toimub anaeroobne glkols. TSITRAADITSKKEL Eralduvad jrk-jrgult CO2 molekulid ja H aatomid. HINGAMISAHEL Tekib ssihappegaas, see on dissimilatsiooni jkprodukt ja difundeerub mitokondritest vlja. Kirjuta glkolsi summaarne vrrand. Selgita lhteainetega toimuvaid muunudmisi ja saaduste teket.

7.

8.

9.

10.

11. Millise thtsusega on proviinamarihape glkoosi lagundamise protsessis? Millised ained

tekivad veel glkoosi esialgsel lagundamisel enne mitokondrisse sisenemist? Proviinamarihape on vajalik enne mitokondrisse sisenemist. Veel tekivad enne mitokondrisse sinemeist ained nagu glkoos ja glkols. 12. Kus ja kuidas toimub glkoosi mittetielik lagundamine e. anaeroobne glkols? Toimub lihasrakkudes. Piimhappekrimise korral glkoos lhustub: Glkoos -> 2piimhape Etanoolkrimise korral: Glkoos->2etanool(C2H5OH)+CO2 2ADP+Pi->2ATP

13. Millised saadused vivad tekkida krimisel?

Treenimata lihastes phjustab valu, vsimust ja krampe. Vi siis etanool, mis prsib prmseente elutegevust.

KASPAR TNSON

14. Kus ja millistel tingimustel vib glkoosi lagundamisel tekkida piimhape? Millised nhud
viitavad organismis piimhappe tekkele? Kuidas vabaneb organism tekkinud piimhappest? 1)Piimhape tekib lihasrakkudes, tingimusel et keskkond on hapnikuta ehk anaerobnoos. 2)Lihastes valu, vsimus, krambid. 3) Selleks, et lihasrakud vabaneksid piimhappest ja lihaste tvime taastuks, peab piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub proviinamarihappeks.

15. Millistel tingimustel toimub alkoholkrimine? Mis toimub alkoholkrimisel juhul, kui
keskkonda pseb hapnik? Veini kritamisel saavad prmseened elutegevuseks vajalikku energiat. Protsess kestab seni, kuni lpeb glkoositagavara krimissegus vi kuni keskkonda kuhjuv etanool prsib prmseente elutegevuse. Juhul, kui krimisprotsessi kigus ei ole takistatud huhapniku juurdeps, oksdeerivad segusse sattunud dikhappebakterid etanooli veinidikaks. Viimast kasutatakse niteks toidu valmistamisel.

16. Millised on tsitraaditskli saadused? Mis neist saab?

NADH2(10),SSIHAPPEGAAS. Nad suunduvad hingamisahelasse.

17. Millised ained tekivad hingamisahela reaktsioonide kigus? Mis neist saab?
TEKIB VESI. NADH2 molekulid vabanevad vesinikust, mis hildub hapnikuga ja moodustab vee. NAD liigub tagasi I ja II etappi.

18. Kuidas on glkoosi ainevahetusega seotud teiste toitainete, lipiidide ja proteiinide

ainevahetus?

19. Millises orgaaniliste hendite dissimilatsioonijrgus toodetakse phiosa organismis

vajatavast ATP-st? Hingamisahelas(36 ATP-d).

20. Fotosnteesi summaarne vrrand. Fotosnteesi lhteained ja saadused.

21. Valgusstaadiumi lhteained ja saadused.

Saadusteks on O2 ja 18 ATP-d.

KASPAR TNSON

22. Vee fotoksdatsioon ja selle thtsus.

Moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja veisinikuioonid. Hapnik vljub hulhede kaudu mbritsevasse keskkonda. Reaktsiooni vrrand:

23. Pimedusstaadiumi lhteained ja saadused.

Lhteained: 6CO2 Saaduseks on glkoos.

24. Calvini tskli thtsus.

Selles seotakse CO2 ja vesinikuallikaks on NADPH2. Calvini tsklis kasutatakse valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat ja NADPH2 molekule.

25. Kuidas on omavahel seotud fotosnteesi valgus- ja pimedusstaadium?

Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadake ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosnteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks.

26. Fotosnteesi phieesmrk.

Fotosnteesi phieesmrk on toota orgaanilist ainet(glkoosi). Hapnik on krvalprodukt.

27. Fotosnteesi thtsus taimedele.

1) Tekib varuainena talletuv trklis (juurtesse, ribosoomidesse, mugulatesse, viljadesse, sisaldab silituskoe rakke.) Varutrklist kasutab taim siis kui fotosnteesi ei toimu(seemnete idanemisel) 2) fotosnteesil varustatakse ka heterotroofseid rakke glkoosiga. 3) Calvini tskli vahehenditest tekib taimerakkudes taimsed valgud ja lipiidid(seemned). 4) Fotosnteesil tekkiv hapnik on vajalik raku hingamisel kikidele rakkudele. Rakuhingamine toimib nii auto-kui heterotroofides.

28. Fotosnteesi thtsus heterotroofidele.

1) Fotosnteesi kigus toimub energia sidumine kossteemidesse. Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks. 2)Autotroofsed organismid varustavad heterotroofe esmase orgaanilise ainega(glkoos). Heterotroofid ei tooda org. Ainet. Toiduahelates toimub org. Aine muundumine. 3) Fotosnteesil vabanev hapnik on vajalik kigile aeroobsetele rakkudele.

29. Fotosnteesi thtsus biosfri silitamisele.

1)Fotosntees kindlustab ssiniku, hapniku ja teiste keemiliste hendite ringe. 2) Fotosnteesil tekkiv hapnik kindlustab loodusel toimuvad oksdatsiooni protsessid. Hingamine; plemine. 3) Atmosfris leiduv hapnik kindlustab osoonikihi psimise.

KASPAR TNSON

30. Milline thtsus on Maad mbritseval osoonikihil?

Osoonikihi thtsus seisneb selles, et ta neelab Pikeselt lhtuvat lhilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tkestab kahjuliku UV-B kiirguse judmise maapinnale olulisel mra. lOsoonikihi kahanedes juab maapinnale suurem hulk UV-B kiirgust, mis mjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja hukvaliteeti.

KASPAR TNSON

MISTED 1) aeroobne glkols kigi rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse hest glkoosimolekulist kaks proviinamarihappe molekuli. 2)aine-ja energiavahetus snteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud mbritseva keskkonnaga. Hlmab ainete omastamist vliskeskkonnast ja sinna jkproduktide vljutamist, aga ka otsest energia lekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. 3)anaeroobne glkols hapniku puudusel rakkude tstoplasmas toimuv glkoos lagundamine, mille heks lpp-produktiks on kas piimhape vi etanool. 4)assimilatsioon organismis toimuvate snteesiprotsesside kogum. 5) ATP kigis rakkudes esinev makroergiline hend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja lekandjana. 6) Calvini tskkel fotosnteesi pimedusstaadiumi tskliline reaktsioonide jada, mille kigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 7) dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 8) etanoolkrgimine prmseentes ja mnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glkoosi lagundamine, mille heks lpp-produktiks on etanool. 9) glkols- kigis rakkudes toimuv glkoosi esmane lagundamine. 10) heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksdatsioonil. 11) hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP sntees. Protsessi kigus oksdeeritakse glkoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. 12) makroergiline hend madalmolekulaarne orgaaniline hend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja lekandjana keemilise energia salvestaja ja lekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Niteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. 13) metabolism- organismi kik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse mbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 14) piimhape- piimhape tekib lihaste tl hapniku juurdepsuta.
15) pimedusstaadium fotosnteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glkoos. Protsessi kigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tskli. 16) Proviinamarihape glkoosi tulemusena moodustuv 3-ssinikuline karbonlhape. 17) tsitraaditskkel mitokondri sisemuses toimuv tskliline reaktsiooniahel, mille kigus viiakse lpule glkoosi lagundamine. Protsessi kigus eralduvad jrk-jrgult CO2 molekulid ja H aatomid. 18) valgusstaadium fotosnteesi esimene etapp, mille kigus ergastunud kloroflli energia arvel toimub ATP sntees, NADPH2 moodustumine eraldub O2. Protsess toimub nhtava valguse olemasolul.

KASPAR TNSON
19) vee fotooksdatsioon vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosnteesi valgusstaadiumis, mille kigus kloroflli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP sntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nhtava valguse olemasolul.