Tartu Kutsehariduskeskus

Autode ja masinate osakond

Martin Raba

Metallurgia ja krgahju tehnoloogia

Iseseisevt

Helmo Hainsoo

TARTU 2012

Sissejuhatus
Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tstusharu. Eristatakse: rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; mitterauametallurgiat e. vrvilismetallide metallurgiat, mis hlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste henditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Philised metallurgilised protsessid on: Prometallurgia metallide ja sulamite tootmine krgetel temperatuuridel, mis tekib ktuse plemisel vi teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse niteks malmi, terase ja vase tootmisel. Hdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) vi elektrolsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lhtematerjale kasutades (vt. p. 2.6). Metallurgiliste protsesside tpnitena vaatleme terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsioonimaterjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes ahtahjudes krgahjudes (sele 2.1). Krgahju tidise moodustavad rauamaak, koks ja rbusti. Krgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt ssinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi plemisel eraldub prometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Rbusti peamised lesanded metallurgilistes

protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti rnioksiidi SiO2) ning ktuses koksis oleva tuha eemaldamine. Rbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt tdeldud ahjutidis maak, koks, rbusti viiakse krgahju levalt. Ktuse plemiseks krgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud plemishku. Koksi plemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi jrgi:


Moodustunud ksnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure ssinikusisaldusega (3,74%) rauasulam malm, mis tilkadena krgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularbu vljutatakse aeg-ajalt vljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lhtematerjaliks teraste tootmisel. Viksemat osa krgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutstuses. Suure ssinikusisaldusega toormalm sulatatakse tnapeval mber terasteks peamiselt hapnikukonverterites , krgkvaliteetteras elektriahjudes. Hapnikukonverteri tidise phiosa (~70%) on toormalm. Tidisesse lisatakse samuti terasmurdu ning rbustina lubjakivi. Terase tootmisel on rbusti vajalik eelkige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite (vvel, fosfor) sidumiseks. Prometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksdeerib ahjutidises olevat rauda, ssinikku jt. elemente. Ssiniku oksdeerumisega kaasneb sulatise ssinikusisalduse pidev vhenemine. Lbipuhumine hapnikuga lpetatakse sobiva ssinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest tdeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mistetakse selliseid terasprofiile nagu marteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rbas jms. Toodetakse mbluseta torusid ja keevistorusid (mblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad,

eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi.

Valutehnoloogia
Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete vi toodete valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass vid olla mnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid le 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse niteks siseplemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade trattaid, tpinkide snge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, valu korduvkasutusega e. psivormidesse. Esimesse rhma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, tppisvalu jts. Teise rhma kuuluvad niteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sltub valandite nutavast tpsusest (tehnoloogiline klg) ja hulgast (majanduslik klg).