ldbioloogia.

Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 peva, iga pev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analsi ja snteesi ksimused, bioloogia probleemlesanded.

Bioanorgaaniline keemia
Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)ssinik, vesinik, hapnik 2) lmmastik, fosfor, vvel) kik mittemetallid, kik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide lesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad hendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad vikestes kogustes 0,0%, 0,00%), saab jagada kaheks: 1. metallid: raud Fe (hemoglobiini e verevrvniku kasutuses ), tsink Zn (mjutab maitsetundlikkust) 2. mittemetallid: jood I (vajalik kilpnrme hormoonide jaoks), fluor F (tagab hambaemaili terviklikkuse) Mikroelementide puhul on vrdselt ohtlik nii nende puudus kui ka lekllus. Mesoelemendid esinevad 0,% (kmnendik protsentides) Ca, Na, K, Mg, (Cl) 1. osalevad ainete transpordis rakku ja rakust vlja 2. reguleerivad organismis veereiimi. Nt. Na seob vett, kui inimesed svad soolast toitu, siis vib tekkida vedelikupeetust. K jllegi vljutab vett. 3. kik osalevad elektrilaengute tekitamisel (laengud on vaja nrviimpulsside tekitamiseks, teatud organismid suudavad veelgi vimsamaid laenguid tekitada nt elektrikalad). Elektriangerjas 600V, elektrirai 50A.

Tegurid, mis mjutavad organismide elementaarset koostist.

1. Sstemaatiline kuuluvus. Nt taimne toit, taimses toidus on palju K ja vhe Na. Loomses toidus seevastu rohkelt Na, vhe K (vere maitse soolane, kuna veres on NaCl sisaldus ioonide kujul 0,9%) 2. Elukeskkond. Nt. Mageveekalad ja ookeanikalad Na+/Cl-/Mg2+/Ca2+ on ookeanikalades 4-10% rohkem. 3. Keskonna saastatus. Vga ohtlikuks saasteelemendiks on plii (seatina) plii saaste on prit NL ajas. Seened koguvad endasse pliid (eriti ohtlkud on linnaparkidest kogutud seened). Elavhbe: saastet tuleb juurde plevkivi ttlevast tstusest, pevavalguslambid, sstupirnid, suured rvkalad. 4. Vime koguda endasse teatud elemente. Pldosi kogub endase rnioksiidi - toeks. Ngese krvekarvad on rnioksiidi kattega mikrohaavandite tekkeks. Paljud merevees elavad karbid ja limused koguvad endasse (konsentreerivad vrreldes vee sisaldusega) kulda keegi ei tea milleks. 5. Organismide elementaarkoostis sltub ka elementide liikuvusest toiduainetesse. See sltub niteks kasutatud toidunudest. Vanematest materjalidest on kige ohtlikum Al

(happelises keskkonnas alumiinium oksiidid lahustuvad). Alumiinium on toksilise toimega. Moodsa aja nudest teflon fluorihendid kui telfonpind on kulunud/katki, siis tuleks see ra visata.

Vaeguse ja leklluse probleemid

A) MAKROELEMENDID tavaliselt ei teki. Makroelementide vaegus tekib totaalsel nlgimisel. Gaasivahetuse tasandil on asi palju kiirem: organismi jaoks on ohtlikO2 puudus inimene peab vastu 5 min. Vga probleemne on ka hapniku liig kui ta hingab puhast hapnikku a) puhta hapniku sissehingamisel hirub hingamisrtm, kuna piklikus ajus asuv hingamiskeskus emm erutub le. Mida krgem on hapniku protsent seda rohkem tekib vabu radikaale -> 1,5-2 ndalaga saab inimene kopsukahjustuse. B) MESOELEMENDID Ca puudus- luudehrenemine ehk osteoporoos (komplekse mjuga). Selleks, et organismis tekiks Ca puudus : saadakse vhe Ca ja vljutatakse palju Ca (nt inimene loobub vedelatest piimatoodetest). Kaltsiumit vljutavad happelise joogid, puuviljad, okolaad, lisanditeta tee ja kohv. Ca liig vitamiinitee liigtarbimine. Ca puudmisel tekivad ka verehbimishired ja krampe. C) MIKROELEMENDID Jood joodi puudusel tekib struuma ehk kilpnrme suurenemine. Joodi lekllus viib kilpnrme liigsele aktiveerimisele.

Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil

1. Vesi on taimse fotosnteesi lhteaine. (Bakterite fotosneesil hapnikku ei eraldu; erandiks tsanobakterid e. sinivetikad) 2. vesi osaleb hdrolsil (polmeerne hend laguneb ehitusksusteks). Nt Trklis + H2O+ensm amlaas sljes ->->-> glkoos niteks leib/sai pikaajalisel mlumisel. 3. vastasmju teiste henditega. Vastasmju vib olla hdrofiilne vi hdrofoobne. Hdrofiilne a) aine lahustub vees nt suhkus b) aine ei lahustu, kuid seob vett nt naturaalne vatt e tselluloos. Hdrofoobne: ei lahustu/ei seostu nt li/rasv. Valgud on hendid, mis sltuvalt ehituslikust eriprast vivad kuuluda kiki kolme klassi. (juuksed on puhas valk)

Vee funktsioonid raku tasandil

1. Vesi kui raku . Veerikas tstoplasma. Kige rohkem vett meduusi rakkudes, kige vhem seemnetes, spoorides jne. Tav. Rakkudes 60-80% vett. 2. veel on hea soojusjuhtivus, kaitseb rakku lekuumenemise eest. Kaitseb mitokondreid (tootavad soojust) 3. Tekitab rakkudes siserhu ehk turgori. Vga levinud kestaga rakkudes.

Vee funktsioonid organismi tasandil

1. Kaitse krgete temperatuuride eest. Vee aurumine hulhedest (transpiratsioon), loomade kaitsmine lekuumenemise eest higistamine (peale vaalaliste higistavad kik imetajad). Kassidel on higinrmed kppade all, sigadel krsal, le kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Ltsutamine nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinrmed kppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti nha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna t. Loomades vere- ja lmfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tusev- ja laskuv vool.

4. Kaitse keemiliste mjutuste eest. Keemile hendi lahjendamine ja vljauhtumine. Nt pisarvedelik, ftonsiinid vms sibul, slje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees vi vett sisaldavas limas. Areng toimub alati vedelikus vesikeskkond, munas vi emakas hes lootekestas. 6. Vesi kindlustab meeleelundite t. a. Silmas parandab optilist keskkonda b. Suus aitab tajuda lahustunud maitset c. Sisekrvad, teos antakse edasi vedelikuvnked.

Vee funktsioonid biosfri tasandil.

1) Vesi on kossteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused) 2) vesi mrab bioproduktsiooni taimedel (nt niiskus) 3) vesi on kikide riikide esindajate elukeskonnaks

Orgaaniliste hendite biofunktsioonid

SSIVESIKUD 1 g -> 4kcal LIPIIDID 1g -> 9kcal annavad palju energiat, kuna neis on palju vesinikku U 30% VALGUD 1g -> 4kcal

Funktsioon 1. energeetiline

Energeetiline % U 5560ja pevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek kasutuselevtt 2. ehituslik Rakukestad (telluloos taimerakukestades, kitiin seenerakukestades, kitiin llijalgsete vlistoeses) Membraanis

U 1015%

20 min Nahaalune rasvakiht, rasvadepood (loomadel peamiselt khunes)

Viimases jrjekorras Kattevalgud suled, soomused, vill, karvad Lihased- annavad organismile kuju.

3. varufunktsioon Taimedes trklis, osades korvielistes inuliin (maapirn) Sahharoos suhkruroog, suhkrupeet, suhkruvaher Loomorganismides glkogeen (maksas ja lihastes), glkoos veres Mesi

Membraanis moodustavad phiosa Taimedes on lipiide varu lidena: seemnetes, viljades (avokaado, phklid, oliivid)

Membraani koostises Seemnetes lina- ja pevalilleseemnetes. viljades - teristes

Loomades varurasvad khunes ja naha all. Mereorganismides on osaliselt lid (kalali), teatud taimeviljades on rasvad (kookosrasv, kakaovi).

Loomorganismide kehas ostseselt valguvarusid ei ole. Kaudselt on varuvalkudeks lihaste valgud. Piima- ja munavalgud jrglastele.

4. kaitsefunktsioon

Seentes glkogeen Kaitse mehhaaniliste mjutuste eest nt rakukestad Kaitsevad madalate temperatuuride eest nt taimedes loomades suhkrute moodustumine (alandab klmumistemperatuuri) klma vetud kartulid on magusad (trklis). Keemiline kaitse kaitse keemilste hendite eest nt glkuroonhape

Nahaalune rasvakiht (kaitse madalate temperatuuride eest pruunrasv, mille ainsaks eesmrgiks on toota sooja, esineb inimestel ja talveunest rganud loomadel) rasv juhib halvasti soojust siseelundite mber olev rasvakiht (nt neerude rasv Keemilne kaitse rasvkoesse talletakse kehavrad rasvlahustuvad mrgid (dioksiinid) Mida vanem ja paksem on organism, seda kahjulikum on teda sa nt suured rasvased Lnemere kalad. Lenduvate rasvhapete isuratav lhn (kpsev liha) Veres seotud kujul esinevad rasvhapped ning lmfis ja piimas esinevad rasvakerakesed

Katvad valgud suled, soomused, vill, khulihased. Klmumistempratuure alandavad valgud (sibullilledes: lumikellukesed, mrtsikellukesed)

Keemiline kaitse- muna- ja piimavalkudel on vime siduda mrkaineid (raksmetalle, alkaloide). Kohvis palju alkaloide piimaga kohv piim seob kofeiini ja mju on nrgem.

5. ligimeelitav

Suhkrute magus maitse (istaimede nektar)

6. transport

Loomades tidavad transpordifunktsiooni glkoos ehk veresuhkur. Transportsuhkur taimedes on sahharoos (kevadised mahlad kasemahl)

Magusamaitselised valgud, mida kasutatakse suhkruasendajatena. (taumatiin) Hemolgobiin transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. Vhesel mral transpordib ka ssihappegaasi.

Ssivesikute lipiidide ja valkude jaotus (biofunktsioonid?)

Ssivesikud: 1) Monosahhariidid glkoos, fruktoos 2) Disahhariidi laktoos (piimas ca 5%), sahharoos (suhkruroos 26-28%) 3) Polsahhariidid tselluloos (rakukestades 20-40%), glkogeen (maksas 3-5%), trklis (kartulimugulates ca 18%) Lipiidid: 1) lihtlipiidid - lid (linali), rasvad (seapekk), vahad (mesilasvaha) 2) liitlipiidid fosfolipiidid, letsitiin (emulgaator)

3) tsklilised lipiidid kolesteriid (esineb ainult loomades) Valgud 1) Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed 2) Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) nukleiinhape+valgud= kromosoom, fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin annab piimale valge vrvuse) Nukleiinhapped 1) DNA priliku info silitamine, priliku info kordistamine, priliku info edastamine jrglastele, priliku info muutumine ehk mutatsioonid 2) RNA priliku info silitamine (ainult RNA viirustel), priliku info realiseerimine (so. Valgusnteesi teostamine tunnuste kujunemiseks organismil) Tunnus Koostisosad Keemiline phiside Ssivesikud Monosahhariidid Jgid Glkosiidside Lipiidid Alkohol+rasvhapped Jgid Esterside Valgud Aminohapped Jgid Peptiidside Nukleiinhapped Nukleotiidid Jgid fosfodiesterside

Bioaktiivsed hendid
hendid, mis vikestes kogustes mjutavad organismi ainevahetust 1) Organismi sisesese pritoluga: hormoonid, ensmid 2) Organismivline pritolu: vitamiinid (liitensmide osad) Vitamiinid Eritingimused: 1) Vitamiine peab inimene saama toiduga, vi mikroorganismide abiga. Teatud juhtudel sneesib ise (A ja D vitamiin). 2) pevas vajatakse mgmikrogrammides 3) Organismis on vitamiinivarud (mnest ndalast kuni aastani) 4) Vitamiinid veotoime realiseerub koos ensmidega 5) Vitamiinidel on ka teisi funktsioone (paljud vitamiinid on antioksdandid takistavad hapniku oskdeerivat mju; vitamiinid on olulised ka arenguprotsessides niteks vitamiin D on vajalik luustumiseks)

Vitamiinid: 1) Rasvlahustuvad A, D, E, K, Q 2) Vesilahuvtuvad B rhm B1-B15, C, H jne Hired 1) Vaegus a) hpovitaminoos (osaline ajutine puudus) tagajrjeks on ldiselt prduvad hired (vsimus, lihasvalud, tvime langus= kevadvsimus); b) avitaminoos vitamiini pikaajaline tielik puudumine, tagajrjeks prdumatud haigusnhud ja surm (vitamiin C -> skorbuut, tekivad sisemised verejooksud, kuna veresooned on muutunud nii hapraks; vitamiin A puudus kuivsilmsus ja pimedaks jmine) 2) lekllus ehk hpervitaminoos phjuseks vitamiinide le kasutamine, toidust on hpervitaminoosi praktiliselt vimatu saada. Phioht on vitamiin D, kuna toimekogus on vga

vike (kaltsifikatsioon nt neerude lubjastumine). Alati on ohtlikum rasvlahustuvate vitamiinide letarbimine. Vitamiinide varud on rasvas, makskoes ja seotult valkudega veres. Hormoonid Eritingimused 1) Valdavalt snteesib organism ise 2) Vga krge bioaktiivsus (inimestele mjub juba 10*-9g..10*-12g) 3) Lhike eluiga (nii aktiivset ainet ei saa kaua organismis hoida) 4) Mitmekordsed kontrollssteemid 5) Hormoonid mjutavad ensmide snteesi ja/vi aktiivsust (hormoon on nagu pstik) 6) Lisaks ensmide aktiivsuse mjutusele, mjutavad hormoonid ka muid protsesse niteks arengut, sugulist kpsemist, kasvu. Jaotus 1) Peptiidsed ja valgulised hormoonid nt insuliin langetab veresuhkrut 2) Steroidhormoonid nt suguhormoonid (meestel testosteroon, naistel strogeen) soodustavad sugulist kpsemist. 3) Aminohapete teisendid nt troksiin- kilpnrme hormoon (kiirendab ainevahetust) lehulk: kasvuhormooni liig (snteesib ajuripats) kasvuhormooni snteesitakse pidevalt ja normist suuremates hulkades, tagajrjeks on pidev kasv ning gigantism kuni 2,5 m (ainsana phjustatud kasvuhormooni liiast). Alahulk: Kasvuhormooni eritumine on pidurdunud vi seda eritub vhe. Tagajrjeks on kbuskasv ehk nanism. Kbuskasvul vib olla veel palju phjuseid. Kui on varakult avastatud, et kasvuhormooni tase on madal, siis saab seda sstida. Jrglasi ei saa. Hormoonpreparaati kasutamine on bioaktiivsetest ainetest kige ohtlikum kuna neil on krge bioaktiivsus. 1) Rasestumisvastased vahendid 2) Vastassoo hormoonide kasutus (sport) 3) Toiduga saadavad hormoonid. 4) Plastikus on hormoonide analoogid (toidukarbid, kus toit on pikka aega) 12.02.11

Ensmid
Eritingimused 1. kataltilise toimega liht- vi liitvalgud 2. likrge aktiivsus 3. aktiivsus on reguleeritav 4. erinevad ensmid toimivad koosklastatult nt moodustavad ainevahetusraja. 5. ensmid vivad reaktsiooniks kas hte lhteainet vi paljusid. (seedeensmid on vga laia toimespektriga, tavaliselt he lhteainega) Metanool ei ole mrgine (sipelgatele mrgine) ainult hendid mrgised.

Ensmide jaotus Lihtensmid (ainult valgulised): laiatoimega (seedeensmid) kitsatoimega, kas he vi vga kindla struktuuriga lhteained

Ensmide reaktsiooni mjutavad tegurid:

sltub: 1. lhteaine hulgast (kui meie kht on thi siis seedeensmid td ei tee) 2. ensmide hulgast ja aktiivsusest 3. temperatuurist: inimesel 36-37, kassil 39-40, linnul 44-45 4. pH vrtusest (tiskasvanul 1,5-2,5 pH) 5. aktivaatoritest, pidurdajatest

Viirused
Paiknevad elusa ja eluta looduse vahepeal. Elusorganismidele omased tunnused viirustel: 1. viiruste koostises nukleiinhape ja valgud ja tihti ka teised orgaanilised hendid 2. muutuvad ajas 3. evolutsioneeruvad elusorganismidele mitte omased tunnused: 1. 1 nukleiinhape 2. puudub iseseisev ainevahetus 3. puudub iseseisev paljunemine (viiruseid paljundatakse nakatatud raku poolt).

Raku ehitus ja talitus

Piilidega kinnituvad niteks hambabakterid. Piilide kaudu edastatakse plastiide. Bakterid on lihtsad organismid, rakutpe on mbes kmmekond.

Bakterite elutegevus
1. paljunemine bakterid paljunevad amitootiliselt (ttarrakud on geneetiliselt ebavrdsed), jagunemine on soodsates tingimustes hsti kiire (20-30 min). Bakterite paljunemiseks on vaja: a. Kttesaadav vesi b. Toitained c. Optimaalne temperatuur ja VH3 d. Jkainete vhesus (oluline) nt piimhappebakterid ei saa piimast kogu suhkrut ra kasutada, kuna surevad ise oma toodetud jkainete ktte ra e. Valgus (fotosnteesivatel bakterites 2. Sporulatsioon ehk spooride tekitamine omane vaid osadele bakteritele. hest bakterist tekib ks spoor. Spooride abil bakterid ei paljune, spooride abil toimub levik ja ebasoodsate tingimuste leelamine. Spoore iseloomustavad paksud kestad, vhe vett, aeglustatud/pidurdatud ainevahetus -> erakordne vastupidavus. Spoore saab hvitada vaid steriilimisega (pastrimine spoore ei hvita). 3. Suhe hapnikusse

Anaeroobid nende jaoks on hapnik mrk (elavad nt jrvede phjamudad, soolestikus) Aeroobid hapnik vajalik (elavad nt mulla pindkiht, nahk) Vahepealsete omadustega vivad elada hapnikuga, kui ka hapnikuta. . Ainevahetusprotsesside suhteline kiirus pristuumsetega vrreldes u 10-15 korda kiiremad. 5. Muutlikus. Bakterirakkudes tekib kll vhem mutatsioone, kuid see korvatakse nende kiire paljunemise ja mutatsioonide avaldumisega. 6. Bakterid on levinud kikjal seal, kus levib elu (kus on elu piirid). Bakterite laia leviku phjustavad: a. Viksed mtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus erinevatele tingimustele d. Erinevate oksdeerijate kasutamine lisaks hapnikule e. Erinevate ssinikuallikate kasutamine olles kas autotroofid vi heterotroofid. a) b) c) 4.

Bakterhaigused:
1) Nakatumine: 1. kontaktnakkus -> leepra 2. piisknakkus 3. toit/jook -> salmonelloos 4. siirutajad -> borrelioos 5. emalt lootele - > ainus bakteriaalne haigus mis nii nakkab on sfilis 6. organismid olemasolevat bakterite aktiveerumine ja paljunemine -> nt angiin Inimese bakterihaigused: 1. nrvissteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, roos ehk ersiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3. hingamisteed: lkakha, difteeria, bakteriaalne kopsupletik 4. seedekulgla: kaaries ehk hammaste kahjustused, salmonelloos, dsenteeria, koolera 5. suguelundid: klamdia, sfilis, 6. lihased: teetanud e kangestuskramtbi, lihasja bakter 7. meeleelundid: bakteriaalne keskkrvapletik, bakteriaalne silmasarvkestapletik, 8. veri: sepsis ehk veremrgitus Loomulikud kaitseviisid bakterihaigustel: sama, mis viirushaigustel ning lisaks inimese loomulikud bakterikooslused. Suguelundid < nahk < seedekulglas Bakterid kaitsevad meid: 1. konkurentsi phimttel elukoha hivamine (see bakter, mis kinnituda ei saa, ei phjusta meile ka ohtu) Antibiootikumi kuuri korral peaks tarbima selliseid toidutooteid, kus elusad bakterid. 2. nad toodavad hendeid, mis tapavad tvestavaid baktereid (piimhape, H2O2 e vesinikperoksiid)

Pristuumne rakk
Taime, looma ja seenerakud

Kestade ssteem:
1. Taimerakud rakukestad esinevad, noortes taimerakkudes on rakukestad venimisvimelised, noortes taimerakkudes sisaldavad pektiine, valke. Puitunud vanades taimerakkudes tselluloosi ja ligniini. Puitunud taimerakkudes on naaberrakkude tstoplasmad ksteisega hendatud (henduskohad ehk plasmodesmid). Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on vlimine, teiskest sisemine. Rakuseina mistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on vga spetsiifilise thendusega. 2. Seenerakud kestad on tiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja ssivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud vi abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole ambidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas.

Rakukestade lesanded
1. 2. 3. 4. Kaitse vliste mehhaaniliste mjutuste eest. ainevahetuses osalemine nt mlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. annab rakule kuju kaitseb siserhu eest (vist oli)

Membraanide ssteem
Rakumembraan Pristuumse rakumembraanis saame eristada nelja koostisosa: 1. fosfolipiidne kaksikkiht membraani alus, fosfolipiidsel kaksikihil on heaegsel hdrofoobsed ja hdrofiilsed omaduses, see kaitseb membraani nii vee kui li toime eest. 2. valgud 3. ssivesikud on ainult hel pool, pealmisel pool 4. tklilised alkoholid - niteks kolesterool loomarakkude kikides membraanides; taimerakkudes ftosterool. Rakumembraani lesanded 1. Transport a. Ei vaja energiat difusioon (gaaside difusioon kopsudes, lhnade levik keskkonnas); osmoosiga toimub vee transport (vesi liigub alati lahjemast lahusest kangemasse lahusesse ja kangema lahusega toimub lahjenemine). Nited: vee imamine juurtega (eelduseks on see,et juures on kangem lahus). Ookeani vee joomine merehdas (inimese kehas vesi jaguneb vesi rakuvliseks veeks ja rakusiseseks), rakuvline vedelik soolastub, rakkudest tmmatakse vesi vlja. Destilleeritud vee joomisel toimib kik vastupidine rakud paisuvad lhkemiseni. b. Vajab energiat - aktiivtransport; ainete transport toimub madalamalt konsentrasioonilt krgemalde. Niteks ioonide (Na ja K) transport. 2. Membraan kindlustab raku liikumise (sopistised) nii liiguvad ambid, meie kehas liiguvad niimoodi girakud, nii liiguvad ka ilma sabata spermid (niteks puukidel) 3. Membraan kindlustab osakeste haaramise rakki sissesopistumisega tstoos: a) fagotstoos tahke, b) pinotstoos vedelik (nt litilk)

4. Membraan tekitab elektriimpulsse (nt nrvides) 5. membraani vahendusel seostuvad rakud kudedeks.

Raku sisemembraanistik
Koosneb: 1. tuumambris 2. tstoplasmavrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lsosoomid Tstoplasmavrgustik Karedal tstoplasmavrgustikul on ribosoomid. Siledal ei ole. Karedapinnalisel toimub valkude sntees, transport ja silitamine. Sile tstoplasmavrgustik snteesitakse lipiide, polsahhariide, hormoone. Lihasrakkudes silitiatakse siledas tstoplasmavrgustikus kaltsiumi, maksarakkudes kehavraste hendite lagundamine, snteesitud ainete transport ja hoidistamine. Golgi kompleks Tstoplasmavrgustikel snteesitud hendite kogumine, sorteerimine, mbersnteesimine, pakendamine membraanstruktuuridesse. Lisaks eralduvad Golgi kompleksist struktuurid, millesse hendid on pakendatud. Golgi kompleksil on teatud erilesanded: taimedes juurekbara rakkudes toodab ohtralt lima; spermides G kompleks toodab ja silitab lhustavaid ensme (munarakkude kestade lbistamiseks). G kompleksist eralduvad membraansed struktuurid, mida nimetatakse endosoomideks. Endosoomides on pakendatud materjal mitteaktiivsel kujul. Niimoodi transporditakse seedeensme. Sellega kaitstakse snteesikohta lagundamise eest; sellega luuakse nende kiiresti kasutuselevetavad varud; pakendist lhtuvalt, saab mrata ra nende sihtkoha. Lsosoomid Membraaniga mbritsetud struktuurid, mis sisaldavad lagundavaid ensme a) ensmid lhevad lsosoomidesse (seda olukorras olukrras kui seda materjali on vhe) b) lhustuvad ensmid vabanevad keskkonda (siis on mbetdeldavat materjali palju. Autogaagia eneselagundamine. Surnud rakkude osade lagundamine. Vastse kudede lagundamine nukustaadiumis, emaka taandareng peale snnitamist, kullese saba taandareng. Heterofaagia kehale mitteomaste struktuuride lagundamine. Ainuraksete toitumine. Vrobjekt haaratakse raku ja lagundatakse (ulatuslike pletike korral vabaneb osa ensme ka keskkonda)

Vakuoolide ssteem pristuumsetes rakkudes.

22.01.2011

Rakutuum
Tuumambris: 2 membraani/poorid KT ssteem: signaaljrjestused Karoplasma: Vesilahus, mis tidab rakutuuma ja on eraldatud tstoplasmast. Kromosoomid (karoplasmas): isekordistuvad molekulikompleksid, mille koostises on DNA/RNA/valgud. Ehituse alusel eristatakse hekromatiidilised ja kahekromatiidilised. hekromatiidilistes 1 DNA molekul, kahekromatiidilistes 2 identset DNA molekuli (moodustuvad enne rakujagunemist). Kromosoomi osad: hekromatiidne kromosoom: tsentromeer, kromosoomi haarad/lad, (otstes) telomeer. Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku vi organismi kromosoomide kogumit. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, dikakrbes 8, aedhernes 14). Vikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud snajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid vivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kik kromosoomid hes korduses. Nt sugurakud vi bakterid 2. diploidne kromosoomistik (2n) kik kromosoomid kahes korduses. Nt keharakud 3. polploidne kromosoomistik (3n10n) kik kromosoomid rohkem kui kahes korduses. Nt kultuurtaimed Kromosoomide lesanded 1. priliku info kaitse 2. priliku info jaotamine 3. priliku info kordistamine 4. priliku info valikuline avaldamine

Tuumake
Ajutine struktuur rakus. Tekib teatud kromosoomide likude seostumisel. Tuumakses lesandeks on ribosoomi RNA sntees. Mida aktiivsem valgusntees rakus, seda rohkem tuumakesi.

Tstoplasma
Orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid sisaldav rakku titev vesiphine lahus. Anorgaanilised hendid Vesi (min u 15%max 98%) Ioonid Soolad Orgaanilise hendid Ssivesikud Valgud

Lipiidid NH Orgaanilised happed Pigmendid Jne

lesanded 1. pideva ringliikumisena tidab transportfunktsiooni. 2. seob raku tervikuks 3. on toitainete varu hoidla ja jkainete talletuskoht 4. ainevahetuskeskkond Taime-, seene- ja loomaraku vrdlus Taimerakk Varu SV Trklis Kest Tselluloos/ligniin Vakuool 1 suur keskvakuool Plastiidi Ainevahetustp Vitamiinide sntees Rakutpide arv 4 tpi Autotroofne Vga hea Ca 50

Seenerakk Glkogeen Kitiin/mannaan ksikud viksed lipiidivakuoolid Heterotroofid Rahuldav Alla 50

Loomarakk Glkogeen ksikud viksed lipiidivakuoolid Heterotroofid Puudulik le 250

Suurim rakk massilt jaanalinnumuba le 2 kg Kige pikem rakk hiidkalmaari nrvirakk 8 m

Paljunemine
Mittesuguline vegetatiivne (hest rakust/hulkraksusest) eoseline Suguline

Mittesuguline ehk vegetatiivne

Vegetatiivne paljunemine hest rakust 1. pooldumine a. mitootiline - pristuumsed b. amitootiline bakterid 2. pungumine (ebavrdne mitoos) omane ka paljudele protsitidele. 3. hulgijagunemine rakutuum jaguneb 2/4/8/16 256 -> tekib hulktuumne struktuur, see jaguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke (rakusisesed parasiidid, protsistid malaariatekitaja, toksoplasma). Vegetatiivne paljunemine lhtuvalt hulkraksusest: Taimed 1. paljunemine vegetatiivsete organitega (see on omane psikutele) a. juurtega nt ploomid

b. c. d. e. f. g. h. i.

murdunud vsudega mugulatega (kartul) risoomiga (iiris, orashein, naat) sibulatega (tulp, nartsiss, kslauk) okstega (paju, sstrad) lehtedega (pegoonia) vsunditega (maasikas, hanijalg) sigitaimed (arenevad vahetult lhtetaimel) kalanhoe, maksasammal (mahajetud lkkeasemetel), pung-kirburohi)

Loomad 1. pooldumine (polbid ) 2. fragmentatsioon (vanemorganismi keha iseeneslik jagunemine mitmeks osaks) nt okasnahksed merithed 3. mitmitkud embro jagunemine kaheks vi enamaks osaks (hemunarakukaksikud, vlastel hemunarakunelikud) 4. vastse jagunemine he vastse sees moodustub hulgaliselt jrgmise plvkonna vastseid ca 1:100 nt omane mitme vaheperemehega parasiitidele (maksakakssuulane) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline thtsus 1. evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis 2. vaja ainult hte organismi 3. suhteliselt kiire protsess 4. teatud juhtudel arvukas jrglaskond 5. vanematega omavahel prilikult identsed (ainsaks muutlikkuse allikaks mutatsioonid keharakkudes) 6. ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad vga aeglaselt. EI TOHI SEGI AJADA VEGETATIIVSET PALJUNEMIST JA PALJUNDAMIST. Paljundamine on inimese tahtlik tegevus. Vegetatiivsel paljundamisel silivad sordi tunnused (seetttu paljundatakse nt viljapuid vegetatiivselt) Rakutskkel (vegetatiivne paljunemine) Rakutskkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas on ajavahemik, mis jb kahe rakujagunemise vahele. sja jagunemisest moodustunud rakk: 1. kasvab (suurendab mtmeid ja rakustruktuuride arvu) 2. kahekordistab DNA (2n kromosoomid) 3. valmistumine rakujagunemiseks Igal etapil toimub hoolikas kontroll, eriti phjalikult prast DNA kahekordistamist. Vea avastamisel rakus on jrgmised vimalused rakk sunnitakse enesetapule (indutseeritakse apoptoos) killer-rakud notivad selle raku maha vigane rakk jtkab kontrollimatut jagunemist (tagajrjeks on kasvaja) Erandiks on olemas ka rakud, mis ei jagune: nt sdamelihaskoerakud ja nrvirakud.

Mitoos
Mitoos on pristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajrjel moodustub kaks sama ploidsusega geneetiliselt identset rakku. Neli faasi: 1. Profaas 2. Metafaas 3. anafaas 4. telofaas (kik kokku karokinees) Profaas Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse kokku transportvormi (et nad ei lheks sassi). Kaob tuumambris ja tuumake Metafaas Kahekromatiidised kromosoomis paigutuvad raku keskossa. Kromosoomide arv on hsti loetav. Anafaas Toimub kahekromatiidliste kromosoomide lahkenmine. Poolustele juavad hekromatiidilised kromosoomid. Lahknemine toimub spetsiaalsete valkssteemide (mootorvalkude) abil. Telofaas hekromatiidised kromosoomid pakitakse lahti. Hakkab kujunema 2 rakutuuma ja rakk valmistub tstokineesiks (tstoplasma ja rakustruktuuride jagunemine). Tavaliselt vrdne, erandiks pungumine. Kestaga rakkudel moodustub vaheplaat, millele mlemalt poolt kujunevad rakukestad. Membraaniga rakud tstoskelett tmbab membraani kahelt poolt sisse kuni rakkude eraldumiseni. Mitoosi regulatsioon Sellega kontrollitakse rakkude jagunemist. pevane rtm (pevasel aktiivsusega organimsimidel on mitooside maksimum sel ja vastupidi) Regulatsioon hormoonide ja nrvidega vastavalt kiirendamiseks vi pidurdamiseks Regulatsioon valkhenditega (haava tekkel erituvad valkhendid, mis kiirendavad mitoose) Mitoosi bioloogiline thtsus Suureneb rakkude arv organim kasvab Toimub a) surnud b) hukkunud rakkude asendamine Mitoosil tekkinud rakud vivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jb ks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) vi niineossa harvem)

Eoseline paljunemine
Eoseline paljunemine seentel
Eoseline paljunemine hallikutel 1. eosed paljunevad nuttides, see iseloomustab alamaid hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad. Kik eosed vabanevad korraga! Niteks nutthallik.

2. paljunemine llistunud eoskandjatega, see iseloomustab krgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed jrkjrgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kbarseentel himkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures ks rakk vib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kbaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava vib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud) b) eostorukestena (puravikud, tatikud) c) ogajate narmastena (narmikud, pdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Eostaimede hulka kuuluvad samblas, snajalad, osjad, kollad. Kikidel eostaimedel eristatakse elutsklis kahte faasi: Sammaltaimed: a. eoselise paljunemise etapp b. sugulise paljunemise etapp sammaltaimedel vastutab eoselise paljunemise etapi eest varskupraga, milles on eosed. Eoselise paljunemise etapp on diploidne, kuid ajaliselt lhike. Sugulise paljunemise etapi eest vastutavad sammaltaimed vegetatiivsete organite ja suguorganitega, see etapp on haploidne ja ajaliselt pikem. Snajalgtaimed: eoseline paljunemine ajaliselt pikem, suguline paljunemine hlab eellehte ja on ajaliselt lhike. Eostega paljunemise biol. Eripra eosed on erilised herakulised struktuurid eoste biol vastupidavus on vga suur (paksud kestad vhe vett) idanemisvime vib silida vga kaua eosed levivad hsti hu ja vee abil eostega paljunedes saadakse geneetiliselt erinev jrglaskond prilik muutlikkus tagatakse: juhuslike mutatsioonidega eostes meioosiga, mille lbivad kik eosed

Suguline paljunemine
Sugurakkude valmimine imetajatel (inimese nitel) Tunnus Spermatogenees Ovogenees Toimumiskoht Munandite vnilised Munasarjad seemnetorukesed Algus Mlemad protsessid algavad looteeas seoses suguorganite algmete eristumisega, ainult et spermide tootmine algab seoses sugukpsuse saabumisega, munarakkude valmimine kivitub looteeas, siis pidurdub, ksikute munarakkude valmimine jtkub seoses sugukpsuse saabumisega. Naistel on maksimaalne munarakkude arv on looteeas. Lpp Kui hirivaid tegureid ei ole, Lpeb menopausigia ca 50 a siis vib kesta elu lpuni +/- 2 a.

Tskli kestus

Eritingimused

Ajavahemik eelrakust kuni spermide tekkeni 80 +/- 4 peva Pidevalt uuenevad rakud Vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri (saavutatakse kahel viisil a) looteea lpus munandid langevad munandikotti b) munanditesse verd toovad ja viivad veresooned on lhestikku ning toimub soojuslekanne) Verega kokku ei puutu, ainete lekanne kib le biobarjri. Testosteroon

28 +/-7 peva Munarakke elu jooksul juurde ei teki (kahjulikud mjud vivad rikkuda kikide munarakkude prilikkuse) Ovogenees ei kesta elu lpuni (kaitsekohastumus mida vanema naise munarakkudega tegu, seda suurem on tenosus, et on toimunud mutatsioonid) hest eelrakust saadakse vaid ks munarakk, mis viljastatakse meioosi kigus. strogeen Progesteroon Luteiniseeriv hormoon (e kollakeha hormoon) DNA kahekordisumine (ovogoon) 92 dna molekuli -> jagunemine, 2 rakku a 46dna molekuli -> jagunemine: 3 polotsti (surevad) ja 1 munarakk (23 dna molekuli). Viljastumine toimub meioosi keskel (1. jagunemine)b mitte lpus. Polotste on vaja dna jaotamiseks. Klmetused (ebakohane riietus) Tervist kahjustavad eluviisid Pletikulised protsessid suguteedes (erinevad mikrobioloogilised nakkused klamdia) Munajuhade vrarengud ks viljastumisvimeline munarakk, mida vidakse viljastada meioosi kigus ja kolm hukkuvat polotsti.

Hormoonid

Protsessi kulg

Spermatogoon dna kahekordistunud (92 dna molekuli); jaguneb 2ks kummaski 46 dna molekuli; jaguneb veel 2ks (kokku neli) igas rakus 23 dna molekuli -> kujunevad spermid. Kik kokku MEIOOS

Hired

Tulem/resultaat

Suitsetamine vhendab spermide liikuvust Pletikulised protsessid suguteedes (kulgevad kaebusteta) Verevarustused hired istuv eluviis, ebasobivad riided Temperatuuri mjud hest rakust neli geneetiliselt erinevat spermi

Sugulise paljunemise eripra Evolutsiooniliselt kige hilistekkelisem paljunemiviis ldjuhul nuab kahe erineva vanemorganismi olemasolu (eranditeks: neitsisigimine, liitsugulisusel iseviljastamine) Sugulisel paljunemisel on vaja spetsiaalseid sugurakke (sperme ja munarakke) Kindlasti peab toimuma sugurakkude viljastumine Sugulisel paljunemisel avaldub selge ploidsuse muutus plvkondade vaheldumisel (vanemate sugurakud haploidsed, embro diploidne) Sugulisel paljunemisel avaldub jrglastel ulatusilik mitmetasandiline prilik muutlikkus. Erandid sugulisel paljunemisel: 1. Neitsisigimine ehk partenogenees uus organism areneb viljastamata munarakust. Omane nii taimedele kui ka loomadele, nii selgrootutele kui ka selgroogsetele. Arenevad nii isased kui emased, nii haploidsed kui ka diploidsed isendid. Nited: a. Putukad:mesilased isasmesilased ehk lesed (n) b. Sisalikud u 20 liiki; ainult emastena: emased 2n (areng algab diploidsest munarakust) Thtsus: 1. kasulik rmuslikes tingimustes, kus on vga hre asustus. 2. oluline energiakokkuhoid 3. teatut juhtudel tagab kiire masspaljunemised (suvised lehetide plvkonnad) Imetajatel partenogeneesi ei esine!!! Lindudel looduses ka mitte. 25.03.11

Mendelism -> G. Mendel

Monohbriidne ristamine
2 alleeli A kollane a roheline P: Sugurakud haploidsed F1 AA x aa A <-> a Aa

Mendeli I seadus: Homosgootide omavahelisel ristamisel on jrglasplvkond genotbilt htne. P: Aa x Aa Sugurakud Haploidsed A a A F1 AA/Aa/Aa/aa

Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus: Heterosgootide omavahelisel ristamisel on jrglasplvkonnas lahknemine tunnuste alusel 3:1, genotpide alusel suhtes 1:2:1 Alleelidevaheline koostoime

1. intermediaarsus kahe alleeli koostoimel tekib uus. Nt lviluad, punaste ja valgete itega taime ristamisel on F1 plvkond roosa. Roosade taimede omavahelisel ristamisel tekib jrgnevas plvkonnas lahknemine. Mehel on loomulikult lokkis juuksed, naisel sirged (eeldus, et mlemal on hesugused alleelid), laps snnib laines juustega. 2. kodominantsus- heaegselt ilmnevad mlema alleeli tunnused. Must isane naarits ristub valge emase naaritsaga F1 plvkond on musta-valge kirjud. Mehel on A ja naisel B vererhm (mlemad alleelid hesugused) jrglasel AB vererhm.

Mendeli III seadus ehk dihbriidne ristamine

Vrvusgeen: A kollane, a roheline Seemne pinna kuju: B sile, b - krobeline (mendelil vedas - vaadeldavad geenid olid eri kromosoomides) P: Sugurakkudes kik alleelid hes korduses F1 AABB x aabb AB ab AaBb ( I seaduse testus)

P: AaBb x AaBb Kik alleelid hes AB Ab aB ab korduses kik variandid F2 AB Ab aB ab AB AABB AABb AaBB AaBb Ab AABb AAbb AaBb Aabb aB AaBB AaBb AaBB aaBb ab AaBb Aabb aaBb aabb Tunnused ka juurde!!! Kollased/rohelised = 12/4 = 3:1 Sile/krobeline = 12/4 = 3:1 (3:1)x(3x1)= 9:3:3:1 =16 9 kollane ja sile 3 kollane ja krobeline 3 roheline ja sile 1 roheline ja kobeline Eeldus: geenid on eri kromosoomides Dihbriidsel ristamisel moodustuvad teises jrglasplvkonnas vanemate tunnuste kik vimalikud kombinatsioonid. Geenide koostoime Geenide koostoime tagajrjed vivad olla jrgmised: 1. kahe geeni koosmjul tekib tiesti uus tunnus.

2. kahe geeni koostoimel 1 tunnus kaob 3. kahe geeni koostoimel 1 tunnus kas tugevneb vi nrgeneb (ks paari liikmetest on regulaatorgeen) 4. mitme geeni koosmjul tekib tunnusvariantide rida (naha vrvuse kujunemine teises jrglasplvkonnas rasside vahelistel hbriididel) Inimese naha pigmentatsiooni eest vastutab 36 geeni Inimese tunnused, mis alluvad Mendeli geneetikale Peavad esinemad selgelt eristuvad tunnuspaarid. Tunnus Tedrethnid Krvanibu asend Juuste piir laubal Nina kuju Kelisus Dominantne On Vaba v-kujuline Kongus Parema Retsessiivne Ei Kokkukasvanud Sirge Sirge Vasaku

Nuded Mendeli seaduste kehtimiseks Vanemad peavad antud alleelipaari suhtes olema homosgoodid Jrglaste arv peab olema piisavalt suur (Mendeli seadustel on statistilne iseloom) Vaadeldavad tunnused peavad selgelt eristuma Kikide jrglaste eluvus (ellujmine) peab olema vrdne Mitme geeni poolt mratud tunnuste uurimisel peavad need geenid paiknema eri kromosoomides.

Soo geneetika
Soo mramine Soo mramises osalevad keskkonna faktorid (keskonnafaktor kivitab geenide kivitumise vms) Taimedel: teatud kpaliste liigid a) head valgustingimused emasitega taimed b) halvad valgustingimused isasitega taimed c) keskmised valgustingimused liitsuguliste itega taimed. Loomadel: roomajad, krokodillid ja merekilpkonnad. Looma sugu sltub temperatuurist nii krokodillidel kui ka kilpkonnadel arenevad munad vliskeskkonnas. Alla 28 kraadi ainult isased, le 32 kraadi ainult emased, vahepeal mlemad. Soo mramine keskkonnaga on riskantne, kuna keskkonna jrsul muutumisel vib tekkida hesoolisus (ks hpotees dinosauruste vljasuremise kohta). Soo mramine kromosoomistiku kordsusega. Mesilaspere isendid jagunevad kaheks: emased ja isased. Emased on diploidsed 2n, jagunevad veel omakorda kaheks: viljakas emamesilane ja viljatud tlised (viljastatud munade tasandil on mlemad viljakad, viljatus tekib vastsehoolde kigus). Isased ehk lesed on haploidsed ja viljakad. Kolmas soo mramise ssteem lhtub sugukromosoomidest. Alati kehtib nue, et sugukromosoomid peavad esinema kahes erinevas kombinatsioonis, sellega tagatakse sugude suhe 1:1. a. X/XX teatud putukatel nt lutkad, tirtsud, koid. Puudub selgesooline jaotus. b. ZZ/ZW vetud kasutusele lindude sugukromosoomide thistamiseks. ZZ isane, ZW emane

c. XX/XY imetajad, kahepaiksed, kalad XX emased, XY isased Soolisus organismidel Liitsugulisus organismil on mlema soopoole sugunrmed. Nt istaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised hel isendil on hele soopoolele omased sugunrmed. Mosaiiksus - keha on nn laiguline teatud kehapiirkondades naissugukromosoomidega rakud, osades isassugukromosoomidega rakud. Vivad olla viljakas. (organisiire) Sugutunnused Esmasteks sugutunnusteks loetakse sugunrmed ja sugutunnused. Nende baasil tnu suguhormoonidele ja sugulisele kpsemisele kujunevad soost sltuvad tunnused. Need vivad ise eluea jooksul muutuda (menopausi jrgselt naistel karvakasv nol) vi neid saab tahtlikult muuta (soovahetusoperatsioonid). Tunnus Luude pikkus, jmedus Lihasmass Proportsiooni Rasvaprotsent kehas Veeprotsent kehas Riskivalmidus Valu taluvus Keskmine eluiga Investeering jrglastesse Vastupidavus stressisituatsioonidele Naine Viksem Viksem Kitsad lad, laiad puusad Suurem Viksem Viksem Suurem Bioloogiliselt tugevam soopool Krgem Suurem Suurem Mees Suurem Suurem Laiad lad, kitsad puusad Viksem Suurem Suurem Viksem Bioloogiliselt nrgem soopool Madalam Viksem Viksem

Aheldunud prandumine, geenivahetus, kromosoomiteooria.

Thomas Morgan ja tema dikakrbsed. dikakrbe hved uurimisobjektina Lihtne kasvatada Kiire plvkondade vaheldumine Piisav arvukus Selgelt eristatavad tunnused Vhe kromosoome uuritavaid tunnuseid mravad geenid olid samas kromosoomis Th. Morganil vedas. Vga lbi uuritud bioobjeks (kromosoomid kaardistatud) Ei plvi loomakaitsjate thelepanu Morgan proovis testada katseliselt Darwini teooriate paikapidavust. Hakkas dikakrbseid ristama. dikakrbestel teatud tunnuste kujunemisel Mendeli III seadus ei kehtinud. F2 plvkonnas tunnuste alusel jaotus vaid kahte plvkonda (mitte nelja). Selle alusel kujundas ta kromosoomiteooria: Geenid asuvad kromosoomides Geenide arv letab kromosoomide arvu hes kromosoomis on palju geene

 Geenis on kromosoomis lineaarses jrjestuses (tnapeval onteada, et osa geene on ka katkendlikus jrjestuses) hes kromosoomis asuvad geenid pranduvad enamasti koos ehk aheldunult. Geenide aheldatus pole absoluutne, see vib muutuda kromosoomide ristiirde kigus. Mida lhemal on geenid kromosoomis ksteisele, seda suurema tenosusega nad pranduvad koos. Mida kaugemal on geenid kromosoomis ksteisest, seda suurema tenosusega nad lahknevad. Evolutsioonis on psima jnud mlemad protsessid aheldunud prandumine ja geenivahetus (ristsiire) Aheldunud prandumine: + vlditakse kikvimalikke geenikombinatsioonide teket, millest osa on surmavad + end igustanud geenikombinatsiooni ei muudeta (eriti stabiilses keskkonnad) + sama molekuli eri osade snteesi mravad geenid peavad pranduma koos. Geenivahetus + Vanematelt saadud geneetiline materjal kombineeritakse jrglase sugurakkudes ringi + tagab ulatusliku priliku muutlikkuse (sugulisel paljunemisel on kik jrglased erinevad) + annab materjali looduslikule valikule evolutsiooniprotsessis. Muutlikkus 1. Prilik Mutatiivne kombinatiivne 2. Mitteprilik Mutatiivse muutlikkuse vljundiks on mutatsioonid. Mutatsioon on juhuslik muutus kromosoomide struktuuris vi arvus. Mutatsiooni kandvaks isendiks on mutant, sltumata sellest, kas mutatsioon avaldub vi mitte. Inimeste tasandil oleme kik mutandid (keskmiselt kanname 6 kuni 8 mutatsiooni). Mutageenid Tegurid, mis suure tenosusega phjustavad mutatsioone. Mutageenidel on kvalitatiivne toime (ka vga vike kogus vib phjustada mutatsioone). Bioloogilised mutageenid Vead DNA kahekordistamisel Viirused Toksiinid (aflatoksiin hallitanud phklitel) Keemilised mutageenid Asbest Osoon O3 -> O2 + O!!! Erinevad tugevatoimelised orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid Fsikalised mutageenid Tahm Ultaviolett- kiirgus Radioaktiivne kiirgus Mutageenide erivormiks on kantserogeen mutageen, mis phjustab halvaloomulisi kasvajaid. Mutatsioonide olemus

Mutatsioonide olemus
Geenmutatsioonid Teke: Tekitavad suhteliselt nrgad mutageenid, mis mjutavad DNA koostist nukleotiidide tasandil. Mutatsiooniks on tavaliselt muutus nukleotiidipaariga. Muutused vivad olla: Nukleotiidipaari vljalangemine, kahekordistumine, mber paiknemine. Geenmutatsioonide jaotus olemuse alusel: Dominantsed geenmutatsioonid, mis avalduvad alati ning retsessiivsed, mis avalduvad teatud juhtudel. Somaatilised (keharakkudes) ja generatiivsed (sugurakkudes) Prilikud ja mitteprilikud. Kasulikud (1%) ja kahjulikud (90%) Autosoomsed ja suguliitelised (x vi y kromosoomis) Kromosoommutatsioonid Muutused kromosoomide struktuuris. Neid teke on tavaliselt seotud fsikaliste energiakllaste mutageenidega. Jaotus: Muutub materjali hulk Ligu kadu ja lagunemine tagajrjeks geenide kadu Kordistumine tagajrjeks geneetilise materjali lisandumine (hirub mitoos ja meioos) Rngaskromosoomi teke sealt ei saa infot ktte Muutub materjali paigutus Lik eraldub, prdub 180 kraadi ja paigutub tagasi muutub geenide jrjekord Lik liigub teisele kromosoomile 2-kromatiidiline kromosoom lahkneb valel tasandil Genoommutatsioonid Muutused kromosoomide arvus. Kromosoomide arv kas suureneb vi vheneb. Muutus toimub kikide kromosoomidega vi he kromosoomiga. Teke: Genoommutatsioone phjustavalt tavaliselt bioloogilised muutused: toimub dna kahekordisutmine, kui ei jrgne rakujagunemist viljastumises osaleb diploidne sugurakk, vi sugurakk, kus mni kromosoom on kahkes korduses. Keharakkude omavaheline liitumine ldjuhul valdav osa kikides mutatsioonidest on kahjulikud. Organismide vastuabinud: a. he geeni alleeli muutus kompenseeritakse teise geeni alleeliga (dominantne vs retsessiivne) b. hte tunnust mrab korraga palju geene. c. Organismis on olemas spets. Regulaatorgeenid, mis kontrollivad mutatsioonide toimumiskohti ja sagedusi.

Kombinatiivne muutlikkus
Priliku muutlikkuse phivorm, mis rajaneb sarnaste geneetiliste struktuuride vastastikuses kombineerimises. Kombinatiivne muutlikkus on alati mlemapoolne. Kolm alatasandit: 1) kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis 2) kahekromatiidiliste kromosoomide sltumatu lahknemine I anafaasis. 3) Sugurakkude hinemine ja kromosoomistike seostumine viljastumisel. Kombinatiivne muutlikkus sltub ka konkreetsest paljunemisviisist. Vegetatiivsel paljunemisel puudub kombinatiivne muutlikkus Eoselisel paljunemisel eostaimedel kombinatiivne muutlikkus on piiratud (toimub vaid meioos eostega) Neitsisigimine kombinatiivne muutlikkus on piirangutega (munarakud lbivad meioosi) Iseviljastamine kombinatiivne muutlikkus on piirangutega (kombineeritakse sama isendi geneetilist materjali) Ristviljastamine kombinatiivne muutlikkus on maksimaalne Mitteprilik ehk modifikatsiooniline muutlikkuse Tunnuste kujunemine ja muutumine organismi eluea jooksul. Konkreetsed tunnused jrglastele ei prandu. Mitteprilik muutlikkus on mratud: Organismi genotbiga mbritseva keskkonna tingimustega Tunnuse muutumise piire nimetatakse reaktsiooninormiks.

Tunnuste jaotusviis