Etnometodoloogia ja vestlusanals

Etnometodoloogia

Harold Garfinkel ja Aaron Cicourel Sotsiaalse interaktsiooni uurimine vestluse sisu ja selle subjektiivne thendus osaliste jaoks jb tahaplaanile ning pratakse thelepanu sellele, kuidas interaktsioon toimub (interaktsiooni lesehitus) Inimkitumise uurimiseks sbitakse allapoole iseenesestmistetava tegelikkuse nivood. Uuritavad on targad! Dokumenteerimise meetod kui psh. protsess millega indiviidid loovad enda sotsiaalses maailmas korda Eesmrgiks teha kindlaks viisid, millega hiskonnaliikmed loovad ja silitavad arusaamu sotsiaalse elu korraprastatusest ja mistetavusest (sotsiaalsest korrast)

Teoreetilisi mjutusi

Alfred Schtzi fenomenoloogia

igapeva maailma miste

keelemngu miste -> rkimine on osa mingist tegevusest vi eluviisist

Wittgensteini filosoofia

4 philist eeldust

sotsiaalse reaalsuse performatiivne olemus

reaalsus on osapoolte poolt pidevalt kohapeal loodud ja intersubjektiivselt kinnitatud

kontekstist sltuvus refleksiivsus

tegevused ja kontekst on vastastikku moodustatud. Keel on kontekstiga seotud kahel viisil.

tegude tendatavus

reeglid, mida osapooled kasutavad tegude tendatavaks ja arusaadavaks tegemisel

Uurimismeetodid

Liikmeskonna/rhmakuuluvuse kategoriseerimise anals (Etnometodoloogiline) vestlusanals

Vestlusanals

Sotsioloogia ja lingvistika piirialal Harvey Sacks, Emanuel A. Schegloff ja Gail Jeffers 1960-ndatel ja 1970-ndatel Uurib keelt/kne kui sotsiaalset tegevust Tegevus on thenduslik ainult kontekstis Vestlust interaktsioonis peetakse sstemaatiliselt organiseerituks ja korrastatuks Osalised ise konstrueerivad vestluse korrastatud viisil Eesmrgiks leida generatiivseid printsiipe ja protseduure, mida osapooled kasutavad kommunikatsiooniolukorrale iseloomuliku struktuuri ja korra loomiseks.

Metodoloogiline lhenemisviis

toetutakse loomulikes olukordades kogutud andmetele (heli vi videosalvestistele). Viimased transkribeeritakse rmise detailsusega. Tpsusaste ja huvipakkuva detaili tp olenevad uurija huvifookusest. andmetes peegelduvaid ilminguid tavaliselt ei kodeerita -> esmapilgul hesugustel tlustel vib interkatsioonis olla erinev thendus vlditakse ka tekstis esinevate objektide kvantitatiivset loendamist -> interaktsiooni iseloomustavad tunnused ptakse vlja tuua phjaliku kvalitatiivse analsiga (eriti arvestatakse objektide jrgnevust interkatsioonis) ptakse dokumenteerida ja selgitada, kuidas juavad vestlejad knevoorude vahetamise kaudu arusaamiseni ksteise tegevusest ja kuidas nad oma knevoorude lesehitamisel reageerivad eelmistele knevoorudele

Lisaks interaktsiooni verbaalsetele aspektidele tuntakse huvi ka intonatsiooni, kne kattumise, kuuldava hingamise ja niteks noilmingute vastu Lisaks silmast-silma vestlustele uuritakse ka telefoni ja vrguvestlusi. Lisaks igapevavestlustele uuritakse ka vestlusi institutsionaalsetes kontekstides

Analsides oluline

Mittemotiveeritud otsimine Silitada teksti terviklikkust Silitada videte jrgnevust ja terviklikkust. Arvestada videte konteksti

Knevoor Vooruvahetus

mrab vestluse struktuuri

Voorusiirdekoht (transition relevance place, TRP) Vooruliigendus (turn-taking organization)

Voorusiirdekohas teostub ks jrgmistest vimalustest: kui voor on ehitatud nii, et kneleja valib jrgmise hlesolija, on valitul igus ja kohustus vtta voor; kui jrgnevat knelejat ei ole osutatud, vib mni kaasvestlejatest haarata vooru omal algatusel; kui jrgnevat knelejat pole osutatud ja keegi ennast ise ei vali, vib knes olija rkimist jtkata. Viimasel juhul toimub sama protsess jrgmises vooru siirdekohas.

Sekventsid ehk jrjendid

koosnevad lhestikku asetsevatest sisult seotud voorudest esi ja jrelliige; eelistusliigendus

Naaberpaarid (adjacency pairs)

Sekventsiliigendus (sequence organization) Teatud sekventsi seletamiseks ei kasutata hilisemaid viteid vi interaktsioone!

Parandusliigendus (repair organization) 4 tpi parandust:

endaalgatatud eneseparandus endaalgatatud teise poolt tehtud parandus teise poolt algatatud eneseparandus teise poolt algatatud ja tehtud parandus

Drew soovitused vestlusanalsiks

Vaadake, milline tegevus vi millised tegevused on vestlejatel parajasti ksil. Vaadake, milline on knevoor, millega ptakse tegevust algatada. Uurige detailselt tegevuse algatamist taotleva knevooru lesehitust (kasutatud snad ja fraasid, prosoodilised ja intonatsioonilised tunnused). Vaadake, kuidas teine vestleja eelmisele knevoorule reageerib.

Institutsionaalse interaktsiooni uurimine

6 aspekti eriprade avastamiseks: vooruliigendus

vivad mjutada osapoolte tegutsemisvimalust interaktsiooni ldine kaart, tpilised faasid ja osad uuritakse kuidas teatud tegevusi algatatakse ja edasi viiakse ning kuidas avatakse vi suletakse teed jrgmiseks knevooruks. kaks olulist valikut: tegevuse valik, mida soovitakse kne abil sooritada ja vahendite valik selle tegevuse sooritamiseks sobivus institutsionaalsesse konteksti ja rolli institutsionaalne vestlus on tavaliselt ebasmmeetriline

vestluse ldine struktuur

sekventsiliigendus

knevooru kavandamine (turn design)

snavara valik

interaktsiooni ebasmmeetrilisus

Kne institutsionaalsuse erinevad tasemed on omavahel tihedasti seotud: snavara valik on ks osa knevooru kavandamisest, knevooru kavandamine ks osa sekventsiliigendusest ja sekventsiliigendus omakorda ks osa vestluse ldisest struktuurist; vooruliigendus mjutab paljusid teisi interaktsiooni aspekte; asmmeetria ilmutab end nii snavara valikus, knevooru kavandamises, sekventsiliigenduses, vestluse ldises struktuuris kui ka vooruliigenduses.

Kasutatud kirjandus

Hutchby, I., Wooffitt, R. (1998). Conversation analysis: principles, practices and applications. Cambridge: Polity. Laherand, M-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrkk. Liddicoat, A.J. (2007). An Introduction to Conversation Analysis. London; New York: Continuum. Potter, J. (2000). Representing reality: discourse, rhetoric and social construction. London jt.: Sage Publications. Titscher, S., Meyer, M., Wodak, R., Vetter, E. (2007). Methods of Text and Discourse Analysis. London jt.: Sage Publications.